Erkki Peetsalu

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Urmas Kivirand — Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht

Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Tallinnas jätkub tsirkusefestival “Tsirkusepuu”

Tallinnas jätkub uue tsirkuse festival “Tsirkusepuu”, mille raames astuvad üles noored tsirkusetrupid paljudest riikidest üle Euroopa. Teiste seas esitleb oma värskeimat loomingut kodumaine noortetsirkus.

„Tsirkusepuu“ tutvustab Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu ja toob kokku üle 100 tsirkuseartisti Belgiast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Hollandist, Venemaalt ja Eestist. Tsirkus on tänapäeval kogu maailmas arenenud meelelahutuslikust trikkide näitamise paigast äärmiselt innovaatiliseks uudseks kunstivormiks. Festivali programmi saab jälgid telgis ja Kumus, toimuvad ka mitmed vabaõhuüritused.

Pühapäeval kell 14 alustatakse Tsirkuse alleel töötoaga Tsirkusepeenar, kus igaühel on võimalus külvata oma tsirkuseseeme. Piknikuplatsil toimetavad ehk suunavad ja juhendavad aednikud Piip ja Tuut ning nende abilised.

Toimuvad ka monorattaralli ning trummiorkestrite „Dynamo“ (Belgia) ja TRUMM-IT etteasted.

Vaata programmi siit.

Seto ülemsootskaks valiti taas Raudoja Ahto

Laupäeval peeti Obinitsas XVIII Seto Kuningriigipäev, mille raames valiti ka uus ülemsootska. Juba teist aastat järjest kogus oma selja taha kõige pikema toetajate rivi ehitusmeister ja pärimusekoguja Raudoja Ahto (37).

Metsandusharidusega sootska tunneb huvi pärimuse vastu ning tegeleb vanaaja ehitusega, palkmajade püstitamise ning laastulöömisega. Raudoja Ahto on noorema põlve seto haritlane, kes on pöördunud tagasi Setomaale.

Seto Kuningriigipäev on Setomaa aasta tippsündmus, mis tänavu korraldati Meremäe vallas Obinitsas. Lisaks setode uue ülemsootska valimisele pärjatakse igal aastal parimaid seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistreid, kelle tehtut kuningriigipäeval maitsta ja hinnata saab. Ka UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlas üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Kuningriigipäev toob juba aastaid kokku tuhandeid inimesi nii lähedalt kui kaugelt, sest sel päeval avaneb hea võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Loe Seto Kuningriipäeva kohta lähemalt siit.

Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Laulasmaal kombitakse inimvõimete piire

MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldab 6.-7. augustil 2011. a Eesti seni kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisast – Keila-Joale – Türisallu- Vääna- Jõesuusse, tagasi Helikülasse ja Meremõisasse. Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (4 maratoni).

Ürituse eesmärk on propageerida looduses liikumist ja tervislikke eluviise, pakkuda osalejatele võimalust n-ö kombata oma piire, teha isiklikke rekordeid ja end ületada. Ülipikamaajooksu harrastatakse eelkõige just kordumatute emotsioonide, hea seltskonna, positiivse atmosfääri, elamuse saamise ning eneseületamise pärast. Ettevõtmisega toetatakse põlvkondade vahelist sidusust (osalevad nii noored kui vanad), eneseusku (suudame rohkem, kui arvame) ja luuakse eeldused õnnelikuks olemiseks.

Praeguse seisuga on Laulasmaa Ultrale registreerunud 35 osalejat ja 21 vabatahtlikku. Aga üritusel osalejate arv võib veel suureneda.

Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda: www.estonian-ultrarunners.com

Allikas: MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team

Reedel tuleb Palamusel Eesti disko

Sel reedel saab Palamuse lauluväljakul pidutseda suvepeol, kus lisaks kohalikele DJ-dele löövad kaasa Elmari raadio plaadikeerutajad ning laval astuvad üles igihaljas Kuldne Trio ja Smilers.

Reedel toimuvale peole tasub tulla koos terve perega, sest tegevust jätkub sel korral Palamusel igas vanuses külastajatele. Kõige nooremate meelt lahutab Vudila mängumaa, kes pakub ponide patsutamist, nendega ringi ratsutamist ning ka batuutidel hüppamist.

Esinejaterivi on sel korral väga aukartust äratav. Lavale astub legendaarne Kuldne Trio, kes on ka varasematel aastatel Palamusel üles astunud. Lisaks Triole, on öiseks esinejaks paljude arvates parim kodumaine ansambel Smilers. Südaööst lüüakse käima ka legendaarne raadio Elmari „Eesti disko“ ning välismaised hitte mängib sekka DJ Imre Mihhailov.

Peoväravad avatakse kell 20.00 ja programm algab kell 21.00. Peo korraldajad tuletavad meelde, et alla 16-aastased peokülastajad võivad pärast südaööd üritusel kaasa lüüa koos täiskasvanud saatjaga.

Allikas: www.palamusesuvepeod.com

Huvilisi oodatakse ökokogukondade kokkutulekule

26.-28. augustil Sänna Kultuurimõisas toimuva 5. ökokogukondade kokkutuleku kava on saanud praeguseks üldjoonteks paika, ent see täieneb päev-päevalt ja kõige värskem info on ühenduse kodulehel ning facebookis.

Ühendus ootab jätkuvalt kõigilt huvilistelt häid ettepanekuid ettekannete ja töötubade kavasse. Samuti on võimalus saada sõna kogukonna unistuste või käimasolevate projektide tutvustusringis. Kui soovid midagi kavasse pakkuda, teata sellest hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee.

Et ürituse korraldus ladusalt sujuks, palume enda tulekust aegsasti teatada ja registreeruda aadressil: kokkutulek@kogukonnad.ee. Kõige värskema info leiab ühenduse kodulehelt ja Facebookist.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Luke mõisas saab meisterdada kogu perega

Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.

Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Neitsijärve loovusait kutsub lõkkeloengutele

Oled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.

Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.

Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.

Allikas: Indrek Maripuu

Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekus taotlusi mullusest ligi 40% võrra enam, kokku 4870, hõlmates ligi 56 000 hektarit metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis üle 82 000 hektari.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4870 taotlust, toetust sooviti 55 967 hektarile. Sellest 10 403 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 45 564 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 22% võrra, millest ligi 17% taotleti sihtkaitsevööndis ja ligi 23% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.

2010. aasta kevadel esitas taotluse 3493 maaomanikku, tänavu aga juba 4870. 40% taotlejate arvu kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et Erametsakeskus saatis kevadel kõigile Natura 2000 erametsamaa omanikele teavituskirja. Taotluste hulk on kasvanud just väikemetsaomanike arvelt. Oma taotluse esitasid tänavu paljud metsaomanikud, kes ei olnud varasemalt oma võimalustest teadlikud ja needki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. Loe edasi: Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku

Välismaa noored tulevad Eestisse loodusega tutvuma

8.-19. augustini toimub Ida-Virumaal Oonurme külas rahvusvaheline noortealgatuslik projekt “Let´s meet in the forest”. Metsa-aastale pühendatud projekti korraldavad seitse noort Eesti tüdrukut.

“Let´s meet in the forest” projekt on rahvusvaheline noortevahetus, mis toob Eestisse kokku ligi 30 noort Lätist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Küproselt.

Projekt algab 8.augustil ning kestab kaksteist päeva. Nende päevade jooksul õpivad noored tundma nii Eesti kui välisriikide loodust ja ohustatud looma- ning taimeliike. Noortevahetuse jooksul tehakse lähemat tutvust lendoravate igapäevase eluga, õpitakse liblikate sirutamist, valmistatakse taimevaipasid ning muuhulgas õpitakse tundma üksteise kodumaid ja kultuuri.

Projekt toimub Ida-Virumaal Oonurme külas. Projekti jooksul veedavad noored ühe öö ka Peipsi ääres telkides. Lisaks läbivad noored räätsadega matka Muraka rabas ning külastavad Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi ja Kohtla kaevanduse karjääri.

Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning saadakse teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest. Projekti rahastatakse programmi Euroopa Noored raames.

Lisainformatsioon: Eveli Lehtsalu, eveli.lehtsalu@gmail.com

Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale

Laupäeval, 6. augustil toimub taas Kärdla kohvikutepäev, kus tavalised majaõued muutuvad ühepäevakohvikuiks.

Kärdla kohvikutepäev on Lääneremere kaldail ennenägematu sündmus, mille käigus augustikuu esimesel laupäeval avavad koduõuedes, avalikel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud, 15 kohvikut oma uksed ja väravad.

Terve päeva jooksul on Kärdla keskväljakul avatud kohvikutepäeva infopunkt UBA. Siit saate teavet ühepäevakohvikute, Kärdla linna ja Hiiumaa kohta ning soovitusi kohvikutepäeva marsruudi kokkupanekuks – mis kuskil parajasti toimub, millises kohvikus lastel tegevust jätkub, kes pakub kauneimat merevaadet, mis oleks põnev tänav avastamiseks, kus kuuleb kohvi kõrvale klaverimuusikat ja palju muud.

Sel aastal sisustab infopunkti Eesti Disaini- ja Muusikakohvik, mille menüüs pakutav on nautimiseks silmale ja kõrvale – eesti disain ja helilooming. Selles ainulaadses kohvikus astuvad päeva jooksul üles ka jutuvestjad Läänemere seitsmelt saarelt – Bornholmilt, Rügenilt, Ölandilt, Gotlandilt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Ahvenamaalt –, et rääkida mereäärseid lugusid. Loe edasi: Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale

Kirtanimeistrite kursus Lilleorus ja kontsert Tallinnas

6.-7. augustil toimub Lilleoru keskuses Harjumaal põnev kursus, kus käsitletakse bhakti jooga ja kirtani laulmise olemust, lauldavate mantrate tähendust ning nende seost tšakrate ehk inimese energiakeskustega. Kirtani laulmise kaudu toimub selle üksikasjalikum tundmaõppimine.

Kursuse viivad läbi maailmamainega kirtani lauljad ja muusikud David Newman, Mira ja Philippo Franchini, kes esinevad Tallinnas ka kontserdiga „Love Peace Chant”, 12. ja 14. augustil Rotermanni kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis. Loe lähemalt siit. Eestis on varem vaid korra toimunud kirtani kontsert ja kursus 2006. aastal.

Kirtan, üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, pärineb tuhandete aastate tagusest Indiast. Iidsete mantrate abil aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: rahu, rõõm, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…

Kursuse lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Suvõtiatri Koorastõn

Et rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».

Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.

Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.

Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.

Harju Ülle, Uma Leht

Vana-Veskil peetakse esoteerikafestival “Leia end”

Järvamaal Vana-Veskil toimub juba kolmandat korda esoteerikasündmus “Leia end”. Kuna 2010. ja 2009. aastal läksid üritused suurepäraselt ja andsid osalejatele võimsa laengu edasiseks, otsustasid korraldajad asja ette võtta veelgi suuremalt – esoteerikafestivalina ja avatuna erinevatele maailma- nägemistele, keeltele, koolkondadele.

Teemadeks on endiselt vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ja psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.

Nagu ka möödunud aastal, töötab kolm lava/töötsooni. Vihma ajaks telk, varjualune ja maja, seega on valikuvõimalus. Loe lähemat infot ja programmi siit.

Allikas: MTÜ Eesti Südames

Spunk.ee aitab ära anda kasutult seisvaid asju

Pipi leiutas sellise toreda sõna nagu “spunk”. Tähendust otsides üritas ta seda sobitada lambale ja läks spungikahtlusega ka arsti juurde, kuid meie arvates võiks sellele otstarbe leida just üksteise abistamise ning rohelise mõtlemise vallas.

Meil kõigil on asju, mida ise enam ei vaja, aga mis on äraviskamiseks liiga head ja mõnusad. Proovime neile leida hooliva omaniku, kes oskab neid vääriliselt hinnata, nagu juhtus ühes teises muinasjutus.

Lastelugudele viitamine ei tähenda muidugi ainult pehmeid väärtusi, sest on ka abivalmeid mehi, kel koduehitusest näiteks ehitusmaterjali üle jäänud. Miks peaks selle prügimäele saatma? Esialgu ei saa me veel pakkuda võimalust, et postikulud tasub asja eest saaja otse Eesti Postile. Seega selle variandi valikul peaks saaja tasuma postikulu saatjale, ent tulevikus leiame Eesti Posti abiga ka selles osas mugavama tee. Kokkuvõtteks: teeme ära ja toetame vastastikku!

Selle Luik, tel 5130313, e-post sellelk@gmail.com

Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.

Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.

Telgikotus om spordiplatsi pääl, kost koolimaja mano om 50 miitret. Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

Ku umakandi tarkus ei massa…

konnuhain — Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht

11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.

Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.

Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.

«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.

Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…

Septembris tuleb keskkonnafestival Rohevik

15.-17. septembril toimub keskkonnafestival Rohevik, mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.

Rohevik koosneb kolmest päevast:

– 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad” Eesti Maaülikoolis Tartus,
– 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport” Riigikogus Tallinnas,
– 17. september: Rohevik tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod” Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt.

Festival otsib vastuseid järgmistele keskkonnaalastele küsimustele:

– kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
– kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
– milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
– kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol?

Täpsemat teavet Roheviku kohta (sh esialgsed konverentside päevakavad) leiab siit.

Allikas: Bioneer.ee

Lõunaeesti pulmatrall Tarton

Tarton Hansahoovi tiatrin mängitäs Ilvesse Aapo kirotõdut ja Komissarovi Kalju lavastõtut suvõtükkü «Pulmatrall». Tükün kõnõldas ka küländ hulga võro kiilt ja om üts peris «uma inemine» – pulmaimänd Tennosaarõ Liina. Timä kõnõlõs kõikaig.

Perämäidsil aastil om iks egä suvi Tarto suvõtiatrin võro kiilt kuulda olnu: sari alas’ 2006. aastagal Rahmani Jani näütemänguga «Sõit», sõs tull’ kolmõ autori «Kõrts» (2007), Rahmani «Sann» (2008), Jäägri Merle «Kolhoos» (2009), Ilvesse Aapo «Puut/Laat» (2010).

Uma Leht

Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

lodjaretk1 — Hommik lodjal. Foto: Ulvi Mehiste

Rakke Kalaspordiklubi, South-Estonia DMC ja lodi “Jõmmu” meeskonnad seisid väsimatult kolm päeva ja kaks ööd head kalastushuviliste võrratu elamusretke sujuva kulgmise eest. Retke aeg langes kokku endisaegse kalurite päevaga.

Eelsoojenduseks tutvusime ERMis arhailiste, praeguseks keelatud kalapüügiriistadega. Lodjakoja sõbralik seltskond tutvustas Peipsi lotjade ainulaadsust võrreldes muude veesõidukitega ning oma põnevaid tegemisi. Seejärel seadis koosseisult kirju ja lõbusas tujus reisiseltskond end mõnusasti lodjalae lambanahkadel sisse. Algas ilusa ilma ja mööda libisevate maaliliste vaadete nautimine. Kõik Suure-Emajõe äärde sattunud ja teistel alustel seilavad inimesed lehvitasid meile nagu meie neilegi.

Emajõe Suursoo looduskeskuses saime põhjalikku teavet selle kandi looduse eripärast ning Emajõe ajaloolisest tähtsusest kaubateena. Allavoolu kulgemise käigus sai julgemaid reisijaid parema ülevaate võimaldamiseks masti tippu vintsitud. Peale õhtust supelungi ja kalastamist jäime Emajõele ööbima. Mõnus vesimündi lõhn täitis sõõrmeid ja tõi magusa une. Osavamatel öistel kalastajatel õnnestus hankida hauge. Nad ei varjanud oma saaki, vaid kõlistasid kõigi magajate rõõmuks valjult laevakella. Loe edasi: Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

suitsusaunanädal2 — Folkansambel Ethno in Transit musitseerimas laupäeval Mooska talu õuel. Foto: Kylauudised.ee

Laupäeval, 23. juulil algas Haanjamaal suitsusauna nädal, mille raames saavad huvilised saunakombeid õppida, suitsusauna kütmisel abiks olla ja palju muud põnevat ette võtta. Mõistagi ei puudu suitsusauna nädala programmist saunaskäik – esimesel suitsusauna päeval osalenutel on see tegu juba tehtud!

Nädal sai hoo sisse laupäeval Mooska talus, mille pererahvas kutsus enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja kaasa elama folkansamblile Ethno in Transit. Saunaseltskondade vahel korraldati ka võrukeelne viktoriin saunakommetest ja muust Vana Võromaaga seonduvast – esimese saunapäeva parimaks osutus Hartsmäe talu võistkond.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed.

Saunapäevade kõrval toimub suitsusauna nädala raames ka 28. juulil suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning 29. juulil kell 19 saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas. Järgmine saunapäev on 30. juulil. Samal päeval kell 15 algab Rogosi mõisas ka pärimusmuusika kontsert. Loe edasi: Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

Musketärijant Võrumaa sousti seen

«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.

9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.

Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…

Harju Ülle, Uma Leht

Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Tartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.

Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.

Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Kooli aastapääväs panti puu mulda

Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.

Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.

Valpri Liina, Uma Leht