Kylauudis.ee annab maapiirkondades kandideerijatele võimaluse oma kodukandi probleemidest kirjutada

WritingKülauudised kutsub üles kõiki maapiirkondade valimiskandidaate kirjutama enne valimisi oma kodukandi probleemidest, ettepanekutest nende lahendamiseks ja uutest ideedest oma piirkonna arendamiseks.

Reeglid:

  • Arvamusloo võivad kirjutada kõik vallavolikogudesse, välja arvatud vallasiseste linnadega valdadesse (näiteks Otepää) kandideerijad.
  • Teksti pikkus on maksimaalselt 3500 tähemärki.
  • Tekstis ei tohi teha endale reklaami ega kutsuda üles enda või oma valimisliidu-erakonna eest hääletama.
  • Teksti juures võib avaldada oma nime ja koha, kus kandideeritakse, küll aga mitte valimiskandidaadi numbrit.
  • Loo juures avaldame autori portreefoto, millel puuduvad erakonna tunnusvärvid ja logo ning kandidaadinumber.
  • Arvamuslood avaldame hiljemalt nädal enne kohalike omavalitsuste valimisi ehk hiljemalt 13. oktoobril 2013.
  • Kui kylauudis.ee toimetus leiab, et loos puuduvad probleemikäsitlus ja ettepanekud kitsaskohtade lahendamiseks, palutakse lugu ümber kirjutada või seda ei avaldata.

Arvamuslugusid ootame aadressil info@kylauudis.ee kuni 11. oktoobrini.

Seto Külävüü kostipäeva parimad pildid tegid Kaidi Rebane, Karen Stimmer ja Tellervo Ketola

Galeriikohvik ObiNizza. Foto: Kaidi Rebane
Galeriikohvik ObiNizza. Foto: Kaidi Rebane
Hõimu hõlahusõ'. Foto: Karen Stimmer
Hõimu hõlahusõ’. Foto: Karen Stimmer

17. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsuti osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kaidi Rebase, Karen Stimmeri ja Tellervo Ketola saadetud foto.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus. Kokku osales fotomängus 16 fotograafi 114 fotoga. Fotomängu auhinnad panid välja kostipäeval osalenud kohvikud.

Toomemäe talu piirakupuhvet. Foto: Tellervo Ketola
Toomemäe talu piirakupuhvet. Foto: Tellervo Ketola

Tagasiside kostipäevale oli üle ootuste positiivne: päeva nautisid nii kohvikute pidajad, Setomaa kogukond kui ka külalised kaugemalt. Nii ongi juba kokku lepitud uue kostipäeva kuupäev: 16. augustil 2014.

Setomaa kohvikutepäeval oli avatud 10 kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Kohvikud pakkusid kohalikest saadustest valmistatud roogi. Iga kohviku menüüs oli midagi ka seto köögist – kala, sõir, erinevad piirakud.

Seto Külävüü kostipäeva korraldasid MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva fotomängule laekunud piltide valikut saab vaadata Facebookist: www.facebook.com/visitsetomaa

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

sleeping-in-car1-300x1994. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis  Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

4.1.2Viljandis Sakala keskuse hoovis toimub 5. oktoobril kella 11-14 leivapäev ja samal päeval kell 20 keskuses sees õllesõprade pidu “Oktooberfest”.

Leivapäev. Maitsev laupäev kogu perele

Laupäeva, 5. oktoobri hommikul Sakala keskuse hoovis alguse saav leivapäev juhib tähelepanu ja tuletab meelde leiva olulisust meie kultuuris ja igapäevaelus. Tegevust jagub leivapäeva programmis kogu perele.

Eesti põllumajandusmuuseum tutvustab külalistele tööriistu, mida on kasutatud leiva valmistamisel ning samuti on võimalik ise kohapeal leivategu proovida. Lisaks saab igaüks osaleda näituse “Viljandlaste lemmikleivad” koostamisel. Selleks on tarvis vaid kaasa võtta oma lemmikleiva pakend. Sakala keskuse hoovist leiab koha, kuhu panna oma lemmiku pakend ning peagi valmib kõigi silme all väljapanek viljandlaste lemmikleibadest.

Maitsvaid pagaritooteid pakuvad maitsmiseks ja müügiks Viljandi pagarid ning esindatud on ka tuntud Eesti leivavalmistaja Leibur. Hoovis ootab külalisi ka uhke traktor, mille roolis istumist saavad kõik soovijad proovida ning lapsi ootab suur põrandamäng “Kuidas valmib leib”.

Loe edasi: Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Paides toimub 500 rahvatantsijaga tantsupidu ning tutvustatakse uut Valgemäede tantsude raamatut

Kuigi järjekordne tantsupidu “Puudutus” on kohe ukse ees ning rühmad alustavad repertuaari õppimist, korraldab TTÜ tantsuansambel Kuljus ligi 500 tantsija osavõtul 19. oktoobril Paides E-Piima spordihallis tantsupeo, kus esitatakse mitmeid Salme ja Ott Valgemäe loodud tantse. Selle suure tantsude peoga meenutatakse tantsuõpetaja Salme Valgemäe 100. sünniaastapäeva. Tantsupidu algab kell 17.

Salme Valgemäe sünniaastapäeva tähistamine algas juba 11. augustil, kui Hiiumaal Tahkuna tuletorni juures toimus kontsert. 11. august oli Salme Valgemäe sünnipäev ning just Hiiumaalt Salme elu ka alguse sai, kust tee ta hiljem Tallinnasse ja rahvatantsu juurde tõi.

Salme lõi koos abikaasa Otiga oma eluajal mitmed Eesti rahvakultuuri ajalukku läinud tantsud, mida siiani tantsurühmad üle Eesti uhkusega esitavad. Järjepidevuse säilimiseks esitletakse samal peol ka raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsude kirjeldusi ning lisaväärtust annavad raamatule CD kirjeldatud tantsude muusikaga ning DVD tantsudega, mille on videosse tantsinud TTÜ tantsuansambli Kuljus tantsijad.

Koigi näitering esitab Koigi mõisas kaks Vilde külajanti

Koigi kultuuriseltsi näitering esitab 29. septembril Koigi mõisa saalis kaks Eduard Vilde külajanti “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”.

Kaasa teevad: Jaak Kalits, Liis Puhmaste, Tiiu Kajak, Klarika Lussmann, Asta Kivi, Hugo Kink, Raivo Porr, Valve Tetsmann, Olev Visnapuu, Endel Rudi, Kersti Kangro, Laivi Nuut, Pille-Riin Kranich, Maire Lužetskaja, Külli Puumets, Evi Ojasalu, Tiiu Haak, Eevi Kink ja Elle Russak. Lavastaja Ene Puhmaste.

Etendust toetavad Koigi vallavalitsus, Endel Rudi, Saima Klaas, Kätlin Puhmaste ja Kristel Larven.

Etendust mängitakse 29. septembril kell 16. Pääse 2.50 eurot, lastele tasuta.

Randvere külaselts palub toetust oma kodukandi
ohutuse suurendamiseks

Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com
Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com

MTÜ Randvere Külaselts tunneb muret selle üle, et Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete konsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadama ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69 protsenti Harjumaa sarnastest ettevõtetest.

Sellega seoses algatas Randvere Külaselts petitsiooni riskide koondamise vastu Muuga sadamasse ning palub toetust oma seisukohtadele. Petitsiooni terviktekst on kättesaadav aadressilt http://petitsioon.ee/eiriskidekoondamisele nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Külaselts palub jagada infot ka oma sõpradega – sellega saab aidata Muuga sadama ümbruses elavaid inimesi ja võib olla ka neid, kes sellele probleemile veel praegu ei mõtle.

Juhul, kui Sa ei ole petitsiooni seisukohtadega ühel nõul, siis palun võta aega probleemiga tutvumiseks!

Ingrid Veermets, MTÜ Randvere Külaselts

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine Rõuges

moosLõikuspüha puhul toimub laupäeval, 28. septembril kell 11 Rõuges Eesti Ema kuju juures parklas suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine.

Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide hoidistajate kodus valminud hoidised: moosid, salatid, mahlad, napsud, kastmed ja muu põnev ning ennenägematu kraam. Igaühel on võimalus näitusele toodut mekkida ja valida välja oma lemmik. Erinevate kategooriate parimaid hoidiseid ja hoidistajaid premeeritakse auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.

Osalemiseks haara keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidisteset ja tule kohale. Kui midagi kaasa võtta pole, tule lihtsalt uudistama!
Info: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

fruits-and-vegetables11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoraniga Atlantis, Tartu linnavalitsusesega ning Eesti maaülikooli mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

Eesti maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele: kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist.

„Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku
mahetoidule 50 protsendi ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20 protsendi ulatuses,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

Loe edasi: Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

ELF kutsub: Aita puuseen püünele – osale esimese virtuaalnäituse loomisel!

Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee
Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub kõiki huvilisi appi looma Eesti esimest ühisloomingulist virtuaalset puuseente näitust. Näituse loometöös osalemiseks on tarvis vaid puuseent märgata, pildistada ning foto ELFi saata.

Oodatud on ülesvõtted puuseentest, mida võib kohata nii linnapargis kui ka põlismetsas, nii täies elujõus kui ka surnud puudel. Näituse eesmärk on pöörata tähelepanu elurikkusele Eesti metsades, erinevatele puuseentele ning neile tarvilikele elupaikadele. Saadetud fotode juurde jagab selgitusi ELFi metsaekspert Indrek Sell.

Pildid palutakse saata hiljemalt 1. oktoobriks e-posti aadressile elf@elfond.ee, märkides juurde foto autori ning kindlasti pildistamise koha ja kuupäeva. Oodatud on ka kevadistel või suvistel metsas- või pargiskäikudel pildistatud puuseened. Ülesvõtted seeniludustest võivad olla tehtud nii mobiiltelefoni kui ka fotokaameraga.

ELFi laekunud fotodest pannakse kokku virtuaalne ühisnäitus ELFi veebilehele ning Facebook’i. Sealjuures saavad foto autorid tänutäheks lähemalt teada, milline puuseen tema pildile on jäänud (kui liik on foto põhjal määratav) ning mille poolest see huvitav või silmapaistev on. Lisaks loositakse pildisaatjate vahel välja teemakohaseid üllatusi.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Marutaudivaktsiini pala
Marutaudivaktsiini pala

Esmaspäeval, 16. septembril alustab veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse seekord Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Loe edasi: Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein
2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Pühapäeval, 15. septembril selguvad Tallinnas vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval 2013. aasta parim mahetoode ja -tootja Eestis. Parim mahetootja 2013 tiitlile kandideerib 7 tootjat, parim mahetoode 2013 tiitlile on esitatud 27 toodet.

“Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,” ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. “Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.”

“Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.”

Enne võitjate väljakuulutamist toimub vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Loe edasi: Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Tiit Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks

Tartu Ülikooli õppejõu Tiit Hennoste hinnangul näitab meediaväljaannete kogemus ja TNS Emori vastav uuring, et internetikommentaaridel on Eestis oma koht olemas, kuid meedia peab pingutama nende sisukuse nimel.

“Kui uuringutulemused näitavad, et üle 40 protsendi kommentaaridest peetakse “asjassepuutumatuks mölaks” ning sisuliselt räägitakse asjassepuutuvat juttu vaid 20 protsendi puhul, siis küsimus on – kuidas seda vahet vähendada?” püstitas Hennoste täna Tallinnas peetud Avatud Ühiskonna Foorumil küsimuse Postimehe peatoimetajale Anvar Samostile ja Delfi/EPL peatoimetajale Urmo Soonvaldile.

Hennoste sõnul on selge, et kommentaariumi sisukuse muutmine vajab mõlema Eesti suure online-keskkonna, PM Online’i ja Delfi ühist põhimõttelist kokkulepet selles, mis puudutab kommentaaride asjalikkust ja anonüümse vihakõne vähendamisel.

“Kommentaaridel on Eestis koht olemas, mistõttu meie ülesanne ei peaks olema neid kaotada, vaid teha kõik, et kommentaarides öeldakse midagi konkreetse asja kohta ühelt poolt ja teisalt oleks välja rehitsetud seltskond, kes pole võimeline järgima korrektse suhtlemise reegleid või põhimõtteliselt seda teha ei taha,” märkis Hennoste.

Loe edasi: Tiit Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks

Maarahvas koguneb laupäeval Põlvasse kongressile

Laupäeval, 14. septembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval VI Eesti Maarahva kongressil käsitletakse ennekõike haldusreformi, maaelu arengukava ja haridusireformiga seonduvaid teemasid.

Eesti Maarahva kongressi volikogu esimehe, Riigikogu liikme Ester Tuiksoo sõnul koosneb foorumi päevakava kolmest osast, mille teemadeks on “Haldusreform – tõmbekeskuse mudel”, “Maaelu arengukava 2014-2020” ja koolireformiga seonduvad probleemid.

“Maarahva kongressil tulevad arutlusele nii maapiirkondadele kui ka kogu Eestimaale olulised valuküsimused,” ütles Tuiksoo. “Maarahva kongress on erakondadeväline, oodatud on arvamuste paljusus ja oodatud on kindlasti erinevad seisukohad nimetatud teemadel.  Osalema oodatakse inimesi erinevatest poliitilistest erakondadest ja organisatsioonidest, põllumeeste ühendustest, külaseltsidest ning seltsingutest, Leader-tegevuse eestvedajaid jne. Delegaadid Maarahva kongressile valivad omavalitsused, kuid küalisena võib end kongressile registeerida igaüks.”

Maarahva kongressi kordaminekul on oluline roll erinevate valdkondade tunnustatud spetsialistidel. Nii räägivad haldusreformi temaatikast ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja inimgeograaf filosoofiadoktor Garri Raagmaa. Koolireformiteemalist arutelu juhib endine haridus- ja teadusminister ja praegune Riigikogu liige Mailis Reps.

Eesti Maarahva kongressil osalejate poole pöörduvad president Arnold Rüütel, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

Eesti Maarahva kongress kui maarahva esinduskogu  tuli esmakordselt kokku 1994. aasta 3. märtsil. V Eesti Maarhva Kongress toimus 2010. aastal Paide kultuurikeskuses.

Jaan Lukas

Demokraatiapäev ärgitab noori demokraatia ohtudele
silma vaatama

Rahvusvahelisel demokraatiapäeval, 15. septembril algab üle-eestiline loengunädal, kus arutletakse enam kui 10 000 noorega demokraatia rolli, veel enam aga demokraatiat ähvardavate ohtude üle. Demokraatianädala Eesti koolides ja ülikoolides korraldab Eesti Väitlusselts Avatud Eesti Fondi toel.

2007. aastal kuulutas ÜRO 15. septembri rahvusvaheliseks demokraatiapäevaks, et maailmas demokraatiat teadvustada ning ärgitada riike ja rahvaid seda taasmõtestama. Avatud Eesti Fondi algatusel tähistatakse demokraatiapäeva Eestis juba kolmandat aastat järjest ning tänavugi pühendatakse demokraatiale terve nädal: 15. kuni 22. septembrini.

“Sel aastal küsime Eestilt, mis on demokraatiale ohuks. On selleks näiteks elust eemaldunud poliitikud, ükskõiksed kodanikud või hoopis midagi muud? Ohumärke mõistes õpime üheskoos demokraatiat paremini ära tundma,” ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Demokraatianädala projektijuht Joosep Tiks tõdeb, et noored võiksid demokraatiast sagedamini rääkida: “Esindan ka ise põlvkonda, kes on taasiseisvunud Eesti eakaaslane. Ometi pean oluliseks, et me kõik – ka vabas ühiskonnas sündinud – ei peaks kunagi väljavõideldud vabadust ja sellega kaasnevaid igapäevaseid hüvesid iseenesestmõistetavaks. Demokraatiale mõtlemata võime kaotada valvsuse, jäädes märkamata ilma oma õigustest.”

Demokraatiapäev 2013 saab alguse 15. septembril. Sellele järgneva nädala jooksul astuvad Eesti Väitlusseltsi toel enam kui 10 000 noore ette rohkem kui 60 koolis ja 25 asulas üle Eesti nimekad ühiskonnategelased, et väitluste, loengute ja konverentsidega panna noori demokraatia üle arutama ja demokraatia ohte märkama. Noori külastavad Marju Lauristin, Juhan Kivirähk, Jaak Valge, Hans H. Luik, Andres Arrak, Anvar Samost ja paljud teised. MTÜ Tegusad Eesti Noored viib läbi minisessioonid Jõgeval, Haapsalus ja Tartus, Eesti Noorteühenduste Liit valmistab lühivideod arvamustest demokraatia kohta ning noorteühing Avatud Vabariik korraldab Ida-Virumaa ja Pärnumaa noortele konverentsid demokraatia ohtude teemal.

Demokraatiapäev 2013 projekti aitab ellu viia Avatud Eesti Fond. Demokraatianädalast saavad osa võtta teisedki. Nädala ajakava ja tegevustega saab tutvuda veebilehel www.demokraatia.ee või liitudes Facebooki lehega www.facebook.com/demokraatia2013.

Pala vallavanem visati vastavatud ökopaisjärve

Pala uus ökopaisjärv. Foto: Pala vallavalitsus
Pala uus ökopaisjärv. Foto: Pala vallavalitsus

Palal avati ökopaisjärv ning üks atraktiivsemaid episoode oli tseremoonial vallavanen Jozsef Weinrauchi vette viskamine ja tema usin ja vapper kaldale ujumine.

Kümmekond aastat tagasi arutasid toonane Pala vallavanem Kalev Kurs, toonane vallavolikogu esimees Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch, et vaatamata Peipsi järve lähedusele võiks selles piirkonnas olla teinegi ujumisvõimalus, mis sobiks kasutada ka kooliõpilastele.

“Kaalusime ka ujula ehitamist, kuid majanduslikult ei peetud seda mõtet ratsionaalseks. Küll aga otsustati hakata ellu viima ideed ökopaisjärve rajamiseks. Plaani teoks tegemiseks kulus kaheksa aastat ja sel ajavahemikul kulges prostess kord kiiremas, kord aeglasemas rütmis,” rääkis Pala vallavanem Jozsef Weinrauch.

“Järv ehitati soisele alale, mille maaomaniku Priit Kaljundiga me edukalt kokkuleppele jõudsime,” lisas ta. Omavalitsusjuht kinkis ökopaisjärvele ka kümmekond särjepoega, mis pärinesid tema koduaia tiigist.

“Kohalikud harrastuskalurid käivad siit järvest ka kala püüdmas,” ütles Weinrauch.

Pala kultuurimaja direktriss Margit Soieva viis läbi tseremoonia, mille käigus kaunistati järve äärde ehitatud kiigud. 1,7-hektatrilise pindalaga Pala ökopaisjärve rajamisel olid eestvedajateks MTÜ-d Pala Spordiklubi ning Pala Puhke- ja Turismiarendus. Ehitamiseks tarvilik raha saadi Leader-programmist ja vajaliku omaosaluse kattis vald.

“Ökopaisjärv muudab meie vallakeskuse veelgi keskkonnasõbralikumaks ja kaunimaks ja pakub võimalusi ujumiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele,” ütles Pala vallavanem Jozsef Weinrauch. Koolidirektori Malle Weinrauchi arvates on tehisjärve ääres võimalik korraldada ka ujumisalaseid koolitusi.

Jaan Lukas 

Eesti kaunimad tõuloomad asuvad laupäeval võistlustulle

Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee
Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee

Laupäeval, 7. septembril algusega kell 10 toimub Eesti põllumajandusmuuseumis „Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“, kus saab näha Eesti uhkemaid hobuseid, veiseid ja sigu, aga ka prantsuse pässi, suurt hõbeküülikut ja paljusid teisi. Eesti Lambakasvatajate Selts esitleb esmakordselt sinist tekseli tõugu jäära.

„Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsesid Ülenurmel juba 16. korda toimuvale näitus-konkursile,“ ütles Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Areenil esitletakse 40 piima- ja lihaveist, tosinat hobust ning kümmet lammast ja siga. Lisaks on puurides linnud, küülikud ja tšintšiljad. Karusloomadest võib oma silmaga näha prantsuse pässi, suurt heledat hõbeküülikut, kalifornia-, angoora- ja reksküülikut ning hõbeküülikut. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma.

Iga tõu või loomaliigi parimale aretajale antakse üle karikas ja suveniirid. Eesti tõuaretusorganisatsiooni 20. tegevusaasta puhul tunnustatakse nelja loomaliigi parimat tõuaretajat läbi aegade.

Lisaks tõuloomade näitus-konkursile on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd, koostöös Eesti Toiduliiduga saab degusteerida Eesti 2013. aasta parimaid toiduaineid. Maitsta saab viikingiköögi toite ja vaadata maksu- ja tolliameti tollikoerte töö demonstratsiooni. Näituse avavad põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ja PRIA segakoor Solanum. Päeva lõpetab simman ansambliga Apelsin.

„Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“ toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Ajakava: http://epm.ee/?page_id=5889

Krautmani terviseakadeemias nüüd uus õppekava – refleksoloogia

Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia on erakool, mis pakub massaaži- ja loodusteraapiatealast kutseõpet ning täienduskoolitust. Kutseõppes on võimalik valida viie eriala vahel: klassikaline massaaž, Idamaade loodusteraapia, aroomiteraapia, eesti pärimusmeditsiin ja refleksoloogia.

Refleksoloogiat saab esmakordselt õppida kutseõppe erialana terviseakadeemias alates sellest sügisest. Nii mahuka ja tervikliku õppekava näol on tegemist esimese omalaadse õppekavaga Eestis. Õppima on oodatud kõik need, kes on huvitatud holistilisest tervisekäsitlusest ja soovivad süüvida ning pühenduda refleksoloogia saladustesse. Eriala sobib ka juba tegutsevatele terapeutidele, kes soovivad oma terapeudi tööriistakasti ühe uue ja väeka teraapiavormiga täiendada. Samuti sobib õppekava neile, kes soovivad õppida midagi uut enese arendamiseks ja maailmapildi laiendamiseks.

Refleksoloogia õppekava juhtiv õppejõud on praktik Elery Tammemägi, kes on pikka aega praktiseerinud nii refleksoloogi kui ka homöopaadina. Lisaks puutuvad õppijad kokku mitmete teiste õppejõududega, sest õppekavas on õppeaineid nii keha kui ka meele üldistest käsitlustest, nii klassikalisest Lääne kui ka iidsetest Idamaade meditsiinidistsipliinidest.

Refkelsoloogia õpe toimub kahel nädalavahetusel kuus kahe aasta jooksul, mil omandatakse põhjalikud teadmised inimese kehast kui meelest, refleksoloogiast ning terapeuditööst. Õppe lõppedes on võimalik sooritada vastav kutseeksam.

Lisainfot õppekava ülesehituse ja erialaainete kohta leiab kodulehelt http://www.terviseakadeemia.ee/et/node/356

Vaimustav keskaeg Padise kloostris 17.-18. augustil

587e22cfe201546d0d76a4ecb98c5fcd17. ja 18. augustil peetakse Padise kloostris keskaja festivali, mille juurde kuulub ajastukohane kultuuriprogramm, eheda käsitöö laat ning näitused.

Mõlemal päeval kell 16 mängitakse etendust “ALTARI ALL: 1343”. Autor: Loone Ots. Lavastaja: Erki Aule. Kunstnik: Inna Fleisher
Osades: Bert Raudsep, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Hellar Bergmann, Liina Leinberg. Piletid müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Programmis veel:

  • – Ekskursioonid ja vestlused kloostris: arheoloogid Villu Kadakas ja Ain Mäesalu, vanamuusika õpetaja-pillimeister Tõnu Sepp

– Muusika: Rondellus, Olde Hansa Musicus (Polina Tšerkassova ja Dana Karjatse)
– Varahommikune palverännak koos Einar Laignaga Padiselt päikesetõusuks Madise kirikusse. Eelregistreerimine: tel. 5202 986, Tiina Tamm.
– Kontsert-jumalateenistus kloostrikirikus: Kuldjala Lauluselts. Teenib õp Annika Laats
– Näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”
– Meistritoad: vitraaž, savi, toiduretseptid (toidublogija Ülle Jukk ja Mercedes Merimaa “väega toidud”, sh stressiküpsised)
– Keskaja turg: suitsuliha, kala, küpsetised, maitsepähklid, mesi, mõdu, kodune jäätis ja muud hõrgutised; lõng, siid, tikandid,
keraamika ja portselan, puidust ja sepatooted, naturaalsed käsitsi valmistatud kehahooldustooted jm.
– Ludo mõttemängud, tuleskulptuurid öös ja palju muud
– Telkimisvõimalus, laste mänguplats

Täpne programm ja värske info: https://www.facebook.com/PuhaBernardiPaevad2013

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

eestimahe_logoMahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Praeguseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui viis korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

“Tulundusühistu Eesti Mahe lõid 10 aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,” ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. “Praeguseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.”

“Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,” ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik . “Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.”

“TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,” rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (mh müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Ida-Virumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.
Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Ida-Virumaal esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda Vaivara vallast Sõtke külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare on koos lastega aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader-programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala, mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist.

Täna on Vana-Võromaa kultuurikojas Ungari kultuuriõhtu

Ungari-kaartAlates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn. 11, Võru) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas tutvustatakse erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Vastatakse küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.

Tasu: 5 €. Osalemisest palutakse teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Selle aasta Võtikvere raamatuküla päeval 17. augustil (algus kell 12) on aeg oma vaimsed maastikud üle vaadata. Nii on mitmed autorid käsitlenud oma teoste kaudu minevikupärandi mustreid meie tänapäevastes arusaamades. Koos kirjanikega lahkavad neid mustreid Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar.

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto Imbi Paju
Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto: Imbi Paju

Vooremaal üles kasvanud kirjanik Kätlin Kaldmaa uurib ajaloo, looduse ja tõekspidamiste mõju inimesele oma romaanis ”Islandil ei ole liblikaid” ja mõtiskluste raamatus ”Ônn on otsuse küsimus”, kus ta annab nõu sümboolselt kõikide ”tütardele”. Kristiina Ehini ”Paleontoloogi päevaraamat” on nagu psühhoanalüüs, mis juhib inimesi läbi kivide ja kändude õnne kogemuse juurde. Tal on toeks tema ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel. Koos rahvamuusik Kairi Leivoga paneb Kristiina eestlaste loo laulu.

Kadri Hinrikuse lasteraamat “Et haldjad sind hoiaksid” räägib loo kaksikutest, kelle ema on surnud: kuidas siis saada hakkama? Olavi Ruitlane süveneb veel kord oma teostesse ”Kroonu” ja ”Naised”  ja näitab, kuhu viib mehe sugupoolte võõrandumine ja Nõukogude Liidu avarused. Mikk Sarv on koondanud oma raamatusse ”Sõna jõud” tarkuse, mida me vajame igapäevaseks suhtlemiseks, ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste viib lugeja oma raamatuga allikate juurde – meie mütoloogilisse identiteeti.

Loe edasi: Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine jõuab lõpule

Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.

Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.

Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.