Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.
Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.
Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.
Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.
Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.
Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.
Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.
Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.
Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. „Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult „oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas ta.
