Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.
Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.
Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.
Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.
Pääse 5 eurot.
Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.
Täna kell 15.30 avab Vivendi puidu- ja paberistuudio Tallinnas Rocca Al Mare keskuse II korrusel kunsti- ja käsitöökonkursile „Papp ärkab ellu! vol.4“ laekunud Tallinna koolilaste töödest näituse ja autasustab parimaid.
Populaarsemate algmaterjalidena on kasutatud ajakirjade pabereid, papist rulle ning palju erinevad papp- ja pabermaterjale. Kokku laekus konkursile 60 tööd, valmistatud nii individuaalselt kui grupitööna.
2015. aasta on muusikaaasta. Vivendi koolituskeskus suunas sel korral teema muusikale ja konkursi teemaks oli „Muusikast inspireeritud“. Konkursile esitatavad tööd võisid olla vaid seotud muusikaga. Konkursile laekus üks suurem töö, kus kujutatakse oma klassi muusikat tegemas, mis on väga loominguline ning toreda inspiratsiooniga meisterdatud. Enamik tööd on pillidest, näiteks akordionitest, kitarridest, trummidest, kanneldest, vihmapillidest jne. Paljude pillide puhul paneb kõrva helisema ka heli, mida on paberist ja papist valmistatud pillide puhul tore kogeda. Kõikidest töödest paistab välja loomingulisus ning põnevad lahendused.
Kunsti- ja käsitöökonkurss „Papp ärkab ellu! vol.4“ toimus kolmes vanuserühmas. Autasustamine toimub näituse avamisel.
5. oktoobrist–9. novembrini kestnud konkurss toimus juba neljandat aastat järjest. Konkursi eesmärgiks on arendada lastes loovat mõtlemist ning teadvustada papi ja paberijääkide taaskasutuse võimalusi ja tähtsust meid ümbritseva keskkonna säästmisel. Koolituskeskuses toimusid ka temaatilised töötoad, kus lastele õpetati mitmes erinevas tehnikas paberi ja papi taaskasutamist praktilistel eesmärkidel.
Auhinnad on välja pannud Vivendi puidu- ja paberistuudio koos Tallinna haridusametiga. Näitus on avatud Rocca Al Mare keskuses 26. novembrist–6. detsembrini.
Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.
Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard
Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.
Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.
Pärnus asuva Agape kiriku galeriis on kuni 26. novembrini avatud päevapiltnik Henn Soodla näitus „Sindi 77“, mida saab külastada pühapäevast neljapäevani kümnest kaheni.
Näituse “Sindi 77” autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes. Foto: Urmas Saard
Agape avar fuajee annab suurepärase võimaluse väga esinduslike näituste korraldamiseks, mida Pärnu Postimehe kauaaegne päevapiltnik Henn Soodla on varemgi kasutanud ja kavatseb samaga jätkata edaspidigi. Küünlakuul avas ta Pärnu kolme ajajärku hõlmava mahuka fotonäituse “Kuurortlinna visioonid”, milles piltnik kõrvutas ühesuguseid vaateid erinevatel aastatel pildistatud fotodega. Midagi sarnast näeb nüüdki, kui seintele on paigutatud poolsada Sindit kirjeldavat fotot.
Fotograafiaga puutus Soodla kokku kaunis varajases lapsepõlves. Juba kümneaastaselt ostis ta enda tööga teenitud raha eest 6×6 fotokaamera Ljubitel (Любитель). Fotograafi töö andis talle teenistust umbes 30 aastat Pärnu Postimehele pildistades. „Sain 5+25,“ naeris Soodla ja jutustas, kuidas ta 1983-st saadik kuni 2009. aastani Pärnu Postimehele töötas. Alguses oli lehe nimi siiski Pärnu Kommunist. Enne ’83-dat tööraamatuga tööle kutsumist oli ta lehele juba 5 aastat üksikute tellimustena pildistanud.
Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.
Teame kuidas võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli, Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…
Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.
Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.
Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…
Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.
Elavad traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.
Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.
* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”
Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid.
Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili. Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv: Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi.
* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.
Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk
Alates 2000. aastast on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrid eksponeerinud ja müünud oma käsitööd jõulukuu esimesel nädalal Riigikogu hoone vestibüülis. Taoline ettevõtmine on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, millest tänavu täitub väärikas 15 aastat.
Ka sel aastal on Võrumaa Omavalitsuste Liit saanud nõusoleku Riigikogu juhatuselt korraldada käsitöö näitus-müük Riigikogu hoone vestibüülis, sedapuhku 7.-9. detsembril 2015. aastal.
Sellest tulenevalt, kutsume Teid, head käsitöömeistrid, üles loovalt kaasa mõtlema ja oma tooteid esitama. Meie jaoks on oluline, et Teie käsitöö oleks kvaliteetne, omanäoline, innovatiivne, kuid samas ka Võrumaale omane.
Käsitööd saate esitada 29.-30. novembril 2015 Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusesse.
Kunstnik Vilja Promet avas Viljandi Linnagaleriis loodusmaalide näituse.
Näituse pealkiri – „Koduõuest mereni…“ – kirjeldab kunstniku siirast ja sooja soovi tuua publikuni teda lummanud ja inspireerinud südamelähedasi hetki ning vaateid.
Vilja Promet mõtiskleb näitusest: „Meri võlub mind oma värvide ja muutuva iseloomu poolest. See näitus valmis pealkirjaga „Koduõuest mereni…“, mis iseloomustab ka minu teed lapsepõlve kodukohast tänase merearmastuseni. Motiivideks nii kodukandi kaunid kohad, Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi rannad kui ka lõputud veteväljad Atlandil.“
Vilja Promet on pärit Viljandimaalt Aimlast. Lõpetanud Tääksi 8-kl Kooli, seejärel Tartu Kunstikooli, kus omandas keskhariduse. Õppinud 5 aastat maalikunstnik Ilmar Malini õpilasena õlimaali. Kunstniku mere-armastus sai alguse Kihnu saarel diplomitööd maaildes. Vilja Promet on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna metall-ehistöö erialal ning töötanud aastaid antud erialal vabakutselise lepingulise kunstikuna. Tagasi maalimise juurde pöördus ligi 20 aastat tagasi. Aastast 2005 kuulub rühmitusse „KVINT“, mille moodustavad Tartu Kunstikooli lõpetanud grupikaaslased. Isikunäitusi on siiani olnud 20 ringis.
6. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto ülikooli raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst “Savvusann – mi uma sann”, miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist.
Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF. Vana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.
Rändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).
*****
6. oktoobrist 6. novembrini on Tartu ülikooli raamatukogu (W. Struve 1) II korruse puhkeruumis (endise kohviku galeriis) MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF rändnäitus “Savvusann – mi uma sann”, mis tutvustab Võrumaa suitsusaunu ja saunakombestikku. Vana Võromaa suitsusaunakombestik kanti 2014. aasta novembris UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Rändnäitust vahendab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, näituse eksponeerimist Tartus toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).
Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.
Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard
„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.
„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.
Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”
Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard
Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.
Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.
Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.
Maie Tamme. Foto: Urmas Saard
Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.
Täna avati harrastuskunstniku Vanda Kirikali uuemate maalide näitus Sindi muuseumis, mis jääb avatuks 25. septembrini.
Vanda Kirikal oma pildi “Üksikuine…” ees. Foto: Urmas Saard
Umbes 9 aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal on välja pannud juba kuuenda näituse. Esimesed 3 näitust olid vaatajate päralt 2009., 2010. ja 2011. aastal Pärnu keskaegse kindlustuse Punases tornis. 2012. aasta mais avati näitus esimest korda Sindi muuseumis, järgmise aasta septembris aga Sindi raamatukogus. Sindis ongi Kirikal pikalt elanud ja seepärast mõistetav suurendatud huvi just siinsete näituste vastu.
Seoses 3. näituse avamisega Sindis on põnev meenutada tunamullu septembris avaldatud uudist ajalehes Sindi Sõnumid, milles kirjutati muuhulgas järgmist: „Vanda Kirikal arvas, et usutavasti jääb see maalinäitus tal nüüd küll viimaseks, sest maalimise vaimustus on temas raugemas. Nüüdseks on tema kireks ja hobiks saanud luule.“ Vaatamata tookordsele arvamusele on ta ikkagi jätkanud maalimist. Näitusel on 21 tööd, millest ainult üks veski kujutis tuleb varajasemast väljapanekust tuttavana ette. Kunstivaatleja Viktor Kaarneem ütles, et nimetatud vanema töö võrdluses on väga hea näha harrastuskunstniku suurt arengut. Talle, nagu mitmetele teistele külalistele, meeldisid eriti ööpildid. Ka Kirikal ise suunas näpu ühele taolisele, kuigi väga väikeste mõõtmetega maalile.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus „Lapsepõlvelood” jutustab kahekümne kolmel suuremõõdulisel fotoplanšetil Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlveunistustest, -mälestustest koos muuseumi arhiivis leiduvate armsate beebifotodega, millega tulid avamispäeval kõige esimestena tutvuma Sindi gümnaasiumi 1A klassi õpilased ja Eneli Arusaare noored näitlejad.
Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada. Foto: Urmas Saard
Läinud nädala neljapäeval tegid Sindi Ajalooklubi huvilised väljasõidu pealinna, kus külastati Maarjamäe lossi ja Patarei kindlust. Teekonnal ühest sihtkohast teise peatus mikrobuss ühe külje ratastepaariga Müürivahe tänava kõnniteel nõnda, et autode liiklus päriselt ei sulguks ja jalakäijatelegi ruumi jätkus. Muuseumi töötajad olid üllatunud, et Sindist tuli tosinkond inimest näitust tooma ja isegi linnapea tegi transporditööd. Eriti usinalt oli fotoplanšettide pakkimisel abis Ats Tobias Pikk, sest pikal sõidul ei tohtinud raamid omavahel hõõrduda ja seepärast pidi pehme kangas kõigile eraldi vahele asetatama.
Kuna Sindi muuseum tähistab 4. juunil oma asutamise tähtpäeva, siis seoti tänane näituse avamine linna mäluasutuse sünnipäeva tähistamisega ja räägiti ka samale päevale langevast lipu päevast.
Lastekaitsepäeval avataval näitusel näeb arvutigraafikat, keraamikat ja vilditud töid, mis on valminud Sindi Avatud Noortekeskuse huvialaringides. Sarnane kolmiknäitus ei ole noortekeskuses esmakordne.
Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo
Sindi ANK-i juhataja Helle Vent ütles, et neil töötavad juba palju aastaid samad juhendajad, kelle erialased oskused loovad suurepärased eeldused laste huvialaseks tegevuseks. Ühtlasi moodustavad juhendajad ka omavahelises koostöös väga hea meeskonna, kellega saab pidevalt midagi uut ja lastele huvipakkuvat ette võtta.
Viljar Viik alustas Sindi noortega matkaringis, mille üheks oluliseks osaks on siiani ronimisharjutuste korraldamine. Sindis on selleks otstarbeks olemas spetsiaalne ronimistorn. Hiljem, kui õnnestus projektitaotlusega noortekeskusele savipõletamise ahi muretseda, asus Viik noorte õpisellidega keraamikat vormima. Aastatega on palju juurde õppinud nii juhendaja kui ka tõsised asjaarmastajad. Vent tänab seejuures Ene Tapferit, kes on keraamikat hästi tundva inimesena palju kordi nõu ja käteosavusega appi tulnud.
Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.
Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.
“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.
Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Neljapäeval, 16. aprillil avatakse Eesti Maanteemuuseumis Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäitus „Pihkvamaa vanad teed“, mis kannab endas mälestust tuntud Vene poeedi loomingust.
„Meie jaoks ei ole tegu tavalise fotonäitusega,“ ütles Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Sätime inimkõrgused fotod Pihkvamaa teedest muuseumi maskuliinsete ja robustsete tee-ehitusmasinate sekka ja vaatame, kas ja milline sünergia sellest tekib.“
Puškini loomingust innustust saanud näitus koosneb kahe autori, Mihhailovskoje muuseumi juhataja Georgi Vassilevitši ja fotoarhiivi vastutaja Nikolai Aleksejevi fotoseeriatest.
„Loomingulisele inimesele, vene inimesele, kes armastab ja tunneb oma kirjandust, on tulek Puškini juurde loomulik ja vajalik,“ selgitab Vassilevitš, kelle fotod annavad edasi mälestusi kirjaniku kajastatud kohtadest ning sellest, kuidas see paik elab tänasel päeval. Nikolai Aleksejevi fotod jutustavad edasi tema emotsioone, mis ta kogeb igapäevaselt Mihhailovskojes tööl käies. „Iga uus päev on kordumatu, iga uus aastaaeg kaunistab tuttavat maastikku ebatavaliste värvidega, neist õhkub nii erksust, sügavust, värviküllust kui ka vaikset harmooniat.
„Autorid on Pihkvamaa teede jäädvustamisel enim tähelepanu pööratud aastaaegade vahetumisele: läbi pitsiliste raagus puude okste paistavad suursugused pühakojad, avanevad imelised vaated…,“ rääkis näitusest Valner. „Ootame kõiki huvilisi Puškini imelisse maailma, uitama neil teedel ja radadel, kus kunagi on astunud suure poeedi jalg.”
Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäituse avamise maanteemuuseumis juhatab 16. aprillil sisse vene romansside kontsert Heli Vahingu esituses, kitarril Oleg Davidovitš. Kontsert toimub Varbuse Teemajas algusega kell 18. Näituse avamisele lisab vene hõngu Puškini muuseumi folklooriansambel „Puškinskaja derevnja“.
Näitus jääb avatuks 30. juunini. Tegu on kahe muuseumi esimese ühistööga.
Alates 17. aprillist on avatud Triinu Pungitsa ja Rivo Hapniku ühisnäitus „Triinu ja Hapnik“ Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näitus „Triinu ja Hapnik“ on võrukatest kunstnikepaari teine ühisnäitus, esmane esinemine toimus eelmise aasta sügisel Tartus, Jakobi galeriis.
Triinu Pungits, kes on tuntud ja tunnustatud moekunstnik eksponeerib oma viimase kümne aasta parimaid moemudelid. Väikses saalis on läbilõige Triinu loomingust.
Näituse pearõhk on suunatud tänavakunstnikule Hapnik, kelle loomingut võib igapäevaselt kohata põhiliselt Tartu tänavatel. Galeriis on näha stencilkunsti stiilis suuremõõtmelisi teoseid.
„Triinu ja Hapnik“ on loomingukompott, mis on välja kujunenud kahe inimese igapäevasest kooseksisteerimisest. Näitus jääb avatuks 24. maini. Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00- 18.00
Pärnu Muuseumi fuajees avati näitus EKA ja TTÜ tudengite töötoast Sindi kalevivabriku tuleviku teemadel. Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini.
Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimise- ja sisearhitektuuri- ning Tehnikaülikooli inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid juba taditsiooniks saanud töötuppa, et mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. See on sarjas neljas interdistsiplinaarne töötuba. Eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Seekordne patsient, Sindi Kalevivabrik, on ühistöötubade eelkäijatest kõige mastaapsem objekt, millele lisandub ümbritsev inspireeriv romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Sindi Kalevivabrik, meie vanema tööstuspärandi au ja uhkus on läbi elamas protsesse, mida paljud tema saatusekaaslased kaasaegses Euroopas on tänaseks päevaks juba läbi teinud või sarnaselt tegemas, otsides endale uut nägu – identiteeti.
Globaaliseeruv maailm ja sellega seotud majandusmudel mõjutas käesoleva sajandi alguses Euroopa tekstiilitööstust kaunis radikaalselt. Masstootmisele suunatud rõivatööstus, olles ka Sindi vabriku kliendiks, viis oma tellimused veelgi odavama tööjõuga Aasiasse. Vanade hoonete tüpoloogia ei sobinud juba ammu uuele tehnoogiale ja moodsatele tootmisprotsessidele. Sindi ajaloolisest tööstuse sisseseadest sai vanaraud ning hoonetest jäid tulekahju järel alles vaid müüride vahelised tühimikud, kus arusaamatu, milline ruum on väljas, milline sees.
Võimas tööstusmaastik, mis üle-eelmise sajandi alguses sünnitas enda ümber uue linna, olles urbaniseerumisprotsessi musternäidis, jäi iseendaga üksi. Keskusest sai perifeeria, kus demograafiline olukord ei ole täna kõige lootusrikkam – linn kahaneb ja sumbub iseenda olemisse.
…ja ikkagi, justkui vastuvoolu ujudes, tiksub kuskil ketrusmasin, keegi puhastab liivaga metalli, vanas sepikojas toimetavad metallimeistrid, jões kasvatatakse kala, on kohvik ja ostukeskus. …ja siiani kehtinud majandusmudelid otsivad endale alternatiive, teistsuguseid reegleid, mis muutunud keskkonnale ja ühiskonnale sobilikumad. Sellistes olukordades on perifeeriad alati andnud ainest interpretatsioonideks ja uute ideede sünniks.
Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?
Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.
Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.
Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.
Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.
160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.
Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015
4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.
“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.
Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul
Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.
“Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus ” Villa teekond” valmis seoses muuseumi uue haridusprogrammiga “Villakera – kullakera”, mille raames osalejad õpivad lähemalt tundma põllumajanduses ühte olulisimat looma – lammast – ja teevad tutvust villaga, mis on juba aastatuhandeid olnud üheks tähtsaimaks materjaliks peamiselt rõivaste, aga ka mitmete tarbeesemete valmistamisel. Programmi raames saab proovida kätt nii villa kraasimisel kui ka lõngaks ketramisel ja kangastelgedel kudumisel” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.
Näitusel “Loo. Koo. Rõõmusta!” on vaatamiseks välja pandud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2014.a. lõpetanud 9. lennu üliõpilaste silmkoelised kudumid ja fotod. Näitus “Loo. Koo. Rõõmusta!” põhineb kudumitest valminud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjastuses Varrak. Loe edasi: Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus
Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.
Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.
Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.