Pildigalerii vahendusel saab ülevaate Pärnu linna osalemisest XII noorte tantsu- ja laulupeo rongkäigus osalemisest.
Samal teemal:
Pühapäeval, 2. juulil, toimus Tallinnas XII noorte tantsu- ja laulupeo rongkäik. Pärnumaa ülevaates on 72 fotot. Pärnust, Sindist ja Eesti teistest piirkondadest ilmuvad eraldi pildigaleriid.
Täna hommikul sõitsid XII noorte laulu- ja tantsupeole Sindi gümnaasiumi 1. kuni 4. klassi õpilased, kelle lauluoskuseid lihvib õpetaja Marje Tilk.
Sindist astusid bussile 15 laululast ja kaks õpetajat, 16. laps liitub seltskonnaga pealinnas. Aga Ares ühineb Sindi lauljatega veel üks tubli seltskond. Koos hümniga on selgeks õpitud 8 laulu. Nüüd seisavad ees enne laulukaare alla sammumist veel viimased ühislaulmise harjutused. Esmalt sõidetakse Mustamäel asuvasse ööbimispaika. Seal saadakse käepaelad ja kohe hakataksegi hääli puhtaks laulma.
Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel. Foto: Urmas Saard →
Riikliku ilmateenistuse viimase info kohaselt võib ilm täna peolisi kostitada vihmahoogude ja tugeva tuulega, mis võib puhuda kuni 18 m/s. Homme ning pühapäevasel rongkäigu ja laulupeo päeval peaks ilm aga paranema ja suure tõenäosusega saab rongkäigu läbida kuivas.
“Tänane ilm kahjuks peolisi väga ei hellita. Prognoosid näitavad, et ennelõunal tibutab ning pärastlõunast alates jõuavad Tallinna juba tugevamad sajuhood. See tähendab, et tantsupeo esimene etendus möödub paraku vihmasajus ja pealtvaatajad peaksid ennast soojalt riidesse panema ning varuma vihmakeepe,” selgitas riikliku ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar. Tema sõnul on ka tuul täna tugev ja kohati isegi tormine ning ilm on jahedavõitu.
Homme hakkab aga tuul järele andma ja ka vihm teeb pikemaid pause, mis tähendab, et tantsupeo teise ja kolmanda etenduse ning Rahvamuusikapeo ajal võib ilm ennast päris korralikult üleval pidada ja vaid korraks peolisi kasta.
Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Peo algusajaks võivad aga sajuhood siiski kohale jõuda. “Uued vihmahood saabuvad umbes kella 14 ajal ning ajutisi sagaraid võib kohati tulla ka õhtupoolikul. Seevastu on õhk päris soe, isegi üle 20 kraadi,” ütles Ele Pedassaar.
XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi.
MTÜ Eesti Lipu Selts on palutud appi XII koolinoorte laulu-ja tantsupidu korralduslikult läbi viima.
„Kaunistamaks meie peokohti, heiskasime koos korraldustoimkonnaga nii Kadrioru lauluväljakul kui Kalevi staadionil Eesti sinimustvalged lipud. Lipu seltsi moto “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” kõlab neil päevil uhkelt meie noorte lauljate ja tantsijate huulil ja tegemistes,“ ütles lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.
Laulu- ja tantsupeo korraldajad ning lipu selts kutsuvad heiskama sinimustvalgeid lippe 1. ja 2. juulil, et tervet riiki hõlmav rõõmupidu jõuaks kõikide kodudesse.
Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu. Foto: Tõnu Aru →
Vaatamata vihmasajule koguneti keskpäeval Rüütli platsile, kust alustati jalutuskäiku mööda Rüütli ja Vana-Tallinna tänavat, läbiti Tallinna väravad ja suunduti Munamäe juurde.
Keskaja lava ees toimus pidulik 17. hansapäevade avamine. Tseremoniaalset rituaali juhatas bürgermeistri rolli täitev Mart Tõnismäe. Hansapäevalisi tervitas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Esimese kontserdi andis Praha ansambel BraAgas.
Pärnu hansapäevade avarituaalis osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja päevade peakorraldaja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard →
Uudo Laane, Pärnu Nooruse Maja direktor, hüüab oma linnaosa inimestele: „Hei, räämakas!“
Laane räägib, et viimastel aastatel on tänavate ja väiksemate piirkondade kaupa ühinetud ja korraldatud erineva sisuga kogukonnapäevi. „Pärnu suurimas ja rahvarohkemas linnaosaski on üht-teist proovitud kuid tänaseks tundub, et kõik ettevõtmised on soikunud. Arusaadav, sest mitte kõik ei ole valmis oma koduõue väravaid avama, et võõraid sisse lasta,“ arutleb Laane ja esitleb uut algatust.
Rääma linnaosa keskusena tuntud Nooruse Maja juures tegutsevad inimesed võtsid väikesel mõttetalgul nõuks korraldada suve kõige magusamal laupäeval, 15. juulil, Rääma rahva oma päeva.
„Tegime ettepaneku koondada suurema osa ettevõtmistest Nooruse Maja suveaeda. Pakume omalt poolt päeva jooksul lahedat meelelahutuslikku kava, kauplejad kindlustame vajadusel laua ja pingiga. Osalustasu ei küsi.“
Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.
Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.
Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.
Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.
Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.
Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.
Eeloleval nädalavahetusel toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks kutsuvad peo kunstilised juhid ja korraldajad kõiki eestimaalasi heiskama meie rahvuslippe, et tervet Eestit hõlmav rõõmupidu jõuaks igasse koju.
Tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijate varasem pingutus muutub sel laupäeval ja pühapäeval ülevaks õhinaks ja ühiseks rõõmuks publikuga, mis valgub üle laulukaare ja Kalevi staadioni kümnetesse tuhandetesse kodudesse.
“Eestis on vähe perekondi, keda need kaks päeva ei puudutaks. Laulu- ja tantsupidu on midagi üdini eestlaslikku ja oma, mille tähenduse näitamise üheks ilusaimaks viisiks võiks olla oma kodu kaunistamine meie rahvuslippudega,” ütles XII noorte laulupeo üks ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.
Idee kutsuda inimesi üles heiskama kahel peo päeval rahvuslippe tekkis laulu- ja tantsupeo meeskonnal. “Kuigi laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kutsus Puur üles.
Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe
Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.
On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.
Sindi Naisliit, rahvatantsijad Murueided, ansambel Õige Valik ja Sindi linnavalitsuse liige Raigo Paulberg panid keset linna jaanilaupäeva peo käima. Algselt eakatele väljakuulutatud õhtu haaras peokeerisesse igas vanuses jaanipäevalisi.
Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et Karja tänava baari pidaja Raigo Paulberg on vastutulelik mees ja lubas ilma vähimatki tasu küsimata tulla tema koduõuele ning katta pidulaua rahva poolt kaasavõetud suupistetega. Ansambel Õige Valik tegi samuti linnarahvale kingituse ja esines nii enda kui kuulajate lõbuks kogu õhtu. Ansamblis musitseerivad laulja Arne Mängel ja klahvpillil Feliks Suurkaev. Lisaks oli meesterivis kitarrist Ain Kalmus. Sindi Murueided ei piirdunud üksnes põhikavaga. Nemad tulid murule tantsu lööma veel korduvalt pärast põhiosa. Tibutants võttis päris näitemängulise pöörde. Venelannad lisasid rahvuslikku hoogu. Arne Mängeli tütar Heily Mängel oli õhtujuht, tema koondas enda ümber nii lapsed, keskealised kui ka eakamad. Teistega ühines ka Jaanide laudkond, kes olid ennast ühte varjulisse serva eraldatumalt ära peitnud.
Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.
Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.
Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.
Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.
Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.
„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.
Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.
Täiendatud videoga
Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.
https://www.youtube.com/watch?v=tehYzSlRf0Q&feature=youtu.be
Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel
Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.
Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.
Loe edasi: Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet
Pisut enam kui poolsada sinimustvalget kandelippu kaunistasid täna Pärnu Rüütli platsi, kuhu koguneti juba üheteistkümnendat korda tähistama Eesti lipu päeva.
Lipurivistusel seisid kõrvuti Väärikate klubi ja naiskodukaitse liikmetega mitmete koolide esindused, samuti Audru valla noorkotkad ning kodutütred. Pidupäeva pidulikust kogunemisest andis aegsasti märku Pärnu Noorte puhkpilliorkestri mängimine Reind Vendla dirigeerimisel.
Õpilane Marta-Lotta Kukk laulis ilma saatemuusikata Eesti hümni. Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi tegevjuht Tarmo Kruusimäe. Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Karoline Aus esitas päevateemalisi mõtteid.
Meelelahutusliku kavaga esinesid Audru kooli „Kullakera kandjad“ rahvatantsuõpetaja Maie Kalbuse juhendamisel, ansambel Mõnusad Tiina Lauri juhendamisel ja rahvatantsuansambel Kajakas Rita Mändla juhendamisel.
Ärgitades ellu uut traditsiooni toimub ka tänavu Libatse küla öölaat koos jaanisimmaniga. Samal päeval peetakse Libatses esmakordselt ka romuringi.
Laada korraldaja Heleri Wazza meenutas, et mullu üle mitmete aastate taas Libatse külas peetud jaanipäev ühes simmani ja öölaadaga õnnestus suurepäraselt. Umbes 400 hingelisega külarahvale näis laadakavatsus esiti veidi ulmelisena, kuid sobiv asukoht Tallinn-Pärnu maantee ääres ning vastupandamatu soov oma elu mitmekesistada miskit päris ise kordasaates kannustasidki tegevusele. „Ilmataadil olid küll teised mõtted ja kavandatud jaanipäev tuli meile väga vihmase ja tuulisena, aga see meid ei hirmutanud. Meie kavatsused said hoopis hoogu juurde ja jaanituli tuleb ka tänavu.“
Sedakorda lisatakse juba traditsiooniks saavatele pidustustele vürtsi juurde romuringiga. Wazza rääkis, et Libatse mail on ralli pikkade traditsioonidega: „Meil on rallitatud alates 77. aastast. Populaarseid autorallisid Edasi karikale korraldas Edasi kolhoos. Vahepealsed aastad on küll ralli soiku jätnud, kuid meie ajaloolisest mälust ei ole traditsioonid kustunud. Libatse külaselts taastab oma kodukandi rallitraditsiooni, seda küll pisut teisel kujul.“
Tänavu toimus Pärnu võimlemiskooli Rüht traditsiooniline kevadpidu Paikuse spordikeskuses, kus 22 etteastega esinesid nii oma kooli kui ka külalisesinejad.
Tänasel kevadpeol „Rõõm südames“ nägi esinemas kõiki võimlemiskooli õpilasi. Üllatusi pakkusid samuti külalisesinejad Sindist, Kilingi-Nõmmest ja Tahkurannast. Näiteks suure aplausi teenis Jane Vent, kes hüppas kahe neiu käes hoitud võimlemisrõngast läbi. Jane Vent on üks iluvõimlejaist Sindi Avatud Noortekeskuse Stella rühmast. Nende treener on Margit Schmidt. Aga põnevust ja ilu kinkisid ka paljud teised esinejad. Kõigile osalejatele jäi mälestuseks tänukiri ja ära söömiseks punasesse paberisse pakendatud õun.
Urmas Saard
Võimlemiskooli Rüht laste tänu. Foto: Urmas Saard →
Pärnu Vallikäärus toimus Pärnu maakonna koolieelikute laulu- ja tantsupidu „Mis on lapsel õnneks vaja“.
https://youtu.be/zdPykcgHfcs
Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.
„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.
Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“
Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.
Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis
Täna hommikul astusid üle Sindi gümnaasiumi aula läve tänavuse õppeaasta abituriendid, 60. lennu ees astus nende klassiõpetaja Signe Lensment, kes ei pannud hetkekski käest suurt valget sõpra, Paikuse põhikooli 13. lennu sünnipäevakinki. Temalt on ka tänast päeva meenutavad read.
Üks klass on kooli silm. Ja teine kõrv.
On iga õpilane närvirakk, mis õrn.
On õpetaja välisärritaja
ja seda ongi närvidele vaja.
Tänased päevakangelased on väga erinevad, elanud üle võite ja kaotusi, rõõmu ja kurbust, õnnestumisi ja läbikukkumisi. Osa neist on armsas vanas punases koolimajas veetnud kõik oma 12 kooliaastat – tõelised Sindi koolipere lapsed!
Nüüd on nad lõpusirgel. Jäänud on võtta veel viimane kõrgus – lõpueksamid. Ei tea nad praegu, kuhu kord saavad. Aga nad on jätnud jälje selle kooli ajalukku, iseenda ja õpetajate mällu.
Õpetaja Signe Lensment. Foto: Urmas Saard →
Tänaste sündmuste ahelast sündis Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva avalöök, milles osalesid ka Sindi linna Raudtee tänava ühe väikese elamu inimesed.
Sada aastat tagasi, 8. aprillil, Petrogradis asetleidnud umbes 40 000 eestlase meeleavalduse mõjul liideti Venemaa Ajutise Valitsuse 1917. a 12. aprilli otsusega Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga, mille tulemusena tekkis ühtne ja autonoomne Eestimaa kubermang.
Saja aasta tagusest Eestimaa ühendamisest ajendatuna matkasid ligikaudu 2500 inimest täna mööda kunagise kubermangupiiri erinevaid lõike Läänemere kalda ja Peipsi ranna vahel, tähistades sellega Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste algust. Vanimad osalejad olid 91-aastane naine ja 82-aastane mees. Noorimad olid käesoleval aastal sündinud lapsed.
„Elukutselised“ matkajad asusid rännakule täpselt mööda endist piiri ja vastavalt nende kulgemisele kustus rändurite kaasaskantavate GPS-seadmete abil piirjoon kunagise Eestimaa ja Liivimaa vahel.
Lisaks liikusid rahvamatkajad lihtsamini läbitavaid radu. Erinevaid matkaradu oli 18. Matka lõppedes kogunesid kõik matkalised üheksasse rahvamajja Tõstamaal, Lõpel, Järvakandis, Lelles, Kurgjal, Oisus, Päinurmes, Sadalas ja Avinurmes, kus saabujaid ootas soe supp ja meelelahutuslik kava.
Loe edasi: Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel
Eilsega on Sindi Avatud Noortekeskus korraldanud juba tervelt tosinal korral võimlemispidu. Pärnu maakonnast registreerus 150 esinejat ja oma osalemisega tekitas elevust ka hiireke Hubert.
Eelmisel aastal tähistas noorteühing 4H oma 25. juubelit, mis viis selle maskoti sünnipäevatuurile ja nii külastas sõbralik Hubert ka Sindi võimlemispidu. Hakkas siis sedavõrd meeldima, et oli eile ammu enne esimeste peoliste saabumist kohal. Jagas võimlemispeo kavalehti, rinnamärke, šokolaadi ja juhatas suurde saali.
Istusin siis hiirekese juhatusel hiirvaikselt oma kohale, Sindi noortekeskuse juhataja kõrvale. Alguseni oli veel mõni minut aega ja Helle Vent meenutas sosinal aastat 2005. „Sindi noortekeskus oli alles oma esimesi samme tegemas. Kaks endist huvijuhti, mina Sindi Gümnaasiumist ja Margit Schmidt Kilingi-Nõmme gümnaasiumist mõtlesime, mida vahvat võiks uue algatusena ette võtta? Oli ju varem koostöö alati suurepäraselt toiminud,“ jutustas Vent Sindi iluvõimlemisringi sünnilugu. Lasteaia juhtkond ja linnavalitsus olid kohe mõttest vaimustunud ja tööd alustati kolme kuni viieaastaste poiste ning tüdrukutega. Umbes 60 mudilasega lasteaia väikeses saalis pidi üsna raskelt alustama, aga mõne kuu möödudes jäid alles need, kellele ala meelejärgi oli. Hundiratas, spagaat, rõnga-, hüpitsa- ja pallikavad hakkasid vähehaaval ilmet võtma.
Sindi sotsiaaltöökeskuses naistepäeva tähistanud pensionäre külastas üllatuskülalisena riigikogu liige Marko Šorin, kes kinkis kõigile kohalviibinuile nelgiõie ja vestles enamikke huvitanud teemadel.
Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Anu Eisenschmidt tänas Juta Vellestet, kes korraldab pensionäride vabaaja sisustamist alates esimesest kogunemisest kuni tänaseni ja jätkab samaga ka edaspidi.
Tantsuks musitseeris Jüri Rotikülast ehk kodanikunimega Jüri Saamel. Sünnipäeva laulu laulis Jüri Meeli Leemanile ja Maimu Miilile.
Šorin rääkis riigikogu tööst, mis jääb sageli inimestel nägemata. Ta tõi näiteks tänase päeva istungi, mis kestis kõigest 3 minutit ja võib jätta tavakodanikule eksliku mulje, et nii lihtsalt poliitiku päevad mööduvadki. Šorin rääkis sellestki, kuidas ta igal võimalikul juhul esitab kolleegidele küsimusi Sindi kohta, et nõnda pidevalt tutvustada oma kodulinna. Näiteks küsis ta haridusministrilt, kus asub Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed? Kuna seda küsis Šorin, siis pidas Mailis Reps kõige tõenäolisemaks Sindi lasteaeda. Ja õigesti vastas. Täna sai Sindi lasteaed juba 123aastaseks.
Sindi linna slaavi kultuuriühing Slavjanotška kutsus täna lapsed ühes oma vanematega slaavipäraselt vastlapäeva ehk maslenitsat tähistama.
Väga vana tava kohaselt on maslenitsa enne 40 päeva aset leidvat vaikset paastuaega viimane suurem trall ja pidu.
Niina Mozessova selgitas, et slaavlaste pühadest on vastlad igipõlise paganliku traditsioonina tänini säilinud. Slaavlased tähistavad seda mitte üksnes Venemaal ja Ukrainas, ka Tšehhis, koguni Küprosel, aga muidugi Eestiski. Sõnaga: kõikjal, kus slaavlaste kogukondi leidub.
Rahvapeo ja ringmängudega põimitud meeldejääv tegutsemine pakkus Sindi seltsimaja väikeses saalis külluslikku meelelahutust lastele ja vanematele inimestele. Esines Slavjanotška koor ja koori pillimehed. Niina eestvedamisel pandi lapsed rahva ette toolidele istuma. Nende kätte anti lusikad, kulbid, pannid ja muud võimalikud musitseerimise vahendid, millega pandi saal rõkkama laulust ja „pillide“ kõlast.
Nalja sai ka köieveost, kotijooksust ja muust sportlikkust tegevusest.
