metsandus

Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Eeloleval laupäeval, 29. juunil on metsapealinnas Elvas Eesti raiemeistrivõistlused, andis teada Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht. Sae haarab pihku 35 võistlejat, Eesti parimatele pakuvad konkurentsi võistkonnad Soomest, Lätist ja Leedust.

Võistlustulle astuvad ka 10 juuniorvõistlejat Luua metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.

Raievõistlustel võetakse omavahel mõõtu nii metsas kui Elva linnas. Langetamine on linnast väljas metsas, täpsusaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas. Laupäeva õhtuks selgub ka Eesti raiemeister 2013. Loe edasi: Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse ja Belgiasse

SA Erametsakeskus vahendusel ja Euroopa Liidu elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatava õpirändeprojekti raames on tänavu võimalik üheksal metsandussektoris töötaval ja/või tegutseval inimesel kandideerida erialasele tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse või Belgiasse (Brüssel).

Tööpraktika toimub halduse, metsa ja arenduse kategooriates.

Projektipartnerid ja tööpraktikaid korraldavad organisatsioonid on Soomes Uusimaa ja Kanta Häme metsaühistu, Saksamaal Schleswig-Holsteini Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle metsaühistu, Austrias FAST-Pichl ja Belgias CEPF .

Tööpraktika pikkuseks halduse ja metsa kategoorias on kolm nädalat ning arenduse kategoorias 26 nädalat. Tööpraktikale lähetamise aeg on september 2013.

Tööpraktikale mineval isikul katab SA Erametsakeskus elamis-, ettevalmistus- ja reisikulud vastavalt finantseerija poolt kehtestatud vastuvõtva sihtriigi piirmääradele. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 23.06.2013. Avalduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile eramets@eramets.ee märksõna “PROFOREST2”.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/valiskoostoo/proforest_2/

Lisainfo tööpraktika konkursi kohta: Monika Kont, projektijuht, monika.kont@eramets.ee, +372 57 703 234.

Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.

“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.

“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Loe edasi: Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts

Läinud reedel ja laupäeval (19.-20.04) Tartus Maamessil toimunud raievõistlustel Kevadkarikas 2013 oli võidukas Valga Puud esindav ja Jonseredi saega võistlev eestlane Andres Olesk, kes edestades teise koha saanud Stihliga võistlevat soomlast Vesa Kurki vaid kolme punktiga. Kolmanda koha sai samuti Valga Puu esindaja Jonseredi mees Martin Muttik.

„Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.

Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Loe edasi: Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Tartus tunnustati erametsanduse edendajaid

Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.

Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.

Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.

Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.

Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.

Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.

Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.

Metsandusliku ühistegevuse konverents

Reedel 15.märtsil toimub Eesti Maaülikooli õppehoone (Fr. Kreutzwaldi 64) aulas kell 10.00 metsandusliku ühistegevuse IV konverents “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”

Ettekannete ja tervitavate sõnavõttudega osalevad konverentsil põllumajandusminister Helir-Valdor Seedor, riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti kultuurpärandi aasta koordinaator Riin Alatalu, Toronto Eesti Ühispanga endine nõukogu esimees Peeter Einola jt. Üritust modereerib maasotsioloog Aare Kasemets.

Konverentsi päevakava http://www.kemo.ee/yritused/173-metsandusliku-uehistegevuse-konverents-1...

Osavõtuks palutakse registreerida, info@kemo.ee või tel. 5 121 947

Korraldajad: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsaühistu, Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ, PärnuTartu Metsaomanike Selts, Metsaekspert OÜ.

„Noored Euroopa metsades” registreerimise tähtaeg läheneb

Juba kolmandat korda toimuv rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” ootab 13. – 19. aastaseid õpilasi osa võtma metsandusteemalisest viktoriinist. Registreerimine on avatud 25. veebruarini.

Kas tead, milline Euroopa riik on kõige metsasem? Või mis on metsade roll mägedes? Euroopa on küll väike, kuid väga mitmekesiste metsadega maailmajagu. Võistlus annab õpilastele võimaluse õppida loodust lähemalt tundma – metsade elurikkust, jahindust, majandamisviise ja kaitsealasid, mis kõik on tihedalt seotud kohalike elanike ja Euroopa pika ajalooga.

Kevadel toimub samalaadne viktoriin 11-s Euroopa riigis, selgitades välja iga riigi nupukaim võistkond. 2-3-liikmeline tiim sõidab koos juhendajaga esindama kodumaad Portugali, septembris 2013. Eestis leitakse esindusvõistkond kaheosalise võistluse tulemusena: 6. märtsil üle Eestilise viktoriini käigus selgub 15 edukaimat tiimi, kes 25. märtsil viktoriini ja ettekande suurima punktisumma tulemusena reisi Portugali ette võtavad.

Käesoleval aastal on võistlus inglisekeelne. Nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks. Samuti on see heaks võimaluseks põimida keeleõpet loodusõppega.

Info, registreerimine ja juhend www.metsainfo.ee
Võistluse abimaterjalid ypef.weebly.com
Eesti vooru läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator

RMK puhke- ja kaitsealasid külastati mullu 1,6 miljonit korda

RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.

Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.

Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.

RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.

Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Foto: Elva linna kodulehekülg

Eesti Metsaselts valis Metsapealinn 2013 tiitlit kandma Elva linna. Tiitli annab metsapealinn 2012 Rakvere Elvale üle 17. veebruaril Tartu maratoni finišis.

„Elva linn on metsarikas ja metsasõbralik omavalitsus. Elva ja selle ümbrus ühendab metsanduse erinevaid tahke – tervislik elukeskkond, sportimise võimalused värskes õhus, metsa majandus ja metsatööstus ning lugematud elupaigad loomadele-lindudele” põhjendas valikut Eesti Metsaseltsi president, Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus.

Metsapealinnaks olemise ajal korraldab Eesti Metsaselts koos Elva linnaga mitmeid metsandust tutvustavaid üritusi, kevadel linnarahva metsapäev, loodusõhtud, näitused, koristustalgud, matkad; suvel on kõik oodatud Eesti raiemeistrivõistlustest osa saama ning sügisel metsa istutama. Lisaks palju teisigi üritusi, mis nii suurtele kui väikestele huvi pakuvad.

Loe edasi: Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

28. jaanuaril ilmub esimene metsandushariduse infokiri „Tee Metsa”. Elektrooniline väljaanne hakkab iga kahe nädala tagant teavitama huvilisi metsanduses toimuvast – nii värsketest uudistest kui muudest metsandusega seotud tegevustest.

Infokirja eesmärgiks on pakkuda kaks korda kuus lugejatele värsket teavet ja selgitusi, mis aitavad paremini mõista metsades toimuvat, laiemalt aga kogu elukeskkonna toimimist Eestis ja ka mujal maailmas. Lisaks koondab „Tee Metsa” infot erinevate konkursside, võistluste ja hariduslike sündmuste kohta.

„Tee Metsa” avanumber keskendub rahvusvahelisele metsanduslikule võistlusele „Noored Euroopa metsades“ 2013. „Võistlus on 13-19aastastele kooliõpilastele ja Eestis toimub see juba 3. korda,“ rääkis võistluse projektijuht Kristi Teppo. Käesoleval aastal on võistlus ingliskeelne, nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks, lisas Teppo. Loe edasi: Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.

“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.

Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.

Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.

Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.

Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Loe edasi: Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

Keskkonnaministeerium lubab lambakarjadele suuremat kaitset

Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021, mis muuhulgas sisaldab ettepanekut ohjeldada huntide arvukust eelkõige kahjustuspiirkondades ning motiveerida karjakasvatajaid senisest enam ise oma vara kaitsma.

Koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks soovitab tegevuskava teha seaduses muudatusi, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega. Loomapidaja, kes kahjustuste ennetamisega ei tegele, peaks saama kahjustuste eest vähem toetust.

Kui seni on suurkiskjate küttimislube väljastatud maakondade piiridest lähtudes, siis nüüd plaanitakse Eesti tsoneerida erineva küttimisintensiivsusega aladeks. Eesmärgiks on hundi madalam asustustihedus ja kahjustuste vähendamine põllumajanduspiirkondades, kui riigis tervikuna jääks hundi arvukus soovitud piiridesse.

Metssigade arvukus ähvardab kasvada

Metssigadele oli mullune talv sigivuse ja toitumise seisukohast soodne. Ulukiseireteadlaste hinnangul ähvardab metsanotsude arvukus pigem kasvada kui kahaneda ehk sigatsemine talumaadel ja maakodude õuedes saab hoogu juurde.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnade järgi on maakondade jahimeeste esitatud andmed metssigade arvukuse kohta pigem ala- kui ülehinnatud.

“Eestis loovad soodsa pinnase arvukuse sellise alahinnagu tekkeks praeguseks juba iganenud jahimaa korralduskavad, mis näevad ette ulukite lubatava arvukusvahemiku jahipiirkondades,” sõnas Veeroja. “Kuna jahimeestele on ette antud suurulukite populatsiooni maksimaalsed kontrollarvud loendusperioodi lõpuks, pelgavad nad nii mõnelgi pool maakondades esitada etteantuist suuremaid loendusnumbreid.”

Jahimeestel on põhjust peljata, sest kui nad ei saa hakkama suurulukite arvukuse piiramisega oma jahimaadel, võidakse hakata neilt oma jahialal sisse nõudma metsloomade tekitatud kahju põllumajandusmaadele.

Samal ajal pole toimetusel teada ainsatki juhtu, kus kahjutasu oleks reaalselt makstud. Riik on hüvitanud kaitstavate ulukiliikide poolt majapidamistele tekitatud kahju, näiteks on tasutud huntide murtud lammaste eest.

Metssead ei kuulu Eestis kaitstavate ulukite hulka.

Üks hirm jahimeestel siiski on: kui nad ei saa hakkama metsloomade arvukuse piiramisega oma jahialal ehk siis ei käi jahil, võidakse nende jahimaa kasutusleping peatada ja otsida nende asmele jahialtimad kütid.

Võistluse “Noored Euroopa metsades” parimad olid Austria õpilased

26. – 27. septembrini Sagadis toimunud metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” parimaks osutus Austria võistkond. Testi ja ettekande tulemusena said nad võimalikust 100-st punktist 80. Teiseks tuli Kreeka 73 punktiga ja kolmandaks Ungari 72 punktiga. Eesti võistkond tunnistati 8. koha vääriliseks.

“Õppida, õppida, õppida! Võistlus ei ole raske, kui oled selleks hästi ettevalmistunud,” kommenteeris Austria suurepärast tulemust võitjavõistkonna liige Johannes Rieder. Kokku osalesid võistlusel 11 Euroopa riigi noored vanuses 13-19, kokku ligi
70 inimest.

Tänavu teist aastat toimuva võistluse finaal oli mullu Poolas. Järgmisel aastal Portugalis toimuvas finaalis osalev Eesti tugevaim võistkond selgub kevadel 2013. “Suutsime metsaseltsiga ellu viia kaks eesmärki – tutvustada noortele metsandust ja anda õpilastele võimalus leida uusi sõpru üle Euroopa,” ütles Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo.

Tänavune finaal Eestis sai toimuda ainult tänu toetajatele. Ühiselt panid korraldamisele õla alla nii metsanduse erasektor, riigimets kui ka vabaühendused. Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel üle 10 000 õpilase kogu Euroopast.

Täpsemat infot võistluse kohta leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&
Itemid=232

Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

16.–17.08 toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670302).

Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.
Teemad: Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.

Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine.
Lektorid: Kaja Hiie – täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1998. aastast metsanduslikke erialaained, PKHK kutseõpetaja;
Marje Kask – täiskasvanute koolitamise kogemused 1999. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1995.aastast metsanduslikke erialaaineid;
Taivo Lehesmets – on lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia metsandusteaduskonna ja töötanud üle 20 aasta Kõpu metskonna metsaülemana;
Aarne Õismaa -täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab saeõpetust, palkehitiste valmistamist, juhendab praktikaid;
Väino Lill – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1985. aastal metsanduse eriala, metsanduse insener, PKHK jahinduse kutseõpetaja;
Ivi Hiie – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1993. aastal metsanduse eriala, Tihemetsa metskonna abimetsaülem.
Grupp: 12 inimest.
Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.
Loe edasi: Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

15.–16. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Ravimtaimede korjamine ja kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670305).

Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Sissejuhatus ravimtaimedesse; ravimtaimede tundmine; ravimtaimede tundmine looduses; ravimtaimede kasvu ja korjamiskohtade valik; loodushoid ja ravimtaimede korjamine ning turustamine; ravimtaimede korjamine looduses; ravimtaimede kuivatamine; ravimtaimede pakendamine, etikettimine; turustamise nõuded ja kanalid; mahetoode; ravimtaimede kasutamine esmaabis ja toidu maitselisandina.

Lektor: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus.
Grupp: 12 inimest.

Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.

22.–23. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsamarjakasvatus“ (viitenumber taotlusel 111011670305). Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Koolitus toimub esimesel päeval Tihemetsas (Peahoone tee 2) ja teisel päeval Marjasoo talus Tartumaal. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Metsamarjade iseloomustus; metsamarjade kasvatamise tehnoloogiad; metsamarjade paljundamine, metsamarjade nõuded kasvutingimuste suhtes; mahekasvatus; metsamarjade koristamise nõuded; marjade säilitamise viisid ja tingimused; õppekäik: Marjasoo talus Tartumaal Rannu vald (jõhvika ja mustika kasvatamine). Praktiline tegevus: Kasvatustehnoloogiaga tutvumine, sordid ja praktilised hooldusvõtted istandikus.

Lektorid: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus;
Toomas Jaadla – Marjasoo talu omanik, metsamarja kasvatus. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aiandusõppe praktika juhendaja aastast 2007. Loe edasi: Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

Erametsanduse aastakonverents “PUIT ENERGIAKS”

SA Erametsakeskus, Maamajanduse Infokeskus ja MTÜ Eesti Erametsaliit korraldavad 14. septembril 2012 rahvusvahelise konverentsi, mis käsitleb puidu kasvavat rolli energiamajanduses.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalis-esinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on TASUTA!

Konverentsile eelnevad kolme erineva rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid ja õppereis.

14. septembril toimuvale konverentsile eelregistreerimine toimub Eesti Erametsakeskuse veebilehe kaudu www.eramets.ee/urituste-kalender

Toimumiskoht: Maamajanduse Infokeskus, Jäneda, Tapa vald, Lääne-Virumaa

Homme kuulutatakse Jäneda talupäevadel välja parim talumetsamajandaja

Laupäeval, 28. juulil 2012 kuulutatakse Jänedal toimuvatel Eesti Talupäevadel välja tänavune parim talumetsamajandaja.

Parimate talumetsamajandajate väljaselgitamine on kujunenud Eesti Erametsaliidu pikaajaliseks traditsiooniks. Konkurss toimub alates 1994. aastast, tänavu antakse tiitel üle juba 19. korda.

Parima talumetsamajandaja konkursi eesmärk on väärtustada säästvat metsandust ning metsaomanike panust Eesti talukultuuri traditsioonide hoidmisel.

Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ja maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.

Rohkem infot:
Parima talumetsamajandaja konkurss
Eesti Talupäevad

Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.

Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Tulekul koolitus erametsaomanikele

16.–17. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“. Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad:
Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.
Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine. Loe edasi: Tulekul koolitus erametsaomanikele

Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks saab Ants Varblane

Metsaomanike esindusorganisatsiooni Eesti Erametsaliit tegevjuhina töötav Ants Varblane asub Eesti Metsaseltsi meeskonda juhtima alates 1. septembrist.

„Metsandussektor tervikuna peab ühiskonna silmis omandama sellise tähenduse, mis tal ka tegelikult on majanduse, keskkonna, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas,“ sõnastas Ants Varblane oma peamise sihi metsandusorganisatsioone ühendava seltsi tegevjuhina. „Selle eesmärgini jõudmiseks on oluline kõigi metsandusorganisatsioonide ja eri põlvkondade tõhus ning järjepidev koostöö,“ lisas ta.

MTÜ Eesti Metsaselts ühendab metsandusorganisatsioone, kellel on ühised aated Eesti metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.

Erametsakeskus annab teada

*Sel nädalal jätkub registreerimine erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas”, mis toimub 14. septembril Jänedal. Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Osalemine on tasuta. Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiate aadressil:
http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174

*Portaalis eramets.ee saab vaadata „Metsakaja” 22. saadet. Teemad: Kikepera Metsaühistu kutsub Pärnumaa metsaühistuid ühinema, Kadri-Aija Viik valgustab selle üleskutse tagamaid; Võrumaa Metsaomanike Liidu tegemisi tutvustab Erki Sok. Saate toimetaja on Argo Lilles. Saadet saab vaadata aadressil: http://www.eramets.ee/metsakaja

Tartumaal õppepäev “Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel”

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Eesti Maaülikool korraldavad 7. juunil 2012 metsaomanikele jt huvilistele Tartu ümbruses õppepäeva teemal „Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel“. Õppepäeva viib läbi professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool). Buss väljub Tartus, Kreutzwaldi 64 eest kell 16.00.

Külastatakse põllumaadele rajatud hübriidhaava- ja kasekultuuride püsikatsealasid ning kase loodusliku tekkega puistut. Kultuurides on teostatud hooldusraieid. Õppepäeval tutvustatakse võimalusi, kuidas muuta lehtpuupuistute majandamine tasuvaks.

Eelregistreerimine kohustuslik kuni 5. juuni 2012 tel +372 512 1947 või info@kemo.ee

Osavõtt tasuta!
Üritust toetab SA Erametsakeskus

Heino Kasesalu sai metsanduse elutööpreemia

Eesti Metsaselts kuulutas välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.

Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö “Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes” ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal.
Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.

Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.
Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.
Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.

Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.
Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.
Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.
Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.