2013 Archives

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Loe edasi: Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Loe edasi: Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

Reedel, 29. aprillil korraldavad Lõuna ja Lääne prefektuur ühisreidi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks. Kontrollitakse nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamisteks põhjusteks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde ohutute sõiduvõtete vajalikkust ning sedagi, et kätte jõudev kevad liikluses sõltub meist kui liiklejatest endist.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Keeda muna õigesti!

Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.

Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.

“Pehmed” ehk vedelad munad – keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.

Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.

Poolvalmis munad – kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.

“Kõvad” munad – Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.

Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade. Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri. Loe edasi: Keeda muna õigesti!

Kingi raamatukogule raamat

Tartumaa raamatukogud ootavad lahkeid annetajaid, kes aitaksid täiendada raamatukogude fonde puuduolevate raamatutega.

Raamatukogude võimalused kogude täiendamiseks on piiratud. Samas on inimesi, kellel mõnda trükist koju kaks eksemplari juhtunud — üks enda ostetud, teine kingiks saadud. On peresid, kus lapsed lasteraamatu lugemise east välja kasvanud ning riiuleid vaevamas ruumipuudus. Ehk on ka edukaid ühiskonnaliikmed, kes tunnevad valmidust ja soovi kogukonna arengusse midagi üldkasulikku panustada. Üheks võimaluseks on kinkida rahvaraamatukogule sealt puuduv raamat.

Enne annetuse tegemist tuleks kindlasti raamatukoguga ühendust võtta, et mõnda teost topelt ei saaks.

Millised Tartumaa raamatukogud milliseid raamatuid sooviksid, näeb siit. Oma soovid on ka Tartu Ülikooli raamatukogul – needki leiab veebist.

Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Esimesel aprillil kell 18 avavad Võru Linnagaleriis näitusi Kärt Hammer, Tanel Tolsting ja Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid.

TANEL TOLSTING – isiknäitus “Maalid 2011-2013”

Võru Linnagaleriis avatakse Tanel Tolstingu (1987) esimene isiknäitus. Kunstnikul on hea meel teha oma esimene isikunäitus just Võrus, oma kodulinnas. Väljapanek koosneb viimase pooleteise aasta jooksul Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistratuuris tehtud töödest, mis sisaldavad nii visandi värskust, pooliku töö lummavat terviklikkust, kui ka kummitama jäävaid naturalistlikke portreid ja igapäevaelus muidu märkamatuks jäävaid stseene.

KÄRT HAMMER – maalinäitus “Vaikuse esteetika”

Käesolev näitus pretendeerib puhtalt visuaal-esteetilisele naudingule, heites kõrvale kunsti liigse seletamise ning defineerimise. Kui kunstis midagi on, siis haarab see ise oma vaataja järele. Ning seda, kas seal midagi on, võib igaüks ise otsustada, sest kunstnik pole võimeline andma rahuldavaid definitsioone kõikidele võimalikele vastuvõtjatele. Igaühe kogemise ning mõistmise võime on sama hästi lõputult piiramatu kui ka piiratult lõplik. Sõnad kipuvad visuaalesteetilisi ideid ja väärtusi lämmatama, alla suruma. Teos kaotab oma mõtte, sest iga seletus on aina enam kaotsi minev tõlgendus. Seega teose tekstilise killustamise asemel on eesmärgituks eesmärgiks kunsti puht-intuitiivne kogemine. Heites kõrvale tekstuaalsuse, heidan kõrvale ka liigse vormi. Jättes järele vaid värvi, joone ning lõputu tunnetusliku vabaduse. Loe edasi: Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus tutvustas lasteaedades erinevaid ameteid

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) korraldas 12.-28. märtsini Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Oru, Toila, Tudulinna lasteaedades ja lasteasutustes meistriklasse, kus lastepärases vormis tutvustati erinevaid elukutseid.

Kokku viisid 14 õpetajat läbi 31 erinevat meistriklassi. Üksikud külastused jätkuvad ka aprillikuu alguses. Meistriklassid toimusid nii eesti kui vene keeles.

„Meie eesmärgiks on lastele võimalikult varases eas hakata tutvustama erinevaid elukutseid,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „Seda kõike püüame teha võimalikult lastepäraselt,” lisas Ojaots.

Erinevaid elukutseid-ameteid tutvustasid lasteaedades koos IVKHK õpetajatega ka kooli õpilased. Lasteaedades tutvustatud ametite hulgas olid: automaatik, ehitaja, elektrik, IT, juuksur, kokk, laohoidja, pagar, rätsep, tisler, keemik, õmbleja. Külastuste tulemuseks on lasteaedade kasvav huvi külastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust ning tutvuda kutsekeskuse erialadega kohapeal.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika, tekstiil, rõivaste ja jalatsite valmistamine, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 28 erialal.

Nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel.

Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval
juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht palutakse ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Samas on ka kaart kõigi toimuvate linnuretkede infoga. Iga retke kohta saab lähemat teavet ja korraldaja kontaktandmed selle mullil klõpsates. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt www.eoy.ee/taxonomy/term/62.

Seitsmes Kärdla kohvikutepäev kutsub kohvikuid osalema

Soera talumuuseumi eelkohvik Kahwe Talulauda Lüürika (foto: Urmas Liit)

Kärdla kohvikutepäev kutsub esitama oma kohvikuideed ja looma üheskoos juba seitsmendat erilist kohvikutepäeva.

Hiiumaa suve üks armastatum ja hulgaliselt külastajaid ligimeelitav sündmus Kärdla kohvikutepäev toimub sel aastal 3. augustil. Kuigi kohvikutepäev toimub alles 3. augustil, on aga just praegu õige aeg kiirelt tegutseda ja anda endast märku neil, kes soovivad seekord ise kohviku avada ning kaugelt ja lähedalt saabujatele unustamatuid elamusi pakkuda.

Augustikuu esimesel laupäeval avavad Kärdlas uksed ja väravad viisteist ühepäevakohvikut, mis seavad end sisse koduaedades ja hoovides, mere ääres, linnaväljakul, parkides – kõikmõeldavais kohtades! Aastate jooksul on kohvikutepäev omandanud ülesaarelised mõõtmed: lisaks Kärdla kohvikutele tegutsevad üle Hiiumaa eel- ja järelkohvikud. Kohvikutepäeva nädalavahetusel saabub Hiiumaale rekordarv külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle tagasi, olles kord kogenud kohvikutepäeva erilist ja hubast atmosfäärist, nautinud rohelise Kärdla tänavaid ja sopikesi, osa saanud kohalike siirast lahkusest.

Selleks et Kärdla kohvikutepäevast rõõmu tunda kui kohvikupidaja, palutakse oma head mõtted ja kavatsused kirja panna ning saata kohvikuidee hiljemalt 31. märtsiks e-postil erenaat@gmail.com.

Sündmusega oodatakse liituma ka eel- ja järelkohvikuid üle Hiiumaa, kellel palutakse samuti eelnevalt oma ideed jagada. Kui ettepanekuid laekub enam kui viisteist, pääsevad Kärdla ühepäevakohvikute sekka need, kelle idee ja võimalik teostus on läbimõeldum ja kes on teistega võrreldes “kohvikulikumad”.

Kohvikute ideekonkursi ja osavõtu tingimused võib leida sündmuse kodulehelt:www.kohvikutepäev.ee

Tartlased saavad valida purskkaevu

Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.

Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.

Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.

Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.

Algas otseülekanne kodukaku pesaelust

Eile alustas Eesti Ornitoloogiaühing otseülekande edastamist kodukaku pesaõõnsusest.

On-line veebikaamerate abil saavad vaatajad segamatult jälgida 2009. ja 2010. aastal tuttavaks saanud Läänemaa kodukakupaari Klaara ja Klausi pesitsemist. Kuigi kakkude pesapuu murdus mullu sügisel tormituultes, siis Keskkonnaameti ja RMK töötajad meisterdasid samast puust neile pesapaku, mille kodukakud tänavu kohe omaks võtsid. 19. märtsil munes Klaara esimese muna ja tänaseks on neid pesas juba neli. Kodukaku pesaelu saab jälgida EOÜ kodulehel, foorumit aga siit.

Esmakordselt Eestis on võimalik näha otsepilti nii kodukaku pesa seest kui ka väljast. Päevasel ajal on nähtavad mõlemad vaated, kuid öösel saab tänu infrapunakaamerale jälgida ainult pesapakus toimuvat. Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks Silma Märgala, EENet, Looduskalender, Keskkonnaamet, RMK, Beta Grupp, ITrotid, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ornitoloogiaühing vabandab, kui ühenduses tekib katkestusi. Uus töökindlam lahendus luuakse nädala jooksul.

Kagu- Eestis käivitati noorte demokraatiakool

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab projekti “Kagu- Eesti noorte demokraatiakool” Põlva- ja Võrumaa 17-30 aastastele noortele (õpilased, kodused emad, tudengid, ilma tööta noored, töötavad jne- olenemata staatusest).

Projekti raames kutsutakse noori inimesi läbima praktilisi, inspireerivaid ja aktiivsust tõstvaid üritusi, koolitusi ja õpitubasid ning toimuvale õppereisile.

Tegevuste käigus omandatakse teoreetilised ja praktilised kogemused kodanikuühenduse loomisest kuni selle lõpetamiseni.

Mängitakse läbi kogu tsükkel mittetulundusliku organisatsiooni loomisest (võrdluseks võib tuua õpilasfirma) toimimise, töötatakse välja projekt, mis viiakse ka käesoleva projekti jooksul ellu, esitatakse aruandlus ning seejärel tehakse läbi ka organisatsiooni lõpetamise protsess.

Projektide läbi viimiseks on olemas ka 5-le grupile projektiraha, mida saab kasutada oma eesmärgi saavutamiseks.

Kogu selle praktilise perioodi vältel on gruppide kõrval mentorid, kes nõustavad, annavad tagasisidet tekkinud küsimustes ja aitavad gruppidel lõpptulemuseni jõuda. Oluline on lisaks teadmistele ja kogemustele ühenduse tegutsemise kohta õppida ka koostööd tegema ning tulema toime konfliktidega, mis on seotud eriarvamuste, juhtimise ja meeskonnatööga.

Projekti lõpus esitlevad kõik osalenud grupid saavutatud tulemusi novembris 2013.a planeeritaval kodanikunädala raames, mis toimub koostöös maakondlike arenduskeskustega. Loe edasi: Kagu- Eestis käivitati noorte demokraatiakool

Valmis õppematerjal “See on turvaline IT!”

Õpetajate ja noorsootöötajate käsutuses on uus õppematerjal, millega klassiruumis jutuks võtta veebiturvalisuse teema. Õppematerjal loodi projekti “See on turvaline IT!” raames Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja BCS Koolituse koostöös, seisab pressiteates.

Tänapäeval, mil tehnoloogia kasutamine on igapäevaelu osa, muutub üha olulisemaks noorte teadlikkus sellest, kuidas virtuaalmaailmas tegutseda, et hoiduda võimalikest ohtudest. Õppematerjal ” See on turvaline IT!” ongi abimaterjaliks õpetajale ja noorsootöötajale, et sel teemal 12-16aastaste õpilastega arutelda.

Õppematerjali leiate aadressilt http://www.itl.ee/veebiturvalisus/

Mis võib juhtuda, kui postitada Facebookis kutse peole või kasutada salaja sõbra kontot või tõmmata nutitelefoni tundmatu programm? Need on vaid mõned küsimused, mida klassiruumis arutamiseks pakutakse. Aruteluks sobiva häälestuse loovad neli videoklippi, mis iga alateema sisse juhatavad. Õpetaja käsutuses on näitlikud kasutajaprofiilid, skeemimäng ja situatsioonikaardid, mis suunavad õpilast analüüsima igapäevast internetikasutust ja avastama seal võimalikke ohte. Õpetaja töö lihtsustamiseks on koostatud ka õppematerjali toetavad metoodilised juhendid, tunnikavad ja esitlused iga alateema kohta.

Õppematerjali “See on turvaline IT!” koostasid Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist, Meeri Sild Lilleküla Gümnaasiumist ning Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist. Kõik kolm on pikaajalise kogemusega õpetajad, kellel infotehnoloogiga tihe kokkupuude. Lisaks on nad tegelnud ka veebiturvalisuse teemadega.

Videote režissöör on Hardi Keerutaja ning neis astuvad üles Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja noored näitlejad, keda juhendas Andres Jakovlev.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit käivitas aasta tagasi projekti “See on turvaline IT!”, mille kaudu sooviti pöörata tähelepanu, kuidas täiskasvanuil on võimalik kaasa aidata noorte internetialase turvateadlikkuse tõstmisele. Selleks korraldati nime all “See on turvaline IT!” Eesti eri paigus 6 konverentsi ning loodi õppematerjal.

Projekti “See on turvaline IT” toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Üle-eestilises pärandiaasta e-mälumängus on keskpäevaks osalenud juba 3000 inimest

Südaööl alanud priiuse põlistamise päevale pühendatud pärandiaasta e-mälumängu on täna keskpäevaks edukalt läbi mänginud juba 3000 inimest. “Eriti tihe võistlus toimub koolide vahel,” rõõmustas kultuuripärandi aasta eestvedaja Riin Alatalu. “Osalejaid on kõikjalt üle Eesti ning nii gümnaasiumite kui põhikoolide seast. Samuti on võistlustulle astunud juba mitmete ettevõtete võistkonnad.”

E-mälumängus saab osaleda aadressil http://www.malumang.postimees.ee südaööni, samal aadressil asub ka pidevalt muutuv tulemuste edetabel. 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub täna, 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Müüki jõudsid Võru Folkloorifestivali passid

11.-15. juulini toimuva XIX Võru Folkloorifestivali passid jõudsid müüki Piletilevi müügikohtades ja veebipoes.

Pass tagab festivali ajal sissepääsu kõigile kontsertidele. Vaid rahvuslikule lõunale ja bussireisile peab passiomanik eraldi pileti ostma. Passi saab käepaela vastu vahetada festivali ajal festivalikeskuses, mis asub kultuurimajas “Kannel”.

Festivali passi soodushind on kuni juuni lõpuni 20 eurot, pärast seda tõuseb hind 28 euroni. Festivalile saavad tasuta kõik kuni 7-aastased lapsed (kaasa arvatud). Et vältida lapse vanuse määramisega tekkida võivaid probleeme, palume pöörduda kontserdipaiga piletimüüjate poole, kes panevad dokumendi ettenäitamisel lapsele käepaela.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisainfo:

Kadri Valner

XIX Võru Folkloorifestivali tegevjuht

52 88 104

info@vorufolkloor.ee

www.vorufolkloor.ee

Kriminaalsed naljad

Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai, sellest kirjutab juhtivkriminaalametnik Anu Baum ajakirja “Märka Last” 2011. aasta sügisnumbris.

Evelin, Laine ja Ene olid olnud sõbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kõikidele tüdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam
sõbrannade jaoks eriti aega – ta käis nüüd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sõbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “nalja” teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tüdrukud olid ju varem kõike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sõpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sõpradeks.
Koolis hakati Evelini mõnitama ja teda noriti teadete ja sõnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nõme ja mõttetu kutt ta on. Loe edasi: Kriminaalsed naljad

Ilusat priiuse põlistamise päeva

Tiina Tojak priiuse põlistumise päeva hommikul Pärnu kontserdimaja esisel väljakul. Foto: Urmas Saard

Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva, kirjutab Eesti Muinsuskaitse Selst. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).

Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.

Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks.

Videot tänahommikusest “Terevisiooni” Eriprogrammist saab näha ERRi kodulehelt.

Einar Eiland: Eesti ametlikuks poliitikaks on olla Euroopa Liidu tõukekeskus!

2012-einareiland

Einar Eiland,

kodanik

Mõni aeg tagasi avaldati valitsustasandil meie riigi edasiarendamise ideoloogia, milleks pidavat olema niinimetatud tõmbekeskuste strateegia. Vähem on räägitud aga sellest, milles selline tõmbekeskustel baseeruv arenguloogika üldse rajaneb ja kus on selle sotsiaalkultuurilised juured. Kui aga väita, et tegemist pidavat olema juba haldusreformi järgmise sammuga, siis võib järeldada, et see protsess on juba pikemat aega kestnud. Kui nii, siis millal oli selle protsessi algus ja milline on selle haldusreformi tõeline sisu?

Selleks, et sellest aru saada, peame vaatama minevikku ning mida kaugemale vaatame, seda selgema pildi toimuvast saame. Selge on see, et kristlusest kui meie ühiskonna eksistentsikoodist me mööda vaadata ei saa. Just seda sotsiokultuurilist algoritmi on meil hakatud pidama omaks ja ainuomaseks. Kui aga vaadelda selles sotsiokultuurilises keskkonnas toimuvaid protsesse, siis selgub, et maailma ajaloost on kujunenud ressursside kontsentratsiooni ajalugu. Võimu ülesandeks on selle ressursside kontsentratsiooni korraldamine ja meie aladel on seda korraldatud juba ristirüütlite ajast saadik – kõik ikka selleks, et võim saaks ennast realiseerida läbi jagamise ja valitsemise printsiibi. Kuid teisalt, mida kaugemal saab olema võim, seda võõramaks ta muutub ja seda rohkem tegeleb võim valitsemisega, mitte ühiskonnas toimuvate protsesside juhtimise ja probleemide lahendamisega. Tänapäeva ühiskonnas peab võim aga olema probleemide lahenduste pakkumise vahendiks, mitte valitsemise vahendiks.

Selleks, et saavutada võimu, peab teineteisest eraldama kõike. Inimene tuleb eraldada riigist, riik rahvast, tööline ettevõttest, inimesed teadmistest, patsient arstist, ettevõtted ülikoolidest jne. Just seda mõtet on kandnud haldusreformid Mõõgavendade ordu ajast alates ja mida on jõudumööda asendatud n-ö müügivendade orduga. Mida paremini ühiskonda killustada, seda suurem saab olema võim. Selleks tuleb rakendada anastatava maa kõige paremate poegade teadmisi ja oskusi ning nad on alati nõus selle mänguga liituma, sest õukonnateadlaste perekonnad vajavad toitmist. Loe edasi: Einar Eiland: Eesti ametlikuks poliitikaks on olla Euroopa Liidu tõukekeskus!

Otepää linn peab sünnipäeva

1.aprillil 1936. aastal anti Otepääle linna nimetus. Tänavu möödub sellest 77 aastat. Linna sünnipäeva tähistatakse kontserdiga, kus kõlab puhkpillimuusika. Linna aastapäeva kontsert toimub 1.aprillil Otepää Gümnaasiumis algusega kell 18.00.

Kontserdil esinevad Otepää Muusikakooli vilistlased – noored puhkpillimängijad Imre Leopard, Mait Peterson ja Magnus Leopard, kes jätkavad oma õpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Kontserdil mängib Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorekester. Klaveril saadavad noori mängijaid Kadri-Ann Sumera ja Jaan Kapp. Kontserdil antakse kätte ka Valgamaa Spordiliidu maakondlikud 2012. a spordiauhinnad Otepää sportlastele, kellel polnud võimalik osaleda auhinnatseremoonial 18.jaanuaril 2013.

Otepää linna ajaloost

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem 1922. aastal. Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek. Kohal olid ka “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2 300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha. ( H. Mägi. 1971. Otepää-Kääriku. Tallinn)

Seisuga 1. jaanuar 2013 elab Otepää linnas 2 108 elanikku, linnas on 56 tänavat ning linna pindala on 432,3 ha.

Suure Munamäe vaatetorni hooaja avapidu

Pühapäeval, 31. märtsil 2013 kell 12-15 toimub Haanjas Suurel Munamäel hooaja avamine sündmusega UMA MUNA.

Kavas on:

Munaveeretamine
Pannkoogid
Meisterdamine
Nägude maalimine
Etteasted
Külla tulevad Jänes Jaak ja Jänku Juta, kellega koos saavad tegutseda ja lustida nii väikesed kui suured
Avatud on Tornikohvik
Sündmuse ajal saab vaatetorni külastada tasuta

Hoia silma peal ka sündmuse Facebooki lehel!

Suure Munamäe vaatetorn

IX üle-eestiline pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues

19. aprillil 2013 toimub 9. korda Järva maakonnas Türi linnas üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues.

Avamine kell 12. Päevajuht Jaune Kimmel. Žüriis: Ingrid Rüütel, Contra, Sandra Sillamaa, Juhan Uppin, Arno Tamm.

Töötoad:

– Rahvusliku käsitöö nippe õpetab Anu Pink.
– Kangastelgedel koome kõik koos taas pika kaltsuvaiba – OÜ Kangaspuu.
– Djembede töötoas trummeldab Ian Mikael Kirss.
– Looduse Teekambris pajatab lugusid Mall Värva.
– Maakunsti saladusi avastatakse Tiina Kivimäe abil.
– Aasta loomast hundist jutustab Peep Männil.

Filmitoas vaatame filmi “Regilaul – laulud õhust (Regilaul Songs of the Ancient Sea)”, Ulrike Koch, Šveits, Eesti 2011.

Kell 19.30 eripreemiate üleandmine.
Kell 20 jätkub pidu ansambliga Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Päevaseminar “Sügav sisemine rahu” Saka rahvamajas

Mindfullness`i päevaseminar “SÜGAV SISEMINE RAHU” toimub Ida-Virumaal Kohtla vallas Saka rahvamajas 31. märtsil kell 10-19.

Osalemise ja tasude kohta vaata täpsemalt Kohtla valla kodulehelt!

Kärdla linna preemia kandidaatide esitamine

Kärdla Linnavalitsus ootab ettepanekuid linna preemia kandidaatide esitamiseks. Linna preemia andmisega avaldatakse tunnustust füüsilisele isikule silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor.

Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla linna elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.

Ettepanekus peab olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed, esitamise põhjendus ja teenete loetelu. Seni linna preemia pälvinud isikute loeteluga saab tutvuda Kärdla linna kodulehel.

Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil Keskväljak 5a, Kärdla või e-postiaadressil valitsus@kardla.ee kuni 5. aprillini 2013.

Uurimiskonverents “Mõtelda on mõnus”

Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.

Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.

“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.

Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.

Olete oodatud osa saama!