Euroopa seitsme enimohustatud mälestise programm sai alguse 2013. aastal vajadusest juhtida tähelepanu ohus olevale kultuuripärandile. Programmi juhib Europa Nostra koostöös Euroopa Investeerimispanga Instituudiga, toetab Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”.
Loe edasi: MUINSUSKAITSE SELTS KUTSUB ESITAMA KANDIDAATE EUROOPA OHUSTATUD MÄLESTISTE NIMEKIRJA
Muinsuskaitsekuud korraldav vabaühendus Eesti Muinsuskaitse Selts avab kuu tavakohaselt rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval, 18. aprillil, tehes seda tänavu avalikkusele vähem tuntud paigas Pirita kloostris. Muinsuskaitsekuu kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail.
Loe edasi: TÄNAVUNE MUINSUSKAITSEKUU AVATAKSE PIRITAL
Juuni esimesel nädalavahetusel kutsuvad paljud aiaomanikud külastajaid osa saama Euroopa aedade rikkusest ja mitmekesisusest, juhtimaks tähelepanu vajadusele hoida ja kaitsta rohelist pärandit. Eestist osaleb 3. kuni 5. juunini seitse eriilmelist aeda ja parki Järvamaalt, Tallinnast, Saaremaalt.
Loe edasi: EESTI OSALUS EUROOPA AIA PÄEVADEL
Patarei Merekindlus taotleb Eesti esimese muinsuskaitsealuse hoonena rahvusvahelist LEED sertifikaati, mille projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel järgitakse keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid.
Loe edasi: MEREKINDLUSELE EESTI ESIMENE MUINSUSKAITSEALUSE HOONE LEED SERTIFIKAAT
Vanade eestlaste pühaks peetud neljapäeval kogunes päikese loojangu ajal mõnekümne inimesega seltskond Läänemaal asuva Leedi Hallimäe linnuse serva, kus avati suursuguse pidulikkusega ja kombestikule kohase rituaaliga Eesti muinaslinnuste kaart metallplaadiga mälestuskivil ning teabetahvel.
Loe edasi: LEEDI HALLIMÄE LINNUSE MUINASLINNADE TÄHISE JA TEABETAHVLI AVAMINE“Muinsuskaitse aastaraamat 2014” on nüüdsest ka elektrooniliselt muinsuskaitseamaeti kodulehel loetav http://muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised ja muu huvipakkuva seas tekitab häid mõtteid artikkel „Uued sindlikatused Sindis“, millest kirjutab Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent.
Sissejuhatavalt ütleb Rent, et Sindi linna ehituspärand annab ilmeka ülevaate 1832. aastal rajatud vabriku juurde planeeritud tervikliku tööstusasula ajaloolisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Vaneminspektor peatub elumajal, mis asub aadressil Pikk 2. Korduvalt ajakirjanduse uudisveergudel jutuks olnud maja ehitas 1939. a oma perekonnale Häädemeestelt Sinti ümber asunud Jüri Soontalu (aastani 1935 Georg Sontag). Ehitusprojekt kannab nime „Hr G.Sontag’u sindli katusega elumaja ja kõrvalhoone ehitusplaan Sindi alevis…“ Projekti on 1933. a suvel signeerinud arhitekt J. Soosaar. Maja on Pärnule iseloomuliku kikkis katuse, nurgalahenduse, sindelkatuse ja rahvusromantilise triiplaudisega. Hoone registreeriti ehitismälestisena 1998. a augustis. „Ehitusmeistri ja kahe järgmise põlvkonna inimeste toimetamine nende hoonete juures on olnud kui muinsuskaitsemantra,“ kirjutab Nele. Katuse kestmiseks keerati ’70-ndail katusesindlid ümber. Uue sindlikatte sai kõrvalhoone 2011. a ja elamu 2014. a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu. Töö tegid omanikud ise.
Euroopas tähistatakse 10.- 13. septembril tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma Eesti tööstuspärandiga.
Muinsuskaitseameti kodulehel kirjutatakse, et ligemale 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega: viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne.
Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel.
Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned veskid kõikjal üle Eesti.
Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet korraldavad koostöös neljapäeval, 8. mail kell 10 Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Väärikate uued võimalused”. Konverentsil käsitletakse ajalooliste väärikate hoonete säilitamist, hooldamist ning arutatakse, kas või kuidas neid uuele eluringile aidata.
Neljapäeval Õisu mõisas algava konverentsi esimese ettekande peab Eesti Kunstiakadeemia kunstiajaloolane Oliver Orro, kes räägib teemal “Ajalooline arhitektuur tarbimise ajastul ehk mõned mõtted taaskasutamisest ära kasutamiseni”. Seejärel räägib muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk sakraalhoonete interjöörist. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Unistuste Õisu”.
Loe edasi: Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega
16. novembril kuulutatakse Arhitektuurimuuseumis välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” selle aasta parimad tööd.
Kolmandat aastat toimuvale võistlusele saadeti septembrikuus üle 1500 foto Eesti muinsuskaitsealustest objektidest. Jäädvustatud said mälestised alates Liivimaa vanimast rehielamust, filmis “Suvi” nähtud Hinni talust maalilisel maastikul kuni Noblessneri laevatehase metallraske ellinguni Koplis. Kõik pildid laaditi failikogusse Wikimedia Commons ja on vaba litsentsi tingimustel kasutamiseks igale soovijale mis tahes otstarbel.
Eestis kultuuripärandi aasta programmi kuuluv mälestiste fotovõistlus on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments, kus sel aastal on osalevaid riike kõigilt mandritelt ning saagiks rohkem kui 370 000 fotot. Kümme parimat pilti igalt maalt, seahulgas Eestist, pääsevad rahvusvahelisse vooru. Loe edasi: Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd
Kolmapäeval möödus 25 aastat Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest.
Tähtpäevaks andis selts välja kogumiku “Eesti Muinsuskaitse Selts 25”.
Pidulikule koosviibimisele Tallinnas Pikal tänaval asuvas ajaloomuuseumi suurgildi hoones olid kokku tulnud nii toonased kui ka praegused muinsuskaitsjad üle Eesti ning esindajad välismaalt.
Lisaks oli kohal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel, mitu ministrit ning riigikogu saadikud. President Ilves rõhutas oma kõnes muinsuskaitse seltsi rolli Eesti Vabariigi taastamisel.
“Oma mineviku ja pärandi väärtustamine, sellega koos kasvanud rahvuslik iseteadvus ja seltsitegevus tegid võimalikuks Eesti riigi sünni,” ütles Toomas Hendrik Ilves. “Muinsuskaitse selts kodanikuühenduse, vabakonnana ei ole tänagi kaotanud oma eesmärki,” märkis president, nentides ühtlasi, et pärandit tuleb kaitsta nii, et muinsus säiliks, aga mitte tühjalt seisva asjana, vaid nii, et ka inimestel oleks võimalik koos pärandiga elada. Loe edasi: Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva
Muinsuskaitseamet kinnitas riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta eelarve, mille põhjal eraldatakse pühakodade restaureerimiseks 660 486 eurot.
Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme eri konfessiooni pühakojad. Eelarve koostamise peamine eesmärk on programmi raames varem alustatud, kuid hetkel pooleliolevate tööde lõpetamine. Rahalise abiga loodetakse läbi viia tänuväärne töö Eestimaale iseloomulike ja kultuuriväärtust omavate hoonete säilitamisel.
Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avarii-restaureerimine (katus kukkus 2011. aasta kevadel lume raskuse tõttu sisse).
Samuti eraldatakse toetusi omafinantseeringu katteks Naissaare ja Esku kabelile ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikule. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi. Loe edasi: Selgusid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2012. aasta toetuste saajad
Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend
Reedel, 6. mail toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisas kultuuripärandi seminar. Kultuuripärandi seminar on pühendatud muinsus- ja looduskaitsekuule ja Lahemaa 40. sünnipäevale.
Seminari korraldavad Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet.
Lahemaa looduskeskuses on avatud Lahemaa rahvuspargi 40 tegevusaasta trükiste ja meenete väljapanek.
Oodatud on kõik huvilised – piirkonna elanikud, kultuuriväärtuste omanikud, seotud asutused, uurijad ja kaitsjad. Eelnevalt registreerunuile tasuta lõuna. Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaamet
Riigieelarvest võib mälestise omanik või valdaja taotleda toetust mälestise hooldamiseks, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamiseks, mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.
2012. aasta riigieelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2011. Toetuse taotlemiseks vajaliku teabe ja taotlusvormid leiate: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/toetused
Toetuse taotlemiseks 2012. aasta eelarvest tuleb hiljemalt 1. veebruariks 2011 muinsuskaitseametile esitada:
Muinsuskaitseamet teatab otsusest kahe nädala jooksul pärast kultuuriministri poolt muinsuskaitseameti 2012. a. eelarve kinnitamist. Toetuse saajatele teatatakse nimetatud tööde tegemiseks eraldatud summa suurus.
