Silt: metsandus

Äsja lõppenud rahvusvahelisel Natura metsakonverentsil arutati metsaomaniku rolli Natura 2000 võrgustiku kuuluvate alade kaitsel ja majandamisel. Konverentsil leiti ühiselt, et metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse ehk Natura 2000 alade looduslähedasse majandamisse.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa sõnul on kõige efektiivsem moodus metsaomaniku kaasamiseks läbi esindusorganisatsioonide ehk metsaühistute, mille kaudu liigub metsaomanikele vajalik informatsioon ja abi kõige tõhusamalt.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu loodi Eestisse Natura 2000 alad, mille eesmärgiks on tagada liigiline mitmekesisus looduses. Eestis on  Natura aladel 90 000 ha metsamaad, ent ainult pooled metsaomanikud on esitanud SA Erametsakeskusele taotluse toetuste maksmiseks.

Sihtasutus Erametsakeskus tegi otsused metsa uuendamise toetuse saajate kohta, sellega  toetati erametsade uuendamist 7,5 miljoni krooniga.

Erametsaomanikud said 14. juunini esitada taotlusi metsa uuendamise toetuse saamiseks. 2010. aasta metsa uuendamise toetuse esimeses voorus rahuldati 136 taotlust. Täielikult sai toetust 95 taotlust kogusummas 1,5 miljonit krooni. Osaliselt rahuldati 41 taotlust kogusummas ligi 6 miljonit krooni. Toetust sai 278 metsaomanikku, kellest ligi pooled kasutasid toetuse taotlemisel metsaühistu abi.

Maapinna ettevalmistamiseks taotleti 1,63 miljonit krooni, millega valmistati ette 1180,3 ha metsamaad. Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamist toetati ligi 600 000 krooniga, millega tehti hooldustöid 427 hektaril. Metsapuutaimede ostmist toetati 3,7 miljoni krooni ulatuses, mis taotleti 2,1 miljoni metsapuutaime ostukulude katteks. Voorus taotleti kokku 806 hektaril tehtud istutustöödeks, mida toetati 1,5 miljoni krooniga. Metsa uuendamise toetust saab taotleda siis, kui abikõlblikud kulud on tehtud enne taotluse esitamist.

Toetus makstakse taotlejatele välja lähipäevil. Toetuste saajate nimekirja leiab siit: http://www.eramets.ee/?op=body&id=585.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda järgmistele abikõlblikele tehtud töödele:
1) metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamisel kuni 80% dokumenteeritud kulude (taimede ostuarved) kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 krooni soetatava metsapuutaime kohta;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal oleva metsakultuuri hooldamisel on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta kalendriaastas.

2010. aastal toimub veel ka teine metsa uuendamise toetuse voor, mil taotluste esitamise tähtaeg on 19. novembril ning vooru eelarve on 2,5 miljonit krooni.
Metsa uuendamise toetuse taotlust on lihtne kodust lahkumata esitada elektroonselt läbi e-PRIA infoportaali aadressilt www.pria.ee<http://www.pria.ee>. Elektroonse taotlemise juhendid leiab siit: http://www.eramets.ee/e-teenused. Taotlust saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil taotlus@eramets.ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10621.

Lisainfo: Arpo Kullerkupp, SA Erametsakeskus siseriiklike toetuste üksuse juht
Tel: 683 6053, e-post: arpo.kullerkupp@eramets.ee
www.eramets.ee

Metsandusinimesed on pikka aega kaevanud, et metsatulu on Eestis liiga karmilt maksustatud, kui arvestada metsa kasvatamise väga pikka protsessi.

Rahandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud tulumaksuseaduse muudatus pakub nüüd väikemetsaomanikele edaspidiseks soodsamaid metsatulu maksustamise võimalusi. “Eelnõu jõustumisel 1. jaanuarist saaksime metsaomanikele anda julgustava sõnumi juba sel talvel teha raieid, millest seni on hoidutud ülemäärast maksustamist kartes,” kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane.

Muudatuse tulemusel saab metsa majandamisega seotud kulusid metsatuludest maha arvata kuni kolme aasta jooksul. Seega saavad väikemetsaomanikud sarnaselt ettevõtjatest metsaomanikega oma kulusid optimeerida.

Eelnõuga saab lähemalt tutvuda siin.

Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
 
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. 

Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.



„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.

Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.

Juuli lõpus ja augustis Eestis möllanud torm tegi metsadele küllaltki suurt kahju, tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Marko Sahtel eilsel metsasektori infopäeval.

15. septembri seisuga sai tormi tõttu kannatada 1982 hektarit metsa, mis hõlmab 295 000 tm puitu. Sellest moodustasid erametsad 1174 hektarit ja 157 000 tm. Võrdluseks tõi Marko Sahtel 2005. aasta jaanuaritormi, mil sai kahjustada üle 650 000 tm puitu.

Sahtli sõnul ei saa välja tuua kindlat tüüpi metsi, mida torm kahjustas. Kahju ulatus kõiksugustesse metsadesse, nii noortesse kui vanadesse, looduskaitse all olevatesse kui majandusmetsadesse. Torm paistis silma sellega, et ei esinenud ühtset tormikoridori, vaid tormikahjustused esinesid nii öelda laikudena.

Võrreldes aasta algusega kuulub metsaühistutesse üle viiendiku enam liikmeid küündides pea 3200 metsaomanikuni, teatas SA Erametsakeskus.
 
Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesse ligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulub kokku üle 183 000 hektari metsamaad. Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pind suurenes kaheksa kuuga pea üheksa protsendi võrra. „Hea meel on tõdeda, et metsaühistute liikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üha rohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri, mis säästvat metsamajandamist edendab,” lausus SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
 
Eestis tegutseb üle 40 metsaühistu, mille tegevuseks on metsa majandamine.

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

 Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Riigimetsa räsinud tormikahjustuste maht on võrreldes 10. augustil antud esialgse hinnanguga osutunud ligi kolm korda suuremaks, teatas riigimetsa majandamise keskus (RMK). Seisundist tulenevat lageraiet vajab RMK hinnangul ligikaudu 670 hektarit metsa ning tugevaastmelist sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril.

„Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”

RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.

Korraline lageraie on nendes maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäev ringi 10-12 raiemasinat.