Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.
Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard
Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.
Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.
Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.
Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.
Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard
Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.
Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.
“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.
Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.
Endla Murd. Foto: Urmas Saard
Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!
Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.
Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!
Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.
Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard
Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.
Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.
Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.
Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.
16.veebruaril kell 16.00 toimub Otepää Gümnaasiumi aulas traditsiooniline Anu Kase nimelise Ansamblimuusika päeva kontsert. Esinevad õpilasansamblid Tõrvast, Võrust, Valgast, Nõost, Otepäält ja erinevatest Tartu muusikakoolidest. Oodatakse pisut üle 100 osaleja.
Põlva Muusikakooli õpilased musitseerimas 2015. a Anu Kase ansamblimuusika päeval. Foto: Tuuli Vaher
Kontserdi korraldab Otepää Muusikakool. Muusikakooli direktor Tuuli Vaher ütles, et käesoleva aasta ansamblimuusika päeva juhtmõtteks on Ameerika pop-laulja Marilyn Mansoni moto “Muusika on tugevaim võlukunst”.
“Sellel aastal on nii uusi tulijaid, kui ka neid, kes juba aasast aastasse Otepääl esinemas käinud,” selgitas Vaher. “Ansamblimuusika päeval saab kuulata mitmekülgseid ansamblikoosseise – akordioniste, flöödi-, saksofoni-, vaskpillide- ja klarnetimängijad ning erineva koosseisuga keelpilliansambleid.”
Noorte muusikute esinemist hindab žürii, kes toob iga ansambli esinemises välja midagi positiivset. Kõikidele osalejatele on auhinnad.
Anu Kase nimelise ansamblimuusika päeva toetajad on Valgamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää Vallavalitsus.
Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.
Räämapidu. Foto: pressisõnumiga
Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.
Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.
Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.
Paikuse valla naisansambel Lustilik tähistas oma 20 tegevusaasta täitumist piduliku kontserdiga vallamaja saalis, kus lisaks nende endi laulmisele esinesid veel ansamblid Helin, Maarjahein ja Tantsumemmed.
Paikuse naisansambel Lustilik. Foto: Urmas Saard
Ansambli asutamise ametlik kuupäev on 1995. a 28. november. Paarikümne aastaga on lauljaid vahetunud. Praegu kuuluvad ansamblisse Silvia Kull, Taimi Kasemets, Leili Soll, Heldi Grossmann, Ada Siniallik, Linda Pärn, Helle Luik, Lea Truuts ja Lea Kanoshina. Viimased kümmekond aastat juhatab ansamblit Kristi Rulli-Schvede, kes on Paikuse põhikooli muusikaõpetaja ja annab tunde ka Sindi muusikakoolis.
Esimesed 10 aastat juhatas ansamblit Martin Miilberg. Tema kogus oma eluajal tuntust nii muusika- kui spordimehena. Tänavu korraldatakse Martin Miilbergi mälestusturniiri paarisvõrkpallis juba 12. korda, mis hoiab mitmekülgset inimest jätkuvalt elavana elavate hulgas. Muusika köitis teda samuti varajases nooruses. Kunagise Sindi Tekstiilivabriku 1. Detsember pleegitaja saavutas bassilauljana esikoha Eesti NSV esimesel noorsoofestivalil. Kutselise laulja diplomi omandas ta Viljandi kultuurihariduskoolis. Miilberg osales rohkem kui kümnel korral laulja või dirigendina üldlaulupeol ja on olnud kahel perioodil ka Sindi laulukoori juhtimas.
10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!
Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!
Haanja bussipeatuse uus rüü. Foto: Anett Org
Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev!Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.
Suure Munamäe vaatetorn. Foto: FB
Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.
Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.
Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.
Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.
Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).
7.-16. aprillil 2016 toimuv Eesti heliloojate uudisloomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajani üle 30 esiettekande. Festivali teemaks on “Roheline heli”.
“Roheline on elu, uuenemise, looduse ja energia värv. Milline on roheline heli – meie keskkonna ja meie planeedi helid, meid ümbritsevate asjade ja inimeste helid, meie elu heli täna, homme, aastate pärast, selle ümber mõtisklemegi 2016.aasta Eesti Muusika Päevadel,” räägib festivali kunstiline juht Helena Tulve. Festivali kontserte läbivateks märksõnadeks on keskkond, looduslähedus, uuskasutus ja märkamine.
Eesti Muusika Päevad (EMP) on esiettekannete festival ja aasta nüüdismuusika tippsündmus Eestis, mis koondab valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad. Festivalile on tellitud ligi 30 uudisteost meie tippheliloojatelt, lisaks kõlab heliloomingu tudengite ja muusikaõppurite looming. Loe edasi: Festival Eesti Muusika Päevad 2016 keskendub rohelisele helile
Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.
Pääse 5 eurot.
Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.
Ja mairoosid õitsevad ka, kui ainult kõdunevad lehehunnikud saapaninaga ära lükata ja peatuda. Hommikud õitsevad jääkristallidest ja ööd tähtedest. Puukroonid õitsevad omaenese puhtusest.
Ilust, valust ja armastusest, – aga rohkem ikka ilust ja armastusest – kuuleb luulemõtteid ja laule juba sel reedel, 27. novembril kell 17 Vana-Võromaa kultuurikojas. Kaltsuvaibapüünel on Ursula Zimmermann ja Anu Taul.
Eile õhtul alanud Sindi Rock 2015 kestis seltsimaja prožektorite valguses tunnikese üle kesköö ja kontserdi lõpetas Winny Puhh. Enne teda esinesid OL, SSB ja Eleegium.
Ansablite vahetumisega kaasnenud tühimikud täideti seltskondlike mängudega, mida korraldas Pille Amur. Winny Puhhi lavale tulekule eelnes mõnekümne minutiline Kelfiriuse tuleetendus „Punk“, Kelfirius tuli publiku ette üllatuslikult veel teist kordagi, kui pärast keskööd hakkas pidu lõppema.
Lava sügavuses olevale kangale oli Sindi Rocki visuaali alla kirjutatud suurelt „Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn“. Esimene rockontsert toimus 1969 aastal.
Käesoleval sügisel olid Sindi Rocki peakorraldajad Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Esinenud ansamblitest saab veidi põhjalikumalt lugeda siit.
Sindi Rock 2015 peaesineja oli Winny Puhh. Foto: Urmas Saard →
Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.
„Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos,” tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.
Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva, 6. november 1632, tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: „Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused. Neil päevil oleme kombineerinud loenguid Gustav II Adolfist ja tema valitsemisajast ajastupõhiste kultuuriliste etteastetega.“ Loe edasi: Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga
Joba hummõn, 6. novvembril kell 19 laultas ja kõnõldas Võro Instituudi saalin puiõst ja mõtsast. Täämbä õdagu om Võrol Stedingu Maja saalin (Kreutzwaldi 15) kell 19 võrokeelitse latsilauluplaadi «Upa-upa ubinakõnõ» esitluskontsert (mängvä-laulva Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Pastacas).
Homset õdagut alostas Kalla Urmas loenguga mõtsast ja puiõst rahvalaulõn. Edesi mintäs Celia Roose osaluskontsõrdiga RegiMõtsaMäng, kon kutsutas kullõjit regilaulõ ja filmi abiga tiikunnalõ kodokandi mõtsu piten. Publikult oodõtas julgust avita luvva kontsõrdi muusikat uma lauluhelüga.
Sündmüs om osa tiikunnast, miä vii mõtsa ja väeliidsi puiõ teemalidsõlõ Umalõ Pidolõ (28. mai 2016, Põlva, Indsikurmu); niisamatõ võro keele nädälist, midä peetäs 2.-8. novvembril (kae mano http://wi.ee/voru-keele-nadal/)
Sel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.
Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.
Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.
Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.
Reedel, 27. novembril kell 19 Tsooru näiteringi etendus “Pühapäev on tore päev” Haanja rahvamajas. Alates kella 21-st saab jätkata õhtut sealsamas kadripäeva pidustustel koos Üllar Jörbergiga.
Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.
22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com
Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.
Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastelehingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”
Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.
Fred Rõigas. Foto: Urmas Saard
„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.
Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.
Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi. Foto: Urmas Saard
Täna keskpäeval tantsisid Sindi traditsioonilise suvekontsertide sarja lõpetajatena Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad. Esinemispaigaks oli seegi kord Konsumi esine parkla, kus juhumöödujate hulk kõige suurem. Aga sama kindlalt nagu on juurdunud suvekontsertide traditsioon otse linnatänaval, moodustavad ühe osa publikust ikka ühed ja samad inimesed. Nendeks on päris väikesed lapsed, kultuurilembelised noored, keskealised ja eakamad.
Kuu tantsijatel on alati midagi üllatuslikku varuks. Sedakorda tehti ussitantsu, millega haarati kaasa ka inimesi vaatajate hulgast. Lõpuks joosti koguni läbi supermarketi eesruumi.
Lõppenud nädala reedest pühapäevani võis Peipsiääre valla Vana-Kasepää küla ambulARTooriumis nautida vene filmi päevadel näidatud dokumentaal-, multi- ja mängufilme.
Kaisa Sammelselg ja Annika Haas. Foto: Urmas Saard
Juba enne ametlikku avamist alustati keskpäeval Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötoaga, millele järgnes vabatahtlike abiliste ja hooandjate pidulaud. Linastusid filmid „Olga“ ja „Ivanipäev“. Üldse oli kavas kolme päeva peale kokku 16 filmi, aga filmipäevade avamiseks valiti esilinastuseks “Kasepää laterna magica”, mille režissöör on Kaisa Sammelselg. 14 minuti pikkune dokumentaal jutustab vene filmi päevadest. Lühikese avatervituse ütles ambulARTooriumi õuele kogunenud rahvale kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Annika Haas.
Esilinastusele järgnes Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiva ansambli Svjata Vatra (‘püha tuli’) kontsert. Ruslan Trochynsky alustas trombooni puhumisega, jalutades ja mängides ka kõige tagumistes ridades istuvate kuulajate juures. Teiseks muusikariistaks on Ruslanil vikat ja muidugi ei puudu ka vokaalne hääl, mida saadavad Martin Aulis löökpillidel, Arlet Tiigi basskitarril, Madis Pilt akordionil ja Juhan Suits põispilli, Eesti torupilli, vilepilli, parmupilli või sarvega. Kaks viimast laulavad samuti koos Ruslaniga. Õhtu edenedes muutus ka rahvas järjest tempokamaks: tantsis lava ees hüpeldes ja ussitantsu pikalt vedades. Annika pani korraks kaamera kõrvale ja võttis viiuli. Juhan astus samuti lavalt maha ja nii musitseerisid nad kahekesi võimalikult rahva seas. Ka pärast seda, kui ansambel oli viimase ja kordust palutud loo esitanud, jätkati hoogsalt kontserdiga edasi.
19. augustil algusega kell 20 toimub juba kaheksandat korda Käravete Järvemuusika kontsert. Tegemist on Ambla valla suurima avaliku üritusega, kuhu igal aastal koguneb publikut enam kui 600 inimest. Kontsert toimub Käravete järve kaldal otse Piibe maantee ääres, kuhu kohalik külaselts on rajanud hubase kontserdiplatsi.
Järvemuusika keskseks instrumendiks on klaver, mille saatel astuvad rahva ette erinevad solistid. Tänavu on suurim staar laval Tomi Rahula, kes on tuntud kui ansambli The Sun pianist ja lisaks on ta mitmete kooride dirigent. Oleme teda oodanud meie üritusele juba kaua, kuid ajagraafikud pole seni sobinud. Nüüd on ta siin.
Tomi kõrval astub esimesena lavale armastatud Karl Madis, kes sai tuntuks ansamblist Karavan ja, kes on lubanud Käravetel lisaks laulmisele saata kaassoliste saksofonil ja suupillil. Teise solistina teeb oma Järvamaa debüüdi Kristjan Kannukene, kes sai suurimat tähelepanu ja kiituse viimases Superstaari saates. Kristjan on lisaks suurepärane viiuldaja ja ta on lubanud oma andel ka viiulit mängides särada lasta. Naiselikku sära toob Käravetele tänavu suurepärane ja omanäoline lauljatar Helin-Mari Arder.
Traditsiooniliselt lõpetab kontserdi ilutulestik, mille kingivad rahvale kohalikud ettevõtjad. Seekord on toetajateks AS Terasman, OÜ Aravete Metallitööd, OÜ EPK Transport ja OÜ ELPA i.d., lisaks Ambla vallavalitsus ja Käravete Külaselts.
Kontserdipiletid hinnaga 5 eurot on müügil kohapeal. Rahvale on avatud kohvik ja lastele batuut. Üritust korraldab MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts.
Neljapäeval möödus 150 aastat Eesti ühe tuntuima laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Konstantin Türnpu sünnist. Seda tähistatakse kontsertidega helilooja elu- ja loometegevusega seotud paikades 16. augustil.
Meeskooride laulupäev toimub kell 12 Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning kell 15 Keila vallas Tuulna külas Türnpu pargis. Samas tutvustab helilooja elu ja loomingut muusikateadlane Tiia Järg. Pargis on võimalik vaadata ka Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva puhul koostatud näitust.
“Tänavune Konstantin Türnpu sünniaastapäeva tähistamine on pisut erilisem – sünniaastapäev on ümmargusem ja ka Türnpu park Tuulna külas on ilusam kui varem,” ütles Keila vallavanem Jaan Alver . “Keila vald on korraldanud augustikontserte Türnpu pargis tema sünniaastapäeva tähistamiseks juba aastast 1999. Tänavu, kui helilooja sünnist möödub 150 aastat, toimub meeskooride kontsert lisaks ka Tallinnas Niguliste kontsert-muuseumis. Türnpu pargis aga räägib helilooja elust ja loomingust huvilistele tunnustatud muusikateadlane Tiia Järg.”
Türnpu park on kunagi tema enda rajatud endise Kuusiku talu maadele, monument heliloojale avati seal 1965. aastal.
“Keila vallale on oluline helilooja mälestust hoida ning augustikuised traditsioonilised kontserdid on 16 aasta jooksul kuulajaid kokku toonud lähedalt ja kaugelt,” rääkis Jaan Alver. “Veebruaris korrastasime talgute korras Türnpu parki ja tema monumendi ümbrust, et pisut metsikuks muutunud pargis avarust juurde tuua. Nüüd kõlavad Türnpu kõige tuntumad ja ka vähemtuntumad laulud senisest veel paremini.”
Konstantin Türnpu (1865-1927) on Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Türnpu töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Türnpu oli V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Türnpu looming koosneb umbes 60 koorilaulust, millest tuntumad on “Meil aiaäärne tänavas”, “Mull´ lapsepõlves rääkis”, “Talvine õhtu”. Türnpu monument avati temanimelises pargis 1965. aastal.
Täna keskpäeval esines pereansambel Rannarada üle tunni kestva kontserdiga Sindi Konsumi supermarketi esisel platsil.
Ülle Jantson ja Jaano Martin Ots. Foto: Urmas Saard
Juba aastaid on Sindis tavaks korraldada augustis suvemuusika kontserte kõige käidavamates kohtades. Tänavu tegi otsa lahti Rannarada. Pereansambli täiskoosseisus osalevad võimaluse korral Ülle Jantson erinevate akordionite, kandle ja flöödiga, Jaano Martin Ots isesuuruste kitarridega, Marta-Lotta Kukk viiulil, Anna-Loore Ots lauljana ning Jaan-Jakob Ots on samuti üks väike laulupoiss. „Pillimänguni läheb noorhärral veel pisut aega,“ selgitas Ülle, kelle osaks on kogu pereansambli juhatamine. Paraku sedakorda pidi rahvamuusikat armastav kuulajaskond leppima pere kahe vanema liikmega, sest nooremad olid hõivatud muude tähtsate tegemistega.
Eile õhtul musitseeris Pärnu Ranna kõlakojas palju tuttavaid hariduse ja kultuurielu inimesi, kelle esinemine hoidis publiku naerulihaseid pidevas vabatreeningu asendis.
Eddi Leet ehk Poti-Eedu, keraamik, sõnade seadja, laulja, tuubamees. Foto: Urmas Saard
Loominguline seltskond Pärnu Poisid tuli kokku 2004. aasta suvel pärast edukalt sooritatud tuubaostutehingut, mille tegi ära keraamik Eddi Leet ehk Poti-Eedu, nagu mees ise ja sõbrad teda naljatledes kutsuvad. „Olen tuubamees, kes mängib palju pille, aga mitte eriti hästi,“ tutvustas Leet tagasihoidlikult oma mitmekülgseid andeid. Eile Leet tuubat ei puhunud aga selle asemel laulis vägeval häälel laule, mille viisid on vanad, mõned isegi väga vanad ja unustuste hõlma kadumas. Esinemise ajal tegi ta jalaliigutusi, võttis lähemal seisva mehe tantsule ja loopis kaabut nii kõrgele kui kõlakoja kaar seda võimaldas. Austria või Anglo-Ameerika pärimusmuusikast, aga ka meremehe laulude meloodiatele on Leet loonud sõnad, mis pole täpne tõlge algsele sisule. „Ma ei ole ühelegi laulule autori õigust nõudnud ja nii on mitmed minu lood lauldud teiste armastatud muusikute poolt üldtuntuks,“ rääkis Leet kontserdi järel toimunud vestluses. Ühe näitena nimetas ta „Roostes naela“.
Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.
Sel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine 
