Aasta: 2013

Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Selle raames toimub 28. novembril kell 19.00 kultuuriõhtu “Peruu kultuur”.

Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Otsime vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruust, pealinnast Lima.
Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videosid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.
Loe edasi: Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

suur_teeviitReedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Pühapäeval on Vapramäe Loodusmajas jõulueelne perepäev

Pühapäeval, 1. detsembril kell 12-16 toimub meisterdamise perepäev Vapramäe Loodusmajas. Meisterdatakse kaunistusi jõuludeks, loodusmajas toimub ka loodusviktoriin. Perepäeva juhendab sihtasutuse retkejuht Anneli Lehtla. Osalemine on tasuta.

Lisainfo: www.vapramaja.ee

Üritust toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

ERRS tunnustas aasta tegijaid preemiatega

Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts andis oma 25. juubelile pühendatud pidulikul vastuvõtul üle preemiad aasta parimatele tegijatele.

Tallinna Lennusadamas peetud peol andis selts üle kokku 13 aastapreemiat kokku 11 kategoorias. Selts tänas neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi.

Aasta kollektiiviks valiti Pillipiigad, aasta rahvamuusikuks Kihnu viiulikooli õpetaja Jaanus Põlder, keda toodi esile kui aktiivseimat mentorit rahvamuusika valdkonnas.

Aasta sündmuseks valiti Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli poolt korraldatud Pärimuse Päitsed ja aasta toetajaks Eesti Rahva Muuseum.

Aasta maakonna tantsupeo tiitli sai Harjumaa tantsupidu, kui suurim elava muusikaga korraldatud tantsupidu.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

 

Kõiki tunnustuse saajaid näeb siit!

Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Tõrva linn ostab pankrotipesast tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone, plaanides sinna rajada multifunktsionaalse vabaajakeskuse. Esmaspäeval, 25. novembril toimunud osaühingu Skarholm pankrotivara enampakkumusel osales ka Tõrva Linnavalitsus, kes soetas 22 500.00 eurose alghinnaga Tõrva kinohoone.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva kinohoone lagunenud ja risustas juba aastaid Tõrva kesklinna väljanägemist. „Kuna hoone hind enampakkumisel oli niivõrd madal, nägime linnavalitsuses ohtu, et keegi võib kinnistu omandada lihtsalt raha paigutamise eesmärgil, ilma, et alustaks reaalselt hoone korrastamist,“ lisas Ruusmann.

Tõrva Linnavalitsus näeb hetkel võimalust rajada kinohoonesse multifunktsionaalne meelelahutus-, vabaaja- ja koolituskeskus. Kinohoonele „uue hingamise“ andmiseks on linnavalitsusel 2014. aasta alguses korraldada avalikud mõttetalgud, et pakkuda väärikale hoonele väärikat tulevikku. Esmaseks eesmärgiks on aga viia ajalooline kinohoone seisukorda, et vältida hoone edasist lagunemist.
Loe edasi: Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Suitsusaunapäeval on teemaks turism ja suitsusaun

Suitsusauna köetakse Foto: Toomas Kalve
Suitsusauna kütmine Foto: Toomas Kalve

Kolmapäeval, 27. novembril toimub Vastseliina kihelkonnas Vastseliina linnuse Neuhauseni majas suitsusaunapäeva seminar. Seminar algab kell 14.00, peateemana arutatakse suitsusaunaelamuste vahendamist turismis.

Juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud ettevõtmistest: suitsusaunanädalast, saunapärandi uurimisest Vastseliina kihelkonnas ja suvistest saunaehituse töötubadest. Seminari lõppedes minnakse Rõuge lähedal asuvasse Saunamaa saunakülla, kus peremees on külaliste jaoks kütnud suitsusauna.

Suitsusaunapäev saab teoks suitsusauna koostöökogu, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, Võru Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Vastseliina Piiskopilinnuse SA ja Saunamaa koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Ajakava ning täpsem info www.savvusann.ee

Korraldajad paluvad oma osalemisest eelnevalt teada anda: Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24 või Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341

Täna algab Võrumaa Ühisnädal

ühisnädal_logoJuba kolm aastat on Võrumaa Arenguagentuur korraldanud novembrikuus mittetulundusühenduste aasta suursündmust – Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverentsi. Sel aastal saab üritus laialdasema kõlapinna – nimelt korraldavad maakondlikud arenduskeskused 25. novembrist kuni 1. detsembrini vabakondade ühisnädala. Ürituste sari toimub üle Eesti ning kannab nime „Põnevad ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas”.

13 Võrumaa aktiivset vabaühendust on korraldamas 17 põnevat üritust. Ühisnädala kava:

Esmaspäev, 25. november

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid Haanja valla aukodaniku nimetuse ja aunimetuste andmiseks

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid Haanja valla aukodaniku nimetuse ja aunimetuse andmiseks 10. detsembriks 2013.a.

Haanja valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes on pälvinud oma töö ja käitumisega kaaskodanike austuse ja lugupidamise, on oma tegevusega silma paistnud Haanja valla arendamisel, kogukondliku elu edendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.

Aunimetus antakse viies kategoorias:

1. Aasta tegija aunimetus antakse inimesele, organisatsioonile, ettevõttele või asutusele, kes on panustanud oma vabatahtliku või erialase tööga Haanja valla arengusse ja aidanud kaasa valla maine tõstmisele.

2. Aasta ettevõtja aunimetus antakse oma tegevusega eriti silmapaistnud organisatsioonile, äriühingule või ettevõtjale, kes on elavdanud majandustegevust piirkonnas, positiivselt mõjutanud elukeskkonda või suurendanud Haanja valla tuntust.

3. Aasta põllumehe aunimetus antakse Haanja vallas tegutsevale põllumehele, kes on jätkanud põllumajanduslikku traditsiooni.

4. Aasta teo aunimetus antakse eriti silmapaistnud ettevõtmisele, mis on suurendanud valla tuntust, on oluline vallale ja vallaelanikele ja positiivselt mõjutanud valla arengut.

5. Aasta noore aunimetus antakse Haanja vallas oma tegevusega eriti silmapaistnud, noortevaldkonda panustanud ja elavdanud kuni 26-aastasele noorele.

Haanja valla tunnustamise avaldamise kord aadressil

http://www.haanja.ee/upload/file/haanja-valla-tunnustuse-avaldamise-kord_132890116357.doc

Kandidaate võivad esitada asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Kirjalikule ettepanekule lisatakse kandidaadi ja tema tegevuse iseloomustus.

Loodusõhtu “Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“

Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.

Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.

Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.

Piimatoodete toodang kasvamas, piima kokkuostuhind rekordtasemel

Värskelt avaldatud Statistikaameti andmete kohaselt tootis piimatööstus oktoobri jooksul 19 300 tonni piimatooteid, mida oli 3,2% enam kui septembris. Suurima osa piimatoodetest moodustas 7800 tonniga joogipiim, mille toodang suurenes 5,4% võrra, ning mille toodangumaht oli oktoobris jooksva aasta arvestuses suurim.

Teistest piimatoodetest kasvas hapendatud piimatoodete (+6,9%) ja juustu (+2,8%) toodang, vastavalt 3100 tonni ja 3700 tonni. Koore toodang langes 2600 tonnini ehk 7,1%.

Piimatööstuse toodang on kasvanud tänu suurema hulga piima tarnimisele kohalikule tööstusele. 2013. aasta 9 kuu jooksul suurenes see 5,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arvestades seniseid tootmismahte, on oodata, et 2013. aasta lõpuks ületab piimatööstuse toodang 224 000 tonni piiri.

2013. aasta jooksul on järjepidevalt suurenenud ka nii üldine piimatoodang kui keskmine piimatoodang lehma kohta. Olulise tõuke selleks on andnud piima kõrge kokkuostuhind, mis oktoobris oli rekordtasemel 352,78 eurot/tonn. Kümne kuu arvestuses on praegune keskmine kokkuostuhind olnud sellel aastal 11% kõrgem kui 2012. aastal.

Varasemate aastate põhjal võib eeldada, et piima kokkuostuhind võib mõningasel määral aasta lõpuks veelgi tõusta, kuna Hiina ja Venemaa nõudlus piimatoodete järgi on rahvusvahelisel turul püsivalt suur.

Andresepäeva tantsupidu Rõuge rahvamajas

rougeReedel, 29.novembril kell 19.30 toimub Rõuge rahvamajas tantsuõhtu ansambliga “Tuulest viidud”.

Esinevad Toomas Pihlau, Elmet Neumann ning Line-tantsijad.

Kõigile, kelle nimi on Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi või Anti on sissepääs tasuta.

Avatud on ka puhvet.

Pääse 5 EUR

Laudade broneerimine telefonil 5302 6770

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

kalev_jarvelaTäna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Võsu rannaklubis korraldatakse
heategevuslik jõululaat ja kontsert

21. detsembril toimub Võsu rannaklubis heategevuslik jõululaat ja õhtul samas kohas Marvi Vallaste ja Urmas Lattika kontsert.

Jõululaat on avatud kella 11-16. Kell 12 ja 14 loeb lastele ette muinasjutte Kaire Bubnis. Toimub õnneloos ning avatud on kohvik. Päkapikkudel on kindlasti mõni üllatus varuks.

Heategevuslikule jõululaadale on oodatud müüma Eesti omatoodangu müüjad. Eriti oodatud on kõikvõimalik isetehtud (käsitöö erinevad vormid, söödav-joodav jms) esemete müüjad. Made in China ning kasutatud asju laadal ei müüda. Registreerimine kauplejaks on ilma kohustusliku tasuta, aga vabatahtlik annetamine laadapäeval on igati teretulnud. Kogu annetatav tulu läheb Vihula valla haridusasutuste laste kultuurifondi. Registreerimine: pailaps@pailaps.eu.

Kontsert algab samal päeval kell 19. Esinevad Urmas Lattikas ja Marvi Vallaste. Piletid on müügil kohapeal (täiskasvanud 3 eurot, lapsed 2 eurot, koolieelikud tasuta). Kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine laadale müüjaks: www.pailaps.eu.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on  mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Soome osatähtsus Eesti põllumajandustoodete ekspordis on tõusuteel

Brassica_napus_2Eesti põllumajandussaaduste ekspordi sihtriikide seas tõusis 2012. aastal esimest korda esikohale Soome. Tänavu läks esimese üheksa kuuga Soome 18,1 protsenti Eesti põllumajandussaaduste ekspordist.

“Soome on aastaid olnud Eesti põllumajandussaaduste ekspordis oluline sihtriik ja praegu näeme kahe riigi vahelises põllumajandussaaduste kaubanduses tõusutrendi,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Helsingis toimuval seminaril “Toiduainete tootmine ja kaubandus Eestis ja Soomes”.

2013. aasta esimese üheksa kuuga eksportis Eesti Soome kõige rohkem juustu ja kohupiima (15 mln eurot), rapsi- või rüpsiseemneid (14,7 mln eurot), leiva- ja saiatooteid (13,5 mln eurot) ning kastmeid ja sinepit (12,5 mln eurot).

Soomest imporditi esimese üheksa kuuga enim kohvi (10,7 mln eurot), denatureerimata etüülalkoholi (alla 80%) (9,9 mln eurot), värsket või jahutatud kala (7,4 mln eurot), siidrit ja mõdu (7,3 mln eurot) ning linnaseõlut (7,2 mln eurot).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Soome visiidi raames täna ka Soome põllumajandusministri Jari Koskineniga, kellega arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist Eestis ja Soomes.

Teaduste Akadeemiaga koostöös tuleb Võrumaal Kääpal teaduspäev

Esmaspäeval, 25. novembril  külastab Võrumaad Eesti Teaduste Akadeemia ligi 20liikmeline esindus eesotsas president Richard Villemsiga.

Koostöös Teaduste Akadeemiaga korraldab Võru maavalitsus maakonna 9.-12. klasside õpilastele ja neid saatvatele õpetajatele teaduspäeva Kääpa põhikoolis. Oma ettekanded teevad neli külalislektorit: akadeemik Karl-Pajusalu räägib ühisest ja erinevast soome-ugri keeltes, akadeemik Enn Tõugu peab loengu teemal “Pahandused küberruumis”, akadeemik Raivo Uibo annab oma ettekandes ülevaate inimese immuunsüsteemist ning Tartu ülikooli professor Rein Ahas räägib mobiilsuse, edukuse ja regionaalse arengu teemadel.

Teaduspäeval osaleb ligi 170 Võrumaa õpilast ja õpetajat.

Õpilasürituse järel külastavad akadeemikud Parksepas asuva OÜ Estelaxe tootmist ning turismiobjektina Lasva veetorni. Teaduspäev saab teoks Võrumaa omavalitsuste liidu ja Europe Directi Võru teabekeskuse kaasabil.

Tere, olen somaallane!

Somaali rahvas on Euroopas elanud juba 19. sajandist. Ometi ei ole paljusid neist osatud ega tahetud omaks võtta, mis omakorda väljendub võõravihas ja tagakiusamises – nii tööl, koolis kui ka tänaval.

Võta aega ja tutvu nii sõnas kui ka joonistustes haaravalt jutustatud kogumikuga “Kohtu somaallastega”, mis räägib 14 somaallase minevikust ja tänapäevast Euroopa suurlinnades. Idee autorite üheks eeskujuks oli viie aasta eest Eestitki külastanud mõjusa “Persepolise” looja Marjane Satrapi. Loe projekti sünnist lähemalt.

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

hiie_vagiHomme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Vana-Võromaa kultuurikojas tutvustatakse Peruu kultuuri

Peruu naine. Foto: germalo.ee
Peruu naine. Foto: germalo.ee

Vana-Võromaa kultuurikoja kultuurisari “Maailma kultuuriruum” toimub 28. novembril kell 19 Võrumaa muuseumis, teemaks Peruu kultuur.

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Otsitakse vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruus pealinnast Limast. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videoid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.

Kultuuriõhtule palutakse ette registreerida e-posti aadressil jana@vorumaamuuseum.ee. Osalustasu 5 eurot.

RMK renoveeris Saaremaal Keskranna puhkekoha

Saaremaal Mändjalas on RMK tellimusel renoveeritud Keskranna puhkekoht, mis täna, 22. novembril ehitajalt vastu võetakse.

RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna juhataja Aili Küttimi sõnul on Keskranna puhkekoht saanud täiesti uue väljanägemise.

„Lagunenud laudteed on asendatud sõelmekattega jalgteedega, rannalisi on järgmisel hooajal ootamas uued rannakabiinid ning käimla,“ rääkis Aili Küttim ja lisas, et 2014. aasta rannahooaja alguseks on RMK planeerinud renoveerida ka Taimeaia ja Järve puhkekohad.

RMK, Kaarma vald ja MTÜ Päikesepesa sõlmisid 13. novembril ühiste kavatsuste protokolli, et teha Mändjala rannaala korrastamisel, tervisekaitsenõuetele vastavusse viimisel ja avaliku supluskoha avamisel koostööd.

Kaarma vallavanema Andres Tinno sõnul toetab vald igati koostööd, mis aitab kaasa rannaala ja ujumiskoha korrastamisele. „Avaliku ranna olemasolu Mändjalas ja selle korrashoid on oluline mitte ainult Kaarma valla elanikele, vaid ka kogu Saaremaa piirkonna puhke- ja turismimajandusele,“ rääkis Kaarma vallavanem Andres Tinno ning lisas, et läbimõeldud tegevusplaani puhul on võimalik rannas majandada nii, et kavandatavad tööd ega ranna külastajad ei kahjusta sealset kaunist loodust.

Renoveerimisprojekti kogumaksumus oli 27 000 eurot, tööde teostajaks oli Saare EREK AS. Projekti rahastati RMK eelarvest.

Järgmisel neljapäeval toimub Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?”

28. november kell 11.30 peetakse Võrumaal Haanja rahvamajas maakondlikku kodanikuühenduste konverentsi “Mis peitub meie taga?”.

Tegu on traditsioonilise mittetulundusühenduste aasta suursündmusega. Sel aastal keskendutakse konverentsil väärtustele ühendustes ja kodanikuühiskonnas. Sügiskonverents on päev täis inspireerivaid kohtumisi, ettekandeid, sõnavõtte, tunnustamist. Üles astuvad MTÜde esindajad nii Võrumaalt kui ka mujalt.

Konverentsi sihtgrupp on potentsiaalsed, alustavad ja tegutsevad ühendused, võtmeisikud ning kõik inimesed, kellele kolmanda sektori tegevused huvi pakuvad.

Konverentsile saab registreerida siin. Võrust väljub konverentsipaika buss. Kes vajab transporti, peaks sellest teada andma e-posti teel: vaa@vaa.ee või telefonil 525 1750. Konverents on kõigile osalejatele tasuta. Konverentsi korraldab Võrumaa arenguagentuur.

Lisainfot: vaa@vaa.ee, tel: 525 1750. www.vaa.ee Loe edasi: Järgmisel neljapäeval toimub Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?”

Põlvamaa arengukonverentsil arutleti
maakonna tulevikusuundade üle

Siim Kiisler Põlvamaa arengukonverentsil.
Siim Kiisler Põlvamaa arengukonverentsil.

20. novembril oli Põlva kultuuri- ja huvikeskus tulvil Põlvamaa käekäigust huvitujaid. Põlvamaa arenguprioriteetide ja -võimaluste üle tuli kaasa mõtlema ja arvamust avaldama 219 inimest. Lisaks Põlvamaa inimestele oli arengukonverents kohale meelitanud ka naabreid Võru-, Valga ja Tartumaalt ning Jõgevamaalt ja Tallinnastki.

Konverentsi esimese osa – ettekannetega – alustas regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes rõhutas, et töökohTade säilimise ja loomise juures on võtmekohaks transpordi küsimused. Hajaasutusega piirkondades ei asu töökohad enam kodu läheduses ning mobiilsuse tagamiseks on tarvilik panustada liikumisteedesse.

Paavo Palk Euroopa Komisjoni Eesti esindusest rääkis Euroopa majanduse tulevikust üsna positiivsetes toonides: kuigi Euroopa Liidu (EL) eelarve esimest korda kahaneb, siis Eestile tulevate toetuste summa kasvab märgatavalt ning Eesti saab kokkuvõttes neli korda rohkem raha EList tagasi kui sinna panustab.

Konverentsi üks oodatuim esineja Kaur Kender loobus viimasel hetkel siiski Põlvamaale tulemast. Kenderi vabanduskirjas seisis: ” Ma vabandan kogu südamest, et ma ei saa tulla. Aga asjaolud on viimase kahe nädala jooksul arenenud nii, nagu oleks tsunaami tabanud vulkaani”.

Konverentsipäeva Kenderi ootamatu mittetulemine tühimikku ei jätnud ning Maila Kuusiku hoogne ja huvitav ettekanne maakonnaplaneeringutest täitis kenasti tekkinud aja. Kuusiku sõnul ei ole planeerimine tuleviku ennustamine, vaid tulevikuks eelduste loomine, sest kui ei teata, kuhu tahetakse välja jõuda, ei ole ka tegevusel palju mõtet.

Konverentsipäeva poolitas meeleolukas Põlvamaa valdade minimess, kus vallad kohalike ettevõtjate, MTÜde ja muude ühenduste kaasabil oma messiboksid olid üles seadnud. Messil pakuti maitsmiseks mitmeid suupisteid, šokolaadi, veini ja uusimaid Tere piimatooteid. Samuti oli nähtaval kaunis käsitöö, turismi- ja puiduettevõtted ning mitmed muud tegevusvaldkonnad.

Päeva teises pooles toimusid maakonna prioriteetide ja haridusteemalised arutlusringid, kus üheskoos mitmeid arvamusi ja ideid edasisteks tegevusteks leiti.

Maret Reinumägi

Rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV keskendub tänavu põhjamaisele muusikale

Lamia Vox
Lamia Vox.

Olles ainulaadne kogu lähipiirkonnas, pakub rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV erakordse võimaluse avastada elektro-akustilise süvafolgi ja industriaalse alatooniga elektroonilise seisundimuusika erinevaid varjundeid, põnevaid sümbioose ja lummavaid helimaastikke oma žanrite silmapaistvamatelt esindajatelt.

Seekordne festival keskendub kargele põhjamaisele muusikale, esinejad tulevad Rootsist, Norrast, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist.

Legendaarne Deutsch Nepal Rootsist segab oma muusikasse küll ka idamaiseid alatoone, kuid needki pärinevad peamiselt “maailma katuse” lumistelt nõlvadelt. Bard Tõnu Tepandi annab festivali raames tunnipikkuse kontserdi oma aegumatute ja tuntumate lugudega, mis on eestlasi lummanud juba mitmeid ja mitmeid aastakümneid. Norrast saabub festivalile Svartsinn, pakkudes kaasahaarava retke põhjamaiselt pimedasse maailma, elektroonilisi helimaastikke ilmestamas toekas tšellosaund.

Põhjamaiselt karget ja mehist neofolki pakub Soome bänd Tervahäät, kelle harva toimuvad esinemised on alati elamuseks. Tähelepanu väärib ka Lamia Vox, mis on ühenaiseprojekt Venemaalt Peterburist. Lamia Voxi muusika käsitleb okultismitemaatikat ja teeb seda äärmiselt professionaalse lähenemisega nii meloodiatesse kui ka kompositsiooni. Veel astuvad festivalil üles Anemone Tube Saksamaalt, Enu Kaleidoskops Lätist ja Morgue’s Last Choice Eestist.

Tänavu saavad festivali pileti ostnud tasuta osaleda ka 6. detsembril Rakveres hotelli Art  hoovimajas toimuval festivali ametlikul soojenduspeol Darkland Night, kus astuvad üles noored kohalikud kollektiivid Tamhiis (dark elektro), Valendik (melanhoolne elektroakustiline folk) ja Helsingis resideeruv DJ Saiico Prantsusmaalt.

Lisaks eelnevale on festivali piletiga tasuta pääs ka 8. detsembril kell 14 Rakvere Kolmainu kirikusse kontserdile Darkland Fire Advent: Pyhä Kuolema (Soome).

Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

27. novembrini kestab Noortebändi kodulehel www.noorteband.ee publikuhäletus, mille tulemusel selgub Noortebänd 2013 viimane finalist, kes astub 29. novembril Club Hollywoodis üles koos žürii lemmikutega: Ziggy Wild’i, Ouu, Her Memorial Discourse’i ja The Boondocks’ iga. Kõige rohkem tõid poolfinaalides saali publikut The Boondocks ja Ouu. Noortebändi kontserdi peakorraldaja Greta Roosaare sõnul on noortel muusikutel oluline mõista, et Noortebändi konkurss pakub erinevaid võimalusi ja see, kui palju nad konkursist kasu saavad, on täiesti nende enda teha. “Tahaksin eriti tunnustada The Boondocks’i, kes on läbi konkursi tegelenud enda nähtavaks tegemise ning publiku kaasamisega,” sõnab Roosalu ning lisab, et üks asi on tulla lavale ning esineda, hoopis teine aga kogu oma konkursil osalemine läbi mõelda ning kõik konkursis peituv enda jaoks tööle panna. “Minu soovitus finalistidele on: tooge kohale oma publik ja tehke finaalist enda kontsert!” Loe edasi: Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus