Nädala foto
Autor: Aksel Lõbu
Õppealajuhatajad üle Eesti arutasid Võrus aktuaalseid haridusküsimusi
Eile ja täna, 10.-11. oktoobril, kogunesid Võrumaal õppealajuhatajad üle Eesti, et koostööseminaril arutleda aktuaalsete õppe- ja kasvatustööd puudutavate teemade üle. Koostööseminari keskmes oli riiklike õppekavade rakendamine. Tutvustati äsjavalminud näidistöökavade kasutusvõimalusi põhikoolis ning valikkursuste materjale gümnaasiumile. Võru maavanem Andres Kõiv kirjeldas noorte ettevõtlikkuse võimalusi piirkonnas, selgitati kutsestandardi kasutuselevõtu põhimõtteid ning tutvustati õpetajate täienduskoolituse kontseptsiooni.
“Koostööpäevade eesmärgiks on kinnistada arusaama, et hariduskorralduse sisulises kaasajastamises on koolis õppealajuhatajal juhtiv roll. Kaasaegses koolis on õppealajuhataja palju enamat kui tunniplaani koostaja. Tema on see, kes lõimib praktilises koolitöös tervikuks õpetaja professionaalsuse ja õpilase individuaalsuse,” ütles Võru maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks, “Õppealajuhataja enda isiksus määrab väga palju, kas Eesti kool on huvitav ja ühiskonnale avatud.”
Reedene päev oli pühendatud Kultuuripärandi aastale kohaselt kultuuri lõimimisele koolitööga. Luuletaja Contra mõtiskles, kas pärimuskultuur muutub masinate pärusmaaks. Tutvuti Leiutajate Külakooli tegevusega, Võru Instituudi ja Kuperjanovi Jalaväepataljoniga.
Õppealajuhatajate koostööseminar toimus viiendat korda. Varasemalt on korraldajateks olnud Pärnu, Paide, Rakvere ja Viljandi. Järgmisel aastal kogunevad õppealajuhatajad Raplamaal.
Koostööseminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove, Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu.
Nädala foto
Vanemuise teatris toimub pühapäeval hooaja esimene teatrikohtumine
Pühapäeval, 13. oktoobril algusega kell 17 toimub Vanemuise suures majas selle hooaja esimene loeng teatrikohtumiste sarjast. Itaalia suursaadik Tema Ekstsellents Hr. Marco Clemente räägib Giuseppe Verdist. Teatriloengule järgneb Verdi ooperi “Trubaduur” etendus algusega kell 19. Teatrikohtumisele pääseb etenduse piletiga. Hooajal 2013/2014 toimub ühtekokku seitse teatrikohtumist. Sel kuul toimub kohtumine ka zooloog Andrei Turovskiga, kes 23. oktoobril etenduse “Üksildane lääs” eel räägib peresuhetest loomariigis.
Esimene loeng on aga pühendatud Giuseppe Fortunino Francesco Verdi kahesajandale sünniaastapäevale. Itaalia üks tuntumaid heliloojaid sündis 10. oktoobril 1813. Geniaalsete ooperite loojana oli ja on Verdi muusika itaallaste jaoks erilise tähendusega, tema teoseid on seotud Itaalia vabadusvõitlusega 19. sajandil.
Hõimurahvaste tantsud Tartu tantsuklubis
9. oktoobril kell 20.00-24.00 on Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) hõimurahvaste tantsude õhtu. Eestis on tavaks saanud oktoobrikuus tähistada hõimupäevi, mida seekord peetakse 25. korda. Seoses sellega on järgmise Tartu tantsuklubi sisu tavapärasest rohkem soome-ugri aladelt pärit rahvatantsude päralt. Huvilistel on võimalus õppida tantsurühma Röntyskä liikmete juhendamisel ingerlaste ja teiste hõimurahvaste seas levinud rahvatantse. Seekord keskendutakse kadrillidele ja paaristantsudele, mida tavatseti tantsida Ingerimaal, Karjalas, Soomes ja Vepsa aladel.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks. Lisaks on nad aastatega omandanud oskuse süvitsi käsitleda tantsupärimust ja meelsasti jagatakse oma tantsuoskusi teistega. Loomulikult ei puudu tantsuklubist ka tuttavlikud eesti rahvatantsud.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Nädalavahetusel vaadeldi Eestis üle saja tuhande linnu
Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel osales pea nelikümmend Euroopa riiki, kus esialgsetel andmetel loendati kokku 2,4 miljonit lindu. Eestis oli pühapäeva pealelõunaks kokku loetud 112 000 lindu 147 liigist. Kõige arvukamateks liikideks olid valgepõsk-lagle (31700 lindu), aul (6500), kuldnokk (5700), siisike (5500) ja kalakajas (5300).
Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, pasknäär, suur-kirjurähn, harakas ja musträstas. Suuri haruldusi vaatluspäevadel ei nähtud, kuid silma jäi mitmeid rändele hilinenud liike, näiteks öösorr, piiritaja, hall-kärbsenäpp, ristpart, suur-koovitaja, kalakotkas jt. Üllatavalt palju kohati ka Eesti rahvuslindu suitsupääsukest. Selle põhjuseks on ilmselt püsivalt soojad ilmad.
Selgunud on Viljandimaa aasta õpetajad
Sel aastal pälvivad Viljandimaa aasta õpetaja tiitli 8 haridustöötajat.Lisaks tänatakse ka kõiki Viljandimaalt tiitlile esitatud 16 nominenti. Aasta õpetaja tiitliga tunnustamise eesmärgiks on tõsta esile ja tutvustada üldsusele enim kolleegide, õpilaste ja ka lastevanemate poolehoiu võitnud õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid. Nominentideks esitatud ja tiitli pälvinute töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu laiemalt.
“Minu austus ja lugupidamine kõikidele õpetajatele, kellele on nende amet kutsumuseks. Õppeaine saab elu sisse tänu inimesele, kes seda teistele edasi annab. Inspireerivaid õpetajaid on vaja iga lapse ellu, sest just nemad aitavad väärtustada haridust ja haritust,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Tänuüritus Viljandimaa aasta õpetajatele leidis aset täna kohvikus Harmoonia.
Viljandimaa aasta õpetaja 2013 tiitli pälvisid:
- Eva Libe, Viljandi Gümnaasium
- Rita Kadaja, Leie Põhikool
- Sirje Urbel, Suure-Jaani Gümnaasium
- Tiia Parik, Heimtali Põhikool
- Riina Kukk, Sürgavere lasteaed-põhikool
- Luive Rehand, Viiratsi lasteaed
- Ülle Luisk, Viljandi Gümnaasium
- Arnold Pastak, Olustvere Maamajandus- ja teeninduskool
Nädala foto
Sügisene värvipalett. Foto: Silver Kommusaar
Mobiilirakendus muudab omavalitsustega suhtlemise lihtsamaks
Regionaalministri valitsemisala tellimusel on valminud tasuta mobiilirakendus “Anna teada”, mille abil saavad inimesed silma hakanud heakorraprobleemidest kohalikku omavalitsust teavitada. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on mobiilirakenduse eesmärk luua juurde üks lihtsalt kasutatav kanal, mille abil saavad inimesed omavalitsusega suhelda.
“Väga paljudel inimestel on nutitelefon pidevalt taskus, seepärast lõimegi juurde ühe kanali, kuidas näiteks võssa kasvanud liiklusmärgist või lõhutud pargipingist omavalitsusele võimalikult lihtsalt teada anda,” rääkis Kiisler. Rakenduse kasutaja saab märkida kaardil probleemi asukoha, kirjutada lühikese selgituse ning lisada foto. Rakendus teeb inimese asukoha järgi kindlaks, millise omavalitsuse territooriumile probleem jääb ja saadab info selle dokumendiregistrisse või üldisele e-posti aadressile.
Lähiajal uuendatakse ka ühise veebiplatvormi versiooni, siis on kõigil neil, kes kasutavad kohalike omavalitsuste teenusportaali (KOVTP) võimalik need andmed ka oma kodulehel kaardil kuvada. Rakenduse haldamine kohalikule omavalitsusele kulusid kaasa ei too. Rakendus sobib nii Android kui ka Apple iOS operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele.
Lisainfo: kov.riik.ee/annateada
Mobiilirakendust “Anna teada” rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Neljapäeval toimub Rõuges II rahvaspordi mess
Rõuge valla II rahvaspordi mess toimub neljapäeval, 26. septembril algusega kell 19.00 Rõuge kooli spordihoones. Messi eesmärgiks on tutvustada valla inimestele juba tegutsevate spordigruppide ja muude tervisliku liikumisega tegelevate ühenduste tegevust, kaasates nii uusi liikmeid tervislikese tegevustesse. Oodatud on kogu valla rahvas ning huvilised kaugemaltki vanusest ja soost olenemata.
Rahvaspordi Mess koosneb paljudest tegevustest:
•Võimalus tutvuda spordihoone võimalustega (pallisaal, jõusaal, lauatennis, aeroobikasaal, dušid, saunad jne)
• Spordihoones tegutsevate trennide ja ringide tutvustused ja uute huviliste värbamine (jooga, võimlemised, pallimängud jt)
• vallas tegutsevate spordiklubide tutvustused ja uute huviliste värbamine.
Messi raames toimub pidulik projekti “Tervist edendav kogukond” lõpetamine ja sportliku muutumiskampaania tublimate tunnustamine. Projekt toimus Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Neljapäevasel rahvaspordi messil on oma lauaga kinnitanud kohalolekut Krossiklubi, Golfiklubi, Hokiklubi, Spordiklubi, Rattaklubi, Terviseklubi Siruta, Võrkpalli Tüdrukud ja Korvpalli Tüdrukud, Võrumaa Spordiliit ning Võru Orienteerumisklubi, osalejaid lisandub jooksvalt.
Registreerimine ja info: www.facebook.com/TervistEdendavRougeVald
Prantsuse Lütseumi noored metsatundjad võtavad mõõtu Euroopa eakaaslastega
Sel nädalal (24.-27. september) toimub Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile prtendeerivad kümne Euroopa riigi võistkonnad: Austriast, Tšehhist, Eestist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Lätist, Leedust, Poolast ja Portugalis.
Eestit esindab finaalis Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli).
„Tegu on võistluste ajaloo noorima võistkonnaga, tähelepanuväärne on ka see, et kõik need lapsed elavad linnas,“ rääkis võistluste Eesti-poolne projektijuht Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Ta lisas, et noored on oma teadmisi tõestanud väga tihedas konkurentsis – Eesti eelvoorus osales 154 võistkonda üle Eesti.
Võistluste finaali pääsejad selguvad kevadiste eelvoorude järel, iga võistlustel osalev riik viib läbi oma võistluse, mille võitjad osalevad finaalis. Eelvoorudes üle Euroopa osales sel kevadel rohkem kui 10 000
õpilast vanuses 13-19 aastat. Võistlusel osaletakse 2-3 liikmeliste võistkondadena.
Võistluste finaalis sooritavad õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuleb pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“. Võistluse tulemused selguvad tõenäoliselt reedel, 27. septembril.
Finaalvõistlus toimub inglise keeles, mis annab võimaluse siduda loodusteaduste ja keeleõppe, lisaks tutvuda Euroopa riikide metsanduse ja loodusega, luua sidemeid teiste riikidega ning suurendada koostööd metsanduse ja hariduse vallas. Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub tõenäoliselt Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Võistluse ametlik koduleht: www.ypef.eu
Nädala foto
Nädala foto
Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks
10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45-54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25-34-aastastest juba 34 protsenti.
Loe edasi: Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks
Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal
Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?
2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.
Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.
Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.
Vant avab lennukitehase uksed 14. septembril
Laupäeval, 14. septembril saab Viljandi Avatud Noortetuba ehk VANT endale uue kodu- endise Viljandi Lennukitehase.
Noortetoa uksed tehases avatakse kell 15.00. 14. septembril algusega kell 15.00 on kõik oodatud vanasse lennukitehasesse (Hariduse tn 12a), et näha, kuidas tehasest lendavad välja lennukid ning VANT kolib oma uude koju sisse.
Pool tundi hiljem jätkab VANT tegutsemist nii tehases sees kui väljas. Külla tuleb käsitöösalong Tikatiirits, kes pakub nii väikestele kui suurtele meisterdamise võimalust. Mängude saalis toimuvad ping-pongi ja piljarditurniirid ning bändiruumis on sisse seatud videoesitlustuba, kus muu hulgas saab infot maakondliku noorte ettevõtlusprogrammi kohta ning ülevaate VANT-i algava hooaja plaanidest.
Tehase väikesel laval esinevad noored muusikud Lauri Antsov, Arles Kangus, 2013. aasta parim noortebänd Saphran akustiline koosseis ning ansamblid Morales ja Hajameelsed Kunznikud. Õhtul jätkub programm tehase suures rocki saalis, kus astuvad lavale ansamblid Emerald ja Nevesis. Noortele saavad tehase uksed olema avatud esmaspäevast laupäevani alates 14.00 kuni 21.00, pühapäeval on VANT suletud.
Möödunud aasta sügisel, septembris 2012, alustas VANT tööd Viljandi kesklinnas Sakala Keskuses. Roosas Majas tegutsedes sai selgeks, et uue kultuurikeskuse ruumid ei ole noorte vaba aja sisustamiseks parimad. Nüüdseks on uue hingamise saanud Viljandi endine Lennukitehas. Tänu MTÜ Viljandi Lennukitehas juhi Kait Lukka ja Viljandi linnavõimude koostööle on nüüdseks VANTil voli kolida kitsastest oludest avaramasse ja noortele meelepärasemasse keskkonda.
„Lennukitehasesse kolimine on nii VANT-i meeskonna jaoks kui ka noortele kahtlemata rõõmustav muudatus. Avarad ja renoveeritud ruumid pakuvad noortele palju rohkem võimalusi,“ kiidab muutused heaks noorsootöö koordinaator Mart Saar.
Pühajärve raamatukogu tähistab 100. aastapäeva
Reedel, 13.septembril 2013 kell 13.00 tähistatakse Pühajärve raamatukogu tegutsemise 100. aastapäeva Pühajärve põhikooli saalis. Raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnul saab vaadata-kuulata ettekannet ajaloost ja õpilaste etteasteid, esineb Pühajärve Puhkpilliorkester ja kandleansambel, kohale tuleb üllatuskülaline ning pakutakse sünnipäevatorti.
Pühajärve vanas koolimajas on aga avatud näitus, mis kajastab raamatukogu ajalugu loomisest tänaseni. Näitust saab vaadata 13. septembril kell 11.00-13.00 ja teistel päevadel raamatukogu tööaegadel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni.
Ajaloost
Pühajärve Raamatukogu sünniaastaks võib pidada 1913.aastat, kui asutati Pühajärve Rahvaraamatukogu Selts, mis tegutses 1940.aastani. Seltsi asutajaks oli tolleaegsete ajaleheartiklite andmeil kooliõpetaja Mihkel Neumann, kauaaegseks esimeheks (1921-1940) aga Pühajärve kooli juhataja Ferdinand Linnamägi. Seltsiga oli seotud kogu Pühajärve-kandi tolleaegne kultuurielu: raamatukogu ja puhkpilliorkestri loomine, näitemängude õppimine, õpiringide, kursuste ning pidude korraldamine. Seltsi raamatukogu põhikogu asus praeguses Sihva külas Otsa talus ja see oli Pühajärve raamatukogu otsene eelkäija. Lisaks sellele loodi veel kaks osakonda – Öödre talus Ilmjärvel (hävis sõjas) ja Aaviku talus Arulas, mis oli hilisema Arula raamatukogu eelkäija. Esimene raamatukoguhoidja oli Arnold Luik. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti ja koosnes 459 raamatust. Praegu asub Pühajärve raamatukogu Sihva külas, kogus on 12 121 teavikut.
Allikas: Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Koostaja Endla Schasmin, Valga 2010.
Nädala foto
Tähetolm öisel aknal. Saadjärv. Foto: Remo Savisaar
Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis
15. septembrini on Vana-Võromaa galeriis avatud Tanel Tolstingi ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”. Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.
Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .
Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissivalvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”
Loe edasi: Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis
Mahepõllumajandus saab uue arengukava
Põllumajandusministeerium hakkab koostama mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Uus arengukava keskendub mahepõllumajandussaaduste paremale kättesaadavusele. Uue arengukava koostamist alustab põllumajandusministeerium seoses kehtiva, 2007-2013 arengukava aegumisega.
“Mahepõllumajandus on viimastel aastatel hästi edasi arenenud ja mahetootmine oluliselt suurenenud. Nüüd peame keskenduma küsimusele, kuidas mahetoodang õigesti märgistatuna senisest enam tarbijate toidulauale jõuaks,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Praegu ei saa sellega rahul olla, sest suur osa mahetoodangust läheb tavatoodanguna müüki. Ka on pudelikaelaks mahetoodete mahedana töötlemine,” lisas Seeder.
Ministri sõnul on kehtiva arengukava jooksul huvi mahepõllumajandustootmise vastu järsult suurenenud. Mullu tegeles mahepõllumajandusega 1478 ettevõtet, mis on 26% võrra enam kui 2006. aastal. Samuti on kasvanud mahepõllumajandusmaa osakaal (2012. aastal 144 149 hektarit ehk 15,3% kogu põllumajandusmaast), maheettevõtted on laienenud – 2006. aastal oli keskmine mahepõllumajandusmaa pind ettevõtte kohta 67 hektarit, 2012. aastal juba 98 hektarit ning kaheksa suurima maheettevõtte pindala ulatus üle 1000 hektari.
Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
Ökofestivali perepäeval näeb Eestis ainulaadset päikesepatareidega Keskkonnabussi
Ökofestivali perepäeval näeb Eestis ainulaadset päikesepatareidega Keskkonnabussi ning saab osta Eestis kasvatatud mahearbuusi. Pühapäeval, 18. augustil kell 10.00 – 16.00 on kõik loodusesõbrad ja rohemeelsed oodatud traditsiooniks saanud Ökofestivali Perepäevale Karilatsi. Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakuvad ligi 150 kauplejat omamaiseid toidukaupu, aiasaaduseid, käsitööesemeid, maa- ja metsaande ning tervisetooteid.
Lisaks ostlemisele jagub tegutsemislusti kogu perele. Laste Looduskool korraldab algusega kell 12 väikestele ökosõpradele retke ja pikniku muuseumi ümbruses, et rääkida inimese ja looduse suhetest ning tasakaalust, Uusvada potisetod kutsuvad lapsi meisterdama keraamilisi loomakesi. Piimandusmuuseum viib läbi jäätise ja või valmistamise õpitoa ning Põllumajandusmuuseum tuleb külla oma Linaprogrammiga. Saab proovida linalõugutamist, ropsimist, sugemist ning huvilised saavad endale linast meene valmistada. Ka sellel aastal saab kätt proovida tarbeesemete punumises, sedakorda pilliroopunumise õpitoas.
Loe edasi: Ökofestivali perepäeval näeb Eestis ainulaadset päikesepatareidega Keskkonnabussi
Laupäeval toimuvad Hiiu staadionil talgud
Laupäeval, 17.augustil kell 15 toimub Hiiu staadionil seoses jalgpalliväljaku kunstmurukatte vahetuse lõppemisega talgupäev. Talgute raames on kavas staadioni otsa rajada miniväljak, korrastada staadioni ümbrust ning värskendada staadioni kõrval oleva korvpalliväljaku katet. Talgud kestavad orienteeruvalt kaks tundi. Kõik vajalikud tööriistad on olemas koha peal, talgulistele pakutakse pirukat, teed ja kohvi.
Tartu kutsub taasiseseisvumispäeva jooksule
20. augustil kell 12.00 korraldab Treenitus MTÜ Tartu A. le Coq Sport spordihoone juures esmakordse Suvejooksu, mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Kavas on ka Mr. Pritt lastejooksud (400 m) ja Suvekõnd (10 km). Koos lastejooksude ja tervisekõnniga ootavad korraldajad starti ligi 700 osalejat. Nimekamatest sportlastest osalevad vanameister Vjatšeslav Košelev ning Tartu linnamaratoni võitja Dmitri Aristov.
Suvejooksu näol on tegemist ka Tartu Jooksusarja teise etapiga. Sari lõpeb Novembrijooksuga 23. novembril. Ühtlasi on Suvejooks pühendatud ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva sportlikule tähistamisele.
Lisainfo:www.treenitus.eu
Jooksusarja ja Suvejooksu suursponsorid on Puma, Salomon, Skechers, Polar, A le Coq ja Värska Vesi.
Rõuges on sügishoidiste näitus ja degusteerimine
Lõikuspühal on ikka tähistatud põllutööde lõppemist ning saagi salve ja keldrisse jõudmist. 28. septembril kell 11 toimub Rõuges Eesti Ema parklas sel puhul suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine. Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide perenaiste ja -meeste käe all kodus valminud hoidiseid: moose, salateid, mahlasid, napsusid, kastmeid ja muud põnevat ning ennenägematut kraami.
Igaühel on võimalik näitusele toodut mekkida ning valida välja oma lemmik, andes sellele oma hääl. Parimad hoidised ja hoidistajad saavad erinevates kategooriates äramärgitud auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.Osalemiseks tuleb haarata keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidistest ja lihtsalt kohale minna, registreeruda vaja ei ole. Kel midagi kaasa võtta pole, on oodatud uudistama.
Lisainfo: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)
Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise
Sel nädalavahetusel ootab maanteemuuseum 16.-18. augustil Põlvamaal peetava ökofestivali “Rohelisem elu” raames kõiki huvilisi osalema omanäolistes töötubades, mille eesmärgiks on propageerida rohelist mõtlemist. Külastajatel on võimalus osa saada helivälitööde-, marja- ja seenekorvide punumise ning aknalaua-aianduse töötubadest.
Helitöötuba “Helivälitöö unplugged: keha kui lindistaja, paber kui kassett” toimub reedel, 16. augustil algusega kell 13. Heli ja helitööga seostatakse küll sageli tehnoloogiat, aga kõige olulisemaks nö tehnoloogia-elemendiks jääb seejuures siiski inimese kõrv. “Selles töötoas jätame kõrvale tavapärased mikrofonid ja helisalvestajad ning uurime ja katsetame teistsuguseid helide “salvestamise”, helikeskkonnale reageerimise ning inimese ja helikeskkonna vahelise vastastikuse mõjutamise viise,” tutvustas muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Loe edasi: Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise