heategevus

Algas konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” internetihääletus

Taas saab hääletada konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kandidaatide poolt, mille võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show.

Konkurss “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” toimub BIGBANK Match Show raames juba kuuendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel. Oma hääle lemmikkandidaadi toetuseks saab anda BIGBANK kodulehel!

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” tänavused kandidaadid on:

Roomassaare sadama sadamavaht Kristjan Maidra ja sadamakapten Kaarel Niine, kes päästsid veebruaris kodust plehku pannud ja õhukesele jääle läinud spanjeli Prints. Kuna jää enam koerakest hästi ei kandnud, meisterdasid looma näinud sadamatöötajad köiest silmuse, viskasid selle koera ümber ning tirisid lõdiseva spanjeli veest välja.

Möödunud aasta oktoobris kukkus Tallinna Lennusadama juures kailt külma vette noor hundikoer. Laevade vahel ringi ujunud loom oli segaduses, nuttis ning poleks ise ilma kõrvalise abita tagasi kõrgele kaile pääsenud. Kuuldes vette kukkunud koera kaldale jäänud mängukaaslase hädakisa, ruttasid abivalmid möödakäijad koerale koheselt appi ja aitasid hädasolija veest välja.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmann oli see hea inimene, kes võttis nende koerte sotsialiseerimise projekti oma südameasjaks, soovides, et loomad leiaksid endale hea kodu. Koostöös Dimela AS-ga anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

BIGBANK Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Aire-Piret Pärn leiab, et kõik konkursile esitatud kandidaadid väärivad suurt tunnustust. “Tänavused kandidaadid on kõik sõna otseses mõttes elupäästjad – ilma nendeta võinuks nii mõnegi koera elu lõppeda palju kurvemalt. Soovime selliseid häid abistajaid südamest tänada ja teistelegi eeskujuks tuua,” rääkis Pärn.

“Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse või koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Oma hääle sobivale kandidaadile saab anda kuni 6. oktoobrini, tiitli võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval BIGBANK Match Show’l Kristiine spordihallis.

Heategevusliku koertenäitus BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile samaaegselt ka Lätis ja Leedus. Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel eelregistreerida kuni 10. oktoobrini.

Täna toimub heategevuslik moeshow “Koertemood 2013”

Teisipäeval, 10. septembril kell 18.30 toimub Tallinnas Solarise Keskuse Aatriumis juba teist aastat heategevuslik moeshow “Koertetemood 2013”. Õhtut juhib Ženja Fokin. Ürituse peaeesmärk on meeleoluka etenduse ajal koguda raha haigete hüljatud koerakutsikate raviks.

Modellideks on 19 Chihuahua Sõprade Liidu chihuahuat ja üks taks! Näha saab Cedrelle moekat toodangut, sülekoerte kandekotte ja kaelarihmasid Ossu Lemmikloomapoelt ning eksklusiivset Bling-Bling kollektsiooni, mis on valminud Chihuahua Sõprade Liidu ja Cedrelle ühistööna.

Toimub isetehtud koerterõivaste konkursi finaal, kus kohtunikeks on Eesti disainerid, moeloojad ja moega seotud koeraomanikud. Esikolmikule on auhinnad välja pannud ajakiri Mood, Katico, Cedrelle, Piret Kartus, Coolcompany, Niilodesign ja Chihuahua Sõprade Liit.

Chihuahua Sõprade Liidu sülekoerte mängutunni koerad näitavad armsaid ja vahvaid trikke. Etenduse jooksul on kõigil võimalik tasuta nõu saada Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarstilt.

Pealtvaatajate vahel loosime välja Cedrelle lemmikupesa. Publikul on võimalik kaasa võtta ka oma lemmikloomad, et koos etendust nautida. Ürituse peakorraldajad on Chihuahua Sõprade Liit ja koerterõivaste tootja Cedrelle.

Allikas: Chihuahua Sõprade Liit

Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.

Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.

“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”

“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Otepääl jagati lastele pannkooke

Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.

Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.

Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.

Fotod: Monika Otrokova

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

Pille Muni

Corelli Music – viisteist aastat mõisamuusikat

Corelli barokkorkester. Foto: Olev Mihkelmaa

Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.

Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.

KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”

N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)

R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)

L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)

P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)

ESINEJAD:

KA BO CHAN (kontratenor)

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel

Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA

Kontserdiga toetatakse Lasila mõisakooli klaverifondi

19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.

Kambja hobinäitlejad astuvad rahva ette Luke mõisapargi suvetükis

Luke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.

Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.

„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.

Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.

Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Heategevusfondid Aitan Lapsi ja Minu Unistuste Päev sõlmisid koostööleppe, mille alusel jõuab erinevates Eesti haiglates ja kliinikutes viibivate lasteni käesoleva aasta jooksul 23 teatrietendust ja mitmeid teisi kultuuriüritusi.

SA Aitan Lapsi, mille eesmärk on kultuurielamuste pakkumine vähekindlustatud lastele, on tänaseks tegutsenud kaks aastat ning viinud teatritesse enam kui 27 000 last. Eelmisel aastal saadud Kultuurkapitali aastapreemiaga otsustati toetada heategevusfondi Minu Unistuste Päev 7000 euroga, et viia teater haigete lasteni ja jätkata heategevusfondide koostööd. SA Minu Unistuste Päev toetab ettevõtmist 1400 euroga.

“Kultuurkapital tunnustas eelmisel aastal enim silma paistnud kultuuri tipptegijad ning kaheksa aastapreemia saajate hulka arvati ka Heategevusfond Aitan Lapsi. Aastapreemia 7000 eurot kasutataksegi täies ulatuses haigetele lastele teatrielamuste pakkumiseks. Haiglates esinevad teatrid parandavad kasvõi natukene haigete laste meeleolu ning on seeläbi abiks ka nende paranemisele,” ütles Aitan Lapsi SA nõukogu liige Rauno Raal.

Loe edasi: Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni Heateo jooksul koguti ühe tunniga 3803 eurot

Toetatav projekt: Liigesehaigete laste ravivesivõimlemine

Täna, 11. mail toimus SEB Tartu Jooksumaratoni raames esmakordselt Heateo jooks, kus koguti annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste vesiravivõimlemise toetuseks. Osalejapoolne annetus oli vähemalt 1 euro, millele ravimifirma Teva lisab omaltpoolt 5€ inimese kohta.

Kokku osales Heateo jooksul 577 inimest, mis teeb 577 eurot annetusi jooksjate poolt ning 2885 eurot Teva poolt. Lisaks tegid ürituse raames inimesed lisaannetusi 341 euro ulatuses. Ürituse tulemusel toetasid jooksusõbrad ja ravimifirma Teva reumahaigete laste vesivõimlemist kokku 3803 euroga.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu hinnangul läks tänane päev suurepäraselt ja Karu lubab järgmisel aastal kindlasti üritusega jätkata. “Täna nägime jooksurajal nii mehi kui naisi, lapsi, täiskasvanuid ja vanemaealisi, kes kõik tulid kokku selleks, et teha üks pisike heategu. Positiivne on ka see, et paljud, kes homme jooksumaratonile tulevad ei pidanud paljuks täna üks väike soojendusjooks teha.” Ürituse korralduse poole pealt lisab Karu: “Kui alustasime ürituse planeerimisega, siis lootsime, et rajale tuleb kuni 200 inimest. Tänane 577 osalejat on positiivne üllatus ja mul on hea meel, et ühes ravimifirmaga Teva sai igaühe panus veelgi suurema kaalu.”

Heateo jooksul annetusi kogunud Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson sõnab: “Reumahaigete laste liikuvusele on seatud mitmed piirangud ja seetõttu on ravi eesmärgil toimuv vesivõimlemine selleks ideaalne ja parim moodus. Meie fond on juba seitse aastat kogunud annetusi reumahaigete laste ravi toetamiseks ja et projekt saaks edukalt jätkuda, vajame lisaannetusi – Heateo jooksuga joosti kokku 8 kuu maksumus! Super suured tänud kõigile rahvasportlastele ja nende lähedastele, kes täna annetasid!”

Heateo jooks toimus ühel ajal SEB 31. Tartu Jooksumaratoni lasteüritustega, kus osales kokku 3114 last. Kokku jooksis täna Tähtvere Spordipargis 3691 jooksusõpra.

Heateo projektist lähemalt Lastefondi kodulehel!

Euroopa Liidu toiduabi jõuab peatselt Eesti abivajajateni

Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.

PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.

Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.

Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.

Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.

Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Täna on samal ajal 21 linnas üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis toob liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 10 000 põhikoolinoort. Teatejooksu avapaugu annab president Toomas-Hendrik Ilves.

Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Annetused jagunevad kolmeks ning lähevad 6-aastase Eriku, 12-aastase Artjomi ning teiste väikeste patsientide ravi toetuseks.

6-aastane Erik sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama, tänu taastusravile astub Erik aga praeguseks abivahendite toel juba ise väikseid samme.

12-aastasel Artjomil jäid sünnitrauma järel halvatuks mõlemad jalad ja üks käsi, kuid Haapsalus püütakse temagi taastusraviga abivahendite toel liikuma saada. Lisaks saab Haapsalus ravi veel sadu väikeseid patsiente.

Eriku ja Artjomi lugusid saab lugeda kodulehel www.teatejooks.ee/toeta.html. Loe edasi: Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Heategevusfond Dharma ja Lastekaitse Liit kuulutavad välja “Heategija” konkursi

Inimesi, kes üle kogu Eesti märkavad, hoiavad ja aitavad lapsi saab “Heategija” kandidaadiks esitada 6. maini.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada eraisikuid, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, ootame esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid.

Heategijaid tunnustame ja täname 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Lugege konkursi kohta kodulehelt http://dharma.ee/?pid=1&lang=2ja andke meile 6. maiks teada, kes on suurim heategija!

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Aprillis suunduvad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koalitsiooni kuuluvate ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud juba neljandat aastat „Tagasi Kooli“ raames jagama 7.-12. klassi õpilastele teadmisi HIV/AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel.

HIV-teemalise eriprojekti fookusnädal koolides toimub 1.-5. aprillini, kuid temaatilised külalistunnid jätkuvad nii Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Tartumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal terve aprillikuu jooksul. Kokku jagatakse teadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel ligikaudu 1500le õpilasele.

Viimastele uuringutele tuginedes on noorte teadmised HIV levikust ja käitumispraktika kondoomi kasutamisel iga aastaga paranenud ja trendi jätkumiseks on pidev teavitustöö koolides äärmiselt vajalik.

Swedbanki personalidirektor Signe Kaursoni sõnul näitab tema praktika tundide andmisel abiturientidele, et noored on HIV- temaatikaga päris hästi kursis, kuid alahinnatakse just iseenda nakatumisega seotud riske. „Ei teadvustata, et tegemist on väga pika peiteajaga viirusega ja hinnanguliselt 4000 inimest Eestis ei tea oma nakatumisest. Seetõttu on teadlik käitumine ja testimine viirusest hoidumisel väga olulised. Samuti vajab selgitamist, et tänapäeva meditsiin võimaldab viirusesse nakatumisel elada täisväärtuslikku elu ning viirusekandjaid enda ümber ei tohiks karta, “ ütles Signe Kaurson.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tegevjuht Keit Fomotškini sõnul soovivad koalitsiooni esindajad HIV-teemaliste külalistundidega olla toeks just koolide tervise- ja inimeseõpetuse õpetajatele: „Õpetajatest ja nende oskuslikust teemakäsitlusest sõltub väga palju. Paraku ei oma üle poolte inimeseõpetuse õpetajatest hetkel vajalikku erialast ettevalmistust. Soovime HIV-teemalise eriprojektiga rõhutada, et riigil tuleb õpetajate vastavasse ettevalmistusse ja täiendõppesse senisest märksa tõsisemalt suhtuda ja sellesse ka investeerida,“ sõnas Keit Fomotškin. Loe edasi: Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.

Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.

Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Loe edasi: Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

40 000 eurot jagatakse rahvale kohvi ja koogina

Põlva linnas asuv talupood otsis enda kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakuti 50 aastat tasuta kohvi ja kooki, rahalises väärtuses hinnanguliselt pea 40 000 euro eest. Üleskutsele vastanuid oli kokku 16, nende hulgas väga erineva taustaga inimesi: amatööre, sisekujunduseriala tudengeid ja professionaale.

Väljavalituks osutus OÜ Indoorsi, 15-aastase staažiga, kuid hetkel lapsepuhkusel viibiv sisekujundaja Janne Maal. Peale korraldajate jaoks ägedate ideede sai määravaks kaalukeeleks aga asjaolu, et Janne ei soovinud saada tasuta kooki ja kohvi. Janne soovib, et see kook ja kohvi antakse iga päev kellelegi, kes tundub seda vajavat või lihtsalt mõnele toredale kohvikukülastajale. Vastutasuks soovib Janne, et üllatuse saaja kirjutaks mõned read endast ja söödud koogist ning kohviku meeldivusest raamatusse, mille Janne lõpuks endale mälestuseks saab. Seega on kõigil Põlva talupoe kohviku külastajatel võimalik osa saada 40 000 euro vääringus kohvitamisest ja koogitamisest. Ka teised sisekujundaja üleskutsele vastanud ei jää tühjade kätega, maiustamisele on neilgi oma õigus.

Veel enne, kui kohvik 27. aprillil talupoe sünnipäevapeo käigus avatakse, saavad aga kõik soovijad sellele oma käed külge lüüa. Läheb käiku teine Janne suurepärastest ideedest. Kõik tööd kohviku remondi ja sisekujunduse osas toimuvad töötubade vormis. Seega on kõigil soovijatel võimalus tulla ning oma käega kaasa aidata Põlva ühe omanäolisema kohviku loomisele. Töötubade käigus saab aga kätt proovida nii mõnegi põneva väljakutsega, nagu mööbli restaureerimine, vanadele asjadele uue hinge andmine, oma kätega meisterdamine.

Lisainfo: www.talutoit.blogspot.com, Põlva talupoe või kodukohvik Tillu Facebooki leht.

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

15.veebruaril kell 19.00 korraldavad kolm Otepää Gümnaasiumi tüdrukut Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.

Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segaril kooli uurimustööd tehes. „Kontserdiks on kõik valmis, vaja on veel printida kavalehed ja teha muud väiksemad ettevalmistused,“ rääkis Lisett Segar.

Eelnevalt viisid tüdrukud läbi Otepää Kultuurikeskuses korjanduse, mida rekaalmiti Facebooki ja vallalehe Otepää Teataja abil ning mille vastu tunti suurt huvi. Korjandusele toodi kõike – riideid, jalanõusid, mööblit, serviise ja mänguasju. Annetusi tehti isegi SmartPosti abil.

„Tahame tänada kõiki, kes tõid korjandusele asju, kes aitasid heategevusprojekti läbi viia ja toetasid meid hea sõnaga,“ ütles Lisett Segar. Kõik korjanduse käigus kogutud asjad jagatakse Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistuse kaasabil abivajajate vahel laiali. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

Neiud korraldavad heategevuskontserdi

Otepää gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud Maiken Vähi, Mari-Ly Kapp ja Lisett Segar on võtnud nõuks korraldada 15. veebruaril koolis heategevuslik kontsert «Märkame ja aitame üksteist», lisaks viiakse läbi korjanduspäevad.

Kontserdil esinevad gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistlusel «Eesti otsib superstaari» osalenud laulja. «Üllatusesineja jäägu esialgu tõesti üllatuseks, nime veel ei avalda,» ütles Kapp.

Loodetav tulu läheb valla abivajajatele.

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevusliku kontserdi

Otepää Gümnaasiumi 11.klassi õpilased korraldavad heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.

Kolm Otepää Gümnaasiumi 11.klassi tüdrukut on võtnud nõuks korraldada 15.veebruaril kell 19.00 Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäevakontserdi. Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Kontserdil esinevad Otepää Gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistluse „Eesti otsib Superstaari“ laulja.

Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segarilkooli uurimustööd tehes. „Otsustasime oma uurimustöö läbi viiamuusikaõpetuses ja korraldada kontserdi,“ selgitas Maiken Vähi. „Siis aga mõtlesime, et aitaks läbi muusika teisi abivajajaid.“

Eelnevalt korraldatakse korjanduspäevad Otepää Kultuurimajas 12. jaanuaril ja 9. veebruaril kell 12.00-17.00. Oodatakse eelkõige laste talveriideid aga teretulnud on ka kõik asjad, alates laste ja suurte inimeste riietest kuni tarbeesemeteni.