Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal
üle 400 miljoni euro

2012. aasta riigieelarves on väga olulisel kohal loodusressursside säästmisele ja saastamise vähendamisele suunatud investeeringud.

“Järgmisel aastal suuname üle 400 miljoni euro selleks, et Eestis oleks elukeskkond puhtam ja ressursse kokkuhoidvam,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. “See on üheks kinnituseks, et võtame tõsiselt kava kujundada Eestis majandus selliseks, mis parandab inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja leevendades ressursinappust.”

Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisegsetesse veesüsteemidesse, keskonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.

“Veeprojektidesse investeeritakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. See sisaldab joogivee kvaliteeti parandavaid investeeringuid, aga ka näiteks Läänemerre jõudva vee paremat puhastamist,” selgitas Keit Pentus. 2012. aastal on plaanis panustada ka jõgedel asuvate paisude kaladele läbipääsetavaks muutmisse, paisjärvede setetest puhastamisse ja kalade kudealade taastamisse.

Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. “Eesti linnade õhk on üldiselt puhas, aga ometi tuleb periooditi elanikelt palju järelepärimisi, kas ja milline meie õhu kvaliteet on,” selgitas Keit Pentus. “Pidev ja täpsem mõõtmine annab võimaluse teha ka paremaid järeldusi õhu puhtuse kõikumise põhjuste kohta ja selle kohta, mida tuleb ette võtta, et see inimestele häiriv ei oleks.” Järgmisel aastal on Eesti keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja seire teostamiseks suunatud 2,2 miljonit eurot.

“Kõige efektiivsem viis looduse hoidmist ja keskkonnateadlikku suhtumist suunata on muidugi hariduse kaudu. Järgmisel aastal investeerime keskkonnaharidusse üle 11 miljoni euro, et praegustel koolilastel oleks võimalik nüüdisaegset loodusharidust saada moodsates tingimustes.”

2012. aastal on suunatud 8 miljonit eurot toetamaks eesmärki, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud. Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab värskelt uurimisasutuse staatuse saanud Keskkonnainspektsioon järelvalvetehnikat 2,6 miljoni euro eest.

Valitsus kiitis 2012. aasta riigieelarve eelnõu heaks neljapäeval, 22. septembril.

Allikas: Brita Merisalu, keskkonnaministeerium

Valjala sai avaliku sadama

Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sadama avasid MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, EAS-i arenduskonsultant Silva Künnik ja sadamaprojekti eestvedaja Andro Roosileht. Foto: IrinaMägi

Kaldal asuva sadamahoone juures asub joogiveekoht ning veepiiri lähedal on ka pilsivee kogumiskaevud, teatas sadama esindaja.
Sissesõit sadamasse hakkab toimuma ligikaudu 100 meetri pikkuse märgistatud 1,5 meetri sügavuse faarvaatri kaudu.
Sadam valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetamise programmist ja PRIA Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmest saadud toetuse ning erainvestorite panuse toel.
Augustis kinnitas valitsus Saaremaa kolme väikesadama, sealhulgas Kungla sadama akvatooriumide piirid.

Allikas: Meie Maa

Lilli Küla Arendamise selts pakub hobusesõnnikut

Käes on aasta parim aeg istutamiseks ja aia kevadeks ettevalmistamiseks. Seoses sellega pakub Lilli Küla Arendamise selts 24. ja 25. septembril Viimsis ja Rae vallas pakkuma kenasti pakitult parimat põllurammu – hobusesõnnikut.

Tegemist on puhta ökoväetisega (ilma saepuru või kõrrelisteta), natuke laagerdunud ja vänge haisu kaotanud. Ühes kotis on 30 l, hind 5 eurot. Sobib hästi roosidele, kurkidele, viljapuudele (vt www.lilliagro.ee). Kasvuhoonesse piisab kahest-kolmest kotist. Andke märku, kes kindlasti soovib! Toome teile kenasti koju kätte!

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts

A-hepatiidi leviku peatamiseks on tõhusaimad
ennetustöö ja vaktsineerimine

A-hepatiidi viirus. Foto: www.infectedby.us

Viljandimaal on leidnud ametliku kinnituse 38 inimese haigestumine A-hepatiiti. Haigestumus on kasvanud, kuid õnneks mitte hüppelisest.

Eile Viljandi maavanema juurde kogunenud tervise- ja veterinaarametiesindajate peamiseks kõnealuseks teemaks oli ennetustegevus kõige kindlama võimaluse – vaktsineerimise kaudu.
Kuna kõikidele vaktsineerida soovijatele ei ole praegu tagatud vaktsiini olemasolu, siis otsiti lahendust, kuidas tagada kindlustunne neile, kes ise on vaktsineerimiseks valmis.

“Olukord on mõneti väljunud meie ringist, edasisse koostöösse tuleb kaasata ravimiamet ning selgitada kõiki võimalusi vaktsiinide kättesaadavaks muutmisel”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
“Apteegid kui eravõtted ei saa ju vaktsiinide olemasolu ja turvalisuse tagamise eest riigis vastutust endale võtta,” lisas ta. “Kui hulgilaos vaktsiini ei ole, siis ei saa ka apteek seda endale tellida.”

Terviseameti esindaja Jelena Sova sõnul panevad teda kõige rohkem muretsema inimeste hoiakud: “Iga euro, mis on tervisele kulutatud, on investeering tervemaks eluks” ning selgitas veelkord, et peamine on
ennetustöö tõhusus, mis algab sõna otseses mõttes meie puhastest kätest.

“Haigusel ei ole kindlat kodu, see käib mööda inimesi ning maakondi ja leviku peatamine on meie kõikide ühine mure”, sõnbas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Tiina Pihlak, Viljandi maavalitsuse pressiesindaja

Algab konkurss „Aasta betoonehitis 2011“

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2011”.

„Eesti betoonehituse maine on hea, betooni vastupidavus ja kergesti vormitavus annab arhitektidele ja inseneridele piiramatu tegutsemisvälja,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson (fotol). „2011. aastal on valminud ja valmimas mitmeid huvitavaid betoonehitisi, mis kõik võiksid ka
konkursil osaleda.“

Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Betoon ühe olulisema ehitusmaterjalina on kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest,“ sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk. „Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt.“

Konkursile võib esitada ehitisi (hooneid ja rajatisi), mis antakse tellijale üle 2011. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud.Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile – arhitektile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija. Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2011. a.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Võitja kuulutatakse välja 12. betoonipäeval 2012. aasta märtsis

2010. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
Tellija auhind – eraisik, konstruktori auhind – Inseneribüroo Ekoteh OÜ, ehitaja auhind – Ruul Projekt OÜ, betooni tarnija auhind – AS Rudus.

Lisainformatsioon: Mati Laurson, tel: 7309 830; 50 34 916: e-post: mati@savekate.ee; Peeter Kokk, tel: 648 1918; 51 87 198; e-post: betoon@betoon.org; Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor, tel: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@eetl.ee
www.betoon.org
www.hot.ee/eetl

Piirivalvurid pidasid kinni neli meest 30 kasti salakaubaveoga

Foto: Lõuna prefektuur

Pühapäeval pidasid Saatse kordoni piirivalvurid Põlvamaal kinni neli meest 30 kasti Eesti Vabariigi maksumärgita tubakatoodetega, mille arvestuslik aktsiis moodustab üle 22 000 euro.

18. septembri öösel pidasid piirivalvurid Värska vallas kinni neli Eesti kodanikku vanuses 17-49 eluaastat, kellelt võeti ära 30 kasti. Kastides oli kokku kuni 300 000 EV maksumärgita sigaretti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus ütles, et kolm salakaubaveos kahtlustatavat meest on varem erinevate süütegude eest karistatud.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku salakaubavedu käsitleva paragrahvi järgi (§ 391 lg 2 p 2). Süüdimõistmisel saab selle kuriteo eest karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kristina Kostina, Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik

Tegevust alustab Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio

Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio alustab tegevust laupäeval, 24. septembril kell 11. Kunstistuudio on mõeldud kõigile huvilistele. Oodatud on kunstnikud ja harrastajad, kes soovivad “kätt soojana hoida” või täiendada oskusi. Päris algajad saavad elamuse sukeldumisest kunstimaailma.

Üks stuudio kestab kella 13.30-ni. Laupäevased stuudiod toimuvad kuni 17. detsembrini. Stuudiot juhendavad erinevad õppejõud, kes valivad oma stuudio sisu ise. Esimese stuudio juhendaja on Nadežda Tšernobai, kes valis teemaks Taaveti pea tonaalse joonistuse. Kaasa tuleb võtta süsi ja
puhas pintsel. Hästi sobib seaharjastest pintsel. Vajadusel saab puudu olevat osta kooli administraatori käest. Joonistustunni paber on kooli poolt. Osavõtjatele maksab üks kord 5 eurot. Tartu kunstikooli
õpilastele ja töötajatele on stuudio tasuta.

Tund toimub Tartu kunstikooli uues majas Eha tn. 41 neljanda korruse ateljees. Peauksest sisenedes võtab teid vastu administraator, kes müüb pileteid, registreerib osalejad ning juhatab ateljeesse.
Iga 8 korra järel saavad soovijad Tartu kunstikooli täienduskoolituse tunnistuse, kui kohal on käidud vähemalt 80 protsenti tundidest ja osaletud ka viimases tunnis, kui õppejõud annab tagasisidet. Muul juhul saab soovija kohalkäimise tõendi.

Info Tartu Kunstikooli kodulehelt http://www.art.tartu.ee/taienduskoolitus/tutvustus/.

Loengusari autoriõigusest keskendub loomemajanduse valdkonnale

Tartu Loomemajanduskeskuses toimub avalik loengusari, milles Saksa ja Eesti autoriõiguse valdkonna spetsialistid annavad ülevaate peamistest õigusalastest teemadest, millega intellektuaalse omandi loojad oma töös võivad kokku puutuda.

Kolme kuu jooksul toimuvas loengusarjas räägivad oma ala spetsialistid, mis on autoriõigus ja kuidas looja saab oma tööd kaitsta, tutvustatakse autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimusi Eestis ja Euroopa Liidus, samuti infotehnoloogia valdkonnas, selgitatakse ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning jagatakse nõuandeid rahvusvahelisele kunstiturule sisenemiseks.

Tartu Loomemajanduskeskuse arendusjuhi Külli Hanseni sõnul on see loengusari esimene  avalikkusele suunatud tasuta kursus autoriõigusest, kuhu eriti on oodatud loomeinimesed. „Peamine mure seoses autoriõigustega on selles, et autori kaitsmine on jäetud ainult autori enda hooleks, mistõttu eriti noorte autorite loomingut kasutatakse sageli julmalt ära. See loengusari on väga heaks alguseks nende teemade selgitamisel.“

Esimene loeng toimub 23. septembril , kui külalislektor Justus Gaden Kieli ülikoolist tutvustab nii Euroopa Liidu kui Saksa autoriõiguseseadust. NB! Viimane päev esimesele loengule registreerumiseks on 21. september.

Enamik loenguid on inglise keeles eestikeelsete materjalidega. Loengusarja lõppedes on võimalik teha eksam ja saada kaks ainepunkti.  Loengud on tasuta.  Loengutele saab registreeruda tervikuna  kogu loengusarjaks, kuid ka ühe loengu kaupa, registreerumine lõpeb kaks päeva enne iga loengu algust. Täpsem info loengusarja ja registreerumise kohta: http://www.lmk.ee/autorikaitse.

Loengusarja korraldab Tartu Loomemajanduskeskus koostöös DAADi (erialalektoraat Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas), Tartu Ülikooli ja LOOV Eestiga.

Loogikavastane privaatsusevajadus?

Elina Kononenko,

ajakirjanik Võrumaalt

Ühel nädalavahetusel maal suvilas viibides hakkasin omale aru andma, et minu privaatsusevajadus on justkui tavaloogikale vastaselt uskumatult suur. Kui on märke, et lähima poole kilomeetri raadiusesse on sattunud mõni inimene, muutun ärevaks.

Linnakorteris veedan aastas rohkem päevi kui maal. Kortermajas elades tunnen end oma kodus täiesti privaatselt. Minu kodu on mu kindlus ja turvaline pelgupaik. Võib-olla tuleb see ka sellest, et otse oma akna all ma inimmasse liikumas ei näe, uksest aga naljalt keegi luba küsimata sisse ei tule.

Ent järele mõtlema hakates on siiski ebamugav, kui suviti tuleb akende alla supelrannast eemale privaatsemasse kohta päevitama mõni inimene, kes ei kuulu meie maja elanike hulka. Ja kui vahepeal elas ühes korteris kriminaalsevõitu kontingent, kadus turvalisus (asi lõppeski muide sellega, et üks tüüp pussitas grillvardaga teist ja oma korterisse jõudmiseks tuli ületada vereloike).

Maal olles tahan ma saada täielikku privaatsust ja ma ise ka ei tea, millest see tuleb. See on mingi geneetline sisemine vajadus. Meie, eestlased, saame omale õnneks seda lubada. Elu Hiinas või kuskil Lõuna-Ameerika getos ei kujuta ma ettegi. Tahan rahu, tahan vaikust, tahan olla oma pesas pingevabalt ja mõtlemata näiteks sellele, mis ja kas mul üldse midagi seljas on. Suvel maal armastan näiteks käia ka alasti ringi, et püüda iga viimnegi kodumaine päiksekiir, ja loomulikult ei taha ma, et mõni suvaline isik nägema satuks. Kui ma tahan inimesi näha, siis eelistan ise nende juurde minna. Külalistelt ootan, et nad teataksid oma tulekust ette. Loe edasi: Loogikavastane privaatsusevajadus?

Võrkvööde kursus Urvaste seltsimajas

8.–9. oktoobril algusega kell 12 on Urvaste seltsimajas võimalus õppida võrkvööde kudumist.

Võrkvööd on villaste meestevööde peamiseks ja valmistamistehnika poolest ka üheks vanemaks liigiks. Villast vööd kanti valdavalt pidulike (väljaskäimise) rõivastega. Seda kanti kasukal, pikk-kuuel, saartel poolpikal kuuel, hiljem ka palitul. Vööde pikkus oli tavaliselt 2,5-3 meetrit, laiuseks 5–20 cm. Võrkvööd olid tavaliselt kirjud, harva ühevärvilised.

Kursuse juhendajaks on Gerli Kannik, kes on juhendanud võrkvööde kursusi nii Tallinna Rahvaülikoolis kui ka viinud läbi õpitubasid mardilaadal.

Kursus kestab kahel päeval, kokku 8 tundi.

Kursuse maksumuseks on 18 eurot (hinnale lisandub materjali maksumus, võimalus ise kaasa võtta tugeva keeruga villane lõng, 3-4 erinevat tooni).

Täpsem info registreerijatele. Kohtade arv on piiratud!

Registreerimine ja info: klaar.anne@gmail.com; 529 2373 – Anne Klaar.

Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine

Septembris ja oktoobris kuulutab statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks.

„Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.

Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.

Nädal pärast seda, 23. septembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid.
Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.

Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö lõpeb 2. aprillil 2012.

Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad
tingimused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud
saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar–31. märts 2012 rahvaloendajad.

Katerina Danilova, REL 2011 kommunikatsioonispetsialist

Võru võõrandab Haanja vallas Jaanimäe spordibaasi

Tänasel Võru linnavalitsuse istungil otsustati võõrandada Haanja vallas Jaanimäe külas asuv Jaanimäe spordibaas, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

Avaliku kirjaliku enampakkumise alghind on 53 500 eurot. Spordibaasi pindala on 5,83 ha ja sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.

Sännas õpetatakse ahjusid õigesti kütma ja hooldama

Laupäeval, 1. oktoobril algusega 10 toimub Sänna Kultuurimõisas õpituba teemal, kuidas õigesti ahjusid kütta ja neid hooldada. Juhendab pottseppmeister Paul Pääso. Õpituba on tasuta. Huvilistel palutakse ennast registreerida meiliaadressil ilivuup@gmail.com või telefonil 5820 3730.

Õpitoa läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.

Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.

Lisainfo: www.folk.ee

Rannar Raba

Jaanipeebu külas tuleb taas kartulipäev

Fotomeenutus kahe aasta tagusest Jaanipeebu kartulipäevast. Foto: picasaweb.google.com

Sügis oma rikkaliku saagikoormaga on meie uksele koputamas. Küllap teavad paljud omast käest, mis tähendab külluslik õunasaak või teisalt tühi kartulisalv. Muret mõlemal juhul.

Nagu juba mitmel aastal kutsub Jaanipeebu küla kõiki laupäeval, 24. septembril Kõva tallu kartulipäevale.

Kell 10 algavale koristatud viljapõllu laadale on oodatud nii talukauba pakkujad kui ka ostjad. On teistele pakkuda õunu või kartuleid, tomateid või porgandeid, jõhvikaid või mune, nisuteri või käsitööd – oled oodatud kauplema. Sama kehtib neile, kellel neist asjust talve hakul napib. Tule ja osta, korraldajad ei küsi selle eest sentigi.

Kell 11 toimub laada raames hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagab oma teadmisi ja vastab küsimustele. Samas tutvustab ta uusi kartulisorte, mille mugulaid ta on tavaliselt ka osalejatele lahkelt jaganud.

Kell 13  korraldatakse väikese kartulitalgu, kus nopitakse heategevuslikus korras talvekartuleid Rõuge põhikoolile ja lasteaiale. Samuti saab iga soovija teatud raha eest noppida endale meelepärase talvekartuli. Tööpäeva lõpetuseks süüakse talgutoitu ja nauditakse sügispäeva.

Kell 14 algavad Rõuge valla lahtised võistlused motokrossis kõikvõimalikele tsiklitele ja ATV-dele Jaanipeebu küla krossirajal. Võistelda saavad igas vanuses krossimehed ja -naised oma tehniliselt korras oleva tehnikaga. Võistlus toimub ajasõitude alusel erinevates vanuseklassides. Kindlasti on kohustuslik motokiiver. Alla 16aastastel noorukitel ja lastel peab krossi ajal kaasas olema lapsevanem.

Lisainfo:  Kalvi 5216 732 või Anti 5362 2667.

Kalvi Kõva

Täna avab uksed äsja renoveeritud Tartu loomemajanduskeskus

Foto: Ahto Sooaru

Täna, 6. septembril kell 12 avab uksed Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 15) vast renoveeritud hoone, kuhu loomeettevõtjad on end  juba sisse seadnud, teiste hulgas ka esimesel korrusel paiknev disainikauplus.

Kalevi 15 uued asukad on filmikompanii Pimik, maastikuarhitektibürood TajuRuum ja Ökodisko, kunsti- ja disainikauplus Disainimaja, 3D ja 4D programmeerimisega tegelev ettevõte Visar Studio ning vabastava hingamise tuge ja koolitust pakkuv Hingamisruum. Kalevi 13-st kolis üle graafilise disaini ja fotograafia teenuseid pakkuv Mikser Disain. Kokku mahutab see kahekorruseline ja 500 ruumeetri suurune maja kümme ettevõtet.

Majas on ka väike külaliskorter välisekspertide tarbeks, mis võimaldab loomemajanduskeskusel osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides ja võtta vastu nii koolitajaid, spetsialiste, loomeinimesi kui ka vabatahtlikke mujalt riikidest, pakkudes neile soodsat ja vajadusel pikaajalist majutusvõimalust.

Kalevi 17 unikaalse puithoone renoveerimine jätkub ja loodetakse avada tuleva aasta alguses.

Vastavalt Facio Ehituse AS ja OÜ Elinord Ehituse 2010. aasta mais tehtud ühispakkumusele renoveeritakse Kalevi 15 ja Kalevi 17 hooned kokku 933 279 euroga (14,6 miljonit krooni). Hoonete renoveerimist rahastatakse EASi poolt avatud loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetmest. Tartu linn kaasfinantseerib ehitust 383 470 euroga (6 miljonit krooni).

Kalevi 15 avamisel kõnelevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, kultuuriminister Rein Lang ja EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ning musitseerib loomemajanduskeskuses äriplaani kaitsnud Mari Kalkun.

2009. aastal Tartu linna poolt asutatud SA Tartu Loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandust Tartus ja Lõuna-Eestis,  jagades loomemajandusalast infot, pakkudes alustavatele loovettevõtjatele inkubatsiooniteenust ning viies läbi valdkondlikku arendustegevust.  Keskusele kuulub kolm hoonet Kalevi tänaval: Kalevi 13, Kalevi 15 ja Kalevi 17. Kokku on Tartu Loomemajanduskeskuses äriplaane kaitsnud 55 ettevõtet, millest 36 soovivad ruume rentida keskuse majades. Kui tegevus on käivitunud kõigis kolmes hoones,  hakkab loomemajanduskeskuses  tegutsema kuni 40 ettevõtet ja luuakse kuni 100 uut töökohta.

Lisainfo: Raul Oreškin, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige, tel 746 1051, 5564 7803, raul@lmk.ee.

Toidupank korraldab nädalavahetusel üle Eesti kogumiskampaania

Eesti Toidupank korraldab 10. ja 11. septembril toidukogumiskampaania Rimi supermarketites üle kogu Eesti. Toidu kogumine toimub kell 12 kuni 18. Väljas on Toidupanga kaubakärud, kuhu ostjad saavad panna annetatud toiduaineid. Kampaania lõpuks kogutakse kõik annetatud toiduained kokku ja saadetakse peredele, kellel on raskusi oma igapäevase toidulaua katmisega.

Kõik Eesti inimesed on oodatud toidukogumise päevadel osalema – seda saab teha nii toitu annetades kui ka ise vabatahtlikuna osaledes.

Vabatahtlikuna registreeruda saad SIIN.

Kartulivõtt kui aamen kirikus

Elina Kononenko,

virulane Võrumaalt

Kui kartulit tuleb võtma minna, siis tuleb kartulit võtma minna. Kartulivõtt on püha üritus.

Ühel augustipäeval mõtlesin just, et nagu keskmine eestlane ikka, pole ma ammu kirikus käinud. Pisut hiljem hõimlasega telefonitsi vesteldes selgus, et kodukirikus on just samal päeval heal kellaajal kontsert. Nii saigi kultuuriline ja vaimne rikastamine plaani võetud. Aga kus sa sellega! Kontsert tuli peagi unustada, sest saabus teade riigiametnikunahas põliselt põllumehelt: täna peab kartuli üles võtma, kuna varred on juba maas ja vastasel korral läheb kartul mädanema.

Kartulivõtt on sama püha nagu aamen kirikus. Kui kartul kord maha on pandud, siis tuleb see ka kõige sobivamal päeval üles võtta. Muidu on see üks suur pühaduse teotamine.

Eelnevast võib jääda mulje, et kartulivõtt pole teps mitte see kõige ihaldatavam tegevus ühel suvisel pühapäeval. Tegelikult aga pean tunnistama, et iga aastaga muutub kartulite noppimine värskelt lahti aetud vaovahelt aina mõnusamaks. Peaaegu et unustatud on juba need taasiseseivunud vabariigi algusaja külmad sügislaupäevad, kui sai Sõmerul vihma käes muda seest varahommikust pimedani kartuleid välja kraabitud ja mõistatatud, kas antud mullakamakas sisaldab eesti rahvast näljast päästnud mugulat või mitte. Keegi enam ei mäletagi ilmselt, et Sõmerul, seal, kus nüüd vohab põllukultuuri asemel päriskultuur, kunagi kartulipõld võis asuda. Ununemas on seegi, kuidas Tõrma taga, higipull otsa ees, tuli maaubinad ultrahelikiirusel korvi korjata, sest ega traktorist ju ometi vahepeal enne järgmise vao lahtiajamist traktorist maha viitsinud tulla. Loe edasi: Kartulivõtt kui aamen kirikus

Noortebändide õhtu Sindi seltsimajas

Laupäeval, 10. septembril algusega kell 21 astuvad Sindi seltsimajas publiku ette kolm omanäolist ja isikupärase helikeelega rockbändi Telly Addicts, Mai Skizo ja Must Valgus. Lisaks bändidele esinevad noorte muusikaõhtul solistid Merilin Kauniste ja Marylin Ollep. Seekordse muusikaõhtu eesmärgiks on esinejate ja erinevate muusikastiilide tutvustamine publikule.

Tahkuna tuletornis esietendub Theatrumi “Üks suvepäev”

Septembrikuus on Tahkuna tuletorni uksed avatud teatrikülastajale – tuletorni sisemuses teisel korrusel toimuvad viiel õhtul Theatrumi uuslavastuse “Üks suvepäev” etendused.

Theatrum on varem mänginud Tahkuna tuletorni õuel Marcel Pagnoli “Tuulesaari” (suvel 2011 ja 2010). Esmakordselt kolib teater tuletorni sisse – “Üks suvepäev” etendused leiavad aset teisel platvormil, mis mahutab ühel õhtul vaid 35 vaatajat.

Jon Fosse “Üks suvepäev” on mereäärne lugu. Naine ja mees lahkuvad linnast, et viia ellu oma unistus: elada omaette, ilusas kohas, fjordi kaldal. Siia toob neid igatsus elada vaikuses ja rahus, eemal maailmast, selle suhete segapuntrast ja kärast. Kuid selgub, et vaikuski võib kanda eneses rahutust…

Lavastaja Lembit Peterson: “Jon Fosse „Ühte suvepäeva“ lavastades olen ma hakanud paremini mõistma mind ümbritsevaid inimesi. Ehk ka iseennast. Inimese peamisi vajadusi, mille hulka kuulub ka vajadus rahustava vaikuse järele. Kust seda leida? Eraldumisest maa vaikusesse ja rahusse – üksi või kaksi? Paadiga meresügavustel õõtsudes? Inimsuhete korrast? Kui kaugele tuleb minna, et leida see rahu sisaldav vaikus…”

Osades Maria Peterson või Laura Peterson, Eva Eensaar või Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup või Marius Peterson, Helvin Kaljula või Ott Aardam.

Pokumaale pääseb ka septembris

Septembris pakub Edgar Valteri tegelaste järgi loodud Pokumaal kooliõpilastele mitmeid võimalusi aega veeta ja loodust tundma õppida.

7.-9. september – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks on ligi  1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR

 

14.-16. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

16. september – Luulekonkurss

21.-23. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

21. september- Kõige vanema poku sünnipäev

Kavas: Kõige vanema poku sünnipäeva tähistamine kell 12 ja 14. Vajalik on eelregistreerimine.

24. september – kommide valmistamise õppepäev

Kavas algusega kell 12 ja 14 kommide valmistamine. Päev kogu perele. Vajalik on eelregistreerimine. Osalemistasu on 1 EUR/in.

28.-30. september –  metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

Haanjamail saab taas loodpuspargi kaitsekorralduskava koostamises kaasa lüüa

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

 

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17.00 Rõuge rahvamajas

teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas

teemaks liigid ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15.00 Kütioru keskuses

teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjast huvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316) ning Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=haanja

Valgamaa ootab järgmisel nädalal seenepäevadele

13.-17. septembrini toimuvad Valga, Tõrva ja Otepää piirkonnas Valgamaa seenepäevad. Huvilistel on võimalik osaleda mükoloogide poolt juhendatavail seeneretkedel, kuulata loenguid, külastada seenenäitusi, meisterdada seentest paberit ja värvida lõnga, osaleda joonistusvõistlusel, seente makropildistamise koolitusel ning hoidiste väljapanekul.

Kõik üritused, v.a. seenenäitus Valga muuseumis, on tasuta.

 

Valgamaa seenepäevade kava

 VALGA

Teisipäev, 13.09

10.00-17.00 Seente pildistamise koolitusretk õpilastele Valgamaal – Urmas Tartes (bioloog, loodusfotograaf).

 

Kolmapäev, 14.09

13.00- 18.00 Valga Avatud Noortekeskuse (ANK) õuel (halva ilma korral sees) seentega lõngavärvimise programm (Helle Väärsi Lääne-Virumaalt).

Osalejate arv on piiratud. Huvilistel palume registreeruda Merike.tsimmer@arenguagentuur.ee, 7679803, 53408756.

13.00-15.00 Valga Muuseumis loodushariduslikud programmid lastele „Seened – mitte ainult söögiks“ Tiina Rintal (RMK Sagadi Metsakeskuse Looduskool).

15.30-16.30 Valga Muuseumis  programm kõigile soovijaile „Seened – mitte ainult söögiks“ (Tiina Reintal, Sagadi Looduskool). Loe edasi: Valgamaa ootab järgmisel nädalal seenepäevadele

Valmisid mahepõllumajandust tutvustavad videoklipid

 

Euroopa Liidu mahelogo

Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas põllumajandusministeerium.

„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem. Seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode, kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse omaette teemale: taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“

Elen Peetsmanni sõnul on videote eesmärk tutvustada Eesti tarbijatele ka mahemärke, mille abil on võimalik poes mahetooted ära tunda. „Eestis märgistatakse mahetooteid nii Eesti riikliku ökomärgi kui ka Euroopa Liidu mahelogoga – nende olemasolu toodetel on kindlaks garantiiks, et tegemist on ökopõllumajandusest pärit toodetega. Tänaseks on mahetoodete valik tavakauplustes ning ka mahepoodide hulk juba piisavalt suur, et kõikidel soovijatel on võimalik eelistada mahedat,“ rääkis Elen Peetsmann.

Klipid on üleval Youtube’s www.youtube.com/maheklubi ning on mõeldud kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks. Neid näitab ka rahvusringhääling 29.08.2011-25.09.2011 ETV-s ja ETV2-s.

Mahemärgistusest
http://www.maheklubi.ee/margistus/

Sirli Pehme, Eesti Maaülikooli Mahekeskus