Rakveres paranevad hariduslike erivajadustega laste tavakooli jõudmise võimalused

Rakvere Linnavalitsus tunnistas hariduslike erivajadustega laste hoiu ja alushariduse teenuse osutamiseks Rakvere linnas korraldatud riigihanke edukaks pakkumuseks MTÜ Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus Kirilille pakkumuse. Riigihanke võitnud mittetulundusühing hakkab nimetatud teenust osutama Rakvere linna 2-7-aastastele lastele ajavahemikus 1. september 2012 kuni 31. august 2017.

Rakvere abilinnapea Sven Kesleri sõnul ei ole Rakvere linna üheski lasteaias tasandusrühma kõnepuude- ja häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lastele, kuid vajadus sellise rühma järgi on aastatega kasvanud. Alates käesoleva aasta septembrist moodustatakse tasandusrühm Rakvere Triinu Lasteaias kõnepuude- ja häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lastele. „Selle sammu astumise järel paranevad Rakveres hariduslike erivajadustega laste tavakooli jõudmise võimalused,“ nentis Sven Kesler.

Värska – Petseri kloostri tee ja Koidula piiripunkti rekonstrueerimine sai heakskiidu

Möödunud nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks järjekordse piiriülese koostööprojekti „Safe Road“, mille tulemusena alustatakse veel tänavu Kagu-Eestit ja Pihkva oblastit ühendava Värska – Petseri kloostri tee rekonstrueerimistöödega, mis lähevad maksma ligi 6,5 miljonit eurot.

Karisilla – Petseri maantee Värskat ja Petserit ühendav 20,5 kilomeetri pikkune teelõik läbib Eesti-Vene piiril Koidula piiripunkti, mida ületab päevas 120-150 raskeveokit. Lisaks strateegiliselt tähtsale asukohale Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahelise kaubanduse suunal on maanteel tähtis roll ka kohalike elanike ja turistide jaoks, kes külastavad seda teed kasutades aktiivselt Petseri kloostrit, Seto talumuuseumi ja teisi kohalikke turismiatraktsioone.

Kuna piiriületuste arv on alates Eesti astumisest Euroopa Liitu tublisti kasvanud, ei rahulda olemasolev kehvas olukorras tee-infrastruktuur enam regiooni vajadusi. Maantee on liiga kitsas, Värska – Koidula teelõigul on 2,5 kilomeetrine lõik asfaltkatteta ning liiklusohutuse seisukohast tekitavad muret jalg- ja jalgrattateede ning Venemaa poolel piiriparkla puudumine.

Et tõsta piiriülese regiooni konkurentsivõimet ja parandada nii piiriületusvõimalusi kui liiklusohutust, renoveeritakse rahvusvahelistele standarditele vastavaks 17 kilomeetrit maanteid Põlvamaal, ehitatakse 1,6 kilomeetri pikkune Värska keskusest Seto talumuuseumisse kulgev ning 300 meetrine rajatavast piiriparklast Koidula piiripunktini viiv jalg- ja jalgrattatee.

Venemaal Pihkva oblasti territooriumil rekonstrueeritakse piiripunkti ja Petseri kloostri vahele jääv 2,8 kilomeetrine teelõik, mille äärde ehitatakse jalg- ja jalgrattateed. Lisaks rajatakse Petseri kloostri lähistele turismibusside tarbeks parkla. Valgustuse, tualettide ja muude lisavõimalustega avar parkla ehitatakse raskeveokite ja sõiduautode tarbeks ka Vene poolel asuva Kunitšina Gora piiripunkti juurde.

Projekti käigus installeeritakse neli uut turismiinfo viita – Värskasse, Petserisse ja piirile nii Eesti kui Venemaa poolele. Lisaks tee-ehitusele korraldatakse projekti käigus ühisseminare ja -treeninguid, mille käigus jagavad projektis osalejad teadmisi ning oskusi liiklusohutuse, teede projekteerimise ja uute tehnoloogiate teemadel.

Teetöödega alustatakse oktoobris ning tööde tähtaeg on 2013. aasta lõpus. Projekti rahastab Euroopa Liit ning selle maksumus on ligi 6,5 miljonit eurot, millest 3,3 miljonit on planeeritud Eesti ning 3,2 miljonit Venemaa territooriumile jäävate teede ja parklate uuendamiseks. Eestis on projekti elluviijaks Maanteeamet ja Venemaal Petseri rajooni Administratsioon, Munitsipaalkultuuriinstituut „Petseri Kultuuri Keskus“ ja täisühing Shans & Co.

Kuu aega tagasi kiitis EAS heaks ka Kagu-Eestit ja Põhja-Lätit ühendava Mõniste – Ape Eesti-Läti piiri ülese tee rekonstrueerimise rahastamise, mille kogumaksumus on 5,35 miljonit eurot ning tähtaeg on 2014. aasta suvi.

Teadvuse piire avardav loovuslaager Ristnas

Kõpu poolsaare tipus RMK Ristna loodusmajas toimub 13. juuli-15. juuli loovuslaager “Sisemine valgus”, mida juhendavad kunstnik Margus Rump ja hingamisterapeut Virge Kuivjõgi.

Laagri märksõnad on intuitsioon, inspiratsioon ja loovus. Laager annab oskuseid ja nippe, kuidas neid kolme omadust edukalt igapäevaelus rakendada. Päevad sisaldavad kunstiloenguid, meditatiivseid loomistreeninguid, enesetervendamist energiate lahtijoonistamises, tutvumist maagiliste sümbolite maailmaga ja müstilise mandala olemusega ning hingamispraktikaid, mille abil saab parema ühenduse alateadvuse ja tavaseisundi ajal peidusolevate isiksuseosadega. See aitab avastada endas uusi potentsiaale.

Loomine toimub üheskoos ja samas individuaalselt. Töid ei arvustata ega toimu hindamist. Eelnev joonistamisoskus ja  hingamispraktikate kogemus pole eelduseks laagris osalemisel. Kunstitarbed on kohapeal olemas.

Registreerumine e-postiaadressil: seeonsee@gmail.com või telefonil +372 5342 4519 (Margus Rump).

Rohkem infot: www.atma.ee

Sänna Kultuurimõisas toimub 5 rütmi tantsu ja hingamispraktika laager

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas saab osaleda 6.-8. juuli “Loomise laagris”, kus tantsitakse 5 rütmi tantsu, tehakse vabastavat hingamist ja muid teadvustavardavaid praktikaid. “Loomise laager” on pühendatud tegevustele, mis aitavad teadlikuks saada keha, meele ja vaimu koosloomisväest.

Eelnev 5 rütmi tantsu või vabastava hingamise kogemus pole laagris osalemisel eelduseks.

Laagrit viivad läbi: 5-rütmi tantsu juhendajad: Külli Hansen, Margit Foht ja hingamisterapeut Virge Kuivjõgi.

Registreerumine e-postiaadressil: kyllihansen@tmk.ee , telefonil +372 510 6865 (Külli Hansen) ja rohkem infot.

Suurejoonelist Maakaitsepäeva Viljandimaal tähistatakse laupäeval Suure-Jaanis

Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Suure-Jaanis, kuhu on põhjust koguneda kõikidel viljandimaalastel. Alates kell 10 hommikul on lauluväljaku ümbrus ja kesklinn meie peamiste rahuaja kaitsjate: Politsei, Päästeameti, Kaitseliidu ja Punase Risti päralt, kes esitluste kaudu tutvustavad oma tegutsemisvaldkondi ning kaitsevõimekust. Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14 Lembitu platsil algav maavanemalt omavalitsusjuhtidele üleantav võidutule tseremoonia.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud kaasa aidata Eesti julgeoleku ja kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – oma riigi heaks. Kaitseliitu ning Punast Risti võibselles valdkonnas pidada vanimateks ja väärikamateks eestkõnelejateks. Olenemata aga tegevusvaldkonnast või kuuluvusest on iga kodaniku võimetekohane panus parim tegu turvalisema kodukohaja Eesti loomiseks.”

Suure-Jaani vald on Maakaitsepäeva pidustuste raames lisaks pakkumas kõigile linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada – ja kultuuriprogrammi. Päeva lõpus süüdatakse lauluväljakul võimas jaanilõke.

1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu
sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.

Jõgevamaa Võidupüha paraad ja Maakaitsepäeva tähistamine toimub Põltsamaal

Sel aastal toimub Võidupüha aastapäeva ja Maakaitsepäeva Jõgeva Maleva pidulik paraad 23. juunil Põltsamaa linnas.

Pidulik paraadmarss algab kell 16 Põltsamaa Kultuurikeskuse eest ja kolonnid rivistuvad Põltsamaa Linnavalitsuse ette. Pidulikul rivistusel osalevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva, Naiskodukaitse, Noorkotkaste ja Kodutütarde koondrühmad.

Pidulikul rivistusel annab maavanem koos Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoniga üle 43 rahvusvärvides mastivimplit, kelle valisid välja omavalitsused. Lisaks toimub „Kaunis Kodu 2012“ konkursivõitjate tunnustamine, kaitseliitlaste autasustamine ja uute liikmete vastuvõtmine Kaitseliitu.

Pärnust saabub võitutuli Põltsamaale sõjaväemaasturiga, saatjateks on mootorratturid. Tule toovad kohale 2011. aasta parim naiskodukaitsja Ede Pähn ja 2011. aasta parim kaitseliitlane Ants Noormägi. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev annab võidutule kõikidele Jõgevamaa omavalitsuste juhtidele. Pärast rivistust saavad võidutulest osa kõik soovijad. Tuleurn või latern tuleb soovijatel ise kaasa võtta.

Võidupüha paraadil ja rivistusel esinevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla ühisorkester. Näitusele on üles seatud sõjaväetehnika ja relvastus, kohale tulnuile pakutakse pärast tulesüütamist sõdurisuppi.

Võidupüha tähistamisel saavad sõna maavanem Viktor Svjatõšev, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, ning Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik major Mati Kuusvere. Mälestushetke viib läbi kaplan Jaan Nuga.

Võidupüha paraadi korraldavad Kaitseliidu Jõgeva Malev, Jõgeva Maavalitsus ja Põltsamaa Linnavalitsus. Paraadi toetab Põltsamaa Felix AS.

Võidutuli saabub Lääne-Virumaale ilusa ilma korral Käsmu lahelt

Tänavune 23. juuni Võidupüha tähistamine Lääne-Virumaal toimub maakaitsepäeva nime all Võsu alevikus. Pilkupüüdvat tegevust jätkub ka ilusa ilma korral Käsmu lahele, sest sel juhul saabub võidutuli üle vee.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab laupäeval, 23. juunil kell 10 mälestustseremoonia ja pärgade asetamisega Ilumäe Vabadussõja mälestusmärgile.

Alates kella 11st saab Võsu alevikus vaadata kaitseliidu relvi ja varustust, pääste- ja politseitehnikat ning kaitseväe tehnikat, proovida maanteeameti pöörlevat autot.

Huvilised saavad õhupüssist ja kuulipildujast paukpadrunitega lasta. Mekkida saab ka naiskodukaitsjate poolt valmistatud sõdurisuppi.

Võsu rannaklubi juures toimub alates kella 11st laat ning tegevust jätkub seal ka lastele.

Kell 12 toimub Võsu koolimajas traditsiooniline maavanema pidulik lõuna veteranide ja jõustruktuuride juhtidega. Samal ajal on mõneks tunniks avatud ka traditsiooniline Võidupüha kohvilaud Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pritsukuuris.

Kell 12 demonstreerivad Päästeameti töötajad pinnalt päästmist ning kell 13 on uudistamiseks lahe kaldal Mereväe tuuker, kes teeb samuti demonstratsioonesinemise.

Kell 13.20 toimub Vihula valla isetegevuslaste ja külaliste kontsert välilaval. Üles astuvad Võhma segakoor, Võhma rahvatantsijad, Võsu Rannamemmed, Regilauluansambel Tink-Tingadi. Külalisesinejatest saab kuulata Rait Sohkinit ja Martin Saaremägi, kes esitavad head Eesti muusikat. Meeleolu tõstab päeva jooksul ka Väike-Maarja pasunakoor.

Kell 15.15 rivistavad end üles kaitseliitlased ja omavalitsuste esindajad, toimub Kaitseliidu paraad. Pidulikul tseremoonial annab kell 15.45 Võsu rannaklubi ees Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele üle Eesti Vabariigi Presidendi poolt Pärnus süüdatud võidutule. Oma kodustesse jaanilõketesse presidendi süüdatud tuld võtma on oodatud ka kõik virumaalased.

Võidupühal peame meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austame langenute mälestust. Samal ajal näitame, et meie maa on meil hinges ja me oleme alati valmis Eesti vabadust kaitsma.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Lääne-Viru Maavalitsus ja Vihula Vallavalitsus. Osalevad ka Kaitsevägi, Maanteeamet, Rakvere Ametikool, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Toitlustustamist toetavad OG Elektra AS ja Olxclub OÜ.

Lisainfo: www.virumalev.ee

Haanjamaal toimus IBU ja IOC toetusel korraldatud suvine seminarlaager

Haanjamaal toimus Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU) ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) toetusel korraldatud suvine seminarlaager.

10.-19. juunini korraldas Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon ja SÜ Võru Biathlon noorte rahvusvahelise seminarlaagri Haanjamaal Kurgjärve Spordibaasis ja Haanja Puhke- ja spordikeskuses. IBU-IOC programmlaagris osalesid nelja riigi, Gröönimaa, Leedu, Läti ja Eesti 21 noort laskesuusatajat ning 5 treenerit.

Ühistreeningud toimusid Haanjamaa kaunis looduses ning lisaks Haanja lasketiirule nähti ära ka kuulus Vällamäe tõus ning Suure Munamäe torn. Haanjamaa vaheldusrikas maastik on ideaalne koht suviseks ettevalmistuseks laskesuusatajatele. Seda kinnitas IBU ekspert-treener Kari Korpela, kelle sõnul toimus seminarlaager väga hästi valitud kohas ja programmi järgi. Lisaks kiitis ta noorte treeningtingimusi, mis on väga kõrgel tasemel.

Lisaks Haanjale tutvuti Võru Spordikeskuse staadioni ja spordihalli treeningvõimalustega ja käidi ka Otepääl SA Tehvandi Spordikeskuse, lasketiirus ja rullirajal, Otepää Seikluspargis ning Pühajärvel sõudmas.

Kõigile osalejatele jagati Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu sertifikaat ning korraldajate poolt anti kõigile osalejatele sümboolikaga t-särk. Tänu ladusale korraldusele ja heale koostööle koostööpartneritega, hindas Kari Korpela seminarlaagrit kordaläinuks ning andis kõrge hinnangu korraldajatele. Tänama peame siinkohal SÜ Võru Biathloni, Kurgjärve Spordibaasi, Võru Spordikooli, Võru Spordikeskust ja Haanja vallavalitsust, tänu kellele toimus fantastiline rahvusvaheline noortelaager, seda külaliste sõnade läbi.

Kristjan Oja
ELSF peasekretär

Võidupüha tähistamine Otepääl

23. juuni on Võidupüha. Otepääl tähistatakse seda traditsiooniliselt jumalateenistusega ja pärgade asetamisega Vabadussamba jalamile.

Võidupüha kava:
Kell 11 jumalateenistus Otepää Maarja kirikus.
Kell 11.40 pärgade asetamine Otepää Vabadussambale.
Kell 16.15-16.30 KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii tulevalve, Võidutule jõudmine Otepää valda. Kõigil soovijatel on võimalus süüdata oma jaanituli Võidutulest.

Sellel aastal saab Võidutuli Valga maakonnas alguse Valga linnast. Võidutule toovad maakonda naiskodukaitsja Piret Vahtra ja kaitseliitlane Armin Aramaa.

Võidupühaga tähistatakse Vabadussõjas Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Võidupüha on eraisikutele kohustuslikuks lipuheiskamise päevaks.

Lisaks: www.otepaa.ee

 

 

Ekspert: poliitikameetmete hindamise kvaliteeti tuleb tõsta

Eesti Hindamise Ühing ESTES kutsus kokku töörühma, mille eesmärk on töötada välja Hindamiste hea tava. Hindamise hea tava koostajad soovivad kokku leppida poliitikameetmete hindamisega seotud põhimõtetes. ESTES sooviks on, et tava järgimine kindlustaks hindamise alase teadlikkuse tõusu, aitaks parandada hindamiste kvaliteeti ja laiendada hindamistulemuste rakendatavust poliitika kujundamise ja elluviimise protsessis. Hindamiste hea tava eeskujuks on Kaasamise hea tava, millest on saanud täna kaasava poliitika üks alustalasid.

„Poliitikameetmete mõju prognoosimine poliitika kavandamisfaasis, kuid ka poliitikameetmete mõju hindamine hilisemas rakendamisfaasis võiks olla kodanikekeskses riigis normiks. Riik peab endale andma selgelt aru, milliseid sihte seada, kuidas seatud eesmärke saavutada ja millises tempos eesmärkide suunas liigutakse,“ selgitab ESTESe juhatuse liige, Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.

Pihor tõdeb, et Eestis on kohustus hinnata kavandatava otsuse võimalikku mõju, kuid nende mõjuhinnangute kvaliteet on sageli kõikuv, sõltudes nii hindamise lähteülesande kvaliteedist, hindaja pädevusest kui ka hindajate kasutuses olevatest andmetest, aja- ja finantsressursist. „Meil on küll väga häid näiteid nagu vanemahüvitise mõju analüüs, kuid selline praktika ei ole veel kaugeltki valdav,“ ütleb Pihor.

Hindamiste hea tavaga soovitakse kokku leppida mitmetes olulistes põhimõtetes nagu hindamiste planeerimine, roll poliitika kujundamise ja elluviimise tsüklis, hindamismetoodikale esitatavad nõuded, hindajate kvalifikatsioon, hindamistulemustest teavitamine ja tulemuste levitamine, hindajate roll soovituste elluviimise jälgimisel.

„Praegune praktika hindamiste planeerimisel, lähteülesannete koostamisel ning hindamiste läbiviimisel on väga kõikuv. Endiselt esineb olukordi, kus hindamine viiakse läbi vaid vormi täiteks. Hindamiste kvaliteedi ja kasutatavuse tõstmiseks on oluline tekitada ühtne arusaam kvaliteetsest hindamisest. Selle eesmärgi nimel me Hindamise hea tava töörühmas töötamegi,“ tõdeb töörühma juht, Ernst and Young Baltic vanemakonsultant Merilin Truuväärt.

Ühingu sooviks on, et Hindamiste hea tava järgimine tagaks hindamiste kvaliteedi ja aitaks seega kaasa teadmispõhise poliitika arendamisele. Hindamise hea tava koostamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad CPD Arenduskeskuse ning SA Poliitikauuringute Keskus Praxis esindajad ja Kadri Kuusk ESTES individuaalliikmena.

Esimene laiem arutelu ESTES liikmete ja teiste hindamistest huvitatutega toimub 21. juunil.

Eesti Hindamise Ühing ESTES loodi Praxise, Technopolis Group’i ja CPD Arenduskeskuse algatusel 2010. aasta lõpus. Ühingu eesmärk on toetada poliitikahindamise valdkonnas tegutsevate või vastavaid kompetentse evivate organisatsioonide ja inimeste koostööd. Ühing soodustab teadmiste- ja kaasamispõhise poliitika ja strateegiate kujundamist ja arengut Eestis.

Tallinna omastehooldajad sõidavad külla Hageri hooldekodusse

Juunikuu Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 20. juunil 2012 algusega kell 12. Seekord on tegu väljasõiduga ning külastama minnakse Hageri hooldekodu Raplamaal. Hageri hooldekodus on külastajal võimalik viibida nii mõnepäevasel puhkusel kui soovi korral nautida keskkonda pikaajalise elukohana.

Tallinna omastehooldajate tugirühm koguneb sõiduks Hagerisse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse juures, aadressil Endla 59. Osalemistasu on seekord 3 eurot. Pärast hooldekoduga tutvumist ja lõunasööki sõidetakse tagasi Tallinna kell 15.

Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba ja toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Juulis tugirühm puhkab, järgmine kokkusaamine on augustis. MTÜ Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Kohtla-Järvel ja Narvas. Ka “Omastehooldaja käsiraamatut” saab tasuta kõigist Inkotubadest.

Lisainfo:
www.kuivaks.ee
www.inkotuba.ee
www.hagerihooldekodu.eu 

Narva Kutseõppekeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) alustas uute õpilaste avalduste vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada kuni 751 uut õpilast.
Põhiharidusega õpilasi võetakse kuuele erialale vastu kuni 240 õpilast: multimeedium, mehhatroonika, kokk, ehitusviimistlus, keevitaja, autotehnik.
Uudisena võetakse koka erialale vastu nii eesti kui ka vene õppekeelega õppegruppidesse.
Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 15 erialale, kokku kuni 457 õpilast: tarkvara ja andmebaaside haldus, multimeedium, mehhatroonik, elektrik, soojusseadmete käitaja, müügikonsultant, väikeettevõtlus, majandusarvestus, hotelliteenindus (toateenija), kelner, arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, keevitaja (kaitsegaasmetallkaarkeevitus MIG/MAG), turismikorraldus, kondiiter, veokorraldaja.
Õppetöö kestus olenevalt erialast on alates 6 kuust kuni 3 aasta ja 6 kuuni.
Uuendusena avab Narva KÕK kaks uut õppekava ilma eelneva hariduse nõudeta,
vanematele kui 17-aastastele õpilastele: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) ja rõivaõmblemine (kergrõivaste õmbleja). Õppeaeg 1 aasta.
Ühe muutusena lühenes turismikorralduse õppeaeg 2-aastaseks. Lisaks võetakse
vastu 1-aastase õppeajaga hotelliteeninduse (toateenija) erialale.
Hea õppeedukuse korral võib õppija taotleda igakuist rahalist toetust.
Erivajadustega õpilased saavad õppida koka, ehitusviimistluse ning tarkvara
ja andmebaaside halduse erialadel.
Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse
hinnete keskmise ja vestluse alusel.
Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 10. augustini ja
keskhariduse baasil 17. augustini.
Õppetöö algab 3. septembril.

http://www.nvtc.ee/suvine-vastuvott-2012

Ka jaanilaupäeval tohib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades

Laupäeval, 23. juunil on jaanilaupäev. Tuletame meelde, et looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel ja grillimisel on soovitatav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, mille asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Erametsades paiknevad lõkkekohad on üles loetletud Erametsakeskuse kodulehel info all. Soovitatav on jälgida EMHI tuleohu kaarti.Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega, seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei tekiks kulupõlengut.
Eesti Metsaselts