Autor: Elina Allas

Nahkhiireekskursioonid Tallinnas Kadrioru pargis

MTÜ Suurkõrv kutsub rahvusvahelist nahkhiireööd tähistama reedel 24. augustil, laupäeval, 25. augustil ja teisipäeval, 28. augustil.

Augusti lõpus peetakse nahkhiire-ekskursioone samal ajal paljudes riikides üle maailma. Esimest korda sel aastal ühinevad ka riigid väljaspool Euroopat. Seega nimetati varasem Euroopa nahkhiireöö nüüd rahvusvaheliseks nahkhiireööks. Selle üritusesarjaga tutvustatakse nahkhiiri, käiakse neid vaatamas ja kuulamas. Tallinnas suundutakse seekord taas Kadrioru parki.

Kadrioru park on Tallinna üks nahkhiirerohkemaid parke. Seal on kuuldud Eesti 12st nahkhiireliigist koguni seitset. Vestetakse juttu nendest salapärastest ööloomadest ja kuulatakse, kes on tulnud tiikide kohale ja pargipuude vahele putukaid napsima.

Algus Kirdetiigi ääres reedel 24.08, laupäeval 25.08 ja teisipäeval 28.08 kell 21.30. Kestus u 1,5h.

Registreerimine gruppidesse ja info tel: 5666 6398, tttriinu@gmail.com.

Ekskursiooni hind 2 eurot, perekond 5 eurot, väikesed põnnid tasuta.

Tähelepanu! Vihma korral jääb üritus ära.

Kuhjaveres saab veeta kaks mõnusat teatripäeva

Romeo ja Urve Mukk koos Kihnu Virvega. Foto: erakogu/kylauudis.ee

18. ja 19. augustil peetakse Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas VIII teatrifestivali, kus esinevad harrastustrupid erinevatest Eestimaa paikadest. Külauudistele rääkis kultuurisündmusest peakorraldaja, Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Kui palju näitetruppe Kuhjaveresse tuleb ja on seda rohkem kui varem?
Eelregistreerimine teatripäevadele algas juba jaanuaris ning suurim arv oli 22. Paar truppi olid kahjuks sunnitud loobuma ning praegu on kavalehel täpselt 20 näitemänguseltskonda. Seda on nelja võrra rohkem kui mullu, see arv on iga aastaga kasvanud. Tullakse peale Viljandimaa veel Ida-Viru-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaalt.
Kas mõni trupp või trupid on mänginud kõikidel Kuhjavere teatrifestivalidel?
Esimese kutse peale 2005. aastal reageeris kaheksa näitetruppi, nende hulgas Avinurme suveteater, kes pole kordagi vahele jätnud. Lavastaja Malle Pärna käe all on igal suvel uus ja vahva lugu, mida on mängitud Passaia talu õuel neljas erinevas paigas, Alt-Siimu talu õuel ning viimased korrad külamaja terrassil.
Kas tänavusel festivalil on esmakordseid esinejaid?
Igal aastal täieneb osalejate kaart esmakordselt Kuhjaverre tulijate osas. Seekord on neid viis. Nende seas Viljandimaalt pensionäride ühenduse teatristuudio, Tänassilma rahvamaja näitering Vananaistesuvi, Vastsemõisa rahvamaja näitering Poolvillased, Ida-Virumaalt Erra küla näitering Erra Tähed ja Järvamaalt Alburahva teater.

Malle Pärn etenduses “Puhkekodu”. Foto: erakogu/kylauudis.ee

Kuhjavere teatripäevadel on mängitud nii külaplatsil kui ka taluõuedes. Kas nii on ka tänavu või on ka uusi mängupaiku kasutusele võetud ?
Teist aastat kasutame ainukese mängupaigana külamaja terrassi. Liikumine ühelt taluõuelt teisele oli publiku jaoks kindlasti muljetavaldavam, korraldajaile ja võõrustajaile päris kurnav. Peame nõu ja võib-olla leiame ka muid alternatiive.
Kas määratakse ka preemiaid ja auhindasid?
Oleme jäänud selle juurde, et tullakse mängima lustiga ja pole kasutanud asjatundjate žürii poolt hindamist. Mõned trupid seda küll on soovinud. Mitmed ütlevad jälle, et on algajad ja tahaksid just pingevabamalt esineda ning tahavadki seepärast tulla, et on tore ja lahe. Võimalus tunnustada saada siiski on, sest publik saab valida oma lemmiku truppide, mees- ja naisosatäitjate seast mõlemal päeval. Võib-olla saame välja anda ka mõned eripreemiad. Kõik osalenud trupid saavad tänutäheks meene, ilmuva Teatrilehe ja trükisooja brošüüri „Kuhjavere killud”.
Ka tänavu osaleb Kuhjavere teatripäevadel patroonina Kalju Komissarov?
Eesti teatri ja filmikunsti tipptegija Kalju Komissarov on võtnud oma südameasjaks Kuhjaveres harrastusnäitlejatele tuge pakkuda. Ta vaatab ära kõik etendused ja annab vahetult igale trupile teada oma arvamuse, milliseid toredaid lahendusi ta avastas, millised rollid olid hästi esile toodud, mida muud põnevat leidis. Näitetrupid on olnud rahul sellise heatahtliku kriitikaga ja ootavad seda väga, võttes seda kui tunnustust.
Mukkide pere ja ka teised Kuhjavere pered on tuntud mitmesuguste suupistete tegijatena. Kas neid valmistakse ka tänavuseks teatrifestivaliks?
Paar aastat tagasi käidi välja idee, et võiksime teatripäevade rikastamiseks seada sisse koogitelgi, kuhu perenaised küpsetavad soolaseid ja magusaid suupisteid. Nüüd juba siis kolmandat korda esitleme oma külast ja väljaspooltki annetatud küpsetisi. Degusteerijad saavad ka hinnata ja oma lemmiku valida.
Milles teie arvates seisneb Kuhjavere teatrifestivali jätkuv populaarsus ?
Ilmselt on sellist ettevõtmist vaja ja arvame, et selline vaba õhkkond ja maaõhk lisavad väärtust. Samas saavad näitetrupid üksteiselt õppida, sisukalt aega veeta. Paljudele näitetruppidele on see üks hea võimalus jälle kodust välja tulla ja end vabaõhulaval hästi tunda.

Küsis Jaan Lukas

Peipsi koostöö keskus korraldab piiriülest koostööd käsitleva suvekooli

Peipsi koostöö keskus korraldab juba seitsmendat korda piiriülest koostööd käsitleva suvekooli, mille teemaks sel aastal on piirialade areng  haridus-, keskkonna- ja kohaliku ettevõtluse koostöö kaudu.

Suvekool toimub 13.-17. augustil Tartus koos väljasõitudega Eesti-Vene piiriala erinevatesse linnadesse ja küladesse ning toob kokku ligi 25 piiriülese koostöö teemadega tegelevat spetsialisti Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Leedu ja Ukraina ülikoolidest, MTÜdest, kohalikest omavalitsustest.

Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenesi-Murmanski (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi ja Ukraina piirialade koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid-probleemvaldkondi.
Üldistatult võib öelda, et kui perifeersete piirialade arengu tagajaks on oma eripära leidmine, selle oskuslik ärakasutamine ja koostöö üle piiri, siis probleemideks on kaugus teadus-, majandus-, haldus- jm keskustest, majanduse monfounktsionaalsus jm.

Suvekool annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka võimaluse õppida sarnaste piirkondade kogemusest ning sõlmida koostöösidemeid tulevikuprojektideks.

Projekti toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu, välisministeeriumi arengukoostöö programm ja hasartmängumaksu nõukogu

Nädalavahetusel saab vaadata veel viimaseid “Pühajärve sõja ja rahu” etendusi

11. ja 12. augustil saab Otepääl Pühajärvel Poslovitsa rannas nautida Otepää suveteatri etendusi „Pühajärve sõda ja rahu“.

Peep Pedmansoni “Pühajärve sõda ja rahu” jutustab eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Etendus viib 19.sajandi keskpaika, kui Pühajärve mail toimusid pöördelised sündmused. Talupoegade seas levisid kuuldused võimalusest lahkuda kodumailt ja minna Venemaale uut elu alustama. Need valikud on aktuaalsed ka tänapäeval – vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda? Lootus paremale elule sütitas aga mässuvaimu ja nagu ajaloost teada, päädis see kõva arveteklaarimisega Pühajärvel.

“Pühajärve sõja ja rahu” etendus näitab aga mitte ainult hirmu ja peksasaamist, vaid ka lootust, armastust, nalju ning naeru. See on Otepää suveteatri esimene etendus.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas, tund enne algust kohapealt, samal päeval piletid kallimad. Täispilet 13 eurot, sooduspilet ja grupisoodustus 10 eurot. Etendused algavad kell 18.

Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Kunstnik: Silver Vahtre
Muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond
Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Simeoni Sundja, Toomas Täht, Ingrid Isotamm (Nuku- ja Noorsooteater), Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Otepää rahvateatri näitlejad.

Homme sõidetakse Kalevipoja rattamaratoni

Sarja liider Caspar Austa. Foto: Jaanus Ree

Homme, laupäeval, 11. augustil stardib Kuremaal Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuendal etapil – Kalevipoja Rattamaratonil – poolteist tuhat ratturit.

Vooremaa maastikul, Kuremaa suusaradadel ning üle Jõgeva maakonna kõrgeima tipu, Laiuse mäe kulgeva 66 kilomeetrise põhisõidu start antakse Kuremaa lossiplatsilt laupäeval kell 12. Kell 12.20 lähevad 31 km pikkusele võistlusmaale AXA poolmaratonil osalejad ning kümmekond minutit hiljem (12.30) algavad sealsamas Gutta lastesõidud.

Kalevipoja Rattamaratoni peakorraldaja Tarmo Raudseppa sõnul on võrreldes varasemate aastatega rajal täiesti uusi lõike 5 km ulatuses. Lisaks läbitakse kuuendik rajast teistpidi kui mullu. Kiirenduslõik Everesti kilomeeter algab maratoniraja 20. kilomeetril Rääbise küla juurest. Tõenäoliselt saab Kalevipoja rattamaratoni Everesti kilomeeter olema läbimisaegade põhjal kogu hooaja kõige kiirem, kulgedes mööda kruusateed pikal sirgel laskumisel. Raja keskosas tuleb ratturitel arvestada aga jõeläbimise ning tehniliste singlilõikudega ning raja teine pool muutub võistlejatele ühe raskemaks.

Premium7 vahefiniš, kus antakse preemiapunkte neljale esimesele, asub raja viimases kolmandikus, vähem kui 20 km enne lõppu Kuremaa suusaradade juures. See on ka pealtvaatajatele hästi ligipääsetav koht, vaid kahe kilomeetri kaugusel stardi/finišipaigast.

Lisaks Everesti kiirenduslõigule ja vahefinišile on Kalevipoja rattamaratoni traditsiooniline osa Würth mäkketõus, maratoniraja 56. kilomeetril, mis viib sõitjad 144 meetri kõrguseni merepinnast ulatuva Laiuse mäe. Tõusu pikkus on kokku 361 meetrit, mille jooksul tõusevad ratturid kokku 42 meetrit. Keskmine tõusunurk on 13%, kuid maksimaalne tõusunurk koguni 30%. Eelmisel aastal oli Laiuse mäe tõusul kiireim aeg 1 minut ja 11 sekundit.

Korraldajate poolt teenindab võistlejaid rajal neli toitlustuspunkti. Lisaks on ratturitel võimalus saada võistluslinnakus Dorpat SPA teenindajatelt võistluseelset ja võistlusjärgset massaaži.

Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/kalevipoja-rattamaraton/

Tule osale nahkhiireööl!

Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis nahkhiireöö. Nahkhiirtest näitab pilte ja räägib Triinu Tõrv.

Nahkhiireööd alustatakse teoreetilise osaga, vaadatakse pilte ja räägitakse nahkhiirejuttu. Pärast päikeseloojangut jalutatakse pargis ning tutvutakse nahikutega lähemalt.

Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse. Triinu Tõrv on Tallinna ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige. Keskkonnaõhtu korraldaja on keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Registreeri ennast: tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Nahkhiireöö kuulub 16. -20. augustil Põlvamaal toimuva Ökofestivali programmi.

Pühapäeval on Palmses mõisatoidufestival

Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.

Festivali ajakava:

09.00-11.00     festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus

11:00     toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus

12:00     festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus

12:30    Tervituskontsert

13:00     Jüri Kuuskemaa  – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal

14:00     Anneli Maksan  õpetab kodus leiba küpsetama

14:45     valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks

15.00     Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis

15:15     Parvepoisid

15:45     vamistumine Palmse fantaasiavooru hindamiseks

16:00    Palmse fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena võistlusplatsidel

16:30    Parvepoisid

17:45     Palmse fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktilugemise algus

18:00    Võitjate autasustamine

18:15      Parvepoisid

Täna toimubki Sännas Astrofest

Täna, 10. augustil toimub Võrumaal Sännas täherahva tähtpäev – Astrofest.

Päevaprogramm:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon taevarajal
12.30 “Starlabi” planetaariumi seanss
13.00 Permakultuuri koolitusest valminud fotonäituse ning infotahvlite avamine

14.00 “Starlabi” planetaariumi seanss
15.30 “Starlabi” planetaariumi seanss
17.00 Astronoomialoeng, lektor Jaan Einasto
18.00 Päikesevaatlus teleskoobiga
18.45 Kuuteemaliste fotode näituse avamine
19.00 – 23.00 Kontsertprogramm Argo Vals Bänd, Joel Tammik, Kosmofon

Kohal on Ahhaa keskuse mobiilne planetaarium “Starlab”. Päeva jooksul toimuvad tegevused-õpitoad lastele. Saab proovida Sännas valminud futusristlikku veesõidukit Aquavelo.

Kontserdid ja õpitoad on TASUTA. Toimkond on annetuste eest tänulik!

Lisainfo: 5558 8927 (Hendrik Noor)

Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti astronoomia selts, teaduskeskus AHHAA.

Kuressaare 16. merepäevad algavad juba ülehomme

Möödunud nädalal avatud ja nädalapäevad vältav Saaremaa merenädal tipneb sel reedel ja laupäeval, 3.-4. augustil Raiekivi säärel toimuvate Kuressaare 16. merepäevadega. Kaks päeva kestev merepidu pakub publikule rikkalikku programmi ja tegevust kogu perele.

Traditsooniliselt saabub merepäevadeks Roomassaarde Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan, mis sildub sadamas reede hommikul kell 9. Lisaks vapilaevale on Roomassaare sadamasse oodata ka piirivalvelaeva PVL-112 Valve ja misjonilaeva Jenny Kruse. Raiekivi säärel on aga huvilistele avatud juba eelmistest merepäevadest tuttav karavell Libava ning esmakordselt Kuressaarde seilav kaljas Hoppet. Loomulikult on kohal Saaremaa oma väikelaevaehitajate alused. Merepäevadele tulevate laevadega saab selgi korral lõbusat meresõitu teha, telefonikontaktid leiab selleks merepäevade kodulehelt www.merepaevad.ee.

Merepäevade alal on tänavu rannarahva muuseumi töötoad, kus muuhulgas saab meisterdada mänguasju, paate ja õngi. Avatud on lasteala ning antiigi- ja vanavara Haakriku laat, valmistada saab ka päris logiraamatut. Põhjala toidu revolutsiooni raames valmistab erinevaid kalaroogi Eesti tippkokk Dimitri Demjanov ning osaleda saab jällegi meremälukal.

Eriilmeline on tänavustel merepäevadel muusikaprogramm. Merepäevade avatseremoonial reede õhtul kell 19 esineb rahvusooper Estonia solist Väino Puura, Tallinna ülikooli meeskoor ja Estonia Marine Brass. Jazzialal titeranna kohvikus astub publiku ette esimesel õhtul TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kvintetti The 251s ning Eesti ja Fääri muusikud ühisprojektiga Faroeesti. Laupäeval astub üles aga kontrabassist Peedu Kass ning Kuressaare oma noored muusikud Britta Virves, Maria Väli ja Pille-Rite Rei. Peatelgis astub reede õhtul üles Tanel Padar & The Sun, SÜGi noormeeste bänd The Natives ja DJ Hannes Kalamäe. Laupäeval seevastu on laval Gerli Padar & The Moon.

Rohkem infot Kuressaare XV merepäevadest leiab merepäevade kodulehelt merepaevad.ee.

Silver Saluri

Plaani kooli kokkutulek ja paikkonna päev

Plaani kooli asutamise 140. aastapäeva tähistav Plaani kooli vilistlaste, õpetajate ja paikkonna rahva kokkutulek toimub laupäeval, 4. augustil algusega kell 15 kooli mälestuskivi juures.

Kavas:

  • Raamatu „Plaani kool 1872-1969. Meie kooli lugu“ esitlus
  • Ülevaade Plaani paikkonna ajaloouuringust
  • Näitus Plaani kooli ja küla elust
  • Esinejaid lähemalt ja kaugemalt
  • Sõnavõtte lühemaid ja pikemaid

Osavõtutasu 5 eurot (sisaldab koolilõunat ja väikest meenet) kanda kontole 221005421117 (konto omanik Juta Sikk) või sularahas Haanja kaupluses Sailale hiljemalt 1. augustiks. Kaasa võtta piknikukorvike.

Infot jagavad Juta Sikk (tel 5695 1721, tel 782 9065 või juta.sikk@ut.ee ), Juss Torp (tel 5156 233).

Ürituse sisustamisel on abiks MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, LEADER programm ning Euroopa Noored.

Emumäele on valmimas soojuurikatest skulptuuride allee

Hando Kuntro koos meelespealillega.

Lääne-Viru Salla küla mees Hando Kuntro ja kunstnik Piret Smagar on sel suvel kõvasti vaeva näinud: Hando koduõuel Sallas on osaliselt juba valmis saanud soojuurikatest valmistatud kujud. Iga kuju on pühendatud mõnele Rakke valla klubile, seltsile või MTÜle. Nii näiteks saab Rakke kogudus läbipaistva risti, Rakke rattaklubi jalgratta, Salla seltsimaja hobuse jne. Sügisel viiakse kujud umbes kilomeetri kaugusele Emumäele, kus nendest valmib allee.

Soojuurikatest on Hando Kuntro varemgi ehitanud. Nii näiteks on Emumäel juba palju aastaid seisnud suur soojuurikatest koda Emumemm.

Fotod: Elina Allas

Kuremaa külapäeval sai “Oma Mariga” suu magusaks

Laupäeval  Jõgeva vallas  Kuremaal peetud külapäeval imetleti ja maiustati  “Oma Marit “. Sellist nime kandis vaarikatort, mille Riigikogu liige Marika Tuus-Laul esitas  konkursile “Perenaise marjakook”, kus küpsetis teise koha vääriliseks tunnistati. Peapreemia andis žürii Kuremaa naise Tiiu Väljaotsa tehtud tordile.

Kuremaal elab Jõgevamaal ja kaugemalgi hästi tuntud vaarikakasvataja Endel Sööt, kellelt Marika Tuus-Laulgi on sageli marju ostnud. Konkursiks valmistatavale tordile otsustas ta siiski korjata metsvaarikaid. Marjule läks ta koos abikaasa Uunoga, kellega tutvumise ja leibade ühte kappi panemise tõttu Marikast kuremaalane saigi.

“Uuno kloppis ka parajalt suure koguse vahukoort. Huvitava maitse saamiseks lisasin tordile ka tilgakese konkjakit ja samuti metsapähkleid. Kasutasin ka vaniljekaunu, mida tänavu kevadel tõin Aafrikast Ugandast, kus viibisin erinevate maailma riikide parlamendisaadikute kokkusaamisel,” kõneles Tuus-Laul.

Kokku esitati konkursile kaheksa küpsetist. “Traditsioon korraldada külapäevi hoiab ja tugevdab inimeste üksmeelevaimu, aitab  suhelda ja plaane seada. Neile aga, kes kunagi siit mujale elama kolinud ja nüüd külapäevale tulevad, pakub see sündmus võimaluse taaskohtumiseks oma kodupaiga, tuttavate ja sõpradega,” ütles Marika Tuus-Laul.

Hommikust hilisõhtuni kestnud külapäeva peeti Kuremaal teist korda (esimene toimus 2010). Korraldajaks oli Kuremaa külaselts eesotsas Aimar Pihlakuga, kes saanud tuntuks ka ansambli “Vana kallim” laulja ja pillimehena. Enamik ettevõtmisi sai teoks külapatsil, mille rajamiseks koostas projekti külaseltsi juhatuse liige Uuno Laul.

Kohaliku elu suursündmuseks sai valmis  ka külaseltsi uus lipp, millel on kujutatud Kuremaal sageli pesitsevat lindu kurge, Kuremaa järve ja looklevat maastikku. Lipu kavandi autoriks on kunstihuviline kuremaalane Kai Lippur.  Tiitli “Kuremaa kõrgeim tunnustus 2012 ” sai kauaaegne kultuuri-ja spordielu edendaja Vello Pütsep, kes on Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja ja mitmete ansamblite juhendaja.

Jaan Lukas

Kääpal algab täna “Viru tango” uus suvehooaeg

Alates tänasest, neljapäevast hakkab Kalevipoja suveteater Saare vallas Kääpal mängima komöödiat “Viru tango”, mille teemaks  Eesti mehe juhtumised Soomes ja ühtlasi nende soov saada soomlasteks

Kalevipoja suveteatri repertuaaris oli “Viru tango” ka mullusel suvel. “Etenduse populaarsus tõusis  just viimaste mängimiskordadega ja nii otsustasime seda mängida ka tänavu,” rääkis SA Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar, kes on ühtlasi suveteatri eestvedaja.

Lustakas ja rohkete laulude-tantsudega koguperekomöödia „Viru tango“ räägib Eesti hetkeolukorrast ja ühiskonna probleemidest laiemalt kahe soomlaseks ihkava eesti mehe isikliku elu kaudu. Hoolimata argielu raskustest – tööpuudus, rahapanappus – osatakse siiski leida retsept õnneks ja rahuloluks.

“Ühtlasi vaadatakse värske pilguga üle ka eestlaste-soome-eestlaste-soomlaste suhted läbi ajaloo, võrreldakse ühisjooni ja analüüsitakse erinevusi ning ollakse lõpuks sunnitud tõdema, et vennasrahvus seob meid kokku nii heas kui halvas, ” lisas Soosaar.

Soosaare sõnul on võrreldes eelmise aastataga ka mõndagi muutunud: “Selle suve etenduses on uued tantsijad ja amatöörnäitlejad. Seda silmas pidades võiks 26. juuli etendust nimetada ka esietenduseks.  Samas on jälle kolm noort samad, kes eelmiselgi suvel. Suveteatri külastaja leiab kindlasti ka uusi nalju ja huvitavad tantsukavad, mis  Kaisa Oja ja Marko Mehise loodud.”

“Viru tangot” mängitakse Kääpal SA Kalevipoja Koda maa-alal  26.-29. juulini ja 31. juulist-5. augustini kokku 10 etendust. “Kedagi väravate taha ei jäeta ja ära ei saadeta. Mahutame kõik inimesed ilusasti ära,” ütles Soosaar istekohtade arvu kohta.  Tangole  tulijatel on võimalus külastada Kalevipoja muuseumit ja saada eredaid elamusi Krati seikluspargis.

“Viru tango” kirjutas Soome kirjanik Veera Marjamaa, Soomest on ka lavastaja Kankku Kinkkunen. Kandvad rollid on kutselistel näitlejatel. Villut mängib Mart Toome, Matit Saare vallast võrsunud Anti Reinthal ja Kalevipoega Marko Mäesaar. Trupi suurus on 15 inimest. Mitmed harrastusnäitlejad on endale ise ka kostüümid valmistanud.

Kalevipoja suveteater loodi 2009. aastal. Varem on repertuaaris olnud näitemängud: seikluslik komöödia kogu perele “Kalle Blomkvist ja Rasmus” ja muistsetest aegadest jutustav “Välek”.

Jaan Lukas

Vinni Tammed tähistab 10. tegutsemisaastat


Sel aastal täitub Vinni spordiklubil Tammed kümnes tegevusaasta. Selle aja jooksul on koostöös Vinni vallaga ning kasutades Euroopa Liidu ja siseriiklike fondide rahastamisvõimalusi, investeeritud spordiobjektidesse sadu tuhandeid eurosid.

Vinnis, valla poolt rajatud tartaankattega täismõõtmelise staadioni alale on ehitatud staadioni teenindushoone ja liivakattega spordiplats rannavõrkpalli ja rannajalgpalli mängimiseks, paigaldatud 200 kohaline tribüün ja 11 turnikut virgestusväljakule. Parklasse joonitud liikluslinnakus saab teha vigursõitu või jalgratturite algõpet või hoopis rulaga trikitada.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed pole seadnud eesmärgiks tippsportlaste ettevalmistamist, vaid liikumis- või huviharrastuslikku tegutsemist endale meeldival viisil ja ajal.

Gustav Saar

Rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion Kohilas lõpeb täna parginäitusega

Täna, 21. juulil jõuab meeleoluka finaalini 1. juulil Kohilas Tohisoo mõisas alanud 12. rahvusvaheline keraamikasümpoosion. Koos
traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik 12 sümpoosionist osa võtnud kunstnikku oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus on valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osaleb sümpoosionil kunstnikke üle maailma: tänavu on esindatud USA, Venemaa, Tasmaania, Lõuna-Korea, Soome, Tšehhi ja kolme kunstnikuga ka Eesti.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on iga sümpoosion kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolm nädalat segamatult oma loominguga tegeleda, katsetada ning ideid värskendada.

Seekord on eksootilisemad külalised prof Eun-kyung Choi Lõuna Koreast Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest osalvad sümpoosionil tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis, tunnustatud skulptor Ekke Väli ja noorema põlve skulptor Eneken Maripuu.

Koostöös Eesti keraamikute liidu, Kohila valla ja MTÜga Tohisoo Mõis korraldatud sümpoosioni jooksul said kõik kunstnikud kogeda Tohisoo mõisapargis asuva Baltimaade suurima puupõletusahju kuumuse väge (tipphetkel on on ahjus +1300 kraadi). Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

12 aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi 150 kunstnikku üle kogu maailma. On äärmiselt tähenduslik, et sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus, sest nii luuakse emotsionaalne sild järgmise sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb väike kontsert.

Eeva Kumberg

Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattisen esinevad Mustvees heategevuskontserdil

Homsel heategevuskontserdil Mustvees kõlavad Tanja Mihhailova (fotol) ja Mihkel Mattiseni esituses nii eesti- kui ka venekeelsed laulud. Ühe laulu pühendavad muusikud ka Mustvee linnale. Kontserdil kogutud annetustest toetatakse Mustvee ja Kasepää lasteaedu.

Tanja Mihhailova sõnul tulevad kontserdil esitamisele juba ammustest aegadest populaarsed lood eesti ja vene keeles. “Laulame laule “vanadest” filmidest ja samuti kõlab Mihkel Mattiseni looming. Kindlasti on võimalik kaasa laulda, kusjuures meile väga meeldib, kui publik seda teeb ja meie esinemisele nii omapoolse panuse annab, ” ütles lauljatar. “Meil on ka üks tore mereteemaline lugu, mille pühendame Mustveele.”

“Kontserti annan Mustvees esmakordselt, kuid ilusaid elamusi olen siit saanud varemgi,” lisas Venemaal sündinud ja Kohtla-Järvel kasvanud Mihhailova. “Sõitsin sealt sageli läbi  kodu-ja kooliteel, kui Viljandi kultuuriakadeemias tantsueriala õppisin. Soovisin siis superhead kala osta, kuid buss ju ei oodanud. Nüüd, kui endal auto on, saan seda teha. Alates lapsepõlvest on mul meeldinud Peipsi järves ujuda ja selle rannikul päevitada.”

Kultuurisündmuse idee algataja ja peakorraldaja, Riigikogu liige Aivar Kokk ütles, et  heategevuskontsert Mustvees oli plaanis juba pikemat aega. “Kohalike elanikega nõu pidades leidsime, et selle läbiviimiseks sobib väga hästi Mustvee linnapäev, kui linn iseäranis rahvarohke ja kuulajaid-kaasaelajaid tuleb lähemalt ja kaugemalt. Arvestades kahe kogukonna kultuurihuvidega otsustasime kutsuda laulma ja musitseerima Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni. Koostööpartneriteks ja toetajateks tulid lahkesti Mustvee linnavolikogu ja linnavalitsus ning Kasepää vallavolikogu ja vallavalitsus,” ütles Kokk.

Kontsert on tasuta. Võimalus on aga annetada  Mustvee ja Kasepää lasteaedade heaks.

“Mustvee lasteias kasutatakse  annetusrahasid kasutada mängumaja või mänguväljaku ehitamiseks,” ütles linnapea Pavel Kostromin, kelle arvates on Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni linnapäevadele esinema kutsumine igati hea valik. Kasepää lasteaia juhataja Maris Rohtla sõnul sisustatakse annetuste eest mitmed  mängunurgad ja muretsetakse mänguraudtee- ja maantee.

Heategevuskontsert Mustvee kultuurikeskuse laululava esisel platsil algab keskpäevatunnil.
Jaan Lukas