Ansambli Õtekse moodustavad kolm õde Pärnust – Mirjam Kits, Mirtel Katrina Kits ning Kätlin Kits – nad on muusikaga tegelenud terve elu ja just rahvamuusikal on nende südametes eriline koht. Õtekse ja ülejäänud võistlejad seadsid uude vormi Hargla kihelkonnas Pauline Pehlakult jäädvustatud hällilaulu.
Loe edasi: KOLM ÕDE PÄRNUST – MIRJAM KITS, MIRTEL KATRINA KITS, KÄTLIN KITS – VÕITSID ELOHELÜ PEAPREEMIA
22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com
Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht
Eile pidulikult ja rahvarohkelt avatud rahvusvaheline XX Võru Folkloorifestival annab suvises Võru linnas tooni kogu eeloleva nädalavahetuse.
Kirju laadamelu kesklinnas koos tasuta kontsertidega laadalaval on isutekitajaks, et minna nautima festivali väliskülaliste pikemaid esinemisi Kandle kultuurimaja kontserdisaalis ja aias, Baski rahvuslõunat koos folkloorikavaga, välisrühmade kirikukontserti, tantsutubasid, igaõhtuseid simmaneid ja lõõtsamängimisi Teppo lõõtsatalus ja muid ettevõtmisi läbi kõigi festivalipäevade.
Tänavuse festivali teemaks on „Lugu“ ja üheks uueks väga populaarseks osaks näivadki kujunevat lugude rääkimise jutujalutuskäigud Võru linnas, kus eile oli Contraga kaasa kõndimas lausa üle 60 inimese. Tulemas on kõnnitunnid tuntud Võruga seotud inimeste Ivari Padari, Arthur Ruusmaa, Enn Tupi, Siiri Toomiku, Heiki Kelbi ja Triinu Ojariga. Lugusid läbi festivali 20 aastase ajaloo räägib Kandle kontserdisaalis avatud näitus, kus on nii varasemate festivalidega seotud pilte, jutte kui esemeid. Loe edasi: Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!
3.-5. juulini toimub laulu- ja tantsupeo raames Tallinnas rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Lisaks akordionite, viiulite, mandoliinide, kannelde ja lõõtspillide liigikontsertidele saab peonädalal eraldi esinemas kuulda ka mitut Pillipeol osalevat ansamblit ning reedeõhtusel peakontserdil näeb suurt rahvamuusikute koondorkestrit.
Pillipidu algab 3. juulil akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mis on kummardus kaunile muusikale suure akordioniorkestri esituses. Kontserdil kõlavad klassikaline muusika, eesti rahvamuusika, Eesti heliloojate ja muusikute originaallooming ning pop-rokk hitid.”Akordionite liigikontsert näitab läbilõiget võimalustest, mida saab akordionil mängida,” sõnab akordionite liigijuht Kristel Laas. Akordioniorkester koosneb 39 noorest akordionimängijast, kes on pärit Arukülast, Koselt, Pärnust, Tabasallust, Tallinnast ja Tartust. Kaasa teevad Tiit Kalluste ja Kulno Malva ning saatebänd koosseisus Martti Laas ja Siim Arusaar.
Nii akordionite kui ka kannelde liigikontserdil lööb solistina kaasa armastatud lauljatar Liisi Koikson. Kannelde liigijuhi Pille Karrase sõnul sobib Koikson olustikku ideaalselt, sest on ka varem rahvamuusikat laulnud ning tunneb valdkonda. Loe edasi: Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega
Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.
“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.
Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.
Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine 19. juulil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele tänavu juubelit tähistaval Võru folkloorifestivalil.
Väga pika ajalooga võistumängimine on 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti.
Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:
ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad. Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
Laupäeval, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali “Moisekatsi Elohelü” peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. 1000eurose peapreemia pani välja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. AS Atria Eesti toetatud sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.
Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti rahvaluule arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.
Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.
Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu, millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omanäoliseks olid muutnud.
Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitjad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa, Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.
Festivali peakorraldajale Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.
Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina vallavalitsus ja Põlva maavalitsus.
20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.
Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!
Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.
Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.
21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.
Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.
Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool
Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) 26. märtsil kella 20-24 toimuvas Tartu tantsuklubis kõlavad seekord mažoorsed meelislood rahvamuusikutelt.
Tantsuklubisse on oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu nii õppimisest kui ka lihtsalt lustimisest. Teiste hulgas musitseerivad Kadri Lepasson (2-realine lõõtspill, kandled), Kaisa Kuslapuu (torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Sanna Lutsoja (viiul) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Rahvamuusikust tantsuõpetaja Kadri Lepasson tutvustab polkat, mida on Eestis tavatsetud tantsida väga eriilmeliste sammudega. Seekord tutvustatakse järgmisi polkasamme: hüplevpolka, kolmesammupolka, pöiapolka ja tallapolka. Lisaks õpetatakse nende sammude juurde mõned polkatantsud, kus neid erinevaid polkaliike saab rakendada.
Korraldajad soovitavad kaasa võtta külakosti ühisele teelauale, häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvasse Tartu tantsuklubisse on 12. märtsil kell 20-24 oodatud seekord rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu karmoškamängust, koosmusitseerimisest või tantsimisest. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki. Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Ain Raal, Alar Sünter, Anzela Sirel, Evelin Ämarik, Irina Orekhova, Margo Priks, Margus Priks ja Ülo Saaremõts.
Korraldajad soovitavad enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale. Samuti häid tuttavaid ja sõpru.Osalustasu 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid.
Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee
Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost,Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.
„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner
Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.
Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.
XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.
Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot.
Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.
Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»
23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.
Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.
Harju Ülle, Uma Leht
XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles folklooriansambli Skaz ( tõlkes: “Lugu”) kontserdiga Venemaalt.
Ansambel „Skaz“ loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.
16.-20. juulini toimub XX Võru Folkloorifestival, mis sel korral kannab nime „Lugu“. Loe edasi: XX Võru Folkloorifestival avab hooaja
Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.
Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.
Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).
Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Kui Võru keel on keeruline, vajuta siia!
Pikä pido pääkõrraldaja MTÜ Folgisellide Selts kuts muusikategijid Moostehe mõõtu võtma. Võistluskontsõrdi pääle saasõ 
hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl.Eesti rahvamuusikasäädüngide festival pidä 25.-26. mahlakuu pääväl umma 15. aastapäivä. Juubõliaastal tetäs kumardus kõõgile ülesastjile, kiä omavaq tuu ao siseh võistlusõtulõst läbi käünü ja taa pido päält tulõvadsõs aos hää huu sisse saanu. Nigu iks, nii peetäs pido ka siikõrd mahaq Põlva maakonnah Mooste mõisah, ja mõtõld om tä tuu jaos, et vanast aost perändedüt eesti muusikat saassi korgõs kittä ja vahtsõlõ elolõ herätädäq nüüdetse ao moodo perrä säetült, nii et põline püsüssi alalõ ka vahtsõ man.
Kõigilõ ütitses võistlusluus sai siikõrd valitus Räpinä kihkonnast peri laul „Oppus neiodõlõ“. Laul tulõtas miilde Räpinä kandi mitmahäälset laalumuudo, midä om küländ veidü kirja pant. Laalu viis om esiqsugumanõ: tuud olõ-i muialt kirja pant ja ei olõq ka üles võet. Mitma häälega nuut´ om saadu kuulmeistre Poolakes’e Joosepi käsikiräst ja nätäq om, et tuud om joba säetü vahtsõ ao koorilaalu moodo perrä. Nii et taa olõs joba esiq nigu umaaigne rahvamuusikasäädüng. A tuuvõrra inämb viil om tan mõtõldaq ja tetäq vahtsõ ao muusikasäädjil.
Loe edasi: Moisekatsi Elohelü 2014“ kuts võistluskontsõrdile
Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma. 25.-26. aprillil 2014. aastal tähistab eesti rahvamuusikatöötluste festival oma 15. juubelit.
Juubeliaasta puhul tehakse sügav kummardus kõikidele kollektiividele, kes on selle 15 aasta jooksul võistlustulest läbi käinud ja festivalilt tuule tiibadesse saanud.
Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal, Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti traditsionaalset muusikat läbi kaasaegsete projektide selliselt, et säiliks side vana ja uue vahel.
Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on seekord valitud Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik, seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakes’e noodi järgi ja on tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi aga avaneb siin kaasaegsele töötlejale.
Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts andis oma 25. juubelile pühendatud pidulikul vastuvõtul üle preemiad aasta parimatele tegijatele.
Tallinna Lennusadamas peetud peol andis selts üle kokku 13 aastapreemiat kokku 11 kategoorias. Selts tänas neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi.
Aasta kollektiiviks valiti Pillipiigad, aasta rahvamuusikuks Kihnu viiulikooli õpetaja Jaanus Põlder, keda toodi esile kui aktiivseimat mentorit rahvamuusika valdkonnas.
Aasta sündmuseks valiti Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli poolt korraldatud Pärimuse Päitsed ja aasta toetajaks Eesti Rahva Muuseum.
Aasta maakonna tantsupeo tiitli sai Harjumaa tantsupidu, kui suurim elava muusikaga korraldatud tantsupidu.
1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.
Kõiki tunnustuse saajaid näeb siit!
Tartu tantsuklubisse on seekord kokku kutsutud rahvamuusikud, kellele sobib koosmusitseerimine ja tantsuks mängimine. Teiste hulgas musitseerivad Asso Int (eesti lõõtspill, karmoška), Daniel Kütt (meloodika, karmoška), Elsa Trumm (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Margus Priks (Hohneri lõõtspill, karmoška), Meelis Int (basskitarr), Ruti Kirikmäe (karmoška), Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi
Laupäeval, 14. septembril 2013 algusega kell 11:00 toimub Mooste rahvamuusikakoolis kohtumine päkarauakandle mängijatega.
Külalisteks on Johannes Arike Järvseljalt ja Eo-Rinaldo Männiste Põlvast. Lisaks kohalikele vanameistritele on oma kogemustest rääkimas ja pillimängu esitlemas külalised-meistrid Tallinnast -Toivo Luhats, Andres Abro, Margus Veenre, Jaagup Kippar ja Tarmo Kivisilla, kes esindavad Räpina pillimeistri Elmar Luhatsi kanneldega seotud kandlepärimust. Loe edasi: Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega
Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.
Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.
Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.
Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.
Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.
Uma Leht
Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.
Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.
Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.
Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Loe edasi: Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia
Tartu tantsuklubisse on seekord musitseerima kutsutud Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased, kelle südameis on olemas koht ka rahvamuusika jaoks. Tantsuks mängivad Erik Nisu (akordion), Gloria Kadarpik (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Laura Kruusamäe (viiul) ja Lauri Kadalipp (cajon). Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri kooli õpilased
Koos TeateTantsu tantsijatega liigub lipp 15 kilomeetrit tantsu ja muusika saatel, jõudes kell 20 Mooste Viinavabriku õuele, kus toimub XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avamine.
Põlva Tantsib tantsupäeva raames tantsib end reedel Moostesse üle 200 tantsija ning koos Mooste Rahvamuusikakooli muusikutega pannakse keerlema ka selle kevade esimene Kägara.
117 Uma Pido koorilauljat ja 58 konnakoorilauljat koos festivali külalistega annavad Mooste järve ääres kontserdi loojuvale päikesele.
Põlvamaa pärandiaasta tulehoidja Tiiu Ojasaare ja piduliste rongkäigu saatel jõuab võrokeste lipp peale päikeseloojangut Mooste Folgikotta, jäädes sinna aukohale kuni festivali lõpuni. Festivali laupäevane programm kulmineerub kell 18 võistluskontserdiga, kus 18 kollektiivi 107 muusikuga asuvad omavahel mõõtu võtma rahvamuusika töötlemises. Loe edasi: Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile
13. märtsil 2013 kell 20.00-24.00 toimub Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi. Seekordses Tartu tantsuklubis on lava torupillimängijate päralt, kes on oma elu sidunud pärimusmuusika- ja muusikaõpingutega. Mitmed nendest torupillimängijatest on praegu ise juba head õpetajad, kes innustavad huvilisi tegelema torupillimänguga. Torupillidel musitseerivad Kaie Mikheim, Kaisa Kuslapuu, Kalle Sõber, Karolin Übner, Kulno Malva, Lauri Kadalipp, Maarja-liis Soo, Säde Tatar ja Ulvi Võsa. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.
Vahepeal on Tiigi seltsimaja lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt. Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Lisateave: +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
