noorsootöö

EESTLASI HUVITAS LEEDU NOORSOOTÖÖ JA KOHTUMINE LEEDU RAHVUSLIKU JÕULUVANAGA

Fotogalerii

Rahvusvaheline seltskond – leedukad, eestlased ja sõbrad Hong Kongist – Elektrenai kultuurikeskuses.

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter

Piia Karro-Selg, Külauudiste kirjasaatja

Aprillikuu esimesel neljal päeval külastasid Vievise kultuurikeskuse direktori Audrone Stepankeviciute kutsel Leedu noortekeskuseid MTÜ Selts Raeküla juhatuse liige/kogukonnakeskuse Raeküla Vanakool juhataja Piia Karro-Selg ning töötaja Marina Mesipuu-Rhun, kellega oli kaasas keskuse pikaajaline vabatahtlik ja ühtlasi Külauudiste portaali reporter Urmas Saard. Eesmärgiks kogemuste vahetamine ja võimalike koostöövormide leidmine töös noortega.

Loe edasi:

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Hinnatud noorsootöötaja Joel Juht: positiivsus algab õigetest põhiväärtustest

Joel Juht pälvis Tartu tunnustuse eduka noorsootöö eest.

Joel Juht on tuntud kui tänavatantsu arendaja Eestis, JJ-Street tantsukooli looja ning hinnatud noorsootöötaja, kes oma kogemustele toetudes on aidanud paljudel noortel leida tee positiivsesse ellu.

Joel on alati heatujuline, lõbus ja positiivne, tema tegudes on kirge ja kuigi ta on ise õpetaja, jätkab ta pidevalt uute asjade juurdeõppimist. Pühade ajal leidis Joel veidi aega, et rääkida sellest, mis aitab tal olla positiivne ja edasiliikuv.

Olete töökas ja motiveeritud isiksus, kuidas leiate endas igapäevaselt motivatsiooni, et kõigi ettevõetud asjadega kirega tegeleda?

Proovin lihtsalt alati teha nii kaua, kui veel jaksan. Tore on tegutseda, siis on alati millest rääkida ja saab juurde uusi kogemusi. Õppimine on siinkohal minu jaoks väga oluline, sest iga uue asja algatamine annab võimaluse kogeda midagi uut.

Millist nõu annaksite inimestele enese paremaks motiveerimiseks?

Inimesed on erinevad ja igal inimesel on tõenäoliselt oma isiklikud tegemised ning asjad, mis teda motiveerivad, kuid arvan, et õiged väärtused südames ning positiivse ellusuhtumisega inimesed meie ümber hoiavad alati ka meid ennast motiveerituna.

Kuidas leiate endas jõudu olla positiivne ja elurõõmus?

Mõtlen tihti nende tublide ja edukate inimeste peale, kes on ühiskonnas heaks eeskujuks. Just sellised inimesed panevad silmad särama ja veel rohkem vaeva nägema enda isikliku arenguga. Kui ümbritseme ennast inimestega, kes on meile eeskujuks ja teeme ise kõik, et olla teistele eeskujuks, oleme juba teinud suure sammu rõõmsama ja positiivsema elu suunas.

Kuidas arendada endas positiivset ellusuhtumist?

Soovitan pidevalt tuletada endale meelde häid ning sügavaid põhiväärtusi, sest kui väärtused sinu sees on paigas, on nendele alati hea toetuda. Positiivsus algabki õigetest põhiväärtustest.

Monika Kuzmina

Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu
sallivusele ja sõbralikkusele

2.-8. novembrini tähistatakse viiendat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mis sel aastal kannab peakirja “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?” , millega soovitakse pöörata tähelepanu noorte ja kogukondade rollile sõbraliku ja salliva ühiskonna kujundamisel. Nädala jooksul toimub üle kogu Eesti mitmeid tolerantsuse, vihakõne ja äärmusluse teemadele keskenduvaid sündmusi.

Noorsootöö nädalat korraldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on noortega tegelevad organisatsioonid igal aastal kontseptsiooni väljatöötamisse aktiivselt panustanud. “Sel aastal leiti teema üksmeelselt viimastel kuudel Eestisse emigreeruvate pagulaste temaatika tõttu, mis on tekitanud palju sallimatust kogu ühiskonnas. Noorsootöö nädala teema keskendub noortevaldkonna peamistele väärtustele, milleks on tolerantsus, võrdsus ning avatus,” toob Schlümmer välja. “Noorsootöö kaudu omandavad noored ka väärtushinnangud, mis aitavad luua Eestis sõbralikku keskkonda ka teiste rahvaste jaoks.”

Loe edasi: Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu sallivusele ja sõbralikkusele

Läänemaa noorsootöö tunnustamiseks saab esitada kandidaate

Läänemaa noorsootöö tunnustamiseks saab esitada kandidaate kuni 2. novembrini.

Tunnustamise kategooriad on :

1) Aasta noor

2) Aasta noorsootöötaja

3) Aasta sündmus/koostöö

4) Märkamine

Kandidaatide kirjeldamisel tuleb kajastada eelkõige 2015. aasta saavutusi. Esitamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm (saadaval siit: http://bit.ly/1j4ZleU) ja saata see Lääne maavalitsusele (Lahe 8, 90503 Haapsalu) postiga või e-posti aadressil ulle.erman@laane.maavalitsus.ee hiljemalt 1. novembril 2015.

2014. aastal anti tunnustus välja kahes kategoorias – Läänemaa Aasta Noore tiitli sai muinasjutulise heategevusfestivali “Elas kord…” korraldaja Berta Valdma ning Aasta Noorsootöötajaks oli erivajadustega lastega tegelev Juta Siimuste.

Tunnustati Viljandimaa noorsootöö parimaid

Reedel, 2. oktoobril tunnustati Viljandis Sakala keskuses haridus- ja noorsootöö tegijaid üritusel “Viljandimaa õpib ja tänab”.

Selle aasta noorsootöö valdkonna parimateks valiti:

Aasta osaluskogu: Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus;

Aasta kohalik omavalitsus: Viljandi linnavalitsus;

Aasta huvikool: MTÜ Taibukate Teaduskool;

Aasta noorsootöötaja: Riina Tootsi;

Aasta noor: Eleriin Lõssov;

Aasta sündmus: Viljandimaa osaluskohvik 2014.

Riik toetab enam kui 28 000 noore osalemist suvelaagrites

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab igal aastal Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel rahalisi vahendeid laste ning noorte arendava puhkuse toetamiseks projekt- ja noortelaagrites üle kogu Eesti. Sel aastal toetatakse laagrite tegevust ning laagrijuhtide ja –kasvatajate pädevuste suurendamist 912 650 euroga, et kaasata laagritegevustesse võimalikult palju noori, sealhulgas vähemate võimalustega noori lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kel on erivajadus.

2015. aastal saavad riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat. Riikliku toetuse eesmärgiks on tagada laagrite kvaliteet ning toetada nende kättesaadavust. Ühtlasi pakutakse soodustuusikuid vähemate võimalustega noortele, kelle puhul moodustab riiklik laagritoetus kuni 60% kogumaksumusest. ,Ü ülejäänu kompenseerib enamasti kohalik omavalitsus või asenduskodu.

„Noored on väga heterogeenne sihtrühm, mistõttu on ka laagrid erineva suunitlusega – see tagab võimaluse valida kõige enam huvi pakkuv laagriteema ning –programm,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi. „Valida on näiteks spordi, tantsu, muusika, seikluskasvatuse, teatri, keskkonnahariduse, keeleõppe jptm teemaliste laagrite vahel. Soovitame lastevanematel end juba praegu erinevate laagrite vahetuste ja sisuga kurssi viia,“ lisas ta.

Laagrid tagavad noortele võimaluse veeta oma suvine koolivaheaeg koos sõpradega turvalises ümbruskonnas ning pideva järelevalve all. Reeglina toimuvad laagrid looduskaunites kohtades üle Eesti. Noored õpivad laagris viibides palju mitteformaalse õppimise teel, mis arendab nende sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust ning toetavad toetab „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärkide täitmist.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2015“ koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiastutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärgiks on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo laagrite kohta üldisemalt: http://www.entk.ee/laagrid
Noortelaagrite nimekirjad: http://www.entk.ee/noortelaagrideestis

Allikas: eesti Noorsootöö Keskus

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt "Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?" — Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”

Neljapäeval, 11. detsembril tunnustas haridus- ja teadusministeerium 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi.

Tänavusele konkursile laekus üle Eesti kokku 48 kandidaati neljas kategoorias, tunnustusauhinna pälvisid neist 13. Tunnustatavaid aitasid välja valida kaks tunnustuskomisjoni, millest üks koosnes noortevaldkonna noorsootööasutuste, esindusühingute, sidusministeeriumite ja ülikoolide esindajatest ning teine ainult noorte esindajatest. Tunnustusauhinnad andis üle haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe.

Kategoorias aasta tegu tõsteti esile kahte algatust: Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graversoni eestvedamisel ellu viidud projekti “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”, mille raames kutsuti kokku ettevõtjad, noored ja poliitikakujundajad, et leida lahendusi ja võimalusi noortele ettevõtlusega alustamiseks ning nende toetamiseks; samuti Sander Kuke algatust Heategu Orissaare noortele, mille raames viidi läbi läbi korjandus, sisustati Orissaare avatud noortekeskusse salvestusstuudio professionaalse varustusega ja tugevdati koostööd Orissaare muusikakooliga.

Aasta koostöö tunnustused pälvisid seekord kolm algatust: Kaire Mertsini eestvedamisel ellu viidud Pärnu loodus- ja tehnikamaja mitmetasandiline intersektoraalne ja rahvusvaheline koostöö; Ilona-Evelyn Rannala ja Martti Martinsoni algatusel ja eestvedamisel MTÜ Noortepoliitika Keskuse Eesti ja Austraalia koostööprojekt ning Marit Kannelmäe-Geertsi eestvedamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo käivitatud ja üldhariduskoolidele suunatud pilootprojekt “Hooliv klass”.

Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Viljandimaa Noortekogu kutsub taas foorumkohvikusse ja noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab järjekordse osaluskohviku ehk noortefoorumi 27. novembril Viljandi Gümnaasiumis 27. novembril kella 12-17 Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima Eestis ja maakonnas aktuaalsetel teemadel. Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste- ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada osaluskohviku meetodil ühiselt ümarlauas noori puudutavate teemade üle.

Päeva esimeses pooles kuuleme hea praktika näiteid noorsootöö korraldamisest kohalikus omavalitsuses või kogukonnas ning tunnustame Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2014. aastal noorsootöö valdkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Noorsootöö hea praktika näiteid tulevad jagama Henri Reeder, noorteliikumine MEN (Raasiku vald, Harjumaa), Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja seltsing “Pilistvere noored”.

Teemad, mis sellel aastal osaluskohviku laudkondades arutlusele tulevad:

Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?
Appi ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?
Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?
Kas kool saab olla huvitav?
Seksuaalsus – kas minu isiklik asi või ühiskonna otsustada?
Noortel on vähe võimalusi – kas see on ikka nii?
Tänapäeva noored ja tervislikud eluviisid – probleemkoht või mitte?

Korraldajad soovitavad Noortefoorumist osa võtta kõikidel noortel, kes tunnevad end ühiskondlikult aktiivsetena ning peavad oluliseks, et nende hääl ja mõtted jõuaks otsustajateni. Viljandimaa Noortekogu juhatuse esimees Magnus Liir ärgitab kindlasti noortefoorumilt osa võtma ka otsustajaid, sest selle kaudu on täiskasvanutel suurepärane võimalus anda enda poolt panus maakonna noorte arvamuse kujundamisele erinevatel neid puudutavatel teemadel.

Osalemiseks tuleb end eelnevalt kindlasti ka registreerida http://goo.gl/vixaTz
Magnus Liir

Fotomeenutus 2013. aasta novembris Viljandi Gümnaasiumis peetud foorumkohvikust.

Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu

Eile alanud noortekeskuste ringkülastus kulmineerub täna Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) üldkoguga, mis kaardistab olulisimad suundumused lähituleviku noorsootöös ja noortekeskuste arengus.

Noarootsi vallas Tuksi Spordibaasis kell 9.30 algava üldkogu olulisimaks teemaks on tagasivaade noortekeskuste tegevusele riskilaste toetusprogrammi rakendamisel.

Riskilaste toetusprogrammi näol on tegemist tänavu käivitunud 2-aastase projektiga, mille eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine, noortega seotud riskide maandamine ja noort kaasamine ühiskonna kujundamisse. Projekti koordineerib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ taotlusvoorust „Noorte-ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja
Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Loe edasi: Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu

Noorsootöötajad kolisid kesklinna

Parkuur Skoone bastionis Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg — Parkuur Skoone bastionil Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg

Tallinna noorsootöötajad tegutsevad sel nädalal tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames kesklinna piirkonnas.

Tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames toimuvad 21.-25. juulini erinevad üritused Kesklinna linnaosas.
Esmaspäeval toimus spordipäev Skoone bastionil, teisipäeval suur tantsupäev Vabaduse väljakul. Kolmapäeval on kõik oodatud Telliskivi Loomelinnakusse, kus toimumas Rahvusvaheliste võimaluste laat.
Laadal tutvutakse erinevate kultuuridega, toimub meelelahutusprogramm ning infot reisimise, õppimise ja töötamise kohta välismaal jagavad mitmed erinevad organisatsioonid. Neljapäeval on kõik kunstihuvilised oodatud kunstipäevale Tammsaare pargis ning nädal lõppeb taas reedel ekstreemspordiga Skoone bastionil.

“Noorsootöötajad keset linna” on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid.

Tartumaa osaluskogud tihendavad koostööd

31. jaanuaril ja 1. veebruaril toimub Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartumaa noorte osaluskogude ja noorsootöötajate koostöövõrgustiku arendamise seminar “Koos on moos”.

Tartumaa Noortekogu kutsub taas kokku kõik Tartumaa osaluskogude aktivistid. Sel korral on lisaks juba tegutsevatele osaluskogunoortele oodatud ka noorsootöötajad ning noorte aktiivgrupid, kes mõlgutavad mõtteid, loomaks oma vallas või linnas noortevolikogu.

Teemad päevakorras:

• Noortevolikogu suhtlusest omavalitsusega ehk kuidas olla semu otsustajatega
• Osaluskogude koostöövõimalustest ehk miks teha üksi, kui saab koos
• Projektide rahastusest ehk kust leida veidi nutsu
• Avalikust esinemisest ja kohtumistest ehk kuidas särada ja meelde jääda

Seminar on kõigile tasuta (k.a majutus ja toitlustus), abi saab ka transpordiprobleemide korral. Registeerumine veebis.

Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Täna Tartus toimuval noorsootöö inspiratsioonipäeval “Teekond tulevikku” võetakse kokku aastatel 2006-2013 toimunud arengud valdkonnas ja vaadatakse tulevikku.

“Viimase seitsme aasta jooksul toimus väga jõuline noorsootöö ja noortepoliitika areng, mis pälvis tähelepanu ning tunnustust nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil,” võtab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer lõppenud strateegiaperioodi kokku. “Noorsootöö tegijate ja tegevuste arv on palju suurem ja mitmekesisem – võrreldes 7 aasta taguse ajaga on noorsootöö kättesaadavam viiendikku võrra rohkemale arvule noortele. Toimib noorteseire, kvaliteedi hindamise- ja koolitussüsteem. Noorsootöö panustab koolist väljalangevuse ja töötuse ennetamisse, noorte ettevõtlikkuse arendamisse ning see ei ole sugugi lõplik loetelu”, selgitas Schlümmer.

Inspiratsioonipäeval esinevad ettekannetega noorsootöö ja noortepoliitika teemadel: Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; Lasse Siurala, Aalto Ülikooli professor; Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht; Kristel Altosaar, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuste juhataja. Loe edasi: Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Täna algav noorsootöö nädal keskendub noorte tööeluks ettevalmistamisele

Tänasest kuni 15. detsembrini tähistatakse juba kolmandat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mille fookuseks sel aastal on noorsootöö võimaluste tutvustamine noorte tööle aitamisel.

Noorsootöö nädalaga soovitakse tähelepanu pöörata noorsootöö kaudu loodavatele võimalustele töökogemuse omandamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad noorel tööturul kindlamas seisus olla.

Noorsootöö nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides läbi erinevaid temaatilisi teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. Täpsemad tegevused ja ajakava leiab noorsootöö nädala kalendrist www.entk.ee/kalender

Noorsootöö nädala üldeesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Noorsootöö nädal kulmineerub 13. detsembril toimuva noorsootöö inspiratsioonipäevaga, kus võetakse kokku lõppeva noorsootöö strateegia raames toimunud arengud, vaadatakse tulevikku ning samuti tunnustab haridus- ja teadusminister noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid.

Noorsootöö nädalat korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus. Noorsootöö nädal on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.

Jaanika Palm

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Põlvamaa noored kohtuvad järgmisel neljapäeval Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Traditsiooniline Põlvamaa noortekonverents “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” toimub 7. novembril 2013 algusega kell 9 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Konverents keskendub sel aastal noorte õiguste ja kohustuste teemale. Ettekandeid teevad õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja veebikonstaabel Andero Sepp ja noortel on võimalus vaadata konverentsi teemat kokkuvõtvat PÖFFil näidatud filmi.

Osaluskohvikus saab kaasa rääkida 12 teemal. Näiteks noorte omaalgatuse suurendamisest kohalikus kogukonnas, koolivägivalla vastu võitlemisest, rahvusvahelistest noorteprojektidest, Euroopa Liidu reisijaõigustest ning noorte kaasamisest poliitika kujundamisse. Teemalaudkondi juhivad oma ala spetsialistid. Konverentsi raames tunnustatakse ka maakonna noorsootöö valdkonnas toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi.

Registreerimine ja lisainfo Põlvamaa noorteportaalist aadressil www.polvanoored.ee

Euroopa Noored jagas projektidele üle 775 000 euro

Selle aasta teises taotlusvoorus said toetust 64 Eesti noorteprojekti. Programmi toel saavad noored hääletada kohalikel valimistel ning Eestisse tuleb 24 noort välismaalast vabatahtlikuna tegutsema.

Selle aasta teises taotlusvoorus toetati 20 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Viljandi linnaraamatukogu noored lugejad lähevad oktoobris Tšehhi, et koos Poola, Leedu ja kohalike noortega arutada, kuidas oma riikides vabadus saavutati. Selleks uuritakse nõukogudeaja elu-olu esivanematelt, vahetatakse kohtumisel mõtteid erinevuste ja sarnasuste üle ja valmistatakse ette esitlused, mida hiljem eakaaslastele ja ka vanematele tutvustatakse.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 15 projekti. Narva noortekeskus korraldab 11-13aastastele noortele ligi aasta vältava igakuise programmi, mille käigus arendatakse nende ettevõtlikkust, loovust ja propageeritakse tervislikke eluviise. Noored osalevad suvelaagris, matkal, spordi- ja tervisepäeval, kohtuvad meremeeste klubiga ja õpivad ise üritusi korraldama. Oskused rakendatakse praktikasse ka ise väljamõeldud üritusi ellu viies.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Eesti Noorteühenduste Liidu projekti, mis võimaldab 13-17aastastel noortel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel osaleda ehk varivalida. Noorte eelistused avalikustatakse peale omavalitsuste valimistulemuste selgumist. Projekti käigus korraldatakse ka noortele simulatsioonimänge, viiakse läbi diskussioone ja avatakse veebileht, kus võrreldakse erakondade valimislubadusi noortele.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 24 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Gruusiast, Armeeniast ja Türgist, kes asuvad tööle üle Eesti paiknevates noortekeskustes, lasteaedades, MTÜdes ning sotsiaalvaldkonna asutustes. Eestist läheb kaks noort vabatahtlikku tööd tegema Venemaale ja Gruusiasse.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu viis koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES eestvedamisel toimub novembris venekeelne seminar Eesti, Soome, Armeenia, Läti, Saksamaa, Gruusia, Ukraina ja Venemaa projektitegijatele, kus tutvustatakse üksteisele seniseid kogemusi projektide ellu viimisel ning planeeritakse uusi.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kaheksat projekti. Näiteks korraldab Jõgeva noortekeskus augustis kolme-päevase seminari, millega arendatakse kohalike noorte võimalusi linnaelus kaasa rääkimiseks – kohtutakse linnaametnikega, osaletakse volikogu simulatsioonimängus, ideest teostuseni töötoas jmt.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Eraldatud toetustega saab tutvuda http://euroopa.noored.ee/files/2013-YL-veebi.pdf

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober 2013.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis

Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.

Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.

Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.

Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.

Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev

Võrumaal stardib maakonna noorsootöö arengu- ja koostöö projekt

Esmaspäeval, 6.mail Rõuge Avatud Noortekeskuses toimuva ühiskoolitusega noorte osalus- ja kuuluvuskogemuse teemadel saab alguse Võrumaa maakonna noorsootöö ühisprojekt “Võrumaa noorteliidri töövihik”.

Noorsootöö roll ühiskonnas on kujundada tänasest noorest ühiskonnas toimetulev täiskasvanu. Noorsootöö keskmes ei ole seda tööd tegev noorsootöötaja, vaid noor ise ja teda ümbritsev maailm. Maapiirkonnas tegutsedes ollakse kogenud, et noorsootöös toimuv on ebaühtlane ja noorsootöös pakutav ei ole maakonna noortele võrdselt kättesaadav. Ühisprojekti eesmärk on ühtlustada maakonna noorsootöö kvaliteeti, spetsialistide pädevusi, oskusi toetada noorte huvisid ja omaalgatuslikke tegevusi.

2013.aasta jooksul toimuvatel koolitustel, aruteludel, õppekäikudel osalevad Võrumaa noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ja noored ise. Projekti tulemusena valmib noorsootöö tegijate ja osalejate õppematerjal, mis tugineb kohalikule omapärale, vajadustele, kogemuspraktikale. Koolitused toimuvad koostöös Kodukandi Koolituskeskusega.

Projekti koordineerivad Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võru maakonna noorsootöö nõukoda. Projekt viiakse ellu LEADER programmi toel läbi MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia noorte meetme.

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus

Riigi toetusel uuenevad huvikoolide õppevahendid

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks projekti “Varaait” raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot.

“Huvihariduses osalemine võimaldab noortel arendada oma mitmesuguseid pädevusi, mis hilisemas elus on tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks. Veelgi enam, huvialast võib saada ka elukutse,” selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid

Eestis tegutseb hetkel 527 huvikooli, mis pakuvad huviharidust enam kui 69 tuhandele noorele.

“Huviharidus on finantseeritud olulisel määral ja püsivalt kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna, kuid KOV-le majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline,” sõnas Raid.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid “Varaaida” projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot.

Projektikonkurssi “Varaait” korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo: Ene Raid, Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert, tel 5179 347

Viljandimaa noorsootöötajad harjutasid sotsiaalse tarkvara kasutamist

Eile, 6. veebruaril sai teoks koolitus „Sotsiaalne tarkvara igapäevaseks kasutamiseks“, mille eesmärk oli internetikeskkondade ja sotsiaalmeedia võimaluste tutvustamine noorsootöötajatele nende igapäevatöö lihtsustamiseks. Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituse viis läbi Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marili Lenk.

Viljandi maavalitsuse noorteinfo spetsialist Riine Ant ütles, et tänapäevane infotehnoloogia areng ja veebikeskkond annavad väga palju erinevaid võimalusi teabe levitamiseks. „Võib arvata, et selles osas on noored igal juhul eesminejaks, kuid meie soovime oma koolitusega tagada, et noorsootöötajad neist väga palju maha ei jääks. Samuti soovime tutvustada võimalusi, kuidas väga erineval kujul infot integreerida juba olemasolevate ja toimivate keskkondadega.“

Praktilise suunitlusega koolitusel olid käsitletavateks teemadeks sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalmeedia olemus; sotsiaalsed järjehoidjad; virtuaalsed mälupulgad; kiiresti avaldatavad blogid ja kodulehed jm. Tutvuti erinevate internetikeskkondade pakutavate võimalustega ning õpiti kasutama keskkondi, mis on mõeldud näiteks esitluse tegemiseks; koostöö edendamiseks või kutsete ja reklaamide kujundamiseks. Tähelepanu pöörati ka privaatsuse küsimustele ehk sellele, millist infot internetis jagada ja kuidas seda teha.

Üks põhjus koolituse korraldamiseks oli ka Viljandimaa noorte infoportaali uuendamine. Koolitusel sooviti saada teadmisi internetikeskkonnas pakutavatest võimalustest, mida uuendamisprotsessi juures kasutada või mis aitaksid seda portaali toetada. „Tahame liikuda selles suunas, et muuta maakondlik noorte infoportaal senisest efektiivsemaks ja nähtavamaks – kindlaks ja püsivaks kanaliks, kus Viljandimaa noorte elu ja noorsootööd puudutav info oleks ühest kohast kättesaadav,“ selgitas Riine Ant.

Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Neljapäeval, 13. detsembril Tallinna Linnateatri Hobuveski saalis peetud vabariiklikul noorsootöötajate tunnustusüritusel tänas haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega neid, kes on aidanud kaasa noortevaldkonna arendamisele 2012. aastal. Noorsootöö riiklikul tunnustuskonkursil pälvis tänavu tunnustuse kaks Viljandimaalt esitatud kandidaati – Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimine ning Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamiseks tehtav koostöö.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kohtab maakonnas liiga sageli lihtsustatud mentaliteeti, et:” meist ei sõltu midagi.” Sageli
ütlevad nii ka otsustajad. “Suure-Jaani vald on teinud on teinud otsuse, et nende tegevusest sõltub paljugi. Seega otsitakse võimalusi ning otsides neid la leitakse. Nooretele antakse esmalt võimalus leida üles iseenda potentsiaalid ning seejärel püütakse need siduda kodupaigaga. See kõik ongi tunnustamist väärt, ” kinnitas Kruuse. Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti-alaealiste komisjoni sekretäri Riina Tootsi sõnul tunnustati kategoorias “Aasta tegu” riiklikult Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimist. Kategoorias “Aasta koostöö” pälvis aga riikliku tunnustuse Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamise eesmärgil tehtud koostöö Suure-Jaani vallavalitsuse; Suure-Jaani, Paala, Sürgavere ja Vastemõisa noortekeskuse; Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor; Eesti Ettevõtlike Noorte Koja (JCI Eesti); Viljandi maavalitsuse ja Euroopa Noored Eesti Büroo vahel.

“27. mail 2012 Suure-Jaani valla traditsioonilisel perepäeval avatud vabaajaväljak sündis küll pikema aja jooksul kui aasta, aga tänavuseks tähtsündmuseks on see kindlasti,” öeldakse “Aasta teo” tutvustuseks. Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimisse andsid oma panuse umbes 150 inimest, neist vähemalt 100 noort. Üheskoos tegutsedes on nüüdseks valminud tänavakorvpalli plats, skate-park, sportliku paintballi väljak, BMX-väljak, ronila, üheksa minigolfi rada, labürint ja liiklusväljak. “Ettevõtluse arendamise peale hakati Suure-Jaani vallas sügavamalt mõtlema pärast 2010.–2011. aastal Viljandi maavalitsuse poolt rahvusvahelise noorte osalusprojekti raames läbi viidud maakondlike noorte ja otsustajate ümarlaudu ja debatte, kus tuli välja selle teema olulisus ja vajalikkus,” seisab omakorda Suure-Jaani vallavalitsuse algatusel ja eestvedamisel teoks saanud ning “Aasta koostöö” tunnustuse pälvinud koostööprojekti tutvustuses.

Loe edasi: Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Elutervet ühiskonda iseloomustab noorte kaasamine

Viljandi maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit tunnustavad täna, 8. novembril Viljandis Sakala keskuses peetaval maa- kondlikul noortefoorumil „Koos kujundame Viljandimaad“ tublisid noortetöösse panustajaid.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse innustas kohaletulnuid võtma targalt liidripositsiooni ning otsima headele mõtetele toetajaid. „Haridus ja oskused on selleks, et neid iseenda ja seeläbi maailma parandamiseks kasutada. Täna siin genereeritud head ideed ja mõtted muutuvad samuti tõeliseks väärtuseks alles siis, kui need läbi konkreetsete tegude ellu äratada. Lõpuks hinnatakse meid ikkagi tulemuste järgi.“

Maakondliku Noortekogu tugiisiku Riina Tootsi sõnul peaks ühiskond noortega enam arvestama, sest noored on selleks valmis. “Noored on meie praegune olevik ja homne tulevik! Läbi tänaste tegude kujundame ka iseenda saatust eakatena. Jagagem siis oma teadmisi, arusaamu ja kogemusi noortega ja hooligem noorte mõtetest veelgi enam!“

Viljandi maakonnas on noorsoovaldkonna tublisid tegijaid tunnustatud alates 2006. aastast ning selle tava algataja on Viljandi- maa noortekogu.

Alates 2010. aastast on noorsootöö valdkonna tegijaid hakatud tunnustama ka riiklikul tasandil – eesmärgiga tõsta esile valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Kõik maavalitsused saavad esitada riiklikuks tunnustamiseks ühe kandidaadi kolmes kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö ja aasta tegu.

Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.

Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“ Loe edasi: Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele