Kuu: detsember 2012

Rakvere Teatris esietendub inglise romantismiklassika “Jane Eyre”

Foto lavastusest. Autor: Alan Proosa

Reedel, 14. detsembril avaneb Rakvere Teatri suurel laval eesriie Inglise romantismi maailma, sest esietendub muusikaline melodraama „Jane Eyre“.

Charlotte Brontë „Jane Eyre“ on oma gootiliku tumeromantikaga võlunud sadu tuhandeid lugejaid ja kino- ning televaatajaid. Nüüd on Jane’il aeg Rakvere Teatris oma lugu uuesti läbi mängida ja õhkujäänud küsimustele vastuseid otsida. Mälestustest rasked ajaruumid näitavad valgust tumedatele tahkudele ja räägivad rääkimata lood. Kauguses aga kõigub latern, umbses raamatukogutoas tulvab üle aurava tee ja sigarisuitsu igatsust ja mälestusi. Kuid väljas ulub tuul ja on vabanemine…

Krestomaatilise loo lavastajaks on Jaanika Juhanson ning tema taktikepi all sündinud interpretatsioonis on tegu muusikalise melodraamaga, kus eesti luuletekstidele on loonud orginaalmuusika mitmekordne teatriliidu aastapreemia nominant Tarmo Kesküll.

Nimiosas Maarika Mesipuu ja Helgi Annast, Mr Rochesteri kehastab Hannes Kaljujärv Vanemuise teatrist. Laval on veel Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Elina Pähklimägi, Liisa Aibel ja Lauri Kaldoja.

Kunstnikuks on Sander Põldsaar ja kostüümid disainis Kalle Aasamäe (Kalle HT), kes on osalenud edukalt mitmel konkursil ja moenädalatel nii Eestis kui välismaal, tegutsenud stilisti ning moeõppejõuna.
Liikumisjuht on Kardo Ojassalu, ja lavastusdramaturgina abistas Anne-Ly Sova Lavastuse kõrval on Detsembrikuu etendustel Teatrikohvikule lisaks avatud kolm inglise talvise menüüga teemasaali, kus teatriõhtu lõpetuseks pakutakse teisel vaheajal mitmekäigulist maitseelamust.

Lavastuses esitatavat muusikapala “Meis kõigis peidus on Lukullused” on võimalik kuulata aadressil: https://soundcloud.com/rakvere-teater-laulab/lukullused

Esitavad Hannes Kaljujärv (Vanemuine) ja Ülle Lichtfeldt. Helilooja Tarmo Kesküll. Teksti autor Kalju Kangur. Helirežissöör Mikk Nurga.

Lisainfo: Maarja Kaasik, Rakvere Teatri turundusspetsialist, e-post maarja@rakvereteater.ee, tel +372 5620 1297,
www.rakvereteater.ee
 

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük taas lubatud

Põllumajandusminister avas oma käskkirjaga 17. detsembrist kuni aasta  lõpuni kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 130 mm.

Jääle minekut võimaldava jääkatte tekkimise korral saavad seega kalurid püüki käesoleval aastal jätkata ning 2013. aasta püügikvootide piires edasi püüda ka järgmise aasta alguses 2013. aastaks antavate kaluri kalapüügilubade alusel.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatab põllumajandusminister kalapüügi, kui lubatud saak on ammendunud 90% ulatuses, kuid võib püügi uuesti avada, kui püügiandmete laekumise järel selgub, et püügi piiratud avamiseks on veel jäänud piisavalt vaba püügivõimalust.

Nakkevõrgud silmasuurusega vähemalt 130 mm on kalapüügieeskirja kohaselt minimaalne silmasuurus Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m.

Käskkiri jõustub avaldamisega Põllumajandusministeeriumi Ametlikes Teadaannetes.

Lisainfo:  Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

Jõuluvanad saavad kokku Otepääl

Pühapäeval, 16.detsembril kell 15.00 saavad Otepääl, kuuse juures kokku jõuluvanad. Jõuluvanade kokkutulekuga alustab tööd jõulupark restoran-kohviku l.u.m.i hoovis.

Ligi 20 jõuluvana saabuvad erinevatest kohtadest ning erineva transpordiga. Tulemas on jõuluvanad tuletõrjeautoga, kiirabiga, politseiautoga,jalgrattaga, hobusega, taksoga ja suuskadel.

Jõuluvanad jagavad lastele kommi, laulavad ja teevad ringmänge, kavas on ka üllatused. Tule kohale ja vaata, milliste sõidukitega jõuluvanad saabuvad!

Kohvik  l.u.m.i hoovis on jõulupark avatud 16.-23. ja 26.-30. detsembril 2012.

Avatud on  jõulupostkontor, kus päkapikud aitavad lastel jõuluvana kirjad korrektselt adresseerida. Kohapeal on võimalus kiri kirjutada ja joonistada.

Tegutseb ka  töötuba, kus erinevatel päevadel meisterdatakse jõuluehteid, piparkooke ja muud huvitavat. Koos saab ehtida pargis olevaid kuuski. Enda meisterdatud ehte võib kaasa võtta.

Kuni lapsed toimetavad päkapikkudega, saavad emmed-issid, vanaemad-vanaisad kohvikumõnusid nautida.

Sündmuste programm:
16. detsembril kell 15.00 Jõuluvanade kokkutulek keskväljakul. Kell 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana.
17. detsembril kell 15.00 Esinevad Otepää lasteaja lapsed.
18. detsembril kell 15.00 Muinasjutud talvest ja jõuludest.
19. detsembril kell 15.00 Jõululaulude ühislaulmine.
20. detsembril kell 15.00 “Trollide jõulusegadus” Pilkuse külaseltsilt.
21. detsembril kell 15.00 Kui ilm võimaldab, ehitame turuplatsi läheduses lumest atraktsioone.
22. detsembril kell 15.00 Jõuludisko. 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana. Kell 19.00 Kohvikus väike kontsertprogramm. Draamastuudio noored ja Ott Rõngas.
23. detsembril kell 15.00 “Laanerahva jõulupidu” Naisseltsi nukuteatrilt. 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana.
26. detsembril kell 15.00 Nõuni noortetrupp ja jõulumemm. 16.00-17.00 kohal ka jõuluvana.
27. detsembril kell 15.00 Kontsert Otepää Gümnaasiumi ja Noortekeskuse noortelt.
29. detsembril kell 15.00 Päkapikud plaatpillidel. 16.00-17.00 kohal ka jõuluvana.
30. detsembril kell 15.00 Lõpupidu. 16.00 – 17.00 kohal ka jõuluvana.

Lisainfo: Valdur Sepp, tel 513 7977, Margus Möll, tel 522 7899

 

Võtaks linnakolimist rahulikult

Arved Breidaks,

lõunaeestlane

Statistikaamet tegi sel nädalal teatavaks rahvaloenduse käigus kogutud faktid selle kohta, et Eesti inimene on otsustanud kolida maalt ja väikelinnadest Tallinnasse ja selle nn kuldsesse ringi, kus vallad on rahva arvult juba suuremad kui mõni maakonnakeskus ja külad rahvarohkemad kui mõni sisemaa vald.

Küllap pole see teadmine kellelegi uudiseks, sest linnastumisest on räägitud juba üksjagu kaua ja eks enamiku maainimeste tutvusringkonnas ole neid, kes viimastel aastatel on linna läinud ning sinna jäänudki.

Sestap on ka reaktsioonid olnud üsna vaoshoitud. Vallavanemad vangutavad pead ja linnapead lubavad pingutada, et maakonnad päris tühjaks ei voolaks. Aga midagi uut ja põhjapanevat pole kuulda olnud, millest tuleb järeldada, et ideed linnastumise peatamiseks on otsa saanud.

Puhtast õhust, lasteaiakohtade üleküllusest ja kinnisvara madalatest hindadest võib nõrkemiseni rääkida, kuid mingisugust märgatavat tulemit sellest pole sündinud. Inimene on ikkagi ratsionaalne olend, kes enne otsuse tegemist kaalutleb ja seni on töökoht Tallinnas kaalunud üles lasteaiakoha ja metsakohina kauges vallas.

Äkki peakski sellele üsna pikalt käinud halamisele siinkohal joone alla tõmbama. Kaua sa ikka nutta jaksad? Ükskord peab hakkama vaatama, kuidas edasi toimetada olukorras, kus maal tulebki läbida pikki kilomeetreid, et kohata järgmist inimest.

Leian, et omavalitsuse suurus on Eestis mõnevõrra ülefetišeeritud teema. Igal aastal käib valdade ja linnade vahel mingisugune väljakuulutamata võistlus, kes suudab kellelt rohkem hingi üle lüüa, just kui selles seisneks mingisugune lahendus.

Tegelikult mitte. Kui meelitada linnapere end suvilasse sisse kirjutama, siis ainuüksi see fakt ei tee neist veel maainimesi. Nad elavad ja tarbivad teenuseid jätkuvalt linnas, ainult tulumaks laekub valda, mida nad talveperioodil võib-olla ei külastagi.

Oluline riiklik küsimus on minu meelest see, kuidas tagada maal elava vähemuse huvide kaitse ja avalike teenuste kättesaadavus. Omavalitsustel pole siin väga palju midagi teha, see on küsimus erakondadele. Rahvas on jalgadega rääkinud, nüüd on aeg poliitikutel midagi välja pakkuda.

Tartu tantsuklubi kutsub talendid Tartusse

Fotol esiplaanil viiuldamas vasakult Helin Pihlap, Valev Laube ja Krista Sildoja 2010. aastal toimunud 12. rahvapillilaagris Võrumaal Kuutsil.
Foto autor: Tiit Blaat

19. detsembril 2012 kell 20.00-24.00 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)  käesoleva aasta viimane Tartu tantsuklubi, kus saavad kokku rahvamuusikud, kes tulevad pühadeks Eestisse ning õpetajad ja õppurid, kes sõidavad pühadeks oma kodudesse.

Seekord on lava Mooste Rahvamuusikakooli õpetajate ja Võrumaal toimuva rahvapillilaagri õpetajate ning õpilaste päralt, kelle seas on mitmeid südikaid õpetajaid ja andekaid õpilasi. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.

Teiste hulgas musitseerivad Ann Maria Piho (väikekannel), Elsa Trumm (viiul), Hans Mihkel Vares (mandoliin), Helin Pihlap (viiul), Jalmar Vabarna (kirarr, karmoška), Kadri Giannakaina Laube (viiul, lõõtspill), Kaisa Kuslapuu (torupill, tinaviled), Krista Sildoja (viiul), LauraKruusamäe (viiul), Mihkel Sildoja (viiul), Raivo Sildoja (viiul), RutiKirikmäe (karmoška), Tiit Blaat (karmoška), Toomas Ojasaar (lõõtspill, karmoška), Valev Laube (viiul) ja Ülo Saaremõts (karmoška, lõõtspill).

Krista Sildoja, Raivo Sildoja ja Toomas Ojasaar on 2012. aastal loodud Mooste Rahvamuusikakooli hingedeks ja õpetajateks ning  ühtlasi on nad aastaid olnud augustikuise Võrumaa rahvapillilaagri õpetajateks.

http://moosterahvamuusikakool.blogspot.com/p/opetajad.html

Kadri Giannakaina Laube on korraldanud rahvapillilaagrit Võrumaal juba viimased 14 aastat, mis on oodatuim laager erinevas vanuses
rahvamuusikasõprade seas. See laager pakub hea võimaluse oma teadmiste arendamiseks sõltumata vanusest või eelnevast pillioskusest tänu individuaaltundidele ja eritasemelistele rühmaõpetele. Järgmine, 15.  Rahvapillilaager Võrumaal, toimub taas Mõniste koolis 13.-18. augustil 2013.

http://www.pillilaager.webs.com
http://www.facebook.com/pillilaaager?fref=ts

Kõik rahvamuusikahuvilised on teretulnud tantsuklubisse koos sugulaste või sõpradega, kuna üheskoos on märgatavalt lõbusam tantsides aega veeta. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot.

Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal: 2. jaanuaril, 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27.märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril,9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril kell 20.00-24.00 Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).

Lisainfo:  tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Haanja lumerohked suusarajad ootavad suusatajaid

Haanja suusakeskus. Foto: Lauri Kulpsoo

Detsembri alguses maha sadanud paks lumekiht võimaldas ette valmistada Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.

Tänaseks saavad kõik suusatajad suusatada 1, 2, 3 ja 5 kilomeetri pikkusel suusarajal ning 2 ja 3,2 kilomeetri    pikkusel valgustatud suusarajal.

Keskuse teenindushoones, pubis Finiš, pakutakse spordiharrastajatele võimalusi keha kinnitamiseks. Teenindushoones on võimalus kasutada pesemis- ja saunateenust
ning  laenutada suusavarustust.

Talveperioodil 2012/2013 on planeeritud Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvatel suusaradadel läbi viia mitmeid talispordivõistlusi, millest suuremad on:

  • Piletilevi noortesarja I ja II etapp laskesuusatamises 8. jaanuaril ja 9. veebruaril 2013.a;
  • Eestimaa Talimängud murdmaasuusatamises 1. märtsil 2013.a;
  • 41. Haanja Maraton, 9. märtsil 2013.a;
  • Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 23 ja 24. märtsil 2013.a;
  • Eesti meistrivõistluste II etapp laskesuusatamises 30.-31. märtsil 2013.a.

Suviseks suuremaks spordiürituseks Haanjas on Euroopa Meistrivõistlused laskejooksus, mis toimuvad juulis 2013.a.

Juri Gotmans
Vallavanem
 517 4584

Narva talvelaat toimub 15.detsembril

Narva Talvelaat 2011

Põhjaõue talvelaat toimub traditsiooniliselt laupäeval, 15. detsembril Narva linnuses.

Narva Kutseõppekeskus ja Narva Muuseum korraldavad Narva Linnavalitsuse toetusel talvelaata viiendat korda.

„Meie kooli korraldatav talvelaat on saanud talvise Narva kultuurikalendri lahutamatuks osaks,” ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Jüri Sasi. „Ühelt poolt on rõõm midagi omalt poolt narvalastele ja virulastele pakkuda, teisalt on see kümnetele meie õpilastele suurürituse ettevalmistamise ja läbiviimise raames suurepäraseks praktika saamise võimaluseks,” lisas Sasi.

Talvelaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti, samuti Lätist, Leedust. Pakutakse toidukraami ja muid köögitarbeid, mett, kudumeid, suveniire.  Põhjaõue meistrite juhendamisel saab valmistada vanade tehnoloogiate järgi erinevaid esemeid. Päkapikkude koolis õpetatakse erinevate jõulukingituste valmistamist.

Narva Kutseõppekeskuse peakokk Argo Kirs koos oma õpilastega pakub „Pidusööki”.

Talvelaat on suurepärane võimalus soetada jõulukingitusi ja koos perega rõõmsalt aega veeta. Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tuleshowga.

Talvelaat on avatud 10:00-18:00. Sissepääs talvelaadale on tasuta.

Narva Talvelaat 2011

Põhjaõue talvelaada kava:
10:00 Avatakse Põhjaõue väravad
10:00 Piparkookide kaunistamise õpituba
11:00 Jõulukingituste valmistamise õpitoad päkapikkude koolis
11:00 Korraldajate tervitus
11:00-15:00 Hobusesõit
12.00 „Pidusöök” (pääs piletiga)
12:00-12:30 Narva Kutseõppekeskuse loominguliste kollektiivide etteaste
13:00-13:30 Laste Vokaalring „YeS”, JKHK
13:00 Piparkookide kaunistamise õpituba
14:00 „Pidusöök” (pääs piletiga)
14:00 Jõulukingituste valmistamise õpitoad päkapikkude koolis

15:00-17:00 Võistlused ja mängud      rändnäitlejatega
16:00-16:30 Lumememmede konkurss
17:55 Laada lõpetamine ja tulešõu
18:00 Põhjaõue väravad suletakse.

„Seekord on ka ilmataat meie poolt – laupäeval saame arvatavalt nautida tõelist talvepäeva,” sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Karen Sukiasyan. „Meie kool on laada ettevalmistustega lõpusirgele jõudnud. Meelelahutus ja kaubandus saavad olema tavapäraselt kõrgel tasemel. Ootame narvakate ja virulaste rohket osavõttu!” täiendas Sukiasyan.

Laadal kauplejate registreerimine kestab. Lisainformatsioon: laat@nvtc.ee ja tel: 5270 400.

http://talv.narvalaat.ee/index.php?lang=et

Meremäe kool näitas oma õpilasfirmasid

7. ja 8. detsembril osalesid Meremäe kooli minifirmad üleriigilisel õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud”, millest võttis osa 50 õpilasfirmat üle Eesti.

Setomaa suurimast põhikoolist, kus õpib 49 õpilast, käis laadal kolm minifirmat: ROBOT, M&A EHTED ja CRAZY.

MF ROBOT tutvustas robotitehnoloogiat ja andis etendusi omavalmistatud tehnika võimekusest, huviringi juhendajaks õpetaja M. Järvelill. M&A Ehted ja MF Crazy tegelesid omavalmistatud ehete müügi ning reklaamiga, ettevõtluse toetajaks ja õpetajaks M. Lumi.

Kõik kahepäevasel laadal osalenud minifirmad said tänukirjad. Meremäe kooli minifirmad tegutsevad ülesetomaalise majandusõppe projekti raames, andes hea kogemuse ettevõtlusest juba põhikoolis.

Toila loomekeskus ootab loovusrikkatesse töötubadesse

MTÜ Toila Loomekeskus sai Kohaliku Omaalgatuse Programmist toetuse projektile „Loovus töötubades“.

Selle projekti raames korraldatakse kaheksa töötuba ajavahemikul tänavu detsembrist kuni 2013. aasta aprillini. Oma loovust saab proovile panna järgnevates töötubades:

–       karbi tegemisel,

–       jaapani köites,

–       dikroidklaasist ehete meisterdamisel,

–       säravsilmse Pupsiku valmistamisel,

–       korvi punumisel,

–       seebi,

–       küünla,

–       ja pakutrüki tegemisel.

Esimene töötuba on karbitegemise töötuba, mis toimub juba 30. detsembril 2012. Töötubadesse on oodatud kõik käsitööhuvilised. Oodatud on uute ühingu liikmete liitumine meie tegemistesse. Ühingu liikmete üldkoosolek toimub jaanuaris 2013. aastal.

Töötubadesse registreerimine ja täiendav info tel 5650 3680 või e-post: helju.manni@gmail.com.

Helju Männi, projektijuht

Aita tunnustada kodanikeühendusi!

Igal aastal tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta jooksul enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

ESITA 2012. AASTA TEGIJAD ENNE JÕULE!

Varasemalt pärjatuid näeb siin.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem …

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Mõned kategooriad oleme aja jooksul ühendanud, mõned lisanud, mõnest ka loobunud – näiteks aasta vabatahtlikke tunnustatakse juba mitmendat aastat eraldi Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse eestvedamisel 5. detsembril tähistatava vabatahtlike päeva kandis.

Viimastel aastatel on aasta tegijate tänuüritus korraldatud koos Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossi valges saalis.

Tarbijaid mõjutas novembris enim toidu kallinemine

Võrreldes oktoobriga tõusis novembris kõige enam paprika hind.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim bensiini odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2011. aasta novembriga võrreldes 3,4% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 6,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis kogutõusust ligi 40%. Sellest omakorda üle kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 9,4% kallinenud liha ja lihatooted ning teise kolmandiku vastavalt 17% ja 13% kallinenud puu- ja köögivili. Eluasemekulutused andsid kogutõusust üle 30%, millest omakorda üle 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 8,4% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütus oli 4,9% kallim ja andis kogutõusust alla seitsmendiku. Mulluse novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud munad (42%) ning odavnenud tangained (7%). Lennukipiletid olid 37% kallimad kui aasta varem.

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks bensiini ja lennukipiletite odavnemine. Enim odavnesid kuuga lennukipiletid (25%) ning kallines paprika (31%).

Rakvere majaomanike selts korraldab laupäeval heategevusliku jõuluvanade ringkäigu

Laupäeval, 15. detsembril toimub Rakvere majaomanike seltsi eestvõttel traditsiooniline heategevuslik jõuluvanade ringkäik Rakvere linnas.

Jõuluvanadeks on linnaosavanemad (Karl Mäesepp, Toivo Põdramägi, Riho Hütt, Kunnar Jalganen), nendega koos läheb linnarahvast jõulude puhul tervitama Rakvere linnapea Toomas Varek.

Jõuluvanad jagavad ringkäigul jõulurõõmu linnarahvale, kostitades maiustustega Rakvere sotsiaalmaja, Rakvere haigla laste- ja hooldusosakonda, jagavad kingitusi Memento Rakvere ühingu jõulupeol ja puudust kannatavatele peredele. Lennuki linnaosa jõulukuusel süüdatakse koos Rakvere linnapea Toomas Varekiga kell 13 jõulutuled.

Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et  jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning  Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le)

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud. Loe edasi: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Slaavi jõulud juhatasid sisse Rakvere Sotsiaalabikeskuse päevakeskuse jõulunädala

Teisipäeva õhtupoolikul toimus Rakvere Sotsiaalabikeskuse päevakeskuse jõulunädala esimene jõulupidu, kus Ukraina kaasmaalaskond „Barvinok“ lauljad korraldasid vabatahtlikena päevakeskuse lastele ukraina jõulutraditsioone ja rahvustoite tutvustava jõulupeo koos väikese kontserdi ja mängudega. 

„Barvinoki“ seltsi naised olid küpsetanud ukraina rahvustoite – vareenikuid, valgevene kartulipannkooke ning mitmesuguseid rahvuslikke pirukaid kohupiima ja moonisemnetega. „Barvinoki“ juhataja Mariia Gavryliuki sõnul on need toidud Ukrainas väga levinud. „Selliseks jõulutoiduks, nagu eestlastel verivorstid, on ukrainlastel magustoit kutja, mida valmistatakse mooniseemnetest, pähklitest, halvaast, suhkrust ja nisukruupidest,“ rääkis lastele Mariia Gavryliuk. Paremaks Ukraina kaasmaalaste tundmiseks kinkis „Barvinok“ päevakeskusele ukrainlaste elu ja kombeid tutvustava eestikeelse raamatukese.  Loe edasi: Slaavi jõulud juhatasid sisse Rakvere Sotsiaalabikeskuse päevakeskuse jõulunädala

Võrumaa Partnerluskogu otsib väärt paiku

Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja projekti “Elu kahe maailma piiril” ideevooru Võrumaa avastamist väärt paikade leidmiseks.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid alustavad 2013. aasta suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographic ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad maastikule ligi meetri kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid. Siinkohal oodakse kõigi panust, et leida avastamist väärt paigad Lõuna-Eestis ja näidata neid maailmale läbi National Geographicu akna!

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga rõhutada soovitakse on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Eeltingimused, millele akna asukoht peab vastama on järgmised: paigaldatav aken peab asuma Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas; hea juurdepääs aastaringselt ja parkimisvõimalus läheduses; turismiteenused (toitlustus, majutus jms) lähiümbruses; eelkokkulepe maaomanikuga, et maa antakse tasuta projekti kasutusse vähemalt viieks aastaks.

Paikade väljapakkumiseks ja ideevoorus osalemiseks saab ankeedi täita siin. Ettepanekuid oodatakse 10. jaanuariks 2013, lõplik asukohtade valik tehakse jaanuari lõpus. Täpsema info projekti kohta leiab siit.

Aastavahetus Suurel Munamäel

Võrumaal Haanjas jätkub traditsioon tähistada aasta vahetamist Eestimaa kõrgeimas tipus – Suurel Munamäel.

31. detsembril 2012 algusega kell 23 esinevad sussisahistajad Rõugest. Kell 24.00 on ilutulestik ning pärast seda saab ka torni külastada.

Pidu jätkub kell 01 Haanja rahvamajas, kus tantsuks mängib ansambel The Best Way.

Avatud on Tornikohvik.

Pilet torni ja rahvamajja on 2 €.

Info tel +372 514 4675.

TÜ ajaloo muuseumis mõtiskleb David Vseviov aja loo üle

13. detsembril kell 16.15 ootab TÜ ajaloo muuseum Toomel kõiki huvilisi osa saama David Vseviovi jõulueelsest mõtisklusest teemal “Ajalugu kui lugu”.

“Me oleme harjunud teadmisega, et kõigepealt olid müüdid ja alles siis tulid faktid. Ning suhteliselt hilisemat ajalugu õppides me toetume valdavalt faktidele, sest vaid fakt saab olla tõde. Kuid müüdid, lood, anekdoodid iseloomustavad oma aega aastaarvudest ja nimedest mitte vähem täpselt. Pigem vastupidi, nad lisavad kirjeldusele värvi ja elu,” selgitab oma mõtiskluse teemat David Vseviov.

Riikliku kultuuripreemia ja Aadu Luukase missioonipreemia laureaat ning Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov on Eesti ajaloolane, kes on kogunud tuntust ajalooalaste raadiosaadete ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.

Sissepääs üritusele on tasuta ning õdusama tunde loomiseks pakutakse teed.

Lisainfo: http://ajaloomuuseum.ut.ee

«Tagamõtsa» tegemisest

Kiä viskas sitta, valgõ suka jalan – iks perreimä «hukkalännü» veli Agu (Trolla Agu). Foto: Uma Leht

Täämbädsen Uman Lehen om juttu, et Võromaal filmiti  süküskuul ETV «Tagamõtsa». Kiä tä Tagamõtsa külän om ja mändse omma herksämbä mälehtüse filmitegemisest, kõnõlõsõ «Tagamõtsa» osalidsõ.

«Tagamõtsa» perrepää Tagamõtsa Tarmo: Ma olõ üts hää miis, kellel om hää naanõ, hää latsõ, hää naabri ja hää pruut. Kõikiga ma piät toimõ tulõma ja kõiki elon hoitma.  «Tagamõtsaga» vast nii ullistõ ei lää ku mõni aasta tagasi, ku mängse mitte nii hääd miist ja päält tuud naasõ uulidsa pääl inämb tere es ütle.Filmitegemisest omma kõgõ inämb miilde jäänü kinä inemise. Nii uma võrokõsõ ku ka telerahvas. Miildü ka tuu kotus, kon mi filmin elämi: kinä ja võimsa külä.

«Tagamõtsa» perreimä Käose Maive: Ma arva kah, et mul om hää miis… kuigi üts hää miis kaes iks kõrvalt kah. Olõ nelä latsõ imä ja sotsiaaltüütäjä. Tegemist om pall’o: vaia om koto ja külä pääl vannu kah hoita. «Tagamõtsan» om pall’o peris ello. A tuud tahassi är märki, et mi iks periselt Tarmoga abielon ei olõ – meid võetas liina pääl joba nigu abielopaari!

Külämammi Metsuri Marje: Ma olõ üts elorõõmsa mammikõnõ, kes eläs ütsindä ütsikun kotussõn. Tütär om Soomõn tüül ja tütre latsõ eläse Ameerikan. A mul om kinä huuldaja ja ma saa hindäga häste toimõ. Mukka juhtus sääl ekä sorti tükke: viimäne kõrd käve tütre man Soomõn ja kelle ma säält laiva päält hindäle kodo võti… Kõgõ rohkõmb jäi miilde pingilugu Kersna Vahuriga. Ku nüüt kae Kersna pingisaadõt, sis tulõ tuu armsa pildikene miilde…

«Tagamõtsa» postimiis Contra: Postimiis om tsipakõsõ nigu ma esi, a mõnõn mõttõn ei olõ sukugi. Postimiis kirutas egän «Tagamõtsa» osan üte luulõtusõ ja vaht kõgõ, silmä punnin pään, ku midägi sünnüs. Ütist om mukka niipall’u, et tälle miildüs rattaga sõita, noorõ tütärlatsõ miildüse… vai vähämbält üts. Mul olliva «Tagamõtsa» kõgõ ohtligumba osa. Kõgõ suurõmb läbielämine oll’ iks pinne iist juuskminõ. Peris postimehe kokkoputminõ pinnega veidükese avit’ kah.  Üts kõrd tulli pini võlss aol – ku ma es olõ viil juuskma naanu –, sis läts’ häste, et sai õnnõ üte kõrra purra! Bussi ala jäiä olõs vast viil ohtligumb olnu, a ma külh es saa arru, et buss olõssi võinu otsa sõita, ku ma tä iist läbi käändse… Nii et ma olli kaskadöör külh!

«Tagamõtsa» perretütär Liini Hedy: Ma mängi säänest lihtsät talotütrikku, a ku vaia, sõs näütä sõrgu kah. Sääne «teletegemine» oll’ mullõ vahtsõnõ asi. Näi ja tiiä nüüt, ku rassõ sääne tüü om, nii telerahva ku ka näütelemise poolõ päält. No muidoki om mus’otamisõ kotus kõgõ rohkõmb miilde jäänü. Tuu pildikene, kon ma võttõ aigu pikäle käve ja kõik kaiva, kuis naaru kinni pitä, ei lää kah kunagi meelest. Ütelt puult oll’ nii nal’alinõ ja tõsõlt puult läts’ mu kängäkunds!

Harju Ülle (Uma Leht)


Loodusmaja lapsed kogusid ELF-i metsloomahaigla toetuseks 230 eurot

Tartu Loodusmaja lapsed kogusid kahel advendipühapäeval toimunud heategevuslikul jõululaadal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsloomahaigla toetuseks 230 eurot.

Loodusmaja jõululaadal kauples omavalmistatud maiustuste ja käsitööga kokku ligi 80 õpilast. Jõululaada idee koos sooviga aidata metsloomi pärineb lemmikloomaringi õpetajalt Aire Orulalt.

„On väga südantsoojendav, kui loodushuvilised noored inimesed panustavad nii toreda ettevõtmisega metsloomade meditsiini arengusse. Kuna metsloomadel pole ei rahakotti ega hääletusõigust, ei saa nad enda eest seista ning vajavad heade inimeste abi. Oleme lastele ja jõululaadal käinud inimestele väga tänulikud,“ kiidab ELF-i metsloomade haigla veterinaar dr Madis Leivits.

ELF soovib Tartu Loodusmaja õpilasi tänada ning kinnistada noorte loodussõprade hoolivust õppetunniga metsloomade abistamisest, mida peab dr Leivits jaanuaris.

Aasta lõpuni on võimalik soetada Loodusmaja nipikalendrit loomahaigla toetuseks. Kalendrit saab osta Tartu keskkonnahariduse keskuse infopunktist Kompanii 10, Disainimajast Kalevi 15, Ahhaa keskusest ja TÜ botaanikaaiast.

ELF on loomas keskust metsloomadele, mis tegeleks ravimise, uuringute ja õpetamisega. Loodav haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid.

Järgmisel aastal toimub heategevuslik jõululaat esimesel advendipühapäeval uues Loodusmajas Lille 10.

Laadal käidud!

Rõuge kooli ja lasteaia rahvas käis Võru jõululaadal. Tahame teatada, et meil läks seal väga-väga hästi.

Õnneloos läks ladusalt kaubaks ja rahvas oli siiralt rõõmus väärt asjade üle, mis loosiga nende omaks said. Jõulukohvik, kus pakuti kringlit, omatehtud leiba, putru ja veel muud maitsvat, võeti rahva poolt kenasti vastu. Elevust tekitasid ka
metsaelanikud, kes kohvikut pidasid ja laadalisi sõbralikult teenindasid. Ja muidugi oli meie seltsis ka üks ütlemata vahva jõuluvana, tänu kellele märkas Rõuge telki küll iga laadaline.

Heategevusfondidesse kogusime kokku 815€ (lasteaed 209€ ja kool 606€). Rõuge kooli ja lasteaia hoolekogud tänavad kõiki, kes laadalkäigule kaasa aitasid ning nõu ja jõuga toeks olid. Suur tänu Rõuge Pagarile maitsvate kringlite eest. Samuti täname kõiki, kes meid laadal üles leidsid ja meie juures oma ostud tegid ning seeläbi Rõuge valla abivajavaid lapsi aitasid. Aitäh kõigile, kellega oli võimalus aasta jooksul viljakat koostööd teha!

Soovime Rõuge rahvale rahulikku aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

Rõuge kooli ja lasteaia hoolekogud

Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Foto: pulmad.ee

Üheksa paari on avaldanud soovi sõlmida oma abielu maagilisel kuupäeval, 12. detsembril 2012 Viljandi maavalitsuses; populaarseks abiellumise päevaks on ka 20. ja 21. detsember.

“Kolmapäev ei ole meil tavapäraselt abielude sõlmimise päev, aga oleme püüdnud abiellujatele vastu tulla ning oma töö vastavalt sellele ümber korraldanud,” sõnas Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamm. Tema sõnul algab esimene abielu registreerimine sel päeval kell 8.30 ning viimane kell 16.30.

Sirje Tamm lisas, et suuri pulmi nende hulgas ei ole ning mitme registreerimise puhul on abiellujad kahekesi. “Need on inimesed, kes on ilmselt kaua abiellumist planeerinud ning soovivad nüüd selleks kasutada maagilist kuupäeva,” selgitas ta.

Praeguse seisuga langevad täpselt pooled 18-st detsembrikuus maavalitsuses kirja pandud abielu sõlmimisest 12. detsembrile.

Sirje Tamme sõnul on üheks abielude suure arvu põhjuseks sel päeval kindlasti asjaolu, et tegemist on viimase sedalaadi võimalusega käesoleval sajandil. Ta meenutas, et palju oli Viljandimaal abiellujaid ka maagilisel kuupäeval 7.7.7., kui maavalitsuses ja vaimulike poolt sõlmiti maakonnas kokku 20 abielu.  Loe edasi: Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.

„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“

Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“  Loe edasi: Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Letipea kaitseala hakatakse tutvustama

Letipea Ehalkivi. Foto: Wikipedia

30. jaanuaril 1992 aastal kolme ööpäevaga loodud Letipea kaitseala vältis Kunda sadama sinnaehitamist.

Senise ajaloo jooksul on seal käidud rohkem metsikult, sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda. Nüüd on asjad ja ajad allakirjutanu initsiatiivil muutumas.

Alates järgmise  aasta 30. jaanuarist hakatakse Viru-Nigula valla Vasta koolis igal aastal samal kuupäeval pidama loengut „Letipea Sünnipäev”, kus räägitakse kõigest, mis Letipeal väärtuslikku on. Loeng saab olema kohustuslik üheksandikele ja vabakuulajaks võivad tulla kõik, ka täiskasvanud. Nii saavad kõik Vasta kooli lapsed vähemalt kord elus kaitsealast targemaks.

Kahe paketi: „Kunda lahe käik” (Müüja MTÜ Looduslaps) ja „Letipea retked” (müüja MTÜ Loodusring) raames hakatakse sinna regulaarselt rühmi viima ja ka Vasta kooli üheksandikele saab see olema igakevadine kohustuslik reis valla tähtsaimale kaitsealale. Neist esimene hõlmab kõike huvitavat ajaloolise Lahemaa idapoolseima lahe ümber, sealhulgas Toolse ja Selja kaitsealad. Teine keskendub rohkem Letipeale. Nii saab iga kooli lõpetanu vähemasti korra käidud juhendajaga Viru-Nigula valla tähtsaimal kaitsealal. Letipea spetsialistiks ehk lektoriks ja giidiks hakkab vabakutseline Kauri Kivipõld. Lisaks kaunitele vaadetele on seal rändavate veelindude tähtis peatuspaik, suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, laevaehituspaik, piirivalve massimõrva mälestusmärk, küla enda huvitav lugu.

Marek Vahula – Letipea looja