juuni 2011 Archives

Tallinna Ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Erki Russow

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis 30. mail instituudile direktorit. Kandidaate oli kaks – praegune direktor Magnus Ilmjärv ning arheoloogia osakonna juhataja Erki Russow. Valituks osutus Erki Russow.

Erki Russow on lõpetanud Tartu Ülikooli arheoloogia erialal (1997) ning Tartu Ülikoolis kaitsnud ka magistri- ja doktorikraadi. Erki Russowi
teadustöö uurimissuundadeks on Euroopa ajaloolise aja arheoloogia, linnaarheoloogia ning kesk- ja uusaegne esemeline kultuur. Ta on osalenud või juhatanud mitmeid arheoloogilisi kaevamisi Saksamaal (Lübeck, Dresden) ning järeldoktorina töötanud Londonis Society of Antiquaries of London kutsel Suurbritannia linnaarheoloogiaga tutvumiseks. Ta on osalenud kolmes sihtfinantseeritavas teadusteemas, praegu on ta ühe Eesti Teadusfondi grandi hoidja. Russow on kutsutud 2012. aastal Briti Akadeemia stipendiaadina külalisteadlaseks University College of Londoni arheoloogia instituuti.

Erki Russow asub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori ametisse alates augusti keskpaigast, tema eelseisev ametiaeg kestab viis aastat.

Maiki Voore

Jõhvis liduvad täna kontorirotid

Täna toimub Jõhvi kesklinnas kontorirottide jooks. Rat Race’i eesmärk on tuua kontoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik võidujooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes mapp ja mobii ltelefon, jalas spordijalatsid. Palun mitte segi ajada stilettojooksuga! Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race 2002. aastast Tallinna Vanalinna Päevade avalöögina.

1Jõhvi Rat Race 2011 toimub alles teist korda ja traditsiooniliselt taas 1. juunil.

Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu Ida- Virumaa vaesusriskis elavate suurperede lapsi, toetamaks piiratud võimalustega laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist.

Rat Race Jõhvi 2011 toetab Iisakus elavat kasuperet, kus viie bioloogilise lapse ema Ester Treilmann on võtnud 2006. aastal enda hõlma alla ka viis kasulast – kõik ühe pere õed ja vennad. Oma lastest on neli juba iseseisva elu peal

Heategevusliku jooksu ajakava:

12:00 registreerumine
12:15 soojendusharjutused
13:00 start
14:00 venitusharjutused
14:20 autasustamine
15:00 ühineme mängudefestivali “Terve elu on mäng” rongkäiguga Kontserdimaja juurde

Rootsi läinud loomapidaja jättis kassid tallu surema

Saaremaa Kaarma vallavalitsuse ja veterinaarametnike koostöös päästeti nälga suremast juba kilet, toidupakendi- ning vahtplastitükke söönud kolm kassi, kelle Rootsi kodanikust omanik oli jätnud tallu saatuse meelevalda, kirjutab tänane Meie Maa.

Kaarma vallast Endla küla taluhoonest leitud kassid on ka kuu pärast leidmist apaatsed, kuid loomade turvakodu inimeste kinnitusel nende seisund kogu aeg paraneb. Foto: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

“Leidsime talust kolm kassi, nad olid arglikud ning alatoitunud,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. “Alguses olime saanud küll teate neljast kuni kuuest kassist, kuid kohapealt leidsime neist kolm, teised olid kas hukkunud või minema jooksnud. Igatahes avanes talus ebameeldiv vaatepilt – kassidel polnud enam süüa ja puudus ka liivakast, väljaheited olid tehtud põrandale.”

Kolme kassi päästmise operatsioon sai alguse 25. aprillil, kui Rootsist laekus kassid hüljanud naise tuttavatelt Eesti Loomakaitse Seltsi teade, et Kaarma vallas Endla küla talus on kassid jäänud omapäi, omanik oli aga sõitnud Rootsi.

Edasi loe siit.

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali, kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

USA saatkond kinkis Puka koolimajale uue katuse

Ameerika saatkonna toetuse abil paigaldati Puka vana koolimajale uus katus. Täna, 1. juunil toimub Puka kooli ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse renoveerimisprojekti pidulik lõpetamine.

Üritusel osalevad USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ning Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise esindajad, kes organiseerisid tööde teostamist ning finantseerimist. Töid teostas AS Merko Tartu ning projekti kogumaksumus oli 501 909 USA dollarit.

Saatkonna rahastamisel ehitati Puka vana koolimajale uus kivikatus, asendati mädanenud katusekonstruktsioonid uutega ning soojustati pööning. Samuti paigaldati uus vihmaveesüsteem.
Puka vana koolihoone on ehitatud 1937. aastal. Hoone on kahekorruseline ning kõrge kelpkatusega. Vana koolihoone on muinsuskaitse all. Hoone on kasutusel koolimajana juba aastast 1937. Lisaks Puka keskkoolile tegutseb hoones Valga maakonna ainuke kunstikool. Puka keskkoolis õpib 138 õpilast ja töötab 22 õpetajat.

Kell 11 toimub pidulik tseremoonia Puka koolis ja 13.15 Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses.

Lisateavet USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna humanitaarabi programmide kohta leiab aadressilt: http://estonia.usembassy.gov/odc.html#human

USA saatkonna pressi-ja kultuuriosakond: Mairis Tuisk, tel 668 8150, tuiskm@state.gov

Täna sõidab Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeo tramm

Täna kutsuvad XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” loojad kõiki sõpru ja huvilisi maa ja ilma peo motiividega kaunistatud trammi nr 4, mis sõidab liinil Tondi-Ülemiste.

Üllatustetramm alustab Ülemiste peatusest kell 11.50 ja lõpetab sealsamas kell 14.15. Trammireisijaid tervitavad suvise noortepeo loojad ja peolised laulu, tantsu ja pillimängu ning mitmete rõõmsate tervitustega meie sõpradelt ja toetajatelt.

“”Maa ja ilm” on koondanud enda kõrvale palju vahvaid toetajaid ja koostööpartnereid, kellega koostöös sündis mõte teha lastekaitsepäeval midagi lõbusat ja meeldejäävat, et kutsuda kõiki selle suve suurpeole”, ütles programmijuht Raul Talmar. “Meie soov on, et kõik reisijad, kes sel päeval meie trammi satuvad saaksid lisaks trammisõidule oma teele kaasa ka hea tuju ja võibolla, et midagi näppugi!” lisas Talmar. Trammiga sõidavad XI noorte peo kunstilised juhid ja peolised.

XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimub 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui ka tantsupidu toimuvad lauluväljakul. Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Ene Kõiv enda valmistatud kotiga. Foto: Johannes Haav

Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.

Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.

„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.

Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.

Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Võrokiilne teos Hilaro juubõlikontsõrdil

Pühäpäävä oll’ Võrol Kandlõ kultuurimajan segäkoori Hilaro 20. kuunlaulmisõ aastalõ pühendedü kontsõrdisar’a perämäne kontsõrt. Edimäst kõrda laulti sääl viiemeistri Kruusimäe Aare teost «Paar palvid» Kauksi Ülle sõnno pääle.

Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.

Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.

Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».

Harju Ülle, Uma Leht

Võrokõisilõ uma lipp!

Ilvese Aapo,
Räpinä miis

Perämädsel võrokõisi tsõõriklavval tull’ jälki jutus, et võrokõisil olõ õi umma lippu ja olõ õi hümni. Hümniga lätt vast viil paar Umma Pito aigu, a kül tä tulõ. Om jo parõmb, ku hümn kujonõs esi – rahvas laul tä hindä süäme perrä vällä ja tuu om pääle pito kõrraga kuulda. Lipuga omma as’a tõistmuudu.

Mille võrokõisilõ lippu vaia om? Ma looda, et säänest küsümüst tekü ei, a egäs juhus õks kõnõlõ veedükse. Kuigina hallõ om, ku võrokõisil om määnegi pido vai kokkosaaminõ vai märgotus, a masti olõ õi tõmmada midägi. Päälegi om setodõl joba illos lipp, võrokõnõ saa õi ummõtõ sitõmb olla. Kimmäle andnu uma lipp võrokõsõlõ ka hindätiidmist mano.

Lippu saanu kas vai hammõ pääle tikki vai märgi pääl rõnnan hoita. Muido saa õi inne arvo, et tõõnõ inemine võrokõnõ om, ku tä kõnõlõma nakkas. A egä kõrd julgu õi kiäki võõra inemisega kõrraga uma keelen kõnõlda. Nii või minnä tükk aigu, inne ku välläütlemise vai sõnno perrä arvo saias, et tõõnõ om kah õks samast kandist peri. Tuu tähendäs, et om vaia universaalsõt võrokõsõ märki vai tõistmuudu üldä sümbolit, ja tuu märgi otsmisõ man olnu kavval kõrraga lipp kah är tetä.

Vahejutus kõnõlõ, et üts soomõ-ugri kiili uurja Poolamaalt, Szymon Pawlas, om vällä paknu soomõ-ugri lipu mõttõ ja kavandi. Sääl om soomõ-ugri riike lipuvärvega Skandinaavia rist – tuu om heraldilinõ (heraldika – vapisüstem, kon egä märk ja värv tähendäs midägi kimmäst – UL) termin ja näütüses Seto lipul kah – ja tuu rist om köüdetü katsakannaga.

Katsakand om heraldilisõn keelen pükälrist, eestläse jaos Muhu mänd. Katsakand om kimmäs märk, tuud om Võromaal kah väega pall’o tarvitõt ja mul olnu õs midägi tuu vasta, ku tä võrokõisi lipu pääle kah jõudnu. Loe edasi: Võrokõisilõ uma lipp!