Laupäeval, 22. märtsil toimub Urvaste seltsimajas lätiteemaline luuleõhtu, mis on pühendatud Contra 40. sünnipäevale ja Eduards Veidenbaumsi eestikeelsete tõlgete valmimisele.
Külla tulevad luuletajad Lätist: Guntars Godiņš ja Alise Zariņa, loodetavasti ka mõned eesti luuletajad.
Reedel, päev varem, toimub luuleõhtu samal kellaajal Tartus ülikooli kohviku kaminasaalis.
Info: urvaste@gmail.com, tel 5283 540.
Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.
Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!
Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.
Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.
Kuna olukord Ukrainas on kriitiline, kutsub Avatud Eesti Fond üles vaatama ja toetama vene telekanalit Dožd.
Vaata nende kodulehelt, kuidas saad nende tegemistele õla alla panna ja seista hea, et nad oma tegevust saaksid jätkata.
Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.
Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.
Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.
Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.
Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.
Kristel Pohlak,
maailmakodanik
EGO tähendab ladina keeles MINA. EGO SUM – MINA OLEN.
Ma olen hakanud aru saama, et ego ongi tegelikult see, mida me kogu oma elu otsime ja mida enamik iial ei leia. “Kes ma olen?” See küsimus kummitab meil ju pidevalt kusagil alateadvuses läbi terve elu.
Aga sa ise oledki ego, sa oled kõik, mis sinu olemuse koodi sisse on kirjutatud, ja igal on see kood natuke erinev. Ego on tegelikult hea, ent teda peab enda seest üles leidma. Teda ei tohi segi ajada ülepaisutatud ettekujutusega endast. Just siit tulebki ülbus, mida me nimetame egoismiks.
Sageli me kujutame endale ette, kes me enese või kellegi teise arvates võime või tahame olla. Ära tee seda! Lihtsalt Ole! Otsi endast seda rõõmsat olevust, kes sinu kehas end vabalt ja hästi tahab tunda: just see sa päriselt oled. Ning kui oled ta leidnud, siis oled leidnud ka oma tegeliku väärtuse ja saavutad austuse, mida sa ehk väga igatsenud oled. Meis kõigis on tegelikult kõik olemas selleks, et olla hea, selleks, et olla väärikas ning väärtuslik.
Reedel, 21. märtsil Jäneda konverentsikeskuses toimuval I Piibe konverentsil vaagitakse võimalusi Tallinnat Tartuga ühendava Piibe maantee (pikkus 165,5 km) äärsete paikade mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks tutvustamiseks ja räägitakse erinevate organisatsioonide koostööst selle ettevõtmise kordaminekuks. Konverentsi korraldab OÜ Piibe Maantee Arendus.
I Piibe konverentsil esinevad ettekannetega Järva-Jaani vallavanem Arto Saar, maanteameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi, maanteameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum, koduloolane Valdo Proust ja Janek Safrankovski mittetulundusühingust Jägala Linnamägi.
“Oodata on huvitavaid ja sisukaid ettekandeid, millest kooruvad huvitavad arutelud, näiteks sellest, kuidas ühendada ühtsesse süsteemi loodus-ja matkaradasid ja tugevdada turismialast koostööd. Esinejatele saab ka küsimusi esitada,” ütles konvrentsi peakorraldaja, MTÜ Piibe Maantee Arendus eestvedaja ja Järva-Jaani vallavalitsuse arendus-ja rekreatsiooninõunik Arlet Palmiste.
“I Piibe konverentsile on oodata osalejaid kõikidest selle ajaloolise tee äärde jäävatest omavalitsustest,” lisas ta. “Tulemas on omavalitsustöötajad, ettevõtjad, mittetulundusühingute eestvedajaid jne. Konverentsi lõunavaheajal toimuval sõbralaadal on võimalus jätkuda vestlust huvipakkuvatel teemadel, esitleda piirkondi tutvustavaid infomaterjale ja pakkuda Piibe maantee äärsetes paikades valmistavaid meeneid ja tooteid. Meeldiva keskkonna teemakohaseks vestlemiseks annab õhtune koosviimine Musta Täku Tallis.”
“Jõgeva vallas paiknevast Eesti taimekasvatuse insituudist tullakse Piibe konverentsile köögviljaseemnetega,” ütles asutuse direktor Mati Koppel.
“Piibe maantee äärsete omavalitsuste ja teiste institutsioonide koostöö on uus väljund ka Jõgeva linnale, mis loodetavasti võimaldab meie maakonnakeskusele senisest veelgi rohkem kultuuri- ja turusmihuvilise avalikkuse tähelepanu saada ja ergutab ka omalt poolt genereerima ja teostama ideid, kuidas Eestimaa kaardil värvikamalt silma paista,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.
Ehkki I Piibe konverentsile osalejate registreerimine kestis kuni 3. märtsini, on võimalus kohaletuleku soovist märku anda praegugi meiliaadressil piibemaantee@gmail.com.
Jaan Lukas
Esmaspäeval, 17. märtsil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefond Tartus Käopesa asenduskodu juures Eesti esimese raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.
Alguses jääb hoiukodu avatuks kevadisel vaheajal nädalaks ajaks kuni 21. märtsini. Hiljem on plaanis teenust laiendada aastaringseks. Esimesteks hoiukodu hoolealusteks on neli Tartumaa last vanuses 7-12 aastat, kellest kolm kasutavad ööpäevase hoiu ja üks päevahoiu teenust. Nädala jooksul pakutakse neile loov-, füsio-, muusika- ja koerateraapiat ning arstikonsultatsioone.
Lastefondi tegevjuht Küllike Saar avaldab lootust, et hoiukodust saab koht, kuhu vanemad saavad südamerahuga tuua oma kõrgendatud hooldusvajadusega lapsed, teades, et nende eest hoolitsetakse seal sama hästi kui kodustes tingimustes.
“Kuna teenus on Eestis ainulaadne, on mõistetav, et lastevanematel võib esialgu esineda teatud kõhkluseid ja kahtluseid,” ütles Küllike Saar. “Loodame siiski, et projekt läheb kenasti käima ning meil õnnestub lisaks Tartule seada hoiukodud sisse ka teistes suuremates linnades.”
Teine samalaadne hoiukodu on kavas avada juba selle aasta juunis Pärnus, järgmised aga kolmandas kvartalis Ida-Virumaal ning neljandas kvartalis Lõuna-Eestis.
Tegemist on Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” projektiga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Pikemalt kampaaniast: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/2014-pohikampaania/.
Esimese hoiukodu avamine toimub SA Tartu Perekodus Käopesa (Jaama 72, Tartu) esmaspäeval, 17. märtsil kell 9. Avamisüritusel tutvustatakse projekti ning tänatakse koostööpartnereid.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktori töölepingu, millega kinnitas järgmiseks viieks aastaks ETKI direktoriks põllumajandusteadlase Mati Koppeli.
“Põllumajandusteaduse roll tähtsustub koos maailmas kasvava nõudlusega toidu järele. Põllumajandustootmine muutub järjest teaduspõhisemaks, suureneb teadlaste ja ettevõtjate koostöö,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Ka Eesti taimekasvatuse instituut peab uuenema ja noorenema, selgeks tegema koostöö ja tööjaotuse Eesti Maaülikooliga.”
ETKI direktorina jätkava Mati Koppeli sõnul on asutuse suurim väljakutse taristu kaasajastamine ja teadlasjärelkasvu tagamine. “Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid on ETKI-l eelseisvail aastail väga oluline roll Eesti põllumajandustootjaile taimekasvatusliku teadustoe pakkumisel. Selleks tuleb jätkata majanduslike ja organisatoorsete muutustega,” rääkis Koppel.
Mati Koppel on võimekas põllumajandusteadlane, kes on töötanud põllumajandusministeeriumi haldusalas oleva teadus- ja arendusasutuse (Jõgeva sordiaretuse instituut, alates 1.07.2014 ETKI) direktorina 1999. aastast.
Tema teadustöö põhisuunad on sordiaretus, taimekaitse ja resistentsusaretus. Ta on Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni taimekasvatuse sektsiooni juhatuse liige ning kuulub Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogusse. Tänavu sai Mati Koppel president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Eile Riigikogus toimunud konverentsil ”Ideed, mis toovad majanduskasvu” esitles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, ASi Toftan tegevjuht Martin Arula majandusliku heaolu valemit.
“Suurendame riiki tuleva raha hulka ja vähendame riigist lahkuva raha ja tööjõu hulka, riigis ringlev raha jõuab nii rohkemate inimesteni,” oli Arula põhisõnum. Just selline valem on majanduse arengumootorina end aastakümnete jooksul tõestanud praktiliselt kõigis heaoluriikides ja sellel peaks põhinema ka Eesti majandusmudel, märkis ta.
Erinevalt suuremast osast esitletud ideedest, mille realiseerumise eeldus on valdkonda täiendava ressursi leidmine, osutas Martin Arula Eesti riigis leiduvate loodusressursside efektiivsema ärakasutamise ja kohaliku tööhõive parandamise vajalikkusele.
“Usun, et majandusliku heaoluta pole õnnelikke inimesi,” ütles Martin Arula. Majandusliku õnnetunde mõõtmiseks ja võrdlemiseks teiste riikidega on tema sõnul sisemajanduse koguprodukt – näitaja, mis mõõdab konkreetse ajaperioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste väärtust.
“Riik saab kulutada nii palju, kui laekub kodanike tarbimisest ja tuludest. Eesti netoksport, mis on aegu olnud negatiivne, tuleneb meie suutmatusest kujundada riigi ekspordipoliitikat ja muuta riigi ja kodanike tarbimisharjumusi,” tõi Arula välja.
Riiki tuleva raha hulga suurendamiseks ja riigist lahkuva raha ja tööjõu hulga vähendamiseks tuleb Martin Arula sõnul esmalt inventeerida riigi eestvedamisel kõik loodusvarad. “Loodus- ja maavarad on osadel juhtudel ala- või väärkasutatud – seda erinevate piirangute või omandi väärkasutamise tõttu. Umbes 50% metsamaast, mis tähendab 11 000 km2, on pigem alakasutatud. Sarnane lugu võib olla põllumaaga. See kasutusest väljas olev maa võiks toota keskkonnasäästlikult toitu, energiat või süsinikuneutraalseid materjale.”
Selleks, et raha jääks riiki, pani ASi Toftan tegevjuht ette arendada riigi Welcome to Estonia programm edasi Made in Estonia programmiks. Ehk täpsemalt: toodangu suurenenud lisandväärtuse kõrval on riigihangete ja toetuste puhul oluline väärtustada ka kohalike toorainete või teenuste kasutamist tootes.
“Täna istume siin saalis Hiinas toodetud plastmasstoolidel, selle asemel võiks olla Eestis keskkonnasäästlikult toodetud mööbel,” tõi Arula näite. “Ostame riigihangete korras kodumaiseid kütuseid ja kaupu, arvestades toodete ja toorainete keskkonnamõju.”
10 aastaga on võimalik kodanike tarbimiseelistusi muuta kodumaiste toodete eelistamise kasuks, selleks tuleks koostada jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas oleva tarbimise meediaplaan. 9 miljardist importkaubale kuluvast eurost aastas on suunatav vähemasti 1,5 miljardit korraks tagasi riiki, hindas Arula. 1 miljardit eurot aastas säästaks riigi jaoks raha kohaliku taastuva kütuse kasutamine Venemaa gaasi ja vedelkütuste asemel.
Ainuüksi praegu kasutamata puiduressursi arvelt võiks riigikassasse täiendavalt lisanduda 0,5 miljardit eurot aastas, koos puidule Eestis loodud lisandväärtusega oleks rahasumma juba 2 miljardit eurot. Metsa- ja puidutööstuse tootmisahelas saaks tööd täiendavalt 10 000 inimest.
Tallinnas toimunud noorte kutsemeistrivõistlustel „Noor meister 2014” võitis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) kondiitri eriala I kursuse õpilane Ilja Šljapin parima pagari auhinna. Neli IVKHK õpilast tulid teistele auhinnalistele kohtadele.
Üleriigilistel kutsevõistlustel „Noor meister“ võtsid 24 võistlusalal mõõtu ligi 350 kutseõppurit enam kui 30 Eesti kutseõppeasutusest.
Teised auhinnalised kohad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilastele:
– Tatjana Mjadelets – juuksurite võistluse 2. koht;
– Maia Seman – kondiitrite võistluse 3. koht;
– Kristina Rõžova – ehitusviimistlejate võistluse 3. koht;
– Katrin Smirnova – logistikute võistluse 3. koht.
Õpilasi juhendasid kutseõpetajad Dmitri Filippov (pagar-kondiiter), Ulvi Aro ja Katrin Veber (juuksurid), Kiira Soboleva (ehitusviimistlus), Marina Kolodjažnaja ja Irina Burtseva (logistikud).
„Noor Meister 2014” toimus eraldiseisva kutsehariduse suursündmusena teist korda. Eesti Näituste messikeskust külastas kahe päeva jooksul üle 8000 külastaja.
Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäev toimub reedel, 14. märtsil kella 11–15 väikeses konverentsisaalis ja kannab pealkirja “Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita “Lingvistilise metsa” ainetel”.
Emakeelepäevast toimub veebis otseülekanne, mis on järelvaadatav Rahvusraamatukogu kodulehel.
Kava
11.00-11.10 Avasõna. RRi peadirektor Janne Andresoo
11.10-11.40 Kas loodus teeb keeletuks? Vladislav Koržets, kirjanik ja looduse jälgija
11.40-12.10 Perifeerne ehk pööningukirjandus. Veronika Kivisilla, kirjanik ja pärimuskultuuri uurija
12.10-12.40 Kas oma juuri otsib ainult see, kel ladvas midagi pole? Mikitaga metsas ja merel. Marju Kõivupuu, folklorist, TLU/EHI vanemteadur
12.40-13.20 Puu-mõõga-mees. Jaan Tootsen, “Ööülikooli” üliõpilane ja Jaak Johanson, muusik
13.20-13.50 Semiootika metsade keelest. Timo Maran, kirjanik ja semiootik
13.50-14.00 Humanitaarteaduste saali näitust “Eesti kohapärimus: tekste ja uurimusi” tutvustab saali juhataja Krõõt Liivak.
14.00-14.30 Sae teritamine lingvistilise metsa veerel. Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik
14.30 Rahvusraamatukogu regilaulu esitab RRi naiskoor.
Eesti Ornitoloogiaühingu kakukaamera alustas tänavu taas otseülekannet kodukaku pesaõõnsusest. Vaatajad saavad segamatult jälgida varasematest aastatest juba tuttavaks saanud Klaara ja Klausi pesitsemist.
Klaara munes pessa esimese muna üleeile, 11. märtsil. Kodukaku veebikaamerat saab jälgida EOÜ kodulehel www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera/ või Looduskalendris www.looduskalender.ee/node/19372 , kus on avatud ka kakukaamera foorum www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=16&t=648.
Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks SA Silma Märgala, EENet, Looduskalender, keskkonnaamet, Beta Grupp, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Riho Kinks
Sel pühapäeval, 16. märtsil kell 12 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul toetuskontsert “Ukrainale”, millega eesti ja ukraina muusikud, üliõpilased ja vabaühendused avaldavad toetust vabale ja väärikale Ukraina rahvale.
Vabaduse väljakul kell 12 algaval kontserdil “Ukrainale” esinevad Svjata Vatra koos Politsei- ja piirivalveorkestriga, Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Sofia Rubina, Lauri Saatpalu ja Dagö, Margus Põldsepp, Johansonid, Maarja Sarv, ukraina folklooriansambel Žurba, lauluansambel Vidlunnja ja Euroopa kultuuripealinna segakoor. Sõna saavad Vira Konõk (Eesti Ukrainlaste Kongress), Sigrid Västra ja Sergei Metlev (Eesti Üliõpilaskondade Liit), Mall Hellam (Avatud Eesti Fond), Ukraina Kultuurikeskuse juhataja Bogdan Lutjuki eestvedamisel mälestatakse Kiievis Maidani väljakul toimunud rahutustes hukkunuid ehk rahvasuus Taevaseks sajakonnaks (“Небесна Сотня”) kutsutuid.
“Soovime oma kontserdiga teha ühtaegu kummarduse nii Maidanil hukkunutele ja kannatanutele kui ka kõigile neile, kes elavad Ukraina rahvale kaasa kõikjal maailmas,” ütles kontserdi üks eestvedajaid, Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi.
Ühtlasi kutsuvad vabakonna esindajad Putini režiimi üles loobuma agressioonist ning võimaldama ühtse Ukraina rahumeelne ja demokraatlik areng.
Koguperekontsert toimub Vabaduse väljakul iga ilmaga, korraldajad soovitavad võimalusel võtta kaasa Eesti ja Ukraina lipud. Üliõpilastel palutakse pähe panna teklid. Kontserdist teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling.
Toetuskontserdi korraldavad Eesti Ukrainlaste Kongress, ühendus Kultuuride ristmik, Ukraina Kultuurikeskus, Inimõiguste Instituut, Avatud Eesti Fond, Eesti Üliõpilaskondade Liit, noorteühing Avatud Vabariik ja Eesti Idapartnerluskeskus / Eesti Diplomaatide Kool. Samalaadseid toetuskontserte korraldavad Ukrainast pärit muusikud sel nädalal mitmes Euroopa linnas.
Ukraina Kultuurikeskus on alustanud ka annetuste kogumist, et tagada arstiabi kõigile Ukraina rahutustes kannatanutele. Annetusi kogutakse nii kontserdil kui ka veebilehel www.supportukraine.ee.
Toetuskontsert “Ukrainale” on kõigile tasuta, oma honoraridest loobusid ka muusikud. Jaga oma osalemist toetuskontserdil “Ukrainale” Facebookis: https://www.facebook.com/
Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.
Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.
Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.
Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelul küsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.
Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”: http://uudised.err.ee/v/
Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.
Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.
Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.
Viljandi maavanemale saabus kaksteist ettepanekut väärikate inimeste kohta, keda võiks autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga. Viljandimaa vapimärgi nõukogu liikmetele saadeti esitatud taotlused tutvumiseks ja oma arvamuse kujundamiseks. Komisjon arutas läbi kõikide esitatute kandidatuurid ning otsustas autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga maakonna inimeste seas lugupeetud arsti Viktor Brini.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Viktor Brin on nelja aastakümne vältel Viljandimaa inimeste heaks töötades teinud.
Viktor Brin on alates 1970. aastast arst-neuroloogina töötanud Viljandi haiglas ning nende aastate vältel pälvinud maakonna inimeste ja kolleegide tunnustuse. Praegu on ta Viljandi sisehaiguste osakonna vanemarst. Dr. Brin on oma tegevusega keerukas neuroloogia valdkonnas kaasa aidanud suure hulga Viljandimaa inimeste ravimisele ja tervenemisele. Viljandimaa inimeste seas on ta tunnustatud ja usaldusväärne arst. Valdkonna spetsialisti ja ühiskondlikult aktiivse inimesena on ta aidanud nii Viljandi haigla kui ka kogu maakonna tervishoiu arengule ning teeb seda jätkuvalt.
Viktor Brin lõpetas Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna 1970. aaastal ning on sellest ajast peale üle 40 aasta töötanud Viljandi haigas arst-neuroloogina. TRÜ-s arstikutse omandamisel ja kliinilise ordinatuuri läbimisel TRÜ kliinikumi närvikliinikus dr. E. Raudami juhendamisel on Brin täiendanud end Tartus, Tallinnas, Moskvas, Norras Trondheimis ja Saksamaal Mindenis. Lisaks igapäevatööle on dr. Brin avaldanud rea artikleid erialaajakirjas “Eesti Arst”. Ta osaleb Viljandi arstide liidu töös. Viktor Brini on tunnustatud IV järgu Punase Risti teenetemärgiga. Aastal 2009 pälvis ta Viljandi linna elutööpreemia pikaajalise ja südamega tehtud töö eest viljandlaste tervise eest hoolitsemisel.
Maavanema sõnul on kõik esitatud kandidaadid tublid inimesed, kes on oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule.
“Tänavuaastane otsus tuli langetada väga tihedas konkurentsis nelja väärika kandidaadi: Viktor Brini, Rein Grünbachi, Feliks Keele ja Helmut Mõtsniku vahel. Viimaseks otsustavaks kaalukeeleks sai tunnustatus ja usaldusväärus Viljandi maakonna elanike seas,” rõhutas Kruuse.
Viljandimaa vapimärk antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 21. veebruaril.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on vapimärgiga autasustatuid kümme. Esimene vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majanduselu arendaja Andres Veide.
Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõik detailid). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.
MTÜ Rõuge Kool tellimusel ja eestvedamisel on valminud Rõuge laste ja noorte mänguväljaku ehitusprojekt.
Kõigile ohutusnõuetele vastava, visuaalset nauditava ja Rõuge kaunisse keskkonda sobiva mänguväljaku projekti on heaks kiitnud Rõuge vallavalitsus. Ehitusprojekti valmimist toetas rahaliselt kohaliku omaalgatuse programm.
Rõuge laste ja noorte mänguväljaku projekteerimine on mänguväljaku ehitamise esimene etapp. Mänguväljak rajatakse Rõuge kooli juurde MTÜ Rõuge Kool, Rõuge põhikooli hoolekogu, Rõuge vallavalitsuse, kohalike ettevõtjate ja kogukonna koostöös. Mänguväljaku ehitamise eesmärgiks on parandada kohalikku elukeskkonda.
Eelmisel laupäeval sõlmiti Põltsamaa vallas Adaveres Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju vahel ühise tegutsemise leping, mis loob silmapaistvat edu saavutanud treeningruppidele soodsad tingimused edasi tegutsemiseks ning treenerite töö kompenseerimiseks.
Ants Antsoni olümpiavõidule pühendatud kiiruisutamisvõistluse “Kuldne 1500” toimumispäeval allkirjastasid aastateks 2014-2016 lepingu Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa spordiliidu president Toivo Tõnson.
Eesti Olümpiakomitee projekti raames tegutsevad Jõgevamaal viie spordiala treeninggrupid, mida juhendavad vähemalt kuuendat kutseastet omavad või seda taotlevad treenerid. Täiskohaga töötavad kiiruisutamisetreener Väino Treiman Adaveres ja saalihokitreener Marko Saksing Jõgeval. 0,5 kohaga maadlustreener Arved Külanurm Põltsamaal, kergejõustikutreenerid Piret Koll Jõgeval, Lea Vilms Põltsamaal ja võrkpallitreener Toivo Uusna Põltsamaal.
Treeninggrupid on komplekteeritud põhikooli või gümnaasiumi sportlikule saavutusele orienteeritud õpilastest. Treeninggrupi suurus peab olema vähemalt 10 õpilast ja treeningute mahuks vähemalt 12 tundi nädalas. Treeninggruppide üldkoordinaatoriks on Jõgevamaa spordiliit “Kalju”. Gruppide tegevust koordineerib ja kontrollib nõukogu, kuhu kuuluvad Jõgeva maavalitsuse, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgevamaa spordiliidu „Kalju“ ja EOK esindajad.
EOK toetus kõikidele treeninggruppidele kokku on 2560 eurot kuus. EOK toetust võib kasutada treenerite tasustamiseks ning treeningtöö läbiviimiseks. Kohalikud omavalitsused lähtuvad spordimeisterlikkuse treeninggruppide toetamisel vähemalt 800eurosest kohamaksumusest aastas. Treeninggruppide täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) treenerite töötasu alammäär on 890 eurot kuus, millele lisandub töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.
“Toetust saavate treeninggruppide välja valimisel arvestati tulemuslikke (medalid Eesti noorte meistrivõistlustelt) spordialasid ja treeneri kutseastet, kusjuures endise neljanda astme asmel on vaja nüüd kuuendat kutseastet või selle tegemist aasta vältel. Tarvis on ka omavalitsuse tahet toetada spordiala ja treenerit võrdväärselt Eesti Olümpiakomiteega,” ütles Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhataja Uno Valdmets. “Võrreldes eelmise lepinguga toetakse uue põhjal ka võrkpallurite treeninggrupi tegevust Põltsamaal.”
“Ühise tegutsemise leping kindlustab silmapaistavte tulemustega ja professionaalsete treenerite juhendamisel tegusevate treeninggruppidele stabiilsuse ja loob eeldused uute võitude saavutamiseks,” märkis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
“Jõgevamaa oli üks esimesi maakondi, millega Eesti Olümpiakomitee 2010. aastal koostöölepingu sõlmis. Uus leping tagab jätkuvalt soodsad tingimused noortele tulemuslikuks sportimiseks erinevatel aladel, treenerite tööde väärtustamiseks ja nende tegevuse majanduslikuks kompenseerimiseks,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Meeldiv, et Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli elas kaasa ka traditsioonilisele võistlusele “Kuldne 1500″ ja asutasustas võitjaid.”
“Leping tõestab Eesti Olümpiakomitee usaldust Jõgevamaa sporditegijate, treenerite ja spordielu koordineerivate organisatsioonide ja asutuste vastu. Sportlikud tulemused peaksid nüüd olema sama head kui seni või ka paremad,” lausus Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson.
Jaan Lukas
Mikk Sarv
Kas oleme tõesti eestlased, need, kes aina eest ära lähevad? Meie hõimurahva saamide kohta Jäämere ääres kirjutatakse, kuidas nad aastatuhandeid on tšuudidest ja karjalastest rüüstajate eest peitumiseks rajanud eluasemeid maa sisse, nii et vaid suitsuava maa peal näha oli. Seegi kaeti kinni, kui parajasti tuld ei tehtud. Turbaonnid kaeti pealt vetikate ja samblaga, nii et see tundraga ühte sulandus. Üksteisega suheldi maaaluste ühenduskäikude kaudu, ilma kordagi ilmavalguse kätte tulemata. Pärimuse järgi olla vaenlased korra siiski maa-alused eluasemed avastanud, kui üks perenaine liiga häälekalt teiselt kulpi laenuks oli küsinud.
Sellised maakojad meenutavad tänapäevaseid passiivmaju. Saamide sõnul on need väga soojad ja säästavad kütet.
Metsas muldonnides elamine pole võõras ka meie rahvale, mõelgem kasvõi metsavendadele. Siberisse saadetud sugurahvad jäid ellu just tänu muldonnide ehitamise oskusele, soome-ugri rahvastelt õpitud soojade muldonnide ehitamine ja neid ühendavad kaevikuliinid aitasid ellu jääda Teises ilmasõjas pakases võidelnud punaarmeel.
Kuid maa all ja peidus ei saa elada kogu aeg. Muret tekitav on meie ürgne soodumus pidevalt minna eest ära, vältida teisi inimesi ja koostööd ning varjuda: maa sisse, saali tagumistesse ridadesse, hoiduda sõna võtmast, küsimast, nõudmast, riiust, segadusest, kaosest, lootes, et ükskord läheb kõik nagunii iseenesest mööda. Nii püüdis meie valitsus teha nägu, et erakondade rahastamisega on kõik hästi, kooliõpetajate ja arstide palkadega on kõik hästi. Hoiduti koostööst, abi palumisest, üksteise kõnetamisest. Avatud arutelu asendab teadlik teiste halvustamine nagu näiteks Acta puhul fooliummütsidele või seemnete söömisele viitamine. Nõnda paika pandud vastane võib ju jääda vait, kuid pikaks ajaks on halvatud ka tema õhin ja koostöötahe. Isegi oma ajaloo eest läheme ära: äsja valminud “Eesti ajalugu II” kirjeldab Kirde-Euroopa ristisõdu, mitte ajalugu meie maal meie rahva poolt vaadatuna.
Reedel, 20. detsembril kell 16 esitleb Eesti Ornitoloogiaühing Tartu loodusmajas (Lille 10) uut Linnumängu. Räägitakse lindudest ja nende tundmaõppimisest ning tutvustatakse Linnumängu ja selle võimalusi.
Loodud kaardimäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähemalt 10 erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.
Mängu on loonud Elo Hermann ja kujundanud kunstnik Marge Nelk firmast ÕÄ. Mäng on alates laupäevast müügil nii raamatukauplustes kui Eesti Ornitoloogiaühingus. Esitlusel on mängu võimalik osta soodushinnaga.
Riho Kinks
Täna toimub Rõuge vallas Lõuna kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride lõpurännaku harjutus. Sellest võtab osa ligi 170 kaitseväelast, kes liiguvad avalikel teedel 9-12 sõdurist koosnevate meeskondadena kella 8-22.
Sõidukitena on kasutuses maksimaalselt üks veok ja neli maasturit (sõidukid paiknevad kontrollpunktides). Isikkoosseis liigub maastikul mööda üldkasutatavaid teid. Õppusel ei kasutata imitatsioonivahendeid.
Kuperjanovi jalaväepataljon palub liiklejatel ohutuse tagamiseks olla tähelepanelikud õppuse alasse jäävatel teedel, kus liiguvad sõdurid ja kaitseväe masinad.
Õppuse edukaks kordaminekuks loodab pataljon kodanike mõistvale suhtumisele ja vastutulelikkusele. Küsimuste tekkimisel palutakse helistada telefonil 5640 327 või saata e-kiri aadressil kup@mil.ee.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli tuleval kevadel lõpetavast XXVI lennust on otsustanud Vanemuise teatrisse tööle tulla neli nais- ja kolm meesnäitlejat.
Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen omandavad akadeemilise näitlejahariduse kursuse juhendaja Tiit Ojasoo käe all.
“Vanemuine on läbi aegade olnud ansambliteater, mis koondab erinevaid koolkondi ja põlvkondi,” ütles Vanemuise draamajuht Tiit Palu. “Viimase 10 aastaga on draamatrupp vähenenud 10 näitleja võrra. Teatrikoolist Vanemuisesse tulev grupp andekaid noori näitlejaid võimaldab planeerida julgemat repertuaari ja laiendada teatritegemise võimalusi. Seitsmele kursusekaaslasele annab kokkujäämine kindluse, et nende ideed ja energia ei lähe kaotsi. Vanemuise sõnateatri kuvand on viie aasta pärast suuresti nende noorte näitlejate nägu ja tegu.”
Esimese lavastuse vastselt teatrikooli lõpetanud näitlejatega teeb Gruusia lavastaja Avtandil Varsimashvili, kes on Tbilisi Gribojedovi nimelise teatri kunstiline juht ning Gruusia teatri- ja filmiülikooli professor ja režiikateedri juhataja. Boris Vahtini jutustuse põhjal kirjutatud näidendi “Ma armastan sind” tegevus toimub Gruusia mägikülas järjekordse Gruusia-Venemaa sõja ajal ja järel. Vanemuise 145. teatrihooaja esimene uuslavastus “Ma armastan sind” esietendub 2014. aasta augusti lõpus Sadamateatris.
Krista Leipsig
Tänavu saab televaataja esimesel jõulupühal, 25. detsembril kell 13 ETV vahendusel heita pilgu Risti kirikusse, mis on oma rohkete kunstiajalooliste leidudega korduvalt ka avalikkuse tähelepanu äratanud.
Eesti kirikute nõukogu otsustas, et selle aasta jõulupüha jumalateenistuse otseülekanne tehakse 700 aasta vanusest väikesest Harjumaa lääneservas Harju-Ristil asuvast kirikust, mis paistab silma oma noorusliku liikmeskonna ja kasvava koguduse poolest.
Ühe maakoguduse jaoks on televisiooni otseülekandeks valmistumine suur töö. Sekundi täpsusega tuleb paika panna ülekande stsenaarium. ETV võttegrupp on juba Harju-Ristil kohal käinud ning kindlaks teinud vajalike kaamerate arvu ja paiknemise. Ene Kõster, ETV produtsent, kes on juba 16 aastat jõuluteenistuste ülekannete eest vastutanud, ütleb: ”Jälle midagi uut! Sellist pühendumist, mõistvat suhtumist, professionaalsust ja loomingulisust kohtab harva!”
Jõulujumalateenistus toimub kogudusele tuttavas vormis, kuid kaasatud on tavapärasest enam muusikuid: laulab Padise kammerkoor Liina Annuse juhendamisel, orelil mängib Pille Metsson, viiulil Eve Erik. Erilise aktsendi annab jumalateenistusele koguduseliikme Mait Maltise ja tema poegade kaasateenimine. Jutluse peab Risti koguduse õpetaja Annika Laats.
Jumalateenistuse juhatab sisse väike ülevaade kiriku ajaloost ja koguduse elust. Kaamerasilma ette jääb ka Risti kirikaias olev Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis on üks kolmest puutumatuna nõukogude okupatsiooni üle elanud Vabadussõja mälestusmärgist Eestis.
Annika Laats
Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis.
Järgmisel aastal tutvustab Võrumaa Peterburis maakonna ettevõtlusvõimalusi, seda nii turismisihtpunktina kui ka investeerimispiirkonnana. Peale selle on aasta jooksul kavas kultuurikoostöö, mille kaudu Võrumaa osaleb Peterburi Jaani kiriku hooaja programmis. Veel on kavas näiteks Võrumaa kultuuriseminar ja näitus, mis toimuvad mõlemad veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburis. Samuti teised võru umakultuuri tutvustavad ettevõtmised.
Võru maavanem Andres Kõiv peab küll Võrumaa aasta kõige nähtavamaks osaks Peterburis toimuvaid kultuuriüritusi, kuid tema hinnangul on vähemalt sama oluline majanduskoostöö, et tuua Võrumaale Venemaa ettevõtjaid ja turiste.
“Pean väga oluliseks kasutada ära Peterburi ja Võru geograafilist lähedust, mis annab mõlemale poolele head võimalused koostööks väga laial võimaluste skaalal,” lausus Kõiv.
Kõivu hinnangul on Võrumaal pakutav Peterburi jaoks uudne, kuid hästi mõistetav, mistõttu ootab ta kultuuriaastale sooja vastuvõttu.
Britt Vahter
Pühapäeval Jõgeva kesklinnas toimunud üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel toonitati ühe olulisema märgusõnana heategevust. Jõgeva linnapea Aare Olgo rääkis südamliku loo koera ja omaniku taaskohtumisest.
Jõulurahu välja kuulutanud EELK peapiiskop Andres Põder lausus oma kõnes, et seni kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt rahul olla ükski inimene ega institutsioon.
“Jõulud kutsuvad heategevusele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele,” lausus Põder.
Jõgeva linnapea Aare Olgo põimis oma sõnavõttu äsjase juhtumi, kus abi otsis vigastatud koera leidnud naine.
“Jõgevamaa juhtiv veterinaartöötaja Harles Kaup andis oma kodus koerakesele ajutist öömaja,” jutustas Olgo. “Abilinnapea Ants Prii levitas teadet koos koera pildiga Facebookis. Et omanikud endast märku ei andnud, tellisime Rakvere loomade varjupaigast koerale auto järele. Õnneks märkasid omanikud õigel ajal teadet ja tulid oma lemmiklooma otsima. Rakverest välja sõitnud auto pöördus poole tee pealt tagasi. Mul polnud kaua aega nii hea meel olnud. Mõistsin, et muidugi oli selle loo õnnelik lõpp eelkõige vajalik sellele koerakesele ja tema omanikele, aga mitte vähem ka mulle ja kõigile meile, kes me tol õhtul temaga juhuslikult kokku puutusime. Rahulikku ja hoolivat jõuluaega teile kõigile, teie lähedastele ja samuti sellele väikesele koerakesele, kes oma kodu taas leidis, ja sellele noorele naisterahvale, kes ta leidis ja loomakesest hoolis.”
Jõgeva linnapea, linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Riigikogu esimees Ene Ergma süütasid pidulikul ja pühalikul sündmusel ka kolmanda advendiküünla.
Koosolijate poole pöördunud Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Marika Tuus-Laul soovis rahu südamesse ja hinge, tasakaalu mõtetesse ja tegudesse, tervist, valgust ja armastust.
“Süüdake küünal teise inimese südames,” lausus ta.
Tuus-Laul tuletas oma esinemises meelde ka jõuludega hästi kokku sobivat rahvatarkust: “Pärast talvist pööripäeva jääb päike veel kolmeks päevaks oma pessa, aga siis ärkab päike üles!”
Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise päeva olid sisustamas Jõgevalt võrsunud tuntud loomeinimesed. Küünlavalguse säras Jõgeva kultuurikeskuse ees laulis näitlejanna, Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdjad vilistalane Hele Kõrve. Mõttevahetust, milles räägiti erinevatest üldinimlikest väärtustest, juhtis aga telesaatejuht ja ühiskonnategelane Diana Lorents.
Jaan Lukas
Jõgevamaa Kodukandi ühenduse ettepanekul pälvis tänavu tunnustuse Jõgevamaa sädeinimene 2013 Pala vallas Sääritsa külas elav Eevi Treial, kes juhib seltsingut Särapi, on koostanud kodavere murdes kogumikke ja korraldab oma kodutalus kahepäevaseid keelelaagreid. Intervjuu portaalile Külauudised andis Eevi Treial Kodavere murrakus, mille ta sai selgeks veel enne kirjakeele omandamist.
Õnnitlen teid tunnustuse puhul, kuid kuidas kõlab aunimetus sädeinimene Kodavere murrakusse tõlgituna?
Aiteh! Edessvedäjä.
Millistes Eestimaa paikades Kodavere murrakut räägitakse, küllap piirkonnas, mis jääb kunagise Kodavere kilhelkonna maadele?
Kodavere kihelkonna mõnen külän. Elukõha vahetamisegä koskil kaugemäl oskavad kua, aga näil esi õle kellegägi kõnelda.
Korraldate Kodavere murraku keelelaagreid, mis praegu toimuvad teie kodutalus Sääritsa külas. Mida laagrites tehakse ja kui palju keelehuvilisi sinna koguneb?
Tegimä kodo ligidele platsi, kos suab pidädä külapäävi, juanipäävi ja neli viimäss suve õlema tehnud kahepääväsid kialeluagrid, et õpata kualilassele ja kua vanemitele Kodavere murrakud, esivanemite kombid, näpitüüd, rahvapärimusi ja laalumängä. Viimäsel kõrral õli kahel pääväl ühessäkümmet neli asjass uvitet inimess.
Olete koostanud-kirjutanud Kodavere murraku raamatuid. Millest need jutustavad?
Praega one trükitud neli murdekogomikku, kos one kirjan mälessusi, pajatusi, vanarahva ütlemisi ja mõni salmirida kua.
Millal valmib Kodavere murrakus koostatud aabits?
Vata sellele küsimusele ei mõessa kõhe vassust anda. Sii one hulga inimesse ühine tüü ja sellegä lähäb viil aega.
Loe edasi: Jõgevamaa sädeinmene Eevi Treial sai Kodavere murraku selgeks enne kirjakeelt
