Silt: RMK

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö

Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.

2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee

Valmis Põlvamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg,  504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

Põlvamaa metsamajandamise kava esimesed peatükid hõlmavad üldist infot maakonna metsaalade hetkeseisust ning kolmas peatükk annab ülevaate, millised tööd ja plaanid on RMK-l Põlvamaa metskonnaga tulevikus.

Lisainfo Põlvamaa metsamajandamise kava kohta: RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, 505 5932

 

Valmis Valgamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg, 504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

NB! Valgamaa metsaülem Risto Sepp tutvustab homme, 28. septembril kell 10.00 Valgamaa kutsehariduskeskuses toimuval infopäeval piirkonna kava lähemalt. Osalemissoovist palutakse teada anda.

Info: RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp, 513 0147

Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

RMK kutsub seenepäevadele

Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender

Nädalavahetusel toimuvad Sagadis puupäevad

Eelseisval nädalavahetusel, 4. ja 5. augustil kell 11-17 toimuvad RMK Sagadi metsakeskuses puupäevad, kus põnevat tegevust ja avastamisrõõmu pakutakse igas eas huvilistele. Kõik üritused on külastajatele tasuta.

„Sagadi puupäevad on juba üheksandat korda toimuv pereüritus, kus huvilistele tutvustatakse kõike metsa, puude ja puiduga seotut,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus ja lisas, et tänavu saab uue tegevusena proovida täpset kätt ja silma ragulka, vanaaegset tüüpi jahioda ja pika vibuga.

Nädalavahetusel ootab uudistajaid ka vastavatud RMK Sagadi looduskool, kus puupäevad on peale põhjalikku renoveerimist esimeseks ürituseks. Uues avaras õppeklassis ootab puupäevalisi metsamuinasjutt, laboriruumides aga saab teadlase pilguga meid ümbritsevat keskkonda uurida.

Lisaks on puupäevade ajal avatud muuseumid ja õpitoad ning teadmishimulisi ootavad erinevad nuputamisülesanded. Metsamuuseumis saab teada, mis maitseb meie metsloomadele ning pidada pildijahti. Meisterdamishuvilistel on võimalus punuda laastukorvi, teha nahast ehteid, voolida valmis puukoorest uhke laevuke või meisterdada puidust mõni mõnus köögitööriist. Nuputamiseks leiate eri mõõtudes puslesid ja muid mänge, osavat kätt ja teravat silma saab proovile panna vibu- ja ragulkalaskmisel. Härrastemaja on metsataimede päralt – üles tuleb leida mõisaproua ravirohud ja maitsetaimed ning proovida saab ka ise erinevate ürtide tervendavat väge.

RMK suusamaraton lükkus külma tõttu edasi

Eile toimuma pidanud RMK Kõrvemaa Suusamaraton on lähtuvalt ilmaprognoosist ja ürituse meditsiiniteenistuse soovitustest edasi lükatud pühapäevale, 26. veebruarile.

Soodusregistreerimine suusamaratonile pikeneb 22. veebruarini. Registreerida saab internetiaadressil www.jooks.ee. RMK Kõrvemaa Suusamaratonil saab sõita 38 ja 19 kilomeetrisel rajal. Maraton toimub vabatehnikas, kuid kogu raja ulatuses on sisse sõidetud klassikajälg. Kavas on RMK lastevõistlused.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimuva suusamaratoniga algab kõigile liikumisharrastajatele mõeldud RMK Kõrvemaa Neliküritus. Nelikürituse arvestusse kuuluvad veel 28. aprillil peetav Kevadjooks, 14. juulil toimuv Triatlon ja 22. septembril sõidetav Rattamaraton. RMK eestvedamisel jätkuvad traditsioonilised lastevõistlused ning noortele jagatakse RMK metsatelgis metsatarkust.

Tuhanded lapsed on oodatud metsa

 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab kuni 2. märtsini lasteaia- ja                                                                                                    koolilastele looduskeskustes üle Eesti tasuta loodusõppeprogramme talvisesse metsa. Lastel on võimalik valida 18 RMK looduskeskuses toimuva enam kui 50 erineva loodusõppeprogrammi vahel.

 Põhirõhk talvekampaanial on talvise looduse tutvustamisel. “Klassi- või lasteaiakaaslastega metsa minna ning oma silmaga lindude-loomade toitumis- ja tegutsemisjälgi näha pakub lastele alati rohkem avastamisrõõmu kui pelgalt klassiruumis õpitu või raamatust nähtu,” märkis RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luks ning lisas, et maha sadanud lumi loob selleks head võimalused. Kindlasti tuleb metsaretkele selga panna ilmastikukindlad riided ja jalanõud.

Mullu tegid RMK looduskeskused 1500 programmi, millel osales ligi 30 000 osavõtjat.

 

Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

RMK õppepäev “Vanast uus” Haanja teabepunktis

Riigimetsa Majandamise Keskuse Loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkond korraldab Haanjas pühapäeval, 2. oktoobril 2011 näputööhuvilistele õppepäeva „Vanast uus“.

Õppepäev algab kell 10 RMK Haanja teabepunktis. Päev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Õppepäevast saab osa võtta kuni 30 inimest (igal täistunnil korraga 6 inimest). Tehakse paku- ja taimetrükki naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Kaasa võtta puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne). Mustri trükkimiseks kasutame puulehti ja trükipakke (templeid). Värv, millega trükime, on spetsiaalselt tekstiilile trükkimiseks, mis pärast kinnitamist on pesukindel.

Meilt on vajadusel võimalik osta ka kotte (a´5,00 EUR) ja rätikuid (a´1,60 EUR), millele peale trükkida.

Õppepäeva juhendab ja meisterdajaid vajalike materjalidega varustab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Kuna meisterdamisel saab korraga igal täistunnil kaasa lüüa maksimaalselt 6 inimest, siis soovijail tuleb kindlasti eelnevalt end õppepäevale registreerida hiljemalt 29.09.2011, kas telefonil +372 524 0187 (Krista Näkk) või e-postiaadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Registreerida saab kellaajaliselt järgnevatele täistundidele: 10, 11, 12, 13, 14. Õppepäev on osavõtjatele TASUTA.

Kohtumiseni RMK Haanja teabepunktis!

Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Mitu tuhat inimest koguneb eeloleval laupäeval RMK ja Eesti Kontserdi kutsel Ida-Virumaale, et pidada maha seikluslik perepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi alal ning Aidu põlevkivikarjääris. Perepäevaga tähistab RMK rahvusvahelist metsa-aastat, õhtune vabaõhukontsert on osa Eesti Kontserdi iga-aastasest “7 linna muusika” festivalist.

Päev algab erineva raskusastmega loodusmatkadega kell 10, kogu päeva vältel on võimalik proovida kaljuronimist ning kõrgseiklust kaevandusmuuseumi õuealal oleva endise rikastusvabriku tornis. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi õuealal on avatud puidust meisterdamise töötoad, laste mänguplats, käsitöömeistrite nurgake, kohvik ja RMK infopunkt. Tehismägedel sõitmiseks saab laenutada tõukeratast, vanas katlamajas näidatakse kino ning kohal on piltnik, kes kõigile soovijatele päevast temaatilise pildijäädvustuse kingib. Perepäevalised on oodatud tutvuma ka Kohtla kaevandusmuuseumi maa-aluste käikudega.

Ettevõtmine kulmineerub vabaõhukontserdiga Kohtla kaevanduspargis kell 18. Üles astub virtuoosne keelpillikvartett Terem Kvartett Venemaalt ning maailmakuulsaid ooperi- ja operetimeloodiaid esitavad Bel-Etage Swingorkester Mart Sanderi juhatusel, kus solistideks Janne Ševtšenko, Pirjo Püvi, Andres Köster ja Taimo Toomast. Kontsert, nii nagu ka muu perepäeva programm, on osalejatele tasuta, perepäevale toovad kohale tasuta eribussid Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Narvast, Rakverest ja Jõhvist. Loe edasi: Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

RMK otsib looduslike koosluste taastajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste.
Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste  kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt.

RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” tõi näiteid RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste. Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt 1. maiks 2011.

Poollooduslike koosluste taastamistöödega luuakse eeldused ala poolloodusliku kooslusena majandamiseks ja taastamisele järgneb ala hooldamine. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnaametilt ja hooldamistoetust PRIA-st. Toetuste abil on tänaseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Homme avatakse Koiva pärandkultuuriala

Valgamaal avatakse homme, 1. oktoobril kell 12.00 Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab kokku 80 km vastvalminud matkaradasid.

Koiva pärandkultuurirada
Valminud Eesti-Läti ühine pärandkultuuri hooldus- ja hoiuaala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada. Pikim, 60-kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid.

Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada. Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Valminud hooldus- ja hoiuala rahastas poole miljoni krooniga Euroopa Liit. Kokku on piirkonna pärandkultuuri kaardistamiseks ja eksponeerimiseks 2009.-2010. aastal planeeritud ligi üks miljon eurot, millest 85% katavad Euroopa Liidu vahendid.

Allikas: RMK

Head lapsed, need kasvavad metsaga

Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.

RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.

“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.

2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.

RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).

“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.

Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee

Allikas: RMK

Sibul, Tuksam ja Bonzo laulavad loodusest

Puuolend Vällämäel.
Foto: Erkki Peetsalu
Tuntud ja armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule uuel CD-plaadil, mille andis Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja RMK.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Uut ja unikaalset plaati saab esialgu soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Kuula plaadi lugu: „Nõmme pääl” Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)

[youtube YQdZcXeukLE]

Lisainfo: www.rmk.ee/loodusegakoos