Keskkonnaagentuur prognoosib lähipäevadeks tihedat lume- ja lörtsisadu ning tormiiilisid, mis muudavad liiklusolud kiiresti keeruliseks. Päästeamet tuletab meelde erakordset ettevaatlikust. Valmistuma peab võimalikeks elektri- ja veekatkestusteks.
Loe edasi: TERVELE RIIGILE ON ANTUD LUMETORMI HOIATUS. KUIDAS SELLEKS VALMISTUDA?
Päästeteenistus tuletab meelde, et veekogudel on jääolud väga erinevad ja tänasest enam siseveekogude jääle minek pole lubatud.
Loe edasi: SISEVEEKOGUDE JÄÄLE ENAM EI ASTUTA
Käesoleva nädala kolmel päeval: kolmapäeval, neljapäeval ja täna on olnud Sindi gümnaasiumi õpilastel võimalik jälgida veeohutusalast veebiloengut, mille korraldasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö- ja rehabilitatsioonikorralduse II kursuse kuus tudengit.
Loe edasi: PÄRNU KOLLEDŽI TUDENGID KORRALDASID SINDI NOORTELE VEEOHUTUSE VEEBILOENGU
Projekti “Kodud tuleohutuks” raames muudeti aastatel 2018-2020 Hiiumaal tuleohutuks seitse kodu.
Loe edasi: KOLMEL AASTAL SEITSE HIIUMAA KODU TULEOHUTUMAKS
Päästeamet korraldab veeohutuse teemalise fotojahi ning kutsub kõiki huvilisi saatma fotosid ja lugusid ohtlikest kohtadest, kus võivad juhtuda veeõnnetused. Fotojahile laekunud töödest seatakse üles rändnäitus.
Loe edasi: MÄRKA VEEOHTU JA OSALE FOTOJAHILLääne päästekeskus hoiatab, et kraave ja väiksemaid veekogusid katvale haprale jääkirmele minek on äärmiselt ohtlik.
Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere soovitab lapsevanematel võtta endale aega, et rääkida oma lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ja võimalikest tagajärgedest. „Selgitage, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas.”
Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi. Vespere tuletab meelde, et loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid, nad võivad läbi õrna jää vajuda, ega suuda sealt enam iseseisvalt välja tulla.
Nõrgal jääl viibijatest ei tohi hoolimatult mööduda. Eksijad tuleb kohe ära kutsuda ja abi vajavat inimest märgates peab helistama numbrile 112.
Sindis, Paide maantee ja Raudtee tänava vahel olevat tiiki katab õhuke jääkoorik. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: Praegune jää võib olla väga meelitav, aga ka petlikult ohtlik
Sel nädalal algatas Päästeamet suvise veeohutuskampaania „Ära lase purjus sõpra vette“, mis tuletab meile meelde, et mitte ükski reklaam ei suuda purjus inimest vette minemast takistada, aga sõbrad suudavad. Alkoholijoobes ujumise ohte näitav sotsiaalkampaania ütleb, et halvima saab ära hoida juba kaldal.
2013. aastal uppus Eestis kokku 56 inimest. Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juunis või juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed, kuid võrreldes eelnevate aastatega on pidevalt tõusmas ka naiste osakaal. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.
Liina Reinsaar
Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.
Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.
Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.
Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.
Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.
Päästeamet ootab inimesi alates 16. eluaastast osa võtma postrikonkursist teemal „Kodu tuleohutuks“. Osalemiseks tuleb esitada originaalne hüüdlausega poster, mis propageerib kodust tuleohutust ning motiveerib inimesi selle eest hoolt kandma. Postrite saatmise viimane tähtaeg on 10. november. Konkursi korraldamisega juhib Päästeamet inimeste tähelepanu koduse tuleohutuse tähtsusele.
„Postrikonkursi eesmärk on suunata inimesi loominguliste lahenduste kaudu tuleohutuse teemal kaasa mõtlema. Seekordne loomingukonkurss keskendub just kodusele tuleohutusele, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu end ümbritsevale keskkonnale ja selle ohutuks muutmisele,“ selgitas konkursi tähtsust Päästeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Kädli Rooste. Loe edasi: Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“
Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.
Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.
Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.
Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.
Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.
Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.
Fotogaleriid õppusest näeb siit.
15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!
Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.
Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.
Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.
Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit
Neljapäeval, 21. märtsil 2013 algusega kell 12 toimub Järva-Jaani päevakeskuses (Lai tn 18) tuleohutusalane koolitus Päästeameti poolt.
Koolitus on tasuta ja oodatud on kõik huvilised, kes soovivad saada uusi teadmisi või täiendada oma olemasolevaid teadmisi!
Lisainfo: Ines Kurvits (tel 5349 4346)
G4Si algatatud ning maavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu, politsei ja päästeameti koostöös elluviidav sotsiaalampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on läbi käinud juba 11 maakonda, detsembris on tõstetud fookusesse Põlvamaa.
“Kampaania juhindub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hoolivust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne,“ selgitas liikumise kommunikatsioonijuht Ande Etti.
„Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud nii kogukonna- ja turvalisus-probleemide tõstatamisse kui ka lahendamisse,“ lisas ta.
Facebooki-keskkkonnas “Julged hoolida?”, mille jälgijate arv ulatub kommunikatsioonispetsialisti sõnul 14 000-ni, on oodatud kõik huvilised lugema, kommenteerima ning arutlema selle üle, mida tähendab elada Põlvamaal ning kuidas saaks seal olla veel parem. Või mis on nii hästi, et paremaks enam nii lihtsalt ei lähe.
Põlvamaa kuu juhatab sisse maavanem Ulla Preeden, kes on veendunud, et maaelu tegelikke väärtusi mõistavad ja hindavad paremini need, kes on oma kodukandiga tihedalt seotud, kelle juured on sügaval.
Noorsoopolitseinik Tiina Kiik arutleb, miks tingimustes, kui Põlvamaal on noortel mitmekülgne valik, millega tegeleda ja kuhu oma energiat panna, valivad paljud noored midagi andva tegevuse asemel mõttetu ringi hulkumise.
SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets teeb üleskutse valida jõulukingitusteks kohalike väiketootjate valmistatut, et anda neile lootust ja head käekäiku ning loodusele kestvust.
Kuu teises pooles toob Annely Eesmaa Põlva linna eeskujuks selle poolest, et linna jõulukuusena kasutatakse alates 2006. aastast keskpargis kasvavat umbes 100 aasta vanust kuuske, mitte ei „ohverdata“ igal aastal uut puud.
„Kõneleme külaelu edendamise võimalustest; heidame pilgu põlvamaalaste tervisele ja ei unusta ka Põlvamaa sädeinimesi,“ vahendab kommunikatsioonispetsialist.
Põlvamaa ja teiste maakondade teemasid saab lugeda Facebookis
Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.
Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.
«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.
Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.
Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.
Päästeamet korraldab igal aastal kutselise tuletõrje aastapäeval päästekomandodes lahtiste uste päeva, et tutvustada päästjate tööd ning pakkuda võimalust lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ning -varustust.
Sel aastal toimuvad lahtiste uste päevad kõikides komandodes üle Eesti samal ajal ning see jääb ajavahemikku 5.-7. september 2012.
Haanjamaale Suhka Abikomandosse olete oodatud uudistama
6. septembril kell 10-19.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse teatel võtavad päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusest Eliitkomando 2012 osa ainult kutselised päästjad ning eesmärgiks on välja selgitada Eesti parim päästekomando. Võisteldakse teoreetilistes teadmistes, aja peale riietumises ning inimeste päästmises avariilisest autost ja põlevast hoonest. Eliitkomando 2012 arvestuses võtavad tänavu mõõtu kümne päästekomando meeskonnad, nende hulgas Eliitkomando tiitlit kaitsev eelmise aasta võitja Kuressaare päästekomando.
Tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlusest võtavad osa kolm meeskonda, mootorpumbaga hargnemisel pakuvad meestele konkurentsi naiskonnad Valgamaalt ja Raplamaalt. Parimate tulemuste põhjal moodustatud koondvõistkond sõidab tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad Türgis. Loe edasi: Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused
Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.
Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.
Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.
„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.
Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.
2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.
Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.
Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.
Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.
Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet
Rakvere Teatris toimus päästeameti korraldatud õppus, mille käigus mängiti läbi olukord kui tulekahju saab alguse etenduse ajal.
Legendi kohaselt algas Rakvere Teatri suures saalis kell 9 etendus ja kell 9:15 süttis tulekahju. Häiresignaali käivitamiseks ja põlengu realistlikuks
kujutamiseks lasti saal tossumasinast suitsu täis. Seejärel evakueeriti publikut kehastanud teatri töötajad ja Rakvere Gümnaasiumi 7. klassi õpilased väiksesse majja. Tulemuslikult mängiti läbi ka olukord, milles 2 näitlejat jäid garderoobi lõksu ja vajasid päästmist.
Rakvere Teatris on koostatud ohuplaan, milles sätestatakse teatritöötajate ülesanded, kuidas toimida, kui on käivitunud häiresignaal või antud muul viisil teada tule-, pommi- vms ohu ilmnemisest. Õppuse eesmärgiks oli reaalilähedases olukorras plaani rakendumist katsetada ja vaadelda, mismoodi see toimib ning kas on võimalik seda tööd paremini korraldada.
„Õppus on Rakvere Teatri ja Päästeameti pikaaegse koostöö ja ettevalmistuse tulemus, mille raames toimusid arutelud, õppimised ja instrueerimised. Rakvere Teater soovib, et oleksime kriisiolukordadeks valmis ja õppus on hea võimalus selles veenduda ning end veel parandada,“ kommenteeris toimunut teatri juht Joonas Tartu.
„Läbimängitud kriisolukorra lahendamisega saadi mõlema poole poolt hästi hakkama. Kindlasti tuli välja neid kohti, mille osas veel paremad ning täpsemad lahendused leiame. On toimunud esimesed asutusesisesed arutelud ning järelduste tegemised. Samuti ühine arutelu. Teeme kokkuvõtted ning instrueerime inimesi veel täpsemalt ning teeme seda pidevalt,“ hindas Tartu.
„Rakvere Teater on hea ja turvaline koht! Seda loomulikult mitte kunstiliselt! Kunstiliselt on ikka ja jälle raputusi ning leeke oodata,“ lisas Joonas Tartu veel lõpetuseks.
Rakvere Teater tänab oma töötajaid, Rakvere Gümnaaasiumi 7. B ja C klassi, Päästeametit ja kõiki teisi, kes aitasid õppuste läbiviimisele kaasa.
Meelespea lõkke tegemisel ja grillimisel
Lõket tohib teha mittesüttival alusel või pinnasel. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga, et tuli mööda pinnast edasi ei leviks ning lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
– Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.
Lõkkekoht vali nii, et see oleks ohutus kauguses hoonetest, põlev- ja küttematerjali hoiukohtadest ning tule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale või taimestikule. Ohutu kaugus hoonest on vähemalt 10 meetrit ja metsast vähemalt 20 meetrit.
– Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või turbapinnasele. Loe edasi: Päästeamet tuletab meelde kevadtööde ohutusreegleid
Reedest, 30. märtsist on Päästeameti peadirektori käskkirjaga keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud ja sellele minek on eluohtlik.
Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek ja hoida neil veekogude juures silm peal. Lapsed ei oska hinnata riske ja põnevana tunduv seiklus võib väga lihtsalt lõppeda surmaga.
Kalameestele tuletame meelde, et kirest õngitsemise vastu ei tohiks ohtu seada oma elu. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.
Päästeamet
Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.
Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.
Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.
Eestis kutsub Häirekeskus koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.
Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.
Leisi valla hinnangul on päästeameti koostatud Leisi päästekomando analüüsis mitmeid fakti- ning sisulisi vigu. Päästeamet selgitas puudusi pooleliolnud ja täiendamisfaasis oleva dokumendiga, kirjutab MeieMaa.
Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima väitis Meie Maale, et tal on koos vallavanema Ludvik Mõtlepiga leheküljepikkune nimekiri faktivigadest. “Analüüsi alusel ei ole Leisi tankla enam ohuallikas, samal ajal kui Orissaare vallas on. Lisaks asusid kolm Leisi valla ettevõtet (OÜ Leisi Saekaater, OÜ Karja Pagariäri ja OÜ Oss – toim) analüüsi põhjal hoopis Orissaare vallas,” tõi Kandima mõned näited.
“Kui teistes valdades olid toodud ettevõtted välja, siis Leisi puhul kirjutati – vaata kodulehelt,” ei saanud Kandima taolisest asjast aru. Tema arvates ei ole sellisel analüüsil suurt mõtet. “Kipub sinna kanti minema, et päästeametil on raha nii ja nii palju ning üks komando tuleb ära kustutada,” arvustas volikogu esimees.
Sellisel kujul analüüsi ei ole tema meelest mõtet arvesse võtta ja parem oleks võinud päästeamet siis juba kohe kõike huupi teha. Loe edasi: Segadused Leisi päästeametiga
