Aasta: 2012

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.

 

Eesti muusikute heategevuskontsert Tartus

Eesti muusikute heategevuskontsert “Hooli meist!” toimub pühapäeval, 1. aprillil 2012 algusega kell 17 Tartus Peetri kirikus.

Üles astuvad Ott Lepland, Gerli Padar, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Jaan Pehk, Oliver Kuusik, Karl Madis, Teele Viira, Rosanna Lints ja oodata on ka üllatusesinejaid!

Kontserdi patrooniks on Reet Linna.

Sissepääs: 10 €, soodus 8 €.

Vaata veel: www.maarjapaikesekodu.ee

Lühifilm Tammetsõõrist

Eestimaa Looduse Fond valmistas metsa väärtusi tutvustava viieosalise lühifilmide sarja, mille üks osa on pühendatud looduslikele pühapaikadele. Jäädvustatud on Vastseliina kihelkonnas asuv Ilmamägi, mille veerul kasvab ainulaadne Tammetsõõr. Vana puudesõõri paneb helisema Anna Hintsi regilaul.

Sarja teistes osades kõnelevad Rein Kuresoo – surnud puudest, Leili Mihkelson – vääriselupaikadest ning Aleksei Lotman puiskarjamaadest ja -niitudest.

Filmisarja lehekülg

Allikas: Maavalla Koda

Vastseliina noored annavad oma panuse uue skatepargi loomiseks

On nädalavahetus Vastseliina Noortekeskuses. Enamus kohtades on noortekeskused kinni, kuid Vastseliina Noortekeskuses on kuulda meisterdamist: noored teevad korda vana ja kulunud skateparki.

Lähemal uurimisel selgub, et kohalikud trikiratturid Priit Olle ja Markus Valdmaa on võtnud enda peale kohustuse aidata muretseda noortekeskusesse uut skateparki. Nimelt on plaan esitada PRIA Leader noorte meetmesse projekt uue skatepargi soetamiseks. Praegu on vana skatepark kulunud ning suure huvi tõttu ei olegi teist varianti, kui muretseda uued sõiduelemendid, kus noored saavad harjutada trikke ja ennast proovile panna. Praegu käib sõitjaid kaugemaltki kui Vastseliinast. Mõnikord käib päevas läbi üle 20 erineva sõitja. Põhjus on lihtne – ühtegi teist korralikku siseskateparki, kus sügisest kevadeni sõita kannataks, ei ole. Lähimad pargid on Värskas (talvel on seal niiske ja külm) ning Tartus. Sõitjaid käib Vastseliinas isegi nädalavahetusel, kui skatepark on kinni. Noortele on antud skatepargi võti ning nad ise vastutavad korra ja lahtioleku eest.

Praegu ongi poisid oma vahenditega ning lisaks Eesti Noorsootöö Keskuse ja MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt koostatud ja Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti ”Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste“ abiga saanud vahendeid, et park korda teha, korraldada siin heategevuslik võistlus ning minna ja õppida ürituse korraldamist trikiratta suurvõistluselt Simple Sessionilt. Lõppeesmärk on hakkata Vastseliinas korraldama iga-aastast ja loodetavasti traditsiooniliseks kujunevat Trikiratta võistlust, kuhu saavad kohale tulla juba kogu Eesti paremik.

Võrumaa ja Vastseliina sõitjate taset proovitakse arendada tänu sellele, et naabervallast Meremäe Valla Noortekeskusest on saadud laenuks erinevaid sõiduvahendeid: rulasid, rulluiske, BMX rattaid, millega noored saavad sõita ning oma sõiduoskust arendada. Samuti loodetakse Simple Sessionilt õppida uusi trikke, mida saab kohalikele noortele edasi õpetada.

Noorte enda korraldatud trikiratta võistlust toimub kevadisel koolivaheajal kolmapäeval 21. märts 2012 Vastseliina Noortekeskuse Skatepargis. Kõigil on võimalik osaleda olenemata tasemest. Võistluse mõte on reklaamida laiemale rahvale, et Vastseliinas on skatepark ning noortel on huvi seal sõita ja korralike toetajate olemasolul on võimalik uus skatepark kiiremini soetada.

Allikas: Vastseliina Noortekeskus

Lõppes fotovõistlus “Talveilu Paide vallas”

Esimese koha foto "Jõekristallid". Autor Kadri Soon

Sel talvel otsustas hulk fotosõpru kätte võtta oma kaamera ning vaadata Paide valla talvist ilu läbi objektiivi. Parimad pildid sai aga saata valla fotovõistlusel osalemiseks.

Ühtekokku laekus võistlusele 63 fotot, mille olid saatnud 22 inimest. Pilte hindas viieliikmeline žürii, kes ei näinud piltide autoreid, vaid pilte endid. Hindajad moodustasid enda jaoks paremusjärjestuse ja andsid vastavalt sellele ka piltidele punktid. Üldine paremus selgus juba kõigi viie žürii liikme tulemusi kokku liites. Žüriisse kuulusid Anu Ansberg Järvamaa Arenduskeskusest, Margit Piho Paide Vallavalitsusest, Raivo Raja Paide Vallavolikogust, Kaspar Pokk Kanal 2-st ja Kuma Foto töökas personal.

Oluliselt suurem konkurents oli vanemas vanuserühmas, kus 60 pildiga võtsid omavahel mõõtu 21 fotohuvilist. Selleaastase võistluse võitis Kadri Soon oma fotoga „Jõekristallid“. Teisele kohale tuli pilt „Tihane“, mille autoriks Margo Hussar ning kolmanda koha saavutas Klavdia Soon oma fotoga „Ubinalind“. Noorema vanusegrupi preemia sai Maarja Pennonen.

Parimatest piltidest kokku pandud fotonäitus on juba nähtav Anna Vaba Aja Majas. Näitus on Annas üleval kuni 19. aprillini.

Allikas: jarva.ee

XVIII Võru Folkloorifestival lööb juba järgmisel kolmapäeval tantsutoa uksed valla

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 19 kutsub XVIII Võru Folkloorifestival kõiki tantsutuppa klubis Club Balance (Vabaduse 8, Võru).

12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival, suurim omataoline Eestis, kannab seekord nime „Päivgi tands tsõõrin“. Tantsutubades festivali eel ja ajal loodavad korraldajad  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda.

Esimeses tantsutoas tutvustatakse suvist festivali ja Võru peo kuulsat tänavatantsu.

Tantsima paneb publiku Tartu Tantsuklubi, eestvõtjaks Triinu Nutt. Püünel on eelmisel aastal Teppo lõõtsa võistumängimise parimad pillimängijad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill), Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill), Kristi Kool (eesti lõõtspill), lisaks Asso Int (eesti lõõtspill), Valev Laube (viiul), Kaie Mikheim (torupill), Meelis Int (basskitarr), Ülo Saaremõts (karmoška), Kati Raun (karmoška), Tanel Sakrits (mandoliin), Liisa Randmaa (viiul) ja teised pillimängijad.

Kaasa lööma on oodatud kõik rahvamuusikud, kellele tantsuks mängimine meeltmööda.

Selles tantsutoas keskendume valdavalt külapidude tantsumuusikale, mida tavatseti mängida Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses.

Kõik festivali sõbrad ja toetajad, tantsust ja rahvalikust muusikast lugupidavad inimesed on südamest oodatud!

Tantsutoa toimumist toetavad klubi Club Balance ning Eesti Kultuurkapital.

Märtsis avab uksed Tartu väärtfilmikino

Eelmisel aastal Athena Keskuse kinosaalis tegutsenud väärtfilmikino taasavab uksed 31. märtsil Uue Teatri maja katuse all Lai tn 37. Kino kannab ka uut nime – Tartu Elektriteater. Kino programm hakkab koosnema peamiselt Euroopa režisööride väärtfilmidest.

Tartu Elektriteater ootab külastajaid alates 31. märtsist ning filme hakatakse näitama esialgu valitud kuupäevadel. Tööd alustab ka kinokohvik. 16. aprillist alates toimuvad seansid regulaarselt kolmel päeval nädalas, esmaspäevast kolmapäevani. Värskelt uutesse ruumidesse kolinud kino tegevuse tuumaks saab olema nii välismaiste kui ka Eesti väärtfilmide näitamine. Võrreldes teiste Tartus tegutsevate kinodega on programmis oluliselt suurem osakaal Euroopa filmidel. Üle poole filmidest, mis Tartu Elektriteatris linastuvad, on Euroopa režisööridelt. Erilise tähelepanu all saavad olema Eesti filmid, eesotsas märtsis esilinastuva Peeter Simmi mängufilmiga “Üksik saar”. Kinokavast leiab nii kunstifilme, draamateoseid, põnevikke, aga ka kogupere animefilme. Kõik filmid linastuvad originaalkeeles ning eestikeelsete subtiitritega.

Käesoleva aasta maiuspalaks võib pidada mitmekesist dokumentaalfilmide programmi, mida hakatakse näitama igal esmaspäeval. Dokk-programmi eesmärk on pakkuda intelligentset meelelahutust ning täita vaba nišš Tartu kinomaastikul. Pilt on tihtipeale rikkam kui sõna ning võib kõnetada vaatajat ka teemadel, mille kohta ta seni ei osanud suurt midagi arvata. Nii leidub tulevaste filmide hulgas näiteks kultuuri digitaliseerumist lahkavaid teoseid („PressPausePlay“) ja vaimukaid globaliseerumise varjupoolte vastu võitlevate aktivistide ettevõtmisi kajastavaid dokumentaale („The Yes Men“).

Eelmistest hooaegadest Athena Keskuses on kaasavõetud eriürituste traditsioon. Filmielamuse rikastamiseks kutsutakse valitud kinoõhtutele põnevaid külalisi, et publikul oleks võimalus piiluda kinomaailma kulisside taha. Möödunud sügishooajal olid kõige populaarsemad autoriõhtud Eesti dokumentaalfilmidega “Uus Maailm” ja “Kosmos 68”. Üritustega jäid rahule nii külastajad kui esinejad ning võib öelda, et Eesti filmitoodang on saavutamas üha enam kõlapinda. Tartu Elektriteater loodab oma tegevusega toetada Eesti filmide levikut ja omaltpoolt tunnustada kodumaiseid režissööre.

Tartu Elektiteatri tegemiste kohta leiab infot kino kodulehelt.

Allikas: Tartu.ee

Puhja Seltsimaja tähistab 105. aastapäeva

115 aastat esimesest muusikalavastusest maanäitelaval ja Puhja Seltsimaja 105. aastapäeva tähistamine Kitzbergi/Simmi laulumänguga “Kosjasõit” Puhja Seltsimajas 24. märtsil algusega kell 19. Esitajaks seltsimaja näitering.

Lavastaja: Siim Sups
Laulud õpetasid: Anne Soosaar ja Ruth Luts
Osades: Meelis Külaots, Jüri Šanin, Kaido Õunapuu, Kersti Aadusoo, Kristina Ermel, Peeter Sibul, Meelis Udso, Jaak Ratt, Kadri Norman, Aarne Salo, Ants Vihand, Meelis Roosaar, naiskoor Läte

Õhtu jätkub tantsuga ansambel Melody saatel. Kaasa teevad seltsimaja kollektiivid.
Sissepääs on tasuta!

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valisid aasta keeleteoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Loe edasi: Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Lapsed autasustavad maavanemat. Foto: Viljandi Maavalitsus

“Meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul,” selgitas maavanem Lembit Kruuse väikestele külalistele maavalitsuse ülesandeid vastuseks küsimusele, mida maavanem üldse teeb. “Selleks peab ikka päris-päris palju asju tegema,” lisas Kruuse.

Maavanema juures said lapsed uudistada maavanema ametiketti, Eesti presidentide pilte ning erinevaid laualippe. Samuti põnevaid meeneid, mida maavanem on aegade jooksul kingituseks saanud. Koos heideti pilk ka maavalitsuse külalisteraamatusse ja tõdeti ühte sissekannet vaadates, et küll see hiina keel on ikka raske.

Et täna tähistatakse Eestis kauni emakeele päeva, siis said külalised kingituseks kaasa Soomaast ja haabja ehitamisest rääkiva raamatu “Lootsiku loomine”, mille teksti on kirjutanud “Sakala” ajakirjanik Hans Väre ning pildid joonistanud kunstnik Olja Korts. Loe edasi: Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 om Võro kultuurimajan Kannel võrokeeline täämbädsele imäkeelepääväle pühendedü kontsõrt. Kontsõrdil esitäse 11 kuuri valiku vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut.

Esitedäs 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töid ja muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu.

“Tulõ kirriv kontsõrt. Uma Pido muusikatoimkund uut kontsõrti viil tuuperäst, et edimäst kõrda saa elävän esitüsen kullõlda mitmit laulõ, midä 2013. aastaga 1. juunil tulõvalõ pidolõ valli kaalumi. Egäl kooril omma uma lemmiku joba tegünü. Hää, et Uma Pido om härgütänü ekstra võrokõisi jaos laulõ luuma nii mitmit muusikit!” kõnõlõs koorijuht Otsari Silja kontsõrti uutõn. Loe edasi: Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab taasloomise 20. aastapäeva

18. märtsil tähistab Lõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljon 20. taasloomise aastapäeva. Aastapäeva tähistamisele on oodatud on kõik huvilised ja eriti ootab pataljon külla kõiki Kuperjanovi pataljonis teeninuid.

Pühapäeval alates kella 11.00st asuvad pataljoni allüksused pidulikule jalutuskäigule Võru linnas, et demonstreerida linnarahvale pataljoni rivi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Kell 13.00 saavad huvilised Kuperjanovi pataljoni territooriumil osa võtta paljude ettevõtmistega lahtiste uste päevast, mis kestab kella 17.00-ni.

Lahtiste uste päeval demonstreerivad ajateenijad seni õpitut, tutvustatakse allüksuseid ja olmetingimusi pataljonis ning maitsta sõdurisuppi. Siselasketiirus saavad täiskasvanud kaitseväelaste juhendamisel lasta sportrelvast ja lapsed õhkrelvast. Pataljoni territooriumil on relvastuse ja tehnika näitus, esineb Kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel „Katta kuulmine“. Lastega tulnute jaoks on lastenurk, kus lapsed saavad joonistada ja muudki huvitavat teha.

„Taasloodud pataljon on nüüdseks 20 aastane, mis tähendab, et nagu inimene, on kaasaegne pataljon jõudnud õppides ja arenedes täiskasvanu ikka,“ hindas praegust olukorda Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, major Maidu Allikas. „Kes on kord Kuperjanovi väeosa embleemi, meie ühtsuse ja lahutamatuse sümboli, välja teeninud, jääb kuperjanovlaseks kuni surmani. Loe edasi: Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab taasloomise 20. aastapäeva

Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Eesti Pimedate Raamatukogu tegi emakeelepäeval kokkuvõtte võistlusest “Märka punktkirja!”. Võistluse eesmärk oli leida Eestis kohti ja tooteid millel on punktkirjas tähistused.

Punktkirjas numbreid leiti Tallinnas Erika 13a asuva munitsipaalelamu, Stockmanni kaubamaja, Shnelli hotelli ja Värska sanatooriumi liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi Sisekaitseakadeemia jõusaali jooksutee juhtnuppude all, silte Tallinna ja Tartu moodsate tualettide seintel. Lennufirma Estonian Air lennukis Canadair Regional Jet 900 on punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas tähistusi on nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Tartumaal Kavastu kunagisel meiereihoonel asuval pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvlil on tema nimi lisaks tavakirjale ka stiliseeritud punktkirjas.

Kauplustest võib leida Vipise loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poolas valmistatud küpsiseid, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki veini pudelil on nimetus ka punktkirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga õiekujulisi mündihoidjaid, mille põhja all punktkirjas tähed e ja c ning numbrid. Soomest on ostetud seal tehtud küpsetuspaberit ja Rootsis küpsetatud piparkooke, mille pakenditel samuti punktkiri. Loe edasi: Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Liikumine Kodukant otsib kogukonna pärli

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ raames on eesmärk esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse tema sõnul peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

„Kõikjal Eestis elab palju toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud,“ selgitas Toobal. „Usume, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus elamisväärsema kodupaiga loomisel Eestimaa eri paigus,“ lisas külaliikumise juht.

Lugemisühingu sünnipäevaürituste sari avatakse Paides

Eesti Lugemisühing tähistab käeoleval aastal oma 20. sünnipäeva. Selle sündmuse väärtustamiseks toimuvad paljudes kohtades üle Eesti lugemisüritused ühise pealkirja all „Loeme südamest!” Ürituste sari avatakse täna, emakeelepäeval Paides.

Päeval korraldab Paide Kultuurikeskus koostöös Järvamaa Keskraamatukogu, Järvamaa Muuseumi, Sirje Graubergi Laulukooli ja Paide Ühisgümnaasiumiga lugemispäeva linna 1.- 4. klasside õpilastele. Kell 15.00 ootab Järvamaa Muuseumis luuletaja Olivia Saar kohtumist eakama lugejaskonnaga.

Õhtul kell 18.00  on kõik lugemishuvilised Paidest ja mujalt üle Eesti oodatud Ajakeskusesse Wittenstein. Seal saab kuulata kirjandusõpetaja Anne Kivimäe ettekannet „Lugemisest… mure ja rõõmuga”, Paide Ühisgümnaasiumi näitetrupi luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda” (Betti Alveri ja Heiti Talviku  loomingu põhjal), laule Andres Siilaku esituses ning rahvamuusikat Silvi Tumanskajalt.  Pidupäevatervitus on Eesti Lugemisühingu  esinaiselt Maili Vesiko – Liinevilt.

Üritus on tasuta. Täpsema kava leiab siit.

AHHAA kutsub lapsi linnalaagrisse

Teaduskeskus AHHAA korraldab kevadisel koolivaheajal järjekordse linnalaagri „Teaduse otsingutel!“, kus seekord on teemaks inimene ja teda ümbritsev loodus.

Laager toimub 19.-24. märtsil 2012 ning sinna on oodatud 3. ja 4. klasside uudishimulikud teadlasehakatised. Iga laagripäev toob lasteni uusi üllatavaid fakte erinevatest teadusharudest, alates tehisintellektist kuni elu salakoodini välja. Üheskoos vaadatakse särtsuvaid teadusteatri etendusi, osaletakse elamuslikes töötubades ning käiakse retkedel Tartus tegutsevates laborites.

„Eelmine laager näitas, et meie kava oli enneolematult menukas nii laste kui ka nende vanemate seas,“ ütles linnalaagri projektijuht Julia Barsukova. „Lapsevanemate sõnul kodus lapsed muust ei rääkinudki kui laagripäeval juurde saadud uutest teadmistest. Luban, et seekordne laager saab olema veelgi meeleolukam!“

Üheskoos piilutakse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu hoidlatesse, uudistatakse erilisi transgeenseid hiiri TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis ning tutvutakse Eesti Maaülikooli Märja õppefarmi nutimasinate ja lehmade koostööga. Peetakse fotojahti, külastatakse hingavat robotit TÜ arukate materjalide ja seadmete laboris ning mekitakse teadlaste arendussaavutusi EMÜ Mikromeiereis.

Lisaks seigeldakse AHHAA 4D elamuskinos, tutvutakse põhjalikult AHHAAs elavate loomadega ning avastatakse TÜ Botaanikaaia haruldusi.

Nendele, kes soovivad üksikutest päevadest osa võtta, maksab laagripäev 12 eurot ning kogu laager maksab 60 eurot. Laagritasu sisaldab AHHAA majapiletit, osavõttu töötubadest ja teadusteatrist, planetaariumi ja AHHAA 4D elamuskino pileteid, väljasõite ning sooja lõunasööki. Registreerimine laagrisse lõpeb 15. märtsil, laagris saavad osaleda vaid kõige kiiremad! Laagipäevade ajakava leiab siit: http://www.ahhaa.ee/et/linnalaager

Loodusõhtu Räpina Keskkonnamajas

Kolmapäeval, 21. märtsil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Aasta lindudest- tüllidest räägib Jaanus Aua.
Käesoleval aastal on huviorbiiti võetud väikesed kahlajad tüllid, kellest Eestis on enamlevinud väike- ja liivatüll. Kuulda ja näha saab nii mõndagi huvitavat tüllide elust. Räägitakse ka põhjustest miks aastalindu valitakse ja mis tulemusi see on andnud.

Loodusõhtul osalemine on tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo ja registreerumine:

Mari Kala
tel. 799 0914 või 5304 7565,
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Vladislav Koržets ja Riho Sibul annavad emakeelepäeva puhul Nõmmel kontserdi

Pühapäeval, 18. märtsil algusega kell 17 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kirjanduskontsert pealkirjaga «Meeles ja keeles», kus esinejateks Vladislav Koržets ja Riho Sibul.

Emakeelepäevale pühendatud kirjanduskontserdil saab kuulda Koržetsi tekste nii tema enda kui ta hea sõbra Riho Sibula esituses.

Vladislav Koržets on tuntud muhedaid ja õpetlikke vahetekste pajatava keskkonnasaate «Osoon» saatejuhina, samuti kirgliku kalamehe ning kogenud kalaroogade valmistajana. Ilmselt veidi vähem teatakse teda luuletajana ja laulutekstide autorina, kelle sõnadele tehtud laule on esitanud Tõnis Mägi, Riho Sibul, Gunnar Graps, ansamblid Ultima Thule, Ruja jmt.

Piletid hinnaga 2 eurot on müügil Nõmme kultuurikeskuse valvelauas. Kontserdi ajal on võimalik osta ka Sibula ja Koržetsi autogrammidega CD-plaati «Kahemehesaag».

www.nommekultuur.ee

Kuus päeva ja kolmteist sündmust – Eesti Muusika Päevade festival

Eesti uue muusika tippfestivali Eesti Muusika Päevad korraldajad teatavad, et festivali detailne kava on tänaseks paigas ja veebilehel nähtav. 19.-24.märtsil 2012 Tallinna kontserdipaikades eesti heliloojate koorekihi värsket loomingut tutvustav festival kestab kuus päeva ning mahutab kavasse kolmteist erilist muusikasündmust. Nende hulgas on uudisteostega kontserdid, kultuuriteemaline arutelufoorum, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne.

Eesti Muusika Päevade peateema on tänavu “Eesti muusika bändiga”, mis tähendab, et tähelepanu all on heliloojate ja uue muusika ansamblite üksteisest sõltuv suhe. “Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime ootamatult suure arvu “bände”,” loetles
festivali kunstiline juht Timo Steiner.

Festivali produtsendi Riin Eensalu sõnul on Eesti Muusika Päevade kava läbi aegade soovinud esile tuua eesti heliloojate loomingut ning võimaldada heliloojatel oma loomingulisi unistusi täide viia. “Olles Eestis suurim uute heliteoste tellija ja platvorm meie riigi heliloojate loomingule, püüame festivali kavas alati näidata Eesti kaasaaegset muusikat kogu oma värvikirevuses. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele on programmis sündmusi, kus muusika kohtub kunsti, kino ja teatriga. Peame vajalikuks näidata kaasaaegses heliloomingus olulisi tendentse, käia ajaga kaasas, võib-olla isegi olla ajast ees ning tekitada avalikku arutelu heliloomingu ja muusikavaldkonna teemadel. Ja muidugi püüame leida vastust küsimusele, milline on helilooja roll tänapäeva ühiskonnas ning milline hakkab see olema tulevikus.”

Kokku saab Eesti Muusika Päevade ajal kuulata üle 70 helilooja muusikat. Nende hulgas leidub väga tuntud nimesid (nt Erkki-Sven Tüür, Rein Rannap, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits) ja uue muusika ringkonnas aina hinnatumad tegijaid (Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson). Ent kuuleb muusikat ka noorema põlvkonna heliloojatelt, tudengitelt ja päris õpilastelt, kes parasjagu leiavad end heliloojana.
Täiendav informatsioon: www.helilooja.ee/emp/

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

 

Tule kohtuma “Vasaku Jala Reede” režissööriga

Neljapäeval, 15. märtsil kell 17.00 on Järve noortekeskuses (Alajaama 1, Tallinn) võimalik kohtuda Eesti viimase aja edukaima filmi „Vasaku Jala Reede“ ühe režissööri Arun Tammega.

Kohtumine Tammega kestab orienteeruvalt tund aega. Selle vältel räägib Tamm oma edu saladustest ning annab soovitusi, kuidas filmihuviga noorest võiks saada tunnustatud režissöör. Arun Tammega on kaasas ka liige filmimeeskonnast, kuid, kes täpsemalt, selgub neljapäeval kohapeal.

Sissepääs noortekeskusesse on kõigile huvilistele tasuta.


Musta huumoriga kriminaalfilmi „Vasaku Jala Reede“ lavastajateks on Eesti noorimad režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Esimese kahe ja poole nädalaga saavutas film vaadatavuselt teise koha. Head tunnustust on film saanud ka kriitikutelt.

Lisainfo:
www.taninfo.ee/jarve

Liivimaa Lihaveis kutsub veiseliha sööma

Rohumaal kasvatatud veiseliha propageerimisega tegelev MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani Tartu restoranides veiseliha tutvustava Veiselihakuu. Tartu restoranid on kujundanud oma nägemuse veiseliharoast, pakkudes erinevatest veise tükkidest roogasid.

Veiseliha tooteid on eri hinnaklassides ja nad on altid mitmekesistele valmistusviisidele. Samuti tahab Liivimaa Lihaveis tõsta tarbija teadlikkust
heast rohumaa veiselihast.

Tartu restoranidest on Veiselihakuuga ühinenud Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Antonius, Vilde, Anna Edasi, Spargel.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha
propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. Liivimaa Lihaveisel on 11 liiget.

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.