Kuu: jaanuar 2012

Võru meistrid ehitasid Norra rallimeeskonnale bussi

Eile saadeti Võrust Norra poole teele sealse ringrajameeskonna tellimusel ehitatud liikuv remonditöökoda koos meeskonnale kohandatud puhkeruumidega.

Liikuv remonditöökoda ehitati AS Sebe Võru remondiosakonnas, kus samasuguseks eesmärgiks ümberehitatud mitmete funktsioonidega masin valmis ka eelmise aasta mais.
Mullu ehitatud buss oli samuti Võrus hoolduses, seega saadeti eile Võrust teele kaks liikuvat töökoda.

Võru maavanema Andres Kõivu sõnul on väga tervitatav, et Sebe juht Hugo Osula on leidnud Võrumaa meistritele taolisi insenertehnilisi lahendusi nõudva töö. “Võrumaale on kõige tähtsamad töökohad, kui siin pole noortele pakkuda tööd, siis nad lahkuvad ja koos nendega lahkub järk-järgult ka Võrumaa tulevik,” sõnas Kõiv.

Tema sõnul on kõik ettevõtmised, mille käigus valmib keerukas toode, mis müüakse Eestist välja, suurepärane.

“See, et taolisi lahendusi töötatakse välja ja ehitatakse valmis Võrumaal, on suurepärane. Kiidan ettevõtte juhti ja tublisid mehi, kes head tööd
teevad,” lausus maavanem.

Rakvere kutsub ohvitsere teenistuse ajaks linna elama

Viru Maleva staabi õppeklassis toimus Rakvere linnapea Andres Jaadla ning Lääne-Virumaal teenivate ja Rakveres elavate ohvitserkonna esindajate kohtumine. Kohtumise avas malevapealik kapten Rein Luhaväli, kes tutvustas linnapeale kohalolevaid maleva juhatuse liikmeid ning Kirde Kaitseringkonna ohvitsere ja allohvitsere.

Seejärel sõna saanud linnapea väitis, et Eesti ohvitserkond – ohvitserid ja allohvitserid – on kogukonna haritud eesliin. „Liiga palju räägitakse ja
tegeletakse igapäevaste tööülesannetega ning väga vähe vaba aja veetmisest ja seltsielust peredega,“ nentis Andres Jaadla. Rakvere on tugev
kultuuriline ja seltsielu keskus ning olemasolevate võimaluste ja perspektiivide tutvustamiseks ning ohvitserkonna osa esile tõstmiseks oligi
kohtumine kavandatud. Linnapea sõnul on Rakvere linnal on plaan kaasa aidata teenistusajal “autos elamise” vähendamisele ja selle lõpetamise deviisiks oleks – teenistusaja jooksul elupaigaks Rakvere!  Linnapea tutvustas lasteaedade ja elurajoonide rajamise perspektiive ning Rakvere haigla
juurdeehitust, Rakvere Ametikooli ümbruse rekonstrueerimist, teatrikino ja Targa Maja ehituse perspektiive.

Vastates esitatud küsimustele rääkis linnapea konkreetsemalt laste mänguväljakute loomise kavadest ja koostöö võimalustest Rakvere teatriga.
Kasulikuks loeti linnapea ettepanek paremini valgustada Rakveres planeeritavate ürituste aega ja sisu ning rahvaülikoolis pakutavaid võimalusi Kirde Kaitseringkonnas.

Kohtumist lõpetades soovis Rakvere linnapea Andres Jaadla aktiivselt organiseerunud ohvitserkonda, kes koos oma peredega aitaks linnal ellu viia
püstitatud plaane ning seega tagada ka oma pereliikmetele mugavam ja turvalisem elukeskkond.

Suure külmaga ei toimu elektrikatkestusi

Vältimaks olukorda, kus kliendid võivad jääda külmal ajal pikemalt elektrita, jätab Jaotusvõrk -15 °C ja külmema ilma korral ära elektrivõrgu plaanilised tööd, mille tegemiseks on vajalik elektrikatkestus, teatab Eesti Energia.
Tööde toimumise otsustab Jaotusvõrk igal hommikul lähtudes veebilehel www.emhi.ee avaldatud temperatuuridest. Kui plaaniline katkestus jääb külma tõttu ära, teavitab ettevõte kliente uuest katkestuse ajast.

Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012 vaadeldi 28. ja 29. jaanuaril esialgsetel andmetel üle 25 000 linnu.Oma vaatlused on edastanud 1152 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Prognoositavalt pea poole suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Loe edasi: Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.
Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes! Loe edasi: Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

Valgevene duo GURZUF annab Võrus kontserdi

Tuline Valgevene duo GURZUF – akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalessky annavad kontserdi neljapäeval, 2. veebruaril 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Veebruari esimestel päevadel viibib Eestis kirglikku ja eksperimentaalset akordionimuusikat viljelev Valgevene duo Gurzuf. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ansambel esineb kontsertide ja töötubadega Tallinnas, Võrus, Tormas ja Tartus.

Minskist pärit duo seob oma muusikas nii jazz`i, pungi, hip-hop`i kui post-rock`i elemente, laiendades akordioni kasutamise võimalusi läbi sämplingute ja elektrooniliste efektide. Ansambel esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Šveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmelpool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.

Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme. Gurzufi esimene tunnustust pälvinud album lindistati 2007. aastal Mosfilmi stuudios, see tuli välja 2009 ning kandis nime “Non-existent-movie”. 2006. aastal Valgevene muusikaauhindade jagamisel tunnustati Gurzufi kui “Aasta läbimurdja” ja “Aasta professionaalseim artist”. Gurzuf esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Sveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmel pool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Vaata ja kuula Gurzufi:

http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related 
http://www.youtube.com/watch?v=qMW82ne9MXs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JOHFdpHuCEs&feature=related

Piletid hinnaga 5 EUR ja 4 EUR eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Statistikaamet pikendab elanikkonna suure huvi tõttu e-rahvaloendusel osalemise võimalust ööpäeva võrra. Internetis saab rahvaloendusel osaleda 1. veebruaril kella 23.59-ni.

„Viimased päevad on näidanud, et osa inimesi on e-rahvaloendusel osalemise jätnud viimasele hetkele. Et igaüks saaks endale kõige sobivamal viisil loendusel osaleda, pikendamegi e-loendust ühe ööpäeva võrra,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kui e-rahvaloendusel osalemine on jäänud varem pooleli, siis palub Statistikaamet ankeedid lõpuni täita ja kinnitada. „Kõige siiramad tänud Eesti inimestele, kes on juba andnud suure panuse rahvaloenduse õnnestumiseks,” lisas Potisepp. Loe edasi: Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Paide Linnavalitsus ootab kandidaate andeka lapse stipendiumile

Paide linnavalitsus ootab kuni 6. veebruarini 2012 ettepanekuid heategevusliku sihtkapitali „Andekas laps“ 2011. aasta stipendiaatide kohta ning kutsub inimesi üles annetuste näol sihtkapitali tegevust toetama.

Ettepanekuid toetuse saamiseks võivad teha kõik inimesed, asutused, ühingud, organisatsioonid ja äriühingud, esitades vabas vormis avalduse ning kandidaadi iseloomustuse.

Paide teeneka maleõpetaja Hillar Hanssoo pärandvara põhjal asutatud sihtkapitali eesmärk on toetada Paide linnas elavaid andekaid lapsi saavutuste ja tulemusliku tegevuse eest. Nõukogu poolt läbivaadatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud toetused antakse üle 24 . veebruaril Eesti Vabariigi  aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Paide Raekojas.

Ettepanekuid stipendiaatide osas saab teha 6. veebruarini kirjalikult Paide linnavalitsusse Pärnu tn 3 märksõnaga „Andekas laps“ ning samuti välkpostitsi paide@paide.ee .

Esimesed preemiad Paide linna andekatele lastele maksti sihtkapitalist välja 2004. aastal. Sihtkapitali on aastate jooksul raha annetanud paljud linlased ning siinsed ettevõtted. Sihtkapitali arveldusarve SEB Pangas on 10030228771016.

Muinasjutud Sännas

19. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.

Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes!

Lood viivad kuulajaid kaugete aegade Eestisse, Skandinaaviasse, Iirimaale või kaugemalegi maailma. Iga lugu kannab endaga õpetust eluks kaugetest aegadest.

Esinejate poolt loodav soe atmosfäär ja kaasahaarav muusika aitab olla rohkem avatud ja tabada jutustatavate lugude mõtet.Kuigi enamasti on muinasjutuvestja lemmikpublikuks esimesed kooliklassid või noored, kellel veri vemmeldamas sees, siis muinasjutuvestmise žanr ei ole ainult noortele, see sobib väga hästi kõigile täisealistelegi, kes ongi valdavalt avalikemuinasjutuvestmiste tavaliseks publikuks.

Kui soovid vaheldust, muutust või täiendust talvistesse pakasest paukuvatesse lühikestesse päevadesse, siis võid edasi piiluda, mida Elu toob…

Muinasjutuvestmise õhtu on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale.

Kirjandusõhtut toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

 

Rõuge jääväljak on avatud

Rõuge jääväljak on avatud! Kohapeal on olemas ka treener ning uiskude laenutus. Teisipäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval teostatakse jää hooldust. Uiskude laenutamine esmaspäeval ja kolmapäeval spordihoone keldrikorrusel 1 tund = 1 euro. Jääväljaku kasutamine tasuta.Väljaku ajad:

Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää
14.00 – 16.00 Hoki treening

Jääväljaku infotelefonid: Jaak Pächter – 506 5450; Toomas Raju – 510 4900.
Uiskude laenutamine: Aivar Heitur – 5332 1687.
Uiskude teritamine: Kaidur Kahu – 513 8773.

NB! Palutakse jälgida jääväljaku infosilte. Kui on väljas tahvel kirjaga “Jääle minek keelatud”, siis tuleb ka seda järgida!

Hewlett Packard toetab SOS Lasteküla sülearvutite ja printeriga

HP Eesti esindus toetab kolmandat korda SOS Lasteküla, seekord sülearvutite ja suurema grupitöö printeriga SOS Lasteküla Eesti keskkontorile. Igal aastal on HP kaasanud projekti ka Microsoft Eesti, kes on aidanud tarkvaralitsentsidega ning Elioni (endise Microlinki), kes on aidanud seadmete ülespanekul.

„Oleme toetanud SOS Lasteküla kolm aastat järjest, kasutades oma jõulupeo ja –kinkide eelarvet ehk kaudselt on toetajateks ka meie kliendid ning koostööpartnerid,” ütles HP Eesti esinduse juht Mart Engelbrecht. „Meil on Eestis hästi läinud ning seetõttu otsustasime toetada neid, kes kõige rohkem tähelepanu ja aitamist vajavad – vanemateta lapsed,” lisas Engelbrecht.

„HP kui globaalne Ameerika ettevõte hoolib keskkonnast, kus tegutsetakse. Otsisime partnerit kellel oleks visioon pikema aja peale, et saaksime selle toetuse muuta iga-aastaseks. SOS Lasteküla valisime seetõttu, et neil on organisatsioonina selge eesmärk,” selgitas Engelbrecht.

SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: „Usun, et ka Eesti heategevusse on saabunud ajad, kus toetatakse partnereid, kellega tahetakse teha pikemaajalist koostööd. HP on meid aidanud kõige paremal moel, ta on varakult meie vajadused välja selgitanud ning soovitu täpselt ka kohale toimetanud. HP toetusest võidavad meie lapsed ja SOS Lasteküla organisatsioon. Vaatamata sellele, et arvutid on osa meie igapäevaelust, jääksid need ilma toetajateta meile vajalikus mahus kättesaamatuks.“

HP Eesti toetas esimesel korral Keila Lasteküla algklassi arvutiklassi sisustusega, teisel korral SOS Eesti keskkontori serveri ja töökoha arvutitega. Hewlett-Packard loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut.

Haanjamaal peetakse Piksepüha

Piksepühä pidämine Haanihn puulpäävä, 4. veebruaril.

8.00 – Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga.
10.00 – Vaskna lättidõ man Piksega iihnolõva aastaga viläkasvatamisõ lepingu tegeminõ.
19.00 – Kontsert Haani rahvamajahn: Sepa Silver ja Ehina Kristiina. Päält kontserti tants Hainsoo Meelika iistvõttõhn.

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämisõ ku avvostamisõ pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisõst Võhandu jyyhn, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ni anniga meelehn pitäq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piät viil alalõ olõma. Lõpõtõdas ärq ketramine niq alostõdas kanga kudamisõga. Alostõdas lugunädäldõ lugõmist.

Rohkõmb saa tiidäq:
Noormaa Tarmo 508 7759
Vodi Kalmer 565 5088

Alustab Haanimaa Talukauba toiduring

Haanimaa Talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba 5 aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallas. Toiduvalikuga saab tutvuda www.let.ee kodulehel ja huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi. Hetkel saab tellida juba osalevate talunike kaupa. Edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Haanimaa toiduring toimub nüüdsest iga nädal!

Info facebookis!

Avatud on Haanimaa 2.veebruari talulavka. Talulavka on kohalike talude võimalus ise pakkuda ja saada teiste talude väärt kaupa. Esimesel korral on üleval kolme varasema pakkumiskogemusega talu tooted. Oma huvidest andke palun kahtlemata teada, mida ootate ja pakute ise!

Haanimaa tellimust saab teha laupäevast 28. jaanuarist kuni esmaspäeva 30. jaanuarini kell 24 öösel.

Eraisikute tellimused saab teha www.let.ee või tabelversioonist telli.let.ee.

Järgmisel nädalavahetusel Matsalu lahe põhjakaldal südatalvine retriit ehk süvi

3.-5. veebruarini toimub Läänemaal Altmõisa külalistemajas (http://www.altmoisa.ee/) retriit ehk süvi. Esimest korda luuakse retriidi- ehk süvikeskkond kesk sügavat talve ja looduse loomulikku vaikolekut. Sisemisel teekonnal keskendutakse küünlapäevasele valgusetemaatikale.

Retriit on taasavastatud vana kristlik praktika mõneks ajaks tagasi tõmbuda igapäevaelu rutiinist ja miljööst eraldatud paika ning vaikusesse eneseuurimiseks ja Jumalaga kohtumiseks.

Retriidist osavõtjad elavad kaks ööpäeva koos osaduskonnana ning sõlmivad üksteisega vaikimise kokkuleppe. Retriidi ajal saab puhata efektiivsusest ja kiiretempolisest elust, lülitada end välja infotulvast ja stiimulite mürast, et teha ruumi millelegi suuremale. Palverütm ja vaikus kannavad, jalutuskäigud looduses kosutavad, meditatsioonid nii üksi kui ka üheskoos aitavad mõtiskleda oma elu üle ning uuendada suhet Jumalaga.

Retriidis kohtuvad vana traditsioon ja tänapäeva tööealiste väsimus ning vajadus enese eest hoolitseda. Retriit rahustab, lisab vaimset tasakaalu ning võimet oma elu eesmärgistada ja korrastada uuel moel. Sellest tulenevalt tõuseb meeleolu, elukvaliteet ning üldine eluga rahulolu.

„Paljud ütlevad, et retriidil veedetud kaks päeva on võrreldavad kahenädalase puhkusega,” tõdeb üks Soome retriidijuhendajatest Sisko Raitis, kes tunneb end osalevat vasturevolutsioonis mürakultuurile.

Retriidi viivad läbi TÜ doktorant Kristel Põder ning EELK pastor Urmas Nagel, kes on omandanud retriidijuhendaja pädevuse Soomes.

Algus: saabumine 3. veebr. kl 17-18.
Lõpp: 5. veebr. kl 16.

Osavõtutasu: 115.- € (sisaldab täispansioni külalistemajas, retriidiprogrammi ja -materjale). Kohtade arv on piiratud. Registreerimine 30. jaanuariks: Kristel Põder – magnoolia@gmail.com; Urmas Nagel – urmas.nagel@eelk.ee

Täna landitakse Uljastel triipu

Rakvere - Uljaste Triibu 2010, jääle minek
"Uljaste triibu 2010". Foto: kalale.ee

Täna toimub Uljaste järvel kalapüügivõistlus “Uljaste triibu 2011”, mida korraldavad Rakvere spordikeskus ja Sonda vallavalitsus.

Punkthaaval võistlusest:

1. Võistluse koht – Uljaste järv, Sonda vald

2. Võistlusaeg – Pühapäev, 29. jaanuar kella 10.30–14.30.

3. Järvejääle võib minna pärast avastarti kell 10.30.

4. Võisteldakse ühes põhiklassis, arvesse läheb võistlejate vahel võistluse ajal püütud ahvenate kogukaal. Autasustatakse vähemalt viit paremat (eelmistele aastatele tuginedes rahalised auhinnad 150, 100 eurot jne + tarvikud, lisaks üllatusauhinnad ja VKG-lt 400 eurot).

5. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.

6. Peaauhind LED televiisor, 26″, hinnaklassis 260 EUR-i, antakse välja mutantahvena(te) tabaja(te) vahel suurima kaalukoguse alusel. Juhul, kui mutantahvenaid http://nagi.ee/photos/Veiksw/13821689/in-set/169207/
ei tabata, siis läheb televiisor loosi kõigi osavõtjate vahel loosiauhinnana.

7. Osavõtumaks 5 eurot, millest 25% läheb loosiauhinnaks ühele võistlejale. Rahaline loosiauhind loositakse osavõtjale peale võistluse lõppu.

8. Püüda võib nii kirptirgu kui sikutiga, mille küljes saab kasutada ka erinevaid peibutisi, kuid kasutada võib ainult ühte püügivahendit korraga.

Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.

Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.

Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.

Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.

Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Loe edasi: Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

28. Viru maratoni võitis Even Toomas

2012. aasta Viru maratoni võitja Even Toomas finišis. Foto: Tarmo Haud

Täna Mõedakul peetud 28. Viru maratoni finišijoone ületas esimesena Even Toomas. Mees läbis 42 km ajaga 1:50:06,8. Eveni järel tuli teiseks Siim Ala Elva Suusaklubist ajaga 1:50:53,4. Kolmanda koha saavutas Yuri Myasikov, lõpuaeg 1:51:31,7.

Kiireim naine finišis oli Kadri Lehtla ajaga 2:03:21,4. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 750
suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel üle 180 suusataja. Esimesena jõudis finišisse CFC Jaak Mae Suusakooli sportlane Alvar Andres Virkus ajaga 1:13:34,1. Kiireim naine Relika Toome läbis distantsi ajaga 1:23:18,6. M-15 klassi parim oli Matthias Kalev tulemusega 1:15:03,7 ning N-15 klassis Mairis Õispuu ajaga 1:25:27,4.

Teami Värska Laht koosseisus sõitnud Even Toomase sõnul tuli võit väga raskelt. Loe edasi: 28. Viru maratoni võitis Even Toomas

Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Albu Põhikoolis toimus eile, 27. jaanuaril juba üheksandat korda õpilaste võistulugemine „Hansenist Tammsaareni”.

Pärast ennelõunast külaskäiku Tammsaare-Põhja tallu ehk Vargamäele koguneti Albu mõisa, kus praegu tegutseb kool. Võistulugemisest võttis sel aastal osa 77 õpilast üle Eesti: Tartust, Rakverest, Pärnust, Kuressaarest ja mujalt, lisaks kolm õpilast välisriikidest: kaks Riia eesti põhikoolist ning üks neiu Aleksandrovka keskkoolist (Krimmist).

Õpilased jagati vanuste järgi gruppidesse ning iga vanuserühma tekstiesitust kuulas ja jälgis žürii. Nende otsuste põhjal selgitati vanusegruppide parimad ning anti välja eripreemiaid.
Noorem vanuserühm (5.-6. klass):

  • Eripreemia – Anastassia Koržova Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
  • Eripreemia – Maria Kraav Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
  • Eripreemia – Elisabeth Klementi Pärnu Koidula gümnaasium, õpetaja Ebe Saarna
  • III koht – Maarja Tiits Jõgeva ühisgümnaasium, õpetaja Inga Reinumägi
  • II koht – Karl Oskar Stalte Riia eesti põhikool, õpetaja Anne Laur
  • I koht Helena Harriet Tamm Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium, õpetaja Kaia Pihlak

Loe edasi: Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Vanad Ruhnu talud olid ümarad

Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.

1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik

Ärge jätke e-rahvaloendusel osalemist viimasele hetkele!

Statistikaamet tuletab meelde, et internetis saab rahvaloendusel osaleda vaid veel loetud päevad ja soovitab seda mitte jätta viimasele hetkele. E-rahvaloendusel saab osaleda kuni 31. jaanuari hilisõhtuni.

27. jaanuari kella 23 seisuga oli e-rahvaloendusel isikuankeet täidetud 600 077 inimese kohta, mis on enam kui 45% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt oli loendatuid enim Tartumaal (52%) ja Harjumaal (51%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Neid, kes e-loendusel ei osale, külastab ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendaja.

Rahvaloenduse kohta lähemalt www.REL2011.ee
Rahvaloendus Facebookis <http://www.facebook.com/Rahvaloendus> ja Twitteris <http://www.twitter.com/rel2011>

Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad tänavu novembri lõpuks. Kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

Jaanuari alul allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis saamaja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.
Selliseid peremaju ehitatakse Sinimäe hoolekandekülasse kuus<br>Vaivara Kaja
“Praegu on meil käsil klientide kaardistamine,” rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm. “Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud –  Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda. Loe edasi: Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Täna valitakse Tammsaare kirjanduspreemia laureaadid

Täna, 28. jaanuari hommikul istub 35. korda koos A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii, et valida välja lugejapreemia laureaat ning õpilastööde hulgast 2011. a. A. H. Tammsaare nimelise Albu valla noorte kirjanduspreemia laureaadid. Žürii esimees on Kalju Kertsmik.
Tänapäeval kella 12–15 toimub juba 32. Tammsaare rahvamatk Järva-Madise vallamaja juurest üle Vargamäe Simisalusse. Kõik huvilised on oodatud matkama. Peakorraldaja Albu valla rahvamajade juhataja Malle Lomp.