Täna arutatakse maakondades Eesti visiooni 2018

Täna peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm.

Allikas: minueesti.ee

Noortele avaneb võimalus Taani tasuta õppima minna

30. novembril kell 16-19 korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Majas Taani päev, kus jagavad oma teadmisi ja kogemusi tasuta kõrghariduse omandamisest Taanis sealse ülikooli esindaja ning riigis õppinud noored.

Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv, keskendub ka teisipäeval toimuv töötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.

Üritus on tasuta, vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark

Allikas: Dream Foundation Eesti

Rõuge käsitöömeistrid ründavad seadusemäge

Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.

Täna kantakse Värskas ette “Seto sümfoonia Peko”

Setode jumal Peko. Fragment plakatilt

Helilooja Erki Meister on valmis saanud teise Setomaast inspireeritud teose “Seto sümfoonia Peko”, mille esmaettekanne toimub täna õhtul Värskas.

“Seto Sümfoonia Peko” on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko esä”. Loogiliselt jätkab sümfoonia “Peko esäs” alustatud liini ehk siis setu mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta üksnes mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Teose aluseks on setu rahvaluuletekstid, rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka setu rahvaviise. Erinevalt “Peko esäst” on “Seto sümfoonia Peko” kirjutatud naturaalpillidele.

Helilooja Erki Meister ütles, et “Peko esä” kirjutamiseks tegi talle ettepaneku sünnipärane setu Aivar Piirisild.

“Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli “Peko esä” justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus Meister.

Esituskooseisuks on Kalevi Kammerkoor, neli tenorsolisti ning kammerorkester (setu) rahvamuusika instrumentide ja traditsiooniliste sümfooniaorkestri pillidega. Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. “Seto sümfoonia Peko” on umbes tunnipikkune neljaosaline teos.

“Seto sümfoonia Peko” tuleb ettekandmisele:
26.11 kell 19 Värska kultuurikeskuses
27.11 kell 19 Tartu Ülikooli aulas
28.11 kell 19 Tallinna lauluväljaku Klaassaalis

Allikas: www.kalevikammerkoor.ee

Suvemaja Muhus nimetati aasta puitehitiseks

Aasta puitehitis 2010: Mihkel Tüüri suvemaja Muhus. Foto: EMTL
Neljapäeval peetud puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti maineka konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimatele auhinnad. Peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.

Juba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti Metsatööstuse Liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm. Auhinnad andis üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esiletõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Ruhnu vahet seilab ajutiselt Arabella

Kuna enne lume tulekut mahasadanud vihm muutis Ruhnu lennuraja pehmeks ja lennuk ei ole alates möödunud nädala kolmapäevast saanud saarel maanduda, otsustas Saare maavalitsus panna reedeks Ruhnu vahet sõitma Lauri Kivirai laeva Arabella, kirjutab reedene Meie Maa. Ruhnlasi aga ei rahulda ajutine laevaühendus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Sänna Kultuurimõisas tuleb Läti ja Hispaania õhtu

Sänna Kultuurimõisa vabatahtlikud Ieva ja Elena. Foto: Sänna Kultuurimõis
Laupäeval, 27. novembril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas Läti ja Hispaania kultuuriõhtu “This is the end”.

See on Kultuurimõisa vabatahtlike Ieva (Läti) ja Elena (Hispaania) viimane projekt/ettevõtmine Euroopa Vabatahtliku Teenistuses. Üheksa kuud on tüdrukud töötanud Sänna mõisas ja selle ümbruses, renoveerinud, ehitanud, koristanud, viinud läbi erinevaid õpitubasid, korraldanud üritusi.

Nüüd on tüdrukutel aeg otsad kokku tõmmata, aga väga sisuliselt: näituse, õpitubade jm tegevusega. Lapsed saavad vaadata Läti multifilmi „Karu tuleb“ („Lacis nak“) ja Hispaania film „Murtud embused“ (“Los abrazos rotos“). Lisaks mängud, muusika ja muidu mõnus olemine, maitsemeeltele rahvuslikud suupisted.

Õhtut toetavad programm Euroopa Noored ja Rõuge Vallavalitsus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Viitinas kõlavad laupäeval kaunid laulud

Novembrikuu viimasel laupäeval esinevad Viitina mõisas Vanemuise ooperitähed Karmen Puis (sopran) ja Jaan Willem Sibul (bariton). Esitusele tulevad tuntud ja armastatud klassikalised laulud. Duetti saadab klaveril Ragne Jõgeva. Kontsert algab kell 16.00, pileti hind on 50 krooni. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital. Loe lähemalt siit.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus

Võru jõululaadal kauplejaid oodatakse registreeruma

11. detsembril kl 9-16 toimub Võru kesklinnas jõululaat, kuhu oodatakse käsitöölasi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui kaugemalt. Homme lõpeb registreerimise tähtaeg.

Laadale on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha, hapukapsasa ja vorsti, mee, mooside, kõikvõimalikke teiste hoidiste ning maiustuste müüjad. Osalema kutsutakse ka toitlustajaid, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.

Osalejatelt kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms müügiletiga. Kaunimate müügikohtade kujundajad saavad ka tunnustatud. Osalemissoovist tuleks teada anda hiljemalt 26. novembriks e-posti aadressli tiina.hallimae@voru.ee või telefonil 7850922.

Hiidlased koovad sõduritele sokke

Foto: hiiunadal.saartehaal.ee
Hiiumaa naiskodukaitsjad, Hiiu Nädal ja Kadi raadio kutsuvad kuduma jõuluks sokke hiidlastest ajateenijatele, keda on kokku kolmekümne ringis, kirjutab Hiiu Nädal. Naiskodukaitsjatele, kes sokikudumise idee algatajad on, teeb rõõmu, et sokikudumisse saab rakendada ka noori, sest see annab käsitöötunnile uue ja omamoodi näo.

Sokid, millel sees ka annetaja nimi, palutakse tuua Selveri infoletti 8. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka üle anda. Kui mõni omavalitsus soovib kampa lüüa, et aidata vähendada memmede jalavaeva, siis palutakse sellest teada anda lehetoimetusse (Urmas Lauri, tel 5094062).

Allikas: Hiiu Nädal

Tee kaasa muusikaline reis armastuse aeda

Tartu Linnamuuseumis saab 27. novembril algusega kl 17 teha kaasa huvitava muusikalise reisi “Helivärvid armastuse aias”. Reisijuhiks muusikaline loojate rühmitus, mis võtnud endale nime trio Swara.

Loomingulise hingeruumi helivärve vahendab ja musitseerib häälel, torukelladel, gongidel, tšakrafonidel, kõlakaussidel ja kellukestel trio Swara koosseisus Eve Lukk, Silva Valdt ja Kaili Lass. Kontserdile järgneval päeval toimub häälekursus samade tegijate juhendamisel.

Tartus peetakse maaelu foorumit

Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas peetakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverentsi “Maaelufoorum 2010”. Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Osalemine kõigile tasuta. Vaata ajakava siit.

Täna selguvad selle aasta parimad puitehitised

Täna tunnustatakse konkursi Aasta Puitehitis 2010 parimaid. Autasustamine leiab aset täna KUMUs peetava puitarhitektuuri konverentsi lõpus kell 17.30. Võistluse peapreemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konkursile esitati 23 ehitist ning žürii tutvus lähemalt neist 14 hoonega. Võistlusele olid oodatud silmapaistvad ehitised, millel on domineerivaks ehitusmaterjaliks puit. Žürii hindas ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset kontekst, materjali kasutus ja ehitustehnilist kvaliteeti. Tänavune konkurss eristub mullustest selle poolest, et konkursile esitatud hoonete hulgas on rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja varasemast enam on tähelepanu pühendatud energiasäästule.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Tartus tuleb põnev pärimuse ja rahvaravi koolitus

Lahemaa Tervisekool korraldab 4.-5. detsembril Tartus põneva koolituse, mille raames kõneleb pärimuse ja rahvaravi teemal Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Juttu tuleb maarahva oma usust, pärimusest, hingestatud loodusest, elu kooskõlast loodusega, eluringist ja esivanematest, väestamisest ja muust. Koolitus on tasuline ja eelregistreerimisega.

Ahto on öelnud oma loengu tutvustuseks järgmist: Meie põlisküla oli tõeline ökoküla, kus olid olemas peaaegu kõik eluks vajalikud ainelised ja vaimsed vahendid, s.h teadmised sellest, kuidas olla või saada terveks. Pärimuslik elm oskab toime tulla sünnist surmani ja veel peale sedagi. Vaimne ning aineline abitus on meie rahvale peale surutud alles viimase sajandi jooksul.

Põlised teadmised ja oskused pole jäädavalt kadunud. Suur osa neist elab meie või meie põlvkonna keeles, tavades ja hoiakutes. Rahvaluulekogud ning hõimurahvaste pärimuse tundmaõppimine aitab meil enda pärimust ära tunda ning väärtustada.

Minu loeng juhatab maarahva juurte ning iseenda juurde. Kõnelen sellest, mis on meie rahva jaoks maailma loomine, jumalad, haldjad, vaimud ja hing. Vaatame, kuidas inimese eluringi ning looduse aastaringi tähtpäevad aitavad elada kooskõlas iseenda ja maailmaga. Jutuks tulevad vägevad sõnad ehk loitsud ning looduslikud pyhapaigad.

Et kuulaja meel oleks loenguteks paremini valmis, palun meenutada, kuidas teie peres on ravitud haigetsaamist või mõnd haigust, kuidas on kaitstud end haiguste ja halva silma-sõna eest, kuidas on peetud jõule, munapüha, suvisteid, jaanipäeva, hingedeaega või teisi pühi. Kas teil või teie perel on oma puu? Võtke meenutamist rahulikult, sest esivanemate pärandi tundma- ja mõistmaõppimne on teekond, mis kestab kogu elu.

Allikas: Lahemaa Tervisekool, www.lahemaatervisekool.ee

Täna lõunal saab koos mulkidega keelt murda

Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub algusega kl 13 mulgi keele õpituba „Murrame keelt“, mida juhendab Alli Laande.

Mulgi keel on Eesti põline piirkondlik keel, teiste käsitluste järgi lõunaeesti keele Mulgi murre. Kirjanduses kauni luulekeelena tuntud mulgi keelt kõneleb praegu hinnanguliselt umbes tuhatkond inimest. Kuid ehkki mulgi keele kõnelejate arv on praeguseks väikesearvuliseks kahanenud, on mulgi keele entusiastid tegelemas selle aktiivselt taas ellu kutsumisega.

Eesti Rahva Muuseumi külaliseks on Mulgi Kultuuri Instituudi keeleprojekti juht Alli Laande, kes juba aastaid mulgi keelt ja kultuuri edendanud, õpetanud rahvalaule- ja tantse igas eas inimestele ning asutanud Eesti väikseima erakooli Lillis.

Alli Laande: “Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve, et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt. Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.”

Allikas: ERM

Paku kandidaat Võrumaa kultuuripärli konkursile

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga kuulutas välja kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” kandidaatide esitamise Võru maakonnas. Preemia suurus on 25 000 krooni.

Preemia kandidaadiks võib esitada Võru maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ja teisi organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid Võru maakonna kultuurielu edendamisel.

Taotlusi preemia eraldamiseks saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid (iga isik võib esitada korraga ainult ühe kandidaadi). Ettepanek tuleb 5. detsembriks esitada Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile vabas vormis, taotluses peavad olema märgitud:
– loomingulised saavutused mööduval perioodil (jooksval aastal);
– põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
– kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon).

Allikas: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

Rahvakalendri järgi peame täna kadripäeva

Kadrisandid. Foto: v-maarja.ee
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga olnud ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg, kui maskeeritakse ja kogutakse andeid.

Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi “pikka pilliroogu mööda” taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Loe lähemalt siit.

Allikas: folklore.ee

Maamaksuvabastus tõi Harkusse 80 uut elanikku

Novembri alguses Harku vallavolikogu kehtestatud maamaksuvabastus valda registreeritud inimestele tõi esimese kahe nädalaga 80 uut elanikku. Esimese kahe nädalaga on laekunud ka ligikaudu 200 maamaksuvabastuse taotlust, mis vähendab maamaksu laekumist valla eelarvesse orienteeruvalt veerand miljoni võrra. Arvestades, et iga elanik toob valda keskmiselt 12 tuhat krooni tulumaksu aastas, on tänu uutele elanikele valla eelarve tulud järgmiseks aastaks ligi miljoni võrra kasvanud.

Allikas: Harku vallavalitsus

Põlvamaa noored kogunevad homme konverentsile

Homme, 24. novembril peetakse Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Põlvamaa noortekonverents ja infomess “Valikute tänav”. Noortekonverentsi tänavuseks alapealkirjaks on “Loovuse jõud”, ettevõtmise peaeesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid läbi loova tegevuse ka päevakajaliste teemadega tegelema.

Noorte infomessi ja konverentsi kombineerimine annab võimaluse noortel saada infot korraga ja palju neid puudutavatel teemadel. Lisaks messi informatiivsele osale toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse teatrisaalis ettekannete sessioon, kus tuntud lektorid räägivad noori puudutavatel teemadel.

Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Marju Lauristin ettekandega “Vaesus kui väljakutse”. Temale järgnevad Lehari Järg teemal “Kolmedimensiooniline inimene” ning Ott kiivikas loenguga “Motivatsioon spordis ja elus”.

Konverentsi üheks pikimaks osaks on loovuse praktiline väljendamine töötubades. Toimuvad tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti-, filmitöötoad ning vaba mõttekoja tuba. Töötubasid juhendavad JJ Street, Põlva Eksperimentaalteater, Groundhog Day ja Contra, Põlva Avatud Noortekeskus, MTÜ Munalinn, Põlvamaa Noortekogu jt.

Infomess “Valikute tänav” algab kell 9 ja jääb päeva lõpuni avatuks. Noortekonverents läheb lahti kell 9.45 Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse saalis. Täpsem informatsioon ja registreerimine aadressil www.polvanoored.ee/noortekonverents

Võimalus õppida kogukondlikult majandama

Riinu Lepa

Sel laupäevl, 27. novembril läheb Tallinnas Ovaalstuudios käima põnev kolmeosaline kursus “Majandusest, lihtsalt ja teistmoodi”, kus räägitakse majandusest tavapärasest veidi teise nurga alt. Kursusel kõneldakse inimesest lähtuvast majandusest ja teadlikest valikutest ehk kuidas iga inimene saab muuta maailma paremaks läbi omaenda tegevuse.

Kursuse juhendaja Riinu Lepa ütleb, et majandus on teema, mis paljusid inimesi hirmutab, samas oleme kõik sellega seotud olles majandussüsteemi käimalükkajaid läbi elatise teenimise. Kursus püstitab mitmeid küsimusi, millele otsitakse koos vastust: Millise süsteemi oleme inimkonnana käima lükanud 21.sajandil? Kas meie roll elatise teenijatena on meie enda vaba valik või on see suuresti stereotüüpne süsteemi osa? Kas see, mida me iga päev teeme, on meie hingega kooskõlas? Või töötame selleks et, kunagi lähi- või kaugemas tulevikus saaks teha seda, mida “hing on alati ihaldanud”? Kas me töötame vaid tuleva hetke nimel? Kas me tajume oma rolli oma igapäevaste valikute kaudu? Loe edasi: Võimalus õppida kogukondlikult majandama

„Südamega kool“ püüab aidata raskustes noori

Godi Keller
Täna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.

Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.

Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lähem teave siit.