Neljapäeval, 8. märtsil kell 19 esinevad Haanja rahvamajas Maian Kärmas (laul), Andre Maaker (kitarr) ja Ain Agan (kitarr) akustilise kavaga “Õnneleid”. Kõlavad laulud samanimeliselt plaadilt ning kõrvalepõigetena mõned palad plaadilt “Tuigutuled”.
Aasta: 2012
Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust saab taotleda 4. aprillini
SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.
“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”
NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.
Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.
SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.
Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee
Pühapäeval toimub Kalevipoja IV Uisumaraton
Kolmapäeval, 7. märtsil sai Mustvees kokku Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp, kes otsustas, et uisumaraton toimub kokkulepitud kuupäeval, 10. märtsil.
Korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul lubavad sellised külmad ilmad head sõidetavat rada. „Rajahooldusmasin on iga päev töös ja freesib jääd. Tingimused paranevad iga päevaga,“ lisas ta.
Võistluste peakohtunik Uno Valdmetsa sõnul on võistluse tingimused ja distantsid endiselt sellised, nagu algselt planeeritud. „Kõik soovijad saavad nüüd juba Peipsi järvejääl ka uisutama minna.“
Maratoni stardi- ja finišipaik asub Peipsi järvel Mustvee jõe suudmes. Start esimesele, 30 km pikkusele võistlusdistantsile antakse kell 11. Kell 13 stardivad kuni 18-aastased võistlejad 10 km pikkusele distantsile ning seejärel on võimalik asuda viie või kümne kilomeetri pikkusele uisumatkale. Lisaks sellele on soovijatel võimalus ka jalgsimatkaks. Võistlus toimub 5 km ringil, millel on üks teenindus-toitlustuspunkt. Võistlusrada suletakse kell 15.
Osavõtjate registreerimine toimub kohapeal ning lisainfot võistlustingimuste kohta saab aadressil www.sportinfo.ee.
Kalevipoja IV Uisumaraton saab teoks tänu Mustvee linnavalitsusele, Kasepää vallavalitsusele, Jõgeva maavalitsusele, Eesti Uisuliidule, Jõgevamaa Spordiliit Kaljule ja AS Põltsamaa Felixile.
Koolispordiliidu üleriigilistel suusatamisvõistlustel võitis põhikoolidest esikoha Haanja Kool
Haanjas eile peetud Eesti koolispordiliidu murdmaasuusatamisvõistlustel võitis võistkondlikus arvestuses põhikoolidest esikoha Haanja Kool, mullune võitja Puiga põhikool tuli kolmandaks. Gümnaasiumide seas vahetas Võru Kreutzwaldi Gümnaasium eelmise aasta esikoha tänavu teise vastu, jäädes alla Otepää Gümnaasiumile. Vastseliina gümnaasium tuli neljandaks.
Ainsa individuaalse esikoha võitis Võrumaa õpilastest Puiga koolipoiss Klaus Kolpakov. Ta oli kiireim 6.-7. klassi poiste 2 km sõidus, kus edestas napilt, vaid 2,7 sekundiga Kaivo-Mart Kangrot (Illuka PK).
5. klassi tüdrukute 1 km sõidus saavutas teise koha Kolpakovi kooliõde Sandra Sillaste, kes kaotas vaid 2,4 sekundiga Otepää tüdrukule Teiloora Ojastele. Sama vanuseklassi poiste 2 km sõidus tuli teiseks Art-Kristjan Olesk (Vastseliina G).
8.-9. klassi tüdrukute 3 km distantsil said Karoliine Kuus (Võru Kreutzwaldi G) ja Mari-Liis Mõttus (Puiga PK) Kairit Paju (Uulu PK) järel teise ja kolmanda koha. Poiste 5 km sõidu lõpetas Hannes Moor (Vastseliina G) teise kohaga, esikoha võitis Silver Salusoo (Uulu PK).
10.-12. klasside noormeste 5 km distantsil tuli Henri Ojaperv (Vastseliina G) teiseks ja sama vanuseklassi neidude 3 km sõidus Kristiine Lauri (Võru Kreutzwaldi G) kolmandaks.
Põhikoolide teatesõidus jätkus põnevust lõpumeetriteni – esikoha võitnud Haanja kool (Katre Toots, Ivo Lukk, Kristiina Himma, Mihkel Parts, Kristi Toots, Hentrik Hein) edestas Puiga põhikooli (Sandra Sillaste, Kert Kalda, Marleen Vaiksoo, Klaus Kolpakov, Mari-Liis Mõttus, Andreas Voitka) vaid ühe sekundiga.
Gümnaasiumiastme teatesõidus sai Võru Kreutzwaldi gümnaasium (Gerda Narusk, Karl Sebastian Dremljuga, Anett Aasa, Raimond Vink, Regina Oja, Roland Trumm, Kristiine Lauri, Kaspar Kala) Otepää gümnaasiumi järel teise koha.
Teised esikuuikusse jõudnud Võrumaa suusatajad. Poisid. 10.-12. klass 5. Kermo Sikk, 6. Timo truu (mõl vastseliina G). 8.-9. klass 5. Roland Trumm (Võru Kreutzwaldi G).Tüdrukud. 6.-7. klass 5.-6. Kristiina Himma (Haanja K) ja Marleen Vaiksoo (Puiga PK). 5. klass 4. Hanna Moor (Vastseliina G), 5. Katre Toots (Haanja K). Teatesõit. Põhikool. 6. Osula PK. Gümnaasium. 4. Vastseliina G.
Allikas: Vsport.ee
Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi
Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.
ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.
“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.
Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.
Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.
Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee
Võrumaal toimub energiamajanduse strateegia seminaripäev
Visiooniseminar “Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022” toimub reedel, 9. märtsil 2012 Võru Kultuurimajas Kannel. Seminaril antakse ülevaade Võrumaa energiamajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.
Päevakava:
Kell 10.30-11.00 – kogunemine ja tervituskohv.
Kell 11.00-11.15 – tervitus ja sissejuhatus (Andres Kõiv, maavanem; Anti Allas, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja; Mihkel Laan, OÜ Cumulus Consulting).
Kell 11.15-11.45 – Võrumaa energimajanduse hetkeseis, lühikokkuvõte uuringust (Martin Kikas, MTÜ Piiriäärne Energiaarendus).
Kell 11.45-12.00 – energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades (Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituut, teadur).
Kell 12.00-12.10 – küsimused: kõigil osalejal on võimalus esitada küsimusi maavalitsusele, uuringu tegijale, ekspertidele.
Kell 12.15-13.30 – grupitöö I: “Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?”
Kell 13.30-14.00 – lõuna.
Kell 14.00-14.30 – vastused küsimustele.
Kell 14.30-15.30 – grupitöö II: energimajanduse olulised tegevused Võru maakonnas perioodil 2012-2022
Kell 15.30-16.00 – grupitööde kokkuvõte, ideede prioritiseerimine.
Kell 16.00-16.15 – kokkuvõte päevast, järgmised tegevused.
Kell 16.00-17.00 – pressikonverents.
Tasuta loovteraapiate infopäev Haapsalus
Kuidas leida rohkem jaksu ja jõudu tegutsemiseks? Kuidas tulla toime enda või lähedaste haigusest tingitud abituse ja hirmudega? Kuidas olla iseendaga rahul ja leida oma sisemine tasakaal?
Tule ammuta uut energiat ja ideid:
TASUTA LOOVTERAAPIATE INFOPÄEV
Laupäeval, 17. märtsil 2012 alates kella 11 Haapsalu Sotsiaalmajas, Kastani 7.
KAVAS ON:
Kell 11.00-11.30 – ülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule.
Kell 11.30-13.30 – praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses grupis, lähemat tutvust saab teha kunstiteraapia ja fototeraapiaga.
Kell 13.30-14.00 – pisike paus muljete jagamiseks, keha kinnitamiseks.
Kell 14.00-16.00 – teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes, lähemat tutvust saab teha kunstiteraapia ja fototeraapiaga.
Kell 16.00-16.30 – kokkuvõte, nipid ja nõuanded enda ning lähedaste aitamiseks.
Tule ise, võta sõber ja lähedane kaasa. Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe!
Lisainfo: www.tasakaal.net, tel +372 5348 0777
Projekti viib läbi MTÜ Minu Tasakaal koos Eesti Vähiliidu ja Läänemaa Vähiühinguga. Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Indrek Hargla
Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.
Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).
Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.
Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.
Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Nädala pilt
Vanemad klassi ees. Streik Rosma moodi. Foto: Diana Asur
Tarmo Tederi raamatuesitlus Kapsas
Ajakirjanik Tarmo Teder esitleb Lemmikraamatute kogus Kapsad 8. märtsil oma uut proosakogumikku “Keedetud hinged”. Loeb ka üht-teist ette ja jutustab niisama lugusid. Veini ja õlut pakub ka. Kel on ja saab, võib ka ise joogipoolist kaasa võtta.
Hiljem pakub Kirjanike Kümbla sauna.
Kirjastus kirjutab Tarmo uue raamatu kohta niimoodi:
“Raamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.”
Lisainfo siin.
Märtsiga algas hea teeninduse kuu
Märtsikuuga algas „Hea teeninduse kuu 2012” koos kampaaniaga „Kiida teenindajat!” kampaaniaga. Teenindajad saavad oma oskused proovile panna alates 5. märtsist: Kiituse edastamiseks on mitu võimalust:
1. Öelda heale teenindajale kiitvad ja tunnustavad sõnad otse teeninduskohas.
2. Helistada või saata SMS lühinumbrile 1182 ja teatada kiidetava teenindusettevõtte nimi ja asukoht.
3. Kirjutada heast teeninduskogemusest aadressil www.heateenindus.ee
4. Märgates kampaanias osalevates ettevõtetes temaatilisi postkaste, jätta kiiduteade sinna. Paljud organisatsioonid paigaldanud oma teeninduskohtadesse kampaania sümboolikaga materjale – riiulirääkijaid, plakateid ja tagasiside postkaste ning teenindajad kannavad kampaania rinnamärke jms.
Kampaania lõppeb parimate tunnustamisega: märtsi lõpuks moodustub veebi, telefoni ja SMS kiitustest Hea Teeninduse Kuul enimkiidetud ettevõtete edetabel. Teeninduskohad, mida kliendid kõige enam on kiitnud, saavad aprillikuus tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2012”.
Streigin, aga raske südamega
Olen õpetaja ja ma streigin, lausa kolm päeva järjest. Streigi põhjustest on kirjutatud ja kirjutatakse kindlasti lähiajal väga palju. Seetõttu mõtlesin heita pilgu hoopis medali teisele poolele. Jah, ma teenin oma sõbrannast, kes töötab Norras õpetajana, mitmeid kordi vähem. Jah, mul on üsna suur töökoormus ja minu tööpäevad on sageli tunduvalt pikemad kui lihtsalt kaheksa tundi. Jah, õpetaja amet pole selline, mille peale ümisetakse – tubli, vägev, edukas. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada.
Eile tööle minnes astusin klassi, panin ära oma riided, nagu tavaliselt. Laua juurde tagasi jõudes avastasin sealt šokolaadi. „Õpetaja, keegi on sulle siia šokolaadi pannud,“ märkis üks tüdrukutest. Vaadates kõrvalseisva poisi kavalatesse silmadesse taipasin ütlematagi, kes selle sinna pani. Seesama poiss, kellega pidevalt pean kurjustama, sest ta ei pane tähele, sest ta ei taha vahel tööd teha, sest tal vahel lihtsalt tuleb isu tunnis juttu ajada. Veel mitu tundi hiljem küsis ta, kas šokolaad mulle ikka maitses. Maitses, muidugi maitses.
Teine klass käib basseinis ujumist õppimas ja et lapsi ergutada ning isiklikku eeskuju näidata, hüppasin minagi nendega koos karastavasse vette. Esialgu jälgisin eemalt, kuidas minu lapsed (nii armastavad õpetajad ikka oma õpilasi nimetada) treeneri käe all ujumistarkust kogusid. Trenni lõpus anti neile traditsiooniliselt vaba aeg ujumiseks, siis ujusin minagi lähemale. Võtsin vastu ühe poisi kutse ujuda võidu. Pole ma vees sugugi saamatu, aga kui jõudsin basseini teise otsa ja pea veest välja pistsin, patsutas minu pead seesama poiss, kes oli jõudnud teise otsa, veest välja roninud ja mind oodanud. See oli väga õnnelik ja võidurõõmus nägu, mida seal basseini veerel nägin. Loe edasi: Streigin, aga raske südamega
Tartus tuleb loeng “Konn astus usinasti mööda teed”
Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 15. märtsil algusega kl 18.00 kõiki huvilisi kuulama loengut “Konn astus usinasti mööda teed. Miks ta kohale ei jõudnud?”
Piret Pappel MTÜst Põhjakonn räägib millal ja mis põhjustel kahepaiksed rändavad, kuidas inimene saaks nende elu kergemaks muuta? Loeng on soovitatav konnatalgutel osalejatele, kuid huvitav ka kõigiel ülejäänutele. Loeng toimub Tartus aadressil Kompanii 10.
Allikas: Silvia Lotman
Scoutspataljon kutsub inimesi rännakul end proovile panema
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Rännak on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale ning viiakse läbi Pakri poolsaarel. Scoutsrännak toimub sel aastal juba üheksandat korda.
Tallinna Lauluväljakul toimub heategevuslik koguperepäev
Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Politsei Naisühenduse korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada sümboolse piletihinnaga ja kohapeal kogutud annetustest Eesti Naiste Varjupaikade Liitu.
Naistepäeva tähistamine Ruusmäel
Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad
„Streik ei ole meie nägemuses küll kõige konstruktiivsem suhtlemise vorm oma nõudmiste esitamiseks, ent kuna seekordne õpetajate streik on nii ulatuslik ja toob „ühe mütsi alla“ kokku kõik õpetajad eri koolidest üle Eesti, otsustasime seda toetada,“ selgitas Rosma kooli õpetajate kolleegiumi liige, muusikaõpetaja Riina Velmet. Otsust kergendas asjaolu, et vanemad pakkusid end ise selleks päevaks õpetajateks.
Waldorfkoolides teevad lapsevanemad kooliga igapäevaselt väga tihedat koostööd ja vanemate toetus annab Riina Velmeti sõnul hea võimaluse ka streigipäeval tavapärase koolielu jätkamiseks. „Meile õpetajatena tundub see hädavajalik ja normaalne, seepärast on meil ka väga hea meel vanemate vabatahtliku panuse üle kolmapäevase koolipäeva tunniandjatena,“ märkis ta.
Sisulised muutused haridusmaastikul saavad Velmeti sõnul toimuda ainult koostöös lapsevanematega ja loodame, et see streik on aitab luua nii õpetajate kui vanemate seas laiemalt ühist eneseteadvust. „Lapsevanem on õpetajale kõige olulisem sisuline partner, kes saab kodanikuna panustada haridusmuutuste elluviimisse ning aidata tõsta ka õpetaja positsiooni ühiskonnas,“ lisas ta. Loe edasi: Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad
Kui kodanik haarab võimu…
Arved Breidaks, ajakirjanik
Nüüd on siis selge, et mitte ainult erakonnad, vaid ka vabakonnad suudavad hea tahtmise korral peaministri maha võtta nii, et erakondade abi selleks vaja ei lähegi. Peaminister Andrus Ansipi kurikuulsast „fooliumikõnest“ sai ilmselt talle endalegi üllatuslikult katalüsaator millelegi, mida pudelisse tagasi ajada on väga raske või sootuks võimatu.
Sellele ACTA teemal peetud sõnavõtule järgnenud ootamatult tugev vastureaktsioon virtuaal- ja pärismaailmas pani muidu enesekindlusest pakatava valitsus- ja parteijuhi ilmselt üle pika aja endas kahtlema.
Järgnenud vabandamine oli pigem rumalusega vahele jäänud koolipoisi lubadus enam mitte nii teha, kui küpse poliitiku kahetsemine üle piiri astumise eest. Ansip pidi tunnistama enda lüüasaamist ja sestap näib nüüd, ajalise distantsi pealt hinnates, tema otsus järgmise valitsuse moodustamisest loobuda, üsna loogiline.
Vabaühendused, kes ju valdavalt on ACTA teemal olnud valitsusega opositsioonis, võivad tähistada seega etapivõitu. Esmakordselt on pelgalt avaliku arvamuse survel viidud valitsusjuht olukorda, kus ta on olnud sunnitud teatama enda tagasiastumisest. Seni on alati on selle töö teinud ära konkureerivad erakonnad, kes aga sel korral ei saanud ilmselt arugi, mis tegelikult toimus. Loe edasi: Kui kodanik haarab võimu…
Rakvere kutsub jalutuskäigule „Tule metsa!”
Metsa väge täis metsapealinn Rakvere kutsub linlasi pühapäeval, 11. märtsil linnametsa jalutuskäigule.
Kooraldajate pakkumine kõlab: vaatame ringi metsamehe pilguga, hingame värsket õhku, uurime metsas esimesi kevadmärke ja tunneme loodusest rõõmu.
Matka pikkus on umbes 3 km. Matk lõpeb piknikuga Palermo lagendikul, kus ootavad kuum tee ja lõke ning vahvad koguperemängud.
Osalejad on oodatud matkal nähtut fotodele jäädvustama ja neid Rakvere linna Facebookis https://www.facebook.com/pages/Rakvere-linn/ avaldama.
Kogunemine Aldar Marketi parklas (Lilleoru ja Tartu tänava nurgal) kell
14.
Talgusõbrad, pange vaim valmis!
Palupõhja loodus- ja talgulaager toimub 16.–18. märtsini ja on seekord metsateemaline.
Palupõhja on lummav külake Emajõe ääres metsade ja soode vahel. Kes käinud, need teavad, kes pole käinud, siis on see hea võimalus teada saada. Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna:
http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1.
Lisaks käivitab ELF tänavu projekti „Konnad teel(t)!”. Kõiki kutsutakse kevadisel konnade rände ajal midagi ette võtma, et konni autorataste alt päästa. Ees ootavad konnatalgud vajavad paljude vabatahtlike abi. Loe lähemalt ja haagi end infovälja: http://www.elfond.ee/konnadteel.
SA Eestimaa Looduse Fond
Estoloppeti sari saab joone alla pühapäeval
Pühapäeval, 11. märtsil toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja viimane etapp.
Lähe 46 km pikkusele vabatehnikadistantsile antakse kell 11. Lühemale ehk 25km teekonnale minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem. Lastesõidud saavad alguse kell 11.30.
Tamsalu-Neeruti maratonirajal teeb oma debüüdi ka suusasprinter Anti Saarepuu. „Lähen võidu peale välja, ei saa ju madalamat eesmärki püstitada,″ võtab tänavusel hooajal peaaegu 3800 suusakilomeetrit läbinud sportlane ees ootavat täie tõsidusega.
Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistlusrajad heas korras ning piisava lumekattega.„Nädalavahetuseks lubab väga mõnusat suusailma, nii et kohale tasub tulla kogu perega. Kes 46 kilomeetrist distantsi üle jõu käivaks peab, saab pool maratoni läbida ning eraldi oleme mõelnud ka kõige pisematele suusatajatele,” soovitab Leemets pühapäeva sportlikult veeta.
Tamsalu-Neeruti maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Vilsandi uuele paadile otsitakse nime
Kihelkonna vallavalitsus kuulutab Meie Maa teatel sel nädalal välja uue Vilsandi paadi nimekonkursi. Üheksa meetri pikkust paati ehitab Pöide valla firma Alunaut ja veebruarikuus käidi sellega ka Helsingi paadimessil.
“Vilsandi paat on meil põhimõtteliselt valmis, nipet-näpet veel teha aga jõuame kokkulepitud ajal ta tellijale üle anda,” ütles Alunaudi juhataja Mark Muru.
Kihelkonna vallavalitsus on uue paadi vettelaskmise pidustused kavandanud aprillikuu viimasele nädalavahetusele. “Koos nimega soovime paadi küljele ka mingi hea lause kirjutada. Pärituult soovivat või midagi sellist,” ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale.
Tema sõnul tuleb uus paat muu hulgas aparelliga, et sõitjad ei peaks enam üle poordi ronima, vaid saavad tasapinnalisel teel paati astuda.
Rakkes plaanitakse mõttetalguid
Rakke Gümnaasiumi õpilaskodus toimuvad 1. aprillil algusega kl 12.00 mõttetalgud “Rakke Visioon ja Areng vol. 4”. Koguneme, et jagada, inspireeruda ja sõbruneda!
Arutelu teemadeks Rakke mägi, Kaddaka pärand, Looduse-Rakkes, hea elu maal ja see, mis veel päevakajaline. Head mõtted tulevad kohapeal mõnusa seltskonna ja maitsva suupoolisega. Kui Sa pole ühelgi mõttetalgul veel käinud ja Sulle tundub, et Sul pole ühtegi head mõtet, siis tule ikka – koos on suurem loomisjõud ja kõik on teretulnud. Iga inimese võimuses on muuta ja teha asju paremaks. Vaimustumiseni!
Lähem info Facebookis: http://www.facebook.com/events/252659811482532/ või otsinguga “Rakke Visioon ja Areng vol. 4”
Allikas: Marian Hiire Rakkest
Türi vallas õpitakse täna kiitma
MTÜ Kodukant Järvamaa eestvõttel toimub Kirna seltsimajas täna tunnustamise ja kiitmise oskust arendav koolitus, kus räägitakse aktiivsete inimeste tegutsemise ja kogukonnale heaks panustamise märkamisest.
Iga inimene, kes tegutseb vabatahtlikuna või külavanemana või panustab kogukonna heaollu mõne vabaühenduse liikmena, on väärt ka tunnustust. Paraku on eestlased tihtipeale n-ö kiitusega kitsid. Kiitmine on oskus, mida tuleb õppida ja harjutada. Seepärast võibki MTÜ Kodukant Järvamaa korraldatavat koolitust nimetada kiitmiskoolituseks.
Lektor on sotsioloog Ivi Proos. Õpitakse tunnustamise oskust, nägema ülepingutatud kiitmise ohte ja tegema vahet tunnustamisel, kiidulaulul ja lihtlabasel pugemisel. Koolitusel saab õpitut rollimängude abil ka kohe praktikas proovida.
Luunja kultuurielus keskendutakse märtsis naistele
Kogu tänavune märtsikuu on Luunja vallas pühendatud naistele kultuuris.
1. märtsil avati Billeneeve näitus galeriis Meie Aja Kangelane.
8. märtsil algusega kell 18 toimub Lohkva lasteaias süvamuusikaüritus „Naised ja Eesti helilooming”.
10. märtsil toimub pidu Luunja moodi Marju Länikuga, kuhu oodatakse osalema kogu perega.
24. märtsil on Luunjas etnopidu koos naisrahvatantsu ja muusikaga.
29. märtsil on aga teemaks naised kirjanduses.
Rohkem infot: Toomas Aru, tel 5331 0902, www.luunja.ee.