Suvetormid tegid metsadele päris suurt kahju

Juuli lõpus ja augustis Eestis möllanud torm tegi metsadele küllaltki suurt kahju, tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Marko Sahtel eilsel metsasektori infopäeval.

15. septembri seisuga sai tormi tõttu kannatada 1982 hektarit metsa, mis hõlmab 295 000 tm puitu. Sellest moodustasid erametsad 1174 hektarit ja 157 000 tm. Võrdluseks tõi Marko Sahtel 2005. aasta jaanuaritormi, mil sai kahjustada üle 650 000 tm puitu.

Sahtli sõnul ei saa välja tuua kindlat tüüpi metsi, mida torm kahjustas. Kahju ulatus kõiksugustesse metsadesse, nii noortesse kui vanadesse, looduskaitse all olevatesse kui majandusmetsadesse. Torm paistis silma sellega, et ei esinenud ühtset tormikoridori, vaid tormikahjustused esinesid nii öelda laikudena.

Võrus kaovad autodelt peeglid

Foto: fotoalbum.ee
Võru politsei palub abi seoses sellega, et linnas varastati ööl vastu teisipäeva paljudelt autodelt peeglid.

Luha tänaval varastati maja ette pargitud BMW-lt mõlemad peeglid, kahju 14 000 krooni. Olevi tänaval varastati maja ette parkimisplatsile pargitud sõidukilt BMW kaks küljepeeglit, kahju 26 000 krooni. Samal tänaval pargitud sõidukil Audi A8 läksid kaduma küljepeeglite klaasid. Sarnased vargused toimusid ka Vilja tänaval, Kooli tänaval ning Koreli tänaval.

Võru politsei palub kõigil, kes teavad midagi nendest vargustest või kellele on pakutud peegleid odavalt müüa, teatada politsei lühinumbril 110 või telefonil 5220910.

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Õpetajaid oodatakse mahetoidu infopäevale Tartusse

Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI korraldab 25. oktoobril Tartus kooliõpetajatele infopäeva „Toidutootmine, tervis ja keskkond. Mahepõllumajandus.“, mis pakub õpetajatele võimaluse täiendada oma teadmisi toidutootmisest ja mahetoidust.

Foto: www.uganditk.ee
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja, mahepõllunduse ja keskkonnakaitse spetsialist Sirli Pehme kõneleb järgmistel teemadel: Millised on kaasaegse toidutootmise probleemid? Kuidas on seotud toit, tervis ja keskkond? Mis on mahetoit? Mille poolest erineb mahetoit tavatoidust? Kuidas on mahetoidu teema kajastatud kooliõpikutes? Millised on võimalused mahetoidu teema õpetamiseks koolides?

Ettevõtmine toimub 25. oktoobril algusega kell 9.45 hotell „Tartu“ konverentsisaalis aadressil: Soola 3, Tartu (II korrus). Osavõtusoovist palutakse õpetajatel teada anda kuni 18. oktoobrini 2010. Infopäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Infopäev korraldatakse Grundtvigi täiskasvanuhariduse programmi toel projekti „Science for Consumers“ raames.

Allikas: Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI, www.uganditk.ee

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Anna koos paljude eurooplastega oma hääl GMOde vastu!

Veebileheküljel Avaaz.org kogutakse allkirju geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastu. Kui miljon häält on koos, saab GMOde vastase pöördumise esitada Euroopa Komisjonile.

Miljon häält on kohe-kohe kokku saamas, hääli lisandub kõikjalt Euroopast metsiku kiirusega.

Kui oled GMOde vastu, anna oma hääl siit: https://secure.avaaz.org/en/eu_gmo/?vl

Põhjus, miks Avaaz.org  allkirju koguma hakkas, seisneb selles, et hiljuti kiitis Euroopa Komisjon pärast 12 aastat heaks geneetiliselt muundatud vilja kasvatamise, seades sellega GMOde kasvatajate lobitöö rahva huvist olulisemale kohale. 60 protsenti eurooplastest arvab, et enne kui asume kasvatama geneetiliselt muundatud kultuure, peame omama rohkem informatsiooni, millist kahju võivad need tekitada tervisele ja keskkonnale.

Eesti sai õiguse korraldada Euroopa uneuurijate kongress

Ligi paar tuhat uneuuringutele pühendunud teadlast ja arsti kogunevad Tallinna, kui siin toimub 2014. aastal Euroopa Uneuuringute Seltsi (ESRS ehk European Sleep Research Society) 22. kongress.

Tegemist on seni suurima meditsiinialase teadusüritusega Eestis. Kunagi varem pole siin nii suurt tippteadlaste ja arstidega kongressi toimunud. Kongressipaik on Solarise keskus, osalejaid saab olema 1500-2000 ja üritus kestab 5 päeva. Nii otsustati septembris Lissabonis 20. ESRS kongressil, kus lõppvoorus oli Tallinnale konkurendiks Genf, teatas Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa.

Foto: unehoiukeskus.kubija.ee
ESRS kongressid toimuvad üle aasta, järelikult on selle meditsiiniharuga tegeldud Euroopas umbes 40 aastat. Kongressist loodetakse olulist panust unemeditsiini alase teadustöö arengule Eestis. Huvitav on seejuures, et Eestis peavad patsiendid seni veel enamikul juhtudel uneravi oma taskust kinni maksma. Eesti Haigekassa siiski juba menetleb unehäirete diagnoosimise ja ravi hinnakirja võtmist.

Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb alates aprillist 2005. Selts loodi Võrus, kui Kubijal toimus I Eesti Unemeditsiini Konverents. 2006. aastal astus EUS assotsieerunud liikmena ESRS-i. Tänu ESRS-le saame infot Euroopast, meil on ühtlustatud diagnoosimis- ja ravijuhised (guidelines) ja meie arstid ning keskused peavad läbima Euroopa tasemel sertifitseerimise protsessi, kirjeldas Mae Pindmaa kasu, mida rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine Eesti unemeditsiinile annab.

Rõuges peetakse laupäeval kapsapäeva

Eeloleval laupäeval, 2. oktoobril korraldab Alt-Lauri talu Võrumaal Rõuges kapsapäeva. Kapsapäeval õpitakse tegema hapukapsast, süüakse kapsapitsat ja kapsa-klimbisuppi. Samuti maitstakse kohalikus talupoes erinevaid kapsasorte. Kapsapäeva jututoas räägitakse, kuidas kapsast kasvatada, koristada, säilitada. Soovi korral saab kohalikult põllult ise talvevarusid korjata.

Kapsapäeva algus on kell 11. Ürituse korraldavad Rõugemaa toiduringi talud.

Viiratsis avatakse neljapäeval uus laululava

Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.

Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.

Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.

Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.

Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.

Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Meediakülast, hirmust ja õhinast

Erkki Peetsalu,
meediakülaelanik

„Ei tea, miks see mees Floridas naise ja neli last maha lasi?“ „Ei tea, miks naabrimemm juba nii kauaks metsa jääb?“ Mõlemad päevakajalised küsimused sisaldavad paraja annuse uudishimu ja hirmu, samuti kaastunnet ja soovi aidata. Kumb küsimus on olulisem – üheselt ei saagi vastata, sõltub vaatenurgast.

Elame globaalses meediakülas, kus igal hetkel tunneb keegi kusagil hirmu. Ärkame koos jahmatavate uudistega lõunapoolkeralt ja uinume põhjapoolkera kõige veidramate juhtumiste saatel. Üleilmainfo ronib sisse uksest ja aknast, kodukandi sõnumitele jääb üha vähem ruumi. Vähemalt igapäevasele praktilisele infole, mis ei ehmata ega jahmata. Seda eelkõige kommertsmeedias, mis enamiku inimeste tähelepanu oma lõa otsas hoiab. Mida siis teha, et kodukandi eluline info ka oma väljundi leiaks? Loe edasi: Meediakülast, hirmust ja õhinast