Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.
[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.
Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.
Loe edasi: Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta
