2011 Archives

Indigolaste jõulukontserdid Tallinnas ja Tartus

Jõulud, jõulud. Mis asjad need jõulud siis on? Mandariinide püha? Jeesuse sünnipäev? Osturalli? Üks asi on kindel, suur pere tuleb kokku ja Indigolapsed annavad endast parima, et sütitada teie südames olev leek veel vägevamalt põlema. See on andmise, mitte saamise püha. Kudugu vanaemad teile sokkidesse armastust ja kuduge igaüks soojust omal moel sõprade südameisse. Vahel võib olla üks tõeline kallistus rohkem väärt kui terve kopatäis kulda ja karda.

Indigolapsed on tuntud oma südamlike ja intiimsete kogupere kontsertide poolest, mille publik ulatub lasteaialastest vanaemadeni. Etno-folki viljelevasse bändi kuuluvad mitmed noored tippmuusikud nagu tšellist Joosep Kõrvits ja mitmete Eesti superstaaridega koos esinenud kitarrist Priit Jääger. Laulja Aive Asperki asemel esineb kontserdil suvel Indigolaste trummariga abiellunud Aive Siitan.

Eesti uuerahva vanasõna: “Ära jõuluks jampsi kingi, paksud saavad rikkaks aga süda jääb tühjaks!”

Kontserdid toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 19 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis.
Kolmapäeval, 14. detsembril 19 Tartus Genialistide klubis.

Piletid Tallinnas 8 ja 10 eur, Tartus 7 ja 9 eur. Alla meetri mehed tasuta!

Indigolaste laule ja veel infot kodulehelt!

Aastavahetus Suurel Munamäel

31. detsembri õhtul alates kella 23-st kogunetakse juba traditsiooniks saanud aastavahetussündmusele Haanjasse, Suurele Munamäele. Meeleolu hoiab joonel tantsumuusika ning soovid saadetakse laternatega uude aastasse.

Südaööl ilutulestik ja peale seda saab torni (pilet 2 €, kehtib ka rahvamajas).

Avatud on Tornikohvik. Oodata võib üllatusi!

Kell 01 algab Haanja rahvamajas pidu ansambliga SPIDO (pääse 2 €).

Sündmuse lehekülg Facebookis!

Kohtumisteni!

Aastavahetuse tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. See on meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu tähed liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust.
31. detsembril tantsime Võrumaal Sänna Kultuurimõisas läbides 4 tunni jooksul 5 rütmi (voolamine/staccato/kaos/ lüüriline/vaikus). Alustame tantsu kell 22 ning lõpetame umbes kell 2 hommikul. Kosmilise tantsumuusika, visuaalid ja eriefektid panevad kokku Hendrik ja Hindrek Sänna Kultuurimõisast.
See öö võib olla taevalik, avardav, külluslik, hullumeelne, pöörane, metsik, ekstaatiline kohtumine iseendaga universumis.
Mõtle juba kodus varem valmis sinu taotlus sellele reisile.
Aastavahetuse pakett algab juhendatud reisiga meie päikesesüsteemis Sänna Taevarajal: kultuurimois.kultuuritehas .ee/taevarada.html
Lisaks on paketi sees majutus Sänna mõisas ning külluslik taimetoidu pidusöök peale Suurt Tantsu. Veel sügavama kogemuse soovijaile pakume võimalust saabuda päev varem ja puhastuda suitsusaunas Pärlijõe kaldal.
Soovituslik osalustasu on 35 EUR.
Kõik peo organiseerimisse panustavad inimesed on vabatahtlikud ning kogu tulu läheb Sänna Kultuurimõisa ülalpidamiskuludeks talvisel perioodil.
Palun anna oma osalemissoovist teada kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 88 929 (Kadi).
Sänna Kultuurimõis asub Võrumaal Rõuge vallas arhailises puitmõisas. Tants toimub mõisa suures saalis, kus kohtuvad mõisa läänetiiva maine ja idatiiva kosmiline energia. Samas saalis on üleval mastaapne astronoomiliste fotode näitus.

Sänna Kultuurimõis

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses” astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.
Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739, koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.
Tänavu Tartu Ülikool rahvusmõtte auhinna pälvinud 86-aastane Vello

Salo loeb käesoleval semestril loenguid armastusest ka Tartu Ülikoolis.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium” algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Raplamaa.ee

Fotol: Vello Salo/eelk.ee

MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed.

Klubi Tartu Maraton

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva, annab teada ilmauudiste portaal.

Saare maakonda eile tabanud tormi Friedhelmi üks kurioossematest vägitegudest oli Kuressaare trahter Veski tiiva murdmine.

Nelja tiiva asemel on tuulikul nüüd kolm tervet ja üks köndistatud tiib. Tiib murdus eile hommikul ning õnneks keegi viga ei saanud.

Ilmajaam.ee

Metsaliidule teeb muret metsaomanike jaoks halvenev majanduskeskkond

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
Üldkoosolek kiitis heaks EEML-i põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Ridala vald tähistab 20. aastapäeva hulga üritustega

Eile oli Ridalas rahvapidu. Täna, 10. detsembril kell 17 toimub Uuemõisa Valges saalis kontsert „Haapsalu kammerkoor 5”.

Pühapäeval, 11.detsembril kell 15 on Uuemõisa Valgesse saali kutsutud beebid.

Esmaspäeval, 12. detsembril on Ridala vallale omavalitsusliku staatuse kinnitamise 20. aastapäev. Sellel puhul pakub vallavanem kella 9–10 hommikukohvi ja avatud on külalisteraamat „Südamelt ära”.

Kella 10-16 on täistundidel valla lasteaialaste ja kooliõpilaste kontserdid Valges saalis, välja on pandud foto- ja meenekonkurssidele esitatud tööd.

Kella 12-16 saab vallarahvas vallaametnikega Uuemõisa ühingu ruumides juttu ajada. Kella 16-17 toimub volikogu esimehe kellaviietee.

Reedel, 16. detsembril kell 15 on Ridala koolimajas pidulik pensionäride pärastlõuna. Kell 20 algab Uuemõisa mõishoones küladevaheline mälumänguturniir.

Reedel ja laupäeval, 16.-17. detsembril kella 10-16 on Tänava talu miniloomaaias avatud väikelaste jõulumaa.

Laupäeval, 17. detsembril kella 10-17 toimub Parila seltsimajas külaturg.

Põlva jõululaat meelitab viguritoaga

Laupäeval, 10. detsembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval jõululaadal pakutakse lisaks tavapärasele jõulutamisele ka põnevaid tegemisi viguritoas ning uudistamist miniloomaaias.

Nii näitavad underground-is sisse seatud viguritoas päkapikud, kuidas elevantide hambapastat tehakse, kuidas võlukepikesega tuld süüdatakse, kuidas ühest pudelist saab välja valada kolme erinevat jooki, kuidas nähtamatu aine tuld kustutab jms.

Väikses fuajees on end jõulululaada ajaks sisse seadnud kääbuslambad, küülikud, haned, kanad, tuvid jne.

Lisaks sisustavad laadaprogrammi jõuluvana, Põlvamaa mandoliinide orkester, lõõtsapoiss Mart Kirotar, Põlva keskkooli raamatusõprade ringi liikmed näidendiga „Jõulu eel” ja Põlva ühisgümnaasiumi näitering etendusega „Tähevalguse kuningriigis”.

Täistuuridel töötab kohvikus pannkoogi- ja piparkoogitehas, õpetatakse ka piparkoogimaja valmistama. Loomulikult pakub laat võimaluse jõuluvana kingikotte täita.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa inimestele ausamba

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

„Sel aastal täitus planeedil Maa seitse miljardit inimest, kuid Eestis elab meid vaid miljon. Need numbrid annavad põhjust sügavamalt mõtiskleda just rahvastiku arengu teemadel,“ ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Värske Akadeemia vaatlebki rahvastikumuutusi maailmas ja Eestis.“

Akadeemia esitlusel tutvustatakse lühidalt värske numbri artikleid. Esmakordselt avaldatakse eestikeelsena ka mitme rahvastikuteaduste klassiku esseed.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Sänna kultuurimõisas on täna külas Jaan Kaplinski

Täna, 9. detsembri õhtul kell 19 on Sänna kultuurimõisa kirjandusklubil külas kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt. Teemaks on maailma loomine ning Kaplinski populaarteaduslik teos „Teispool sinist taevast“.

Umbes kell 21 võtab tegutsemisjärje üle Sänna kultuurimõisa filmiklubi. Sel korral ekraanil režissöör Darren Aronofsky film „Allikas“ („The Fountain“).

Kultuurimõisa suures saalis on üleval põnev ja mastaapne astronoomia fotonäitus. Võib julgelt varem saabuda, et rahulikult näitust nautida. Uksed avatakse kell 18.

Võimaluse korral võta kaasa midagi head-paremat teelauale panekuks!

Võnnu rahva jõulukuu kalender on tihe

11. detsembril kella 12-15 on Võnnu kultuurimajas avatud jõululaat. 13.-14. detsembril avatakse samas aga jõulumaa, kuhu saabuvad jõuluvana ja jõulumemm ning nende abilised päkapikud.

15. detsembril kell 13 korraldab Võnnu vald oma eakatele piduliku jõululõuna. Kavas on näitemäng, külla tulevad Ahja valla eakate lauluansambel ning memmede tantsurühm.

15. detsembril algusega kell 18 on kultuurimajas Võnnu näiteringi esietendus – lavale tuuakse „Häbemata kosilane”.

30. detsembril algusega kell 21 läheb lahti Võnnu valla aastalõputrall. Muusikat teeb ansambel PopPinder, samuti astuvad üles Meeksi mehed.

Lisainfo leiab Võnnu kultuuribloGist: http://vonnukultuur.blogspot.com

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Ruhnus uhus vesi liiva seest põneva piirikivi

Ruhnus Limo rannas on vesi liiva seest välja uhtunud väga huvitava piirikivi – suure graniitrahnu sisse tahutud sulusristidega piirimärgi. Kuna see ei ole esimene liiva seest välja tulnud piirimärk, võib arvata, et kogu rand oli vanadel ruhnlastel mingil põhjusel lõikudeks jagatud. Mere poolt kaldale uhutud adru vedamine põllumaale ja kaldaäärne angerjapüük tulevad pähe. Põhjused võivad olla ka ehk mingid muud.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik

Laupäeval on Urvastes juhuslike ettekannete konverents

Laupäeval kell 12 on Urvaste seltsimajas konverents, kus ettekannetega esinevad kõik need, kel on midagi öelda.

Teemapiiranguid ei ole. Ettekanne peab mahtuma 10 minuti sisse. Lisaks on viis minutit aruteluks iga ettekande järel.

Tule ja tee oma ettekanne või kuula teiste ettekandeid! Sissepääs prii. Ettetellimisel lõuna 2.50.

Kontakt: Mihkel 53541175 või mihkel.soon@gmail.com.

Jõud valis aasta tegijad

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa Spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias. Aasta tegija 2011 tiitli pälvis Erich Petrovits, kes oli 8.-10. juulini
Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängude korraldaja ja peakohtunik.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Petrovitsile Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Jõgevamaal toimuvate spordivõistluste peakorraldaja Tarmo Raudsepp.

Aasta noortetreeneriks valiti Jaan Tamm, kes tegutseb Tõstamaal kergejõustikutreenerina. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid korvpallitreener Indrek Ruut ja lasketreener Aleksandr Makarov.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohaliku omavalitsuse sporditöötaja ja piirkondlik spordisündmus.
Need tiitlid pälvisid maakonniti:
Aasta kohaliku omavalitsuse sporditöötaja 2011:

Valdur Kalme – Harjumaa
Jevgeni Sarri – Ida-Virumaa
Aarne Neimann – Jõgevamaa
Piret Reinfeld – Järvamaa Loe edasi: Jõud valis aasta tegijad

Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Läinud nädala keskel oli Saaremaa piimatööstusel külas Vahur Tõnissoo, põllumajandust tundva taustaga mees mandrilt, kes informeeris gruppi piimatootjaid uuest, mitmeid erinevaid sektoreid ühendavast koostöövormist, mis alles mõni kuu tagasi eluõiguse sai. Jutt on katusorganisatsiooni Farm In loomisest ja selle eesmärkidest.

Farm In juhataja Vahur Tõnissoo ja Saaremaa Piimaühistu juht Paul Alas tulevikuplaane pidamas. Foto: Vilma Rauniste

“Ärksamad tootjate ühistud moodustasid n-ö katuse ehk keskühistu nimega Tulundusühistu Farm In. See on Eesti tootjate organisatsioon ja mind volitati seda käima lükkama. Olen terve elu põllumeestega koos tööd teinud ja põllumajanduse valdkonnas töötanud. Arvan, et saame selle ettevõtmisega hakkama,” ütles Farm In juhataja Vahur Tõnissoo nii enda kui loodud firma tutvustuseks.

Farm In registreeriti tänavu augustis, nii et ajalugu pole veel ollagi, kogu tegevus on käivitamisfaasis. Liikmesorganisatsioone on kaheksa: E-Piim, Kevili, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu (Pärnu- ja Raplamaa tootjad), MTÜ Ühispiim (Virumaa, Harjumaa, Järvamaa), Rakvere Piimaühistu, AS Metsaküla Piim (Harjumaa). Kogu liikmete arv on ca 700.

“Farm In on väikeste kuludega isemajandav organisatsioon, selleks et teha ühiselt suuremahulisi hulgioste. See on ostu-läbirääkimistel päris suur jõud. Teine eesmärk on ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Loe edasi: Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Otepää segakoor Eveko ja naiskoor Emajõe Laulikud annavad Tartus ühise kontserdi

Sel laupäeval, 10. detsembril kell 16 algab Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis kontsert “Jõuluõhtul”, kus esinevad Otepää segakoor Eveko ja Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, dirigeerib Vilve Maide. Kontsert on tasuta.

Eveko segakoori ja Emajõe Laulikuid ühendab suurepärane dirigent Vilve Maide. Emajõe Laulikuid juhatab Vilve Maide koori sünnist alates ehk 2003. aastast. 2008. aastal kutsuti Vilve oma kodukandis Otepääl tegutseva Eveko segakoori dirigendiks ja alates 2011. aastast on ta Karlova gümnaasiumi
koorijuht ning Tartu neidudekoori Kurekell dirigent.

Laupäevasel jõulukontserdil dirigeerivad Vilve Maide kõrval ka koormeistrid Lembi Oja ja Mariell Piispea. Kontsertmeister on Inna Samuilov.

Kontserdi kava on mitmetahuline, kuid viitab kindlalt lähenevatele pühadele. Jõuluõhtu ootus saab kontserdi lõpus oma pühaliku alguse, kui kahe koori esituses tuleb ettekandele Ester Mägi teos “Jõuluõhtul”.

Nele Nemvalts

Laupäeval toimub Võrus jõululaat

Laupäeval, 10. detsembril toimub Võru kesklinna pargis jõululaat, kust saab soetada käsitöö- ja kunstikaupu ning erinevaid toiduaineid.

Tänavu kaubeldakse Võru linna jõululaadal juba seitsmendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi sada kauplejat. Tullakse nii Tallinnast, Võru-,
Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.

Laadalt saab osta kodumaist talutoodangut ja hoidiseid, käsitööd, ehteid, kootud sokke jm esemeid, ravimtaimi, piparkooke, jõululinikuid, vaipu, jõulupärgi ja -ehteid.

Kell 10 avab laada ning kuulutab jõulurahu välja linnapea Jüri Kaver. Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi. Kell 10.30 toimub jõuluvanaks riietumise võistlus ning kell 11 peetakse maha heategevuslik oksjon, mille tulu läheb lastekodus elavatele Võru linna lastele.

Laat kestab kella 9–16.

Marianne Mett

Rakvere targa maja kompetentsikeskus sai rahastuse

Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas 7. detsembril toimunud juhatuse koosolekul toetada sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus poolt Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) meetmesse “Kompetentsikeskuste arendamine” esitatud projektitaotlust „Targa Maja Kompetentsikeskus” 3 190 387 euroga.

SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul loob keskuse rajamine eeldused reaalseks koostööks kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel. Projekti nõustab OÜ Heiväl Consulting .

Hilje Pakkanen

Sindi ootab aasta inimese kandidaate

Kuni 15. jaanuarini 2012 ootab Sindi linnavalitsus ettepanekuid 2011.a. Sindi aasta inimese kandidaatite kohta.

Sindi linna aasta inimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Kandidaate saavad esitada linnavolikogu liikmed, linnavalitsus, Sindi asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja Sindi linna elanikud.

Kirjalikke taotlusi, kuhu on ära märgitud kandidaadi nimi koos põhjendusega, oodatakse aadressil: Sindi linnavalitsus, Pärnu mnt 12 või e-posti aadressil sindi@sindi.ee.

Aasta inimene 2010 tiitli pälvis spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener Mihail Shorin.
Sindi aasta inimene kuulutatakse traditsiooniliselt välja Eesti Vabariigi aastapäeval.

Viktor Kaarneem

Nõo vallamajas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust

Täna, 8. detsembril kella 8.46 ajal tuli Nõo vallamajja alkoholijoobes mees, kellel oli nuga käes. Mees ähvardas vallamajas olnud isikuid vägivallaga ning lõhkus kahe ukse klaasid.

Ründaja sai ukseklaasi lõhkumise järel kergeid vigastusi. Nõo vallavanem Rain Sangernebo sõnul andis ta juhtunust teada politseile ning õige pea saabus sündmuskohale kohalik politseiametnik.

„Politseinik üritas meest majast välja meelitada, et meie töötajate elud ohus ei oleks, kuid ründaja ei olnud nõus hoonest lahkuma. Seejärel haaras politseinik mehe käes olnud noast kinni nii, et noatera selg jäi pihku, tõmbas selle tal käest ning viskas selle ohutusse kaugusesse. Kui ründaja oli relvituks tehtud, tõmbas politseiametnik ta põrandale maha, pani käed raudu ning jäi ootama täiendavaid politseijõude,” kirjeldas juhtunut vallavanem Rain Sangernebo.

Politsei viis kinnipeetud mehe esmalt meedikute juurde ning pärast esmaabi osutamist kainenemisele.

Praegu on teada, et vallamajja tulnud mees on 44aastane Elva linna elanik. Kuriteo motiiv selgub uurimise käigus. Kuna kinnipeetud mees oli kuriteo toimepanemise hetkel tugevas alkoholijoobes, paigutati ta arestimajja kainenema. Mees kuulatakse kuriteos kahtlustatavana homme, kui ta kaineks saab.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitletava paragrahvi järgi (KarSi § 263 p 3).

600 ajateenijat läheb rännakule

nakvaljaope ajateenija — Kuperjanovi JVP Nooremallohvitseride baaskursuse ajateenijad väljaõppes. Nursipalu, november 2011.

Kuperjanovi jalaväepataljonis lõpetavad ajateenijad järjekordse väljaõppetsükli rännakutega Võrumaal. Rännakutel hinnatakse ajateenija vastupidavust ja rajal olevates kontrollpunktides täidavad ajateenijad praktilisi ülesandeid, millega näitavad väljaõppes saadud teadmisi ja oskusi. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa.

13.-15. detsembril korraldavad Kuperjanovi jalaväepataljoni kaadrikaitseväelased ajateenijatele sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseri baaskursuse lõpurännakud Võru ümbruses. Sõduri baaskursuse rännaku pikkus on umbkaudu 30 kilomeetrit ja nooremallohvitseride baaskursuse rännak umbkaudu 100 kilomeetrit. Kokku võtab rännakutest osa üle 600 ajateenija. Sõdurid tohivad kasutada rännakuks üldkasutatavaid teid või alasid, mille kasutamine on varem kokku lepitud.

„Rännak on sõdurile kindlasti väljakutse, ajateenijad peavad andma lühikese, kuid väga intensiivse eksamisessiooni ajal maksimumi,“ ütles sõduri baaskursuse rännaku üldjuht leitnant Lauri Kriisa Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab sõduri baaskursuses osalenule õiguse kanda Kuperjanovi jalaväepataljoni embleemi pealuu ja kontidega. Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad nooremseersandi auaste ja õiguse juhtida jaosuurust üksust.

Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsüklid lõppevad 2012. aastal suurõppusega Kevadtorm, seejärel arvatakse nad reservi. Eesti kaitsejõudude tugevus peitubki reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse.

Lõuna Kaitseringkond tänab Võrumaa inimesi mõistva suhtumise eest. Eesti kaitsevõime tagamine ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, iga üksikisik ja organisatsioon annab oma panuse riigi kaitsevõimesse.

kpt Kristjan Kostabi, Lõuna Kaitseringkonna teabeohvitser