Eesti Maanteemuuseum

Maanteemuuseumi teedeajaloo päeval tutvustatakse hobuajastut ja muuseumi tulevikuplaane

25. novembril toimub kaheksandat korda Eesti Maanteemuuseumi teedeajaloo päev, mille ettekanded avavad hobuajastu temaatikat ning annavad ülevaate suvel 15. sünnipäeva tähistanud muuseumi minevikust ja tulevikust.

Teedeajaloo päev on maanteemuuseumi traditsiooniline teadusüritus, mille eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed. “Tänavu toimub üritus Tartu Linnamuuseumis, kuna maanteemuuseumis käivad uue püsinäituse “Head teed!” ehitus- ja arendustööd ning muuseumi peamaja on külalistele kuni 1. maini suletud,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Avatava püsiekspositsiooni “Head teed!” peateemaks on inimesed, kes mööda teid on aastatuhandeid käinud. Seetõttu on ka teedeajaloo päeva fookuses laiemas mõttes teelised hobuajastul. Sõna saavad maanteemuuseumi kauaaegsed koostööpartnerid, kes on panustanud konsultantide ja kaasautoritena muuseumi ekspositsiooniarendustesse.

Tallinna Linnaarhiivi teaduri teadur Juhan Kreem annab ülevaate keskaegse Liivimaa liikumisviiside sesoonsest eripärast. Eestit Euroopaga ühendanud postiteedel liikunud info kiirusest 18. sajandil räägib Hannes Vinnal. Eesti väikelinnade voorimeeste lugu 19.-20. sajandil avab Riho Paramomov ning vaadete üle Eesti teedevõrgule riigikaitse seisukohalt 1930. aastatel mõtiskleb maanteemuuseumi teadur Andres Seene.

Teedeajaloo päev toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) 25. novembril kell 11.00-14.00.

Registreerimine ja päevakava siin.

Maanteemuuseum viib uhke elektriauto turismimessile

Eesti Maanteemuuseum osaleb 13.-15. veebruaril Eesti suurimal turismimessil Tourest 2015. Messikülastajatel on ainulaadne võimalus uudistada nii seest kui väljast Eestis ehitatud elektriautot ZEV Seven.

Zev Seven on esimene Eestis toodetud ja autoregistrisse kantud elektriauto. Auto baasmudeliks on Colin Chapmani poolt 1957 projekteeritud Lotus-7. Auto ehitusaasta on 2008 (elektritööd ZEV Motors OÜ, keretööd AS Võidusõidutehnika), kuid muuseumi uhkeks eksponaadiks sai masin aastal 2010.

Turismimessil saavad külastajad istuda uhke kabrioleti rooli ja lasta teha endast vahva polaroidpildi, mille ettenäitamisel on muuseumisse kuni suvehooaja lõpuni sissepääs poole hinnaga.

Samuti saab Tourestil ülevaate maanteemuuseumi kirevast suvesündmuste kavast ning aimu mai alguses avatavast hooajanäitusest “Tee täis kuulujuttu”, mis avab kuulujutu kui ühe maailma vanima massimeedia vahendi olemust. Näitus on ka sissejuhatuseks uuele, sügise lõpus avatavale püsiekspositsioonile, mis käsitleb teedeajaloo kõrval ka kommunikatsiooniajalugu.

Maanteemuuseum tutvustab messil enda tegemisi ühisel pinnal Põlvamaa teiste ettevõtjatega. Puhkust veetma kutsuvad Setomaa, Mooste Mõis, Eesti Fototurismi Keskus, Kagureis, Värska sanatoorium ning Taevaskoja võrgustiku ettevõtjad. Nagu turismimessile kohane, pakutakse külastajatele lisaks üldisele infole ka vahvaid esitlusi ja degusteerimisi. Lisaks toimub sotsiaalmeedia vahendusel ka Põlvamaa teemaline reisimäng.

Maanteemuuseumi räägib teedelugu Tallinnas

Reedel, 5. detsembril toimub Eesti Maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev, mis on tänavu esmakordselt Tallinnas.

“Iga-aastase teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed ning tähistada Maanteeameti sünnipäeva,” selgitas Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Selle aasta ettekannetes on kõrvuti ajalooliste teemadega leidnud käsitlust ka tänane teedelugu,” lisas ta.

Ettekanded käsitlevad teemasid nii teede-ehituse kaugest ajaloost kui tänasest päevast. Mõisa- ja teedeajaloo uurija Valdo Praust võtab jutuks ajaloolised taliteed. Justkui vastukaaluks avab Hannes Vaidla Maanteeametist kaasaegsete jääteede rajamise nõudeid ja põhimõtteid.

Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner sirvib Maanteemuuseumi vanu fotosid, mis iseloomustavad liiklusõnnetuste rohket autoajastu algust Eestis.

Tallinna Ülikooli doktorant Riho Paramonov räägib omaaegsest Tartu linna sümbolist sõiduvoorimehest, loodusfotograaf ja rännumees Ingmar Muusikus mõtiskleb, kas teed ühendavad või lõikavad maastikke.

Maanteeameti teedevõrgu valdkonna juht Kuna Männik vaatab tagasi 1. jaanuarist 2015 ajalooks saava nelja regiooni tekkeloole.

Maanteeameti eelkäija, Maanteede ja Sisemiste Veeteede Valitsus loodi 26. novembril 1918. Maanteeameti sünnipäevale pühendatud teedeajaloo päev algab 5. detsembril kell 12.30 Tallinnas Ülemiste City Victoria keskuses, Keevise 6.

Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

13. septembril peetakse Eesti Maanteemuuseumis juba viiendat korda vanavanemate päeva. Tänavuse suvelõpuüritusega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti Autoklubi asutamisest ning muuseumisse oodatakse külla erilisi autosid.

Eesti Autoklubi asutamine 90 aastat tagasi oli oluliseks edasiminekuks Eesti autoasjanduse arengus, mis ajendas huvilisi enam selles valdkonnas tegutsema. Nii hakati organiseerima võidusõite, kutsuti kodanikke tegelema autoturismiga ning hakati välja andma ajakirja “Auto”. “Oma lugu rääkima ja masinaid näitama tuleb Võru Vanatehnikaklubi Vänt,” rääkis maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin ürituse peateemast.

Autoasjandust avatakse seekordsel perepäeval ka läbi sõidukite tuunimise teema. “Tuunimise üheks lähtekohaks võib pidada autode ise-ehitamist ning parandamist, eeskätt nõukogude ajal, mil sõidukeid ja nende varuosi eriti saadaval ei olnud. Autode korrashoidmisel tuli kasutada saadaolevaid osasid ning seetõttu omandasid autod tihti eriskummalise väljanägemise,” lisas Tubin.

Lisaks saavad muuseumi külastajad vaadata ka Sportauto Aiar-i lugu. Tegu on 1970. aastate keskel LADA peale ehitatud sportautoga, mille keresid tehti kokku viis ning millest reaalselt sõitma hakkas vaid kolm. Neist kahte taastab hetkel firma Amper Racing. Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Loe edasi: Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.” Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed””, selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Sel neljapäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis eakatele suunatud liiklusteemaline infopäev. Arutletakse teemal “Kuidas liikluses terveks jääda”.

Liiklusohutust on harjutud õpetama peamiselt lastele ja noortele, aga Eesti Maanteemuuseum murrab tänavu taaskord traditsiooni ning suunab liiklusteemalise tähelepanu ka eakatele. “Statistika näitab, et üle 65-aastaste inimeste osa Eesti ühiskonnas aastatega kasvab. Eakad osalevad üha aktiivsemalt ühiskondlikus elus, kuid samas ei arvesta tänane liikluskorraldus piisaval määral eakate individuaalset omapära,” põhjendas maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu õppepäeva vajalikkust.

Infopäeva ” Kuidas liikluses terveks jääda” vestlusringi juhivad Indrek Koemets Lõuna prefektuurist ning liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. “Kui juba muuseumisse on tuldud, siis ei saa üle ega ümber maanteede ajaloost,” märkis Õispuu. Tutvutakse teedeajalooga ning uuritakse, kuidas on kujunenud liiklusreeglid. Muusikalist vahepala pakub muuseumi oma töötaja Kaja Kerner, kes võlub akordionist välja mõnegi uhke pilliloo. Loe edasi: Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Maanteemuuseum tutvustab Motoshow’l unikaalset kabrioletti

27.-29. oktoobril Tartus toimuval Motoshow’l on kõigil huvilistel võimalus näha täies hiilguses 1956. aasta kabrioletti ZIS-110B. Hiljemalt novembriks kolib väärikas suveauto Eesti Maanteemuuseumisse, kus teda kuni kevadeni kõigile külastajatele vaatamiseks eksponeeritakse.

Haruldase ZIS-110B restaureeris Lõuna-Eesti vanatehnika klubi “Levatek” president Heino Jaanus. Kabriolett-kerega auto ülesehitamiseks kulus 12 pikka aastat. “Restaureerimiseks vajalikud detailid on kokku otsitud mitmest riigist – nii idanaabritelt kui ka näiteks Rootsist. Palju osi on valmisatud koopiana, kuna originaalosi pole lihtsalt saada,” rääkis maanteemuuseumi restauraator Einari Jaanus. “Erilist tähelepanu väärib liigendkatuse konstruktsioon, mis on restauraatori poolt järele tehtud tehase jooniste alusel.”

ZIS-110B on 1956. aastal Nõukogude Liidus ZIS autotehases toodetud kabriolett-kerega paraadauto. Hilisematel aastatel leidis sõiduk kasutust ka taksona. Tema mootori töömaht on 6,0 L ja võimsus 140 hj. Auto restaureeriti Tartu Bussipargi ruumides.

Motoshow raames toimub auto ametlik esitlus 27. septembril kell 14 Tartu Näituste messikeskuses. Restaureerimise protsessist räägib Heino Jaanus. “Talveks tuleb aga uhke masin Eesti Maanteemuuseumi masinahalli, vahetades välja kinnise ZIS-110,” rääkis restauraator Einari Jaanus, kutsudes kõiki huvilisi muuseumisse külla.

Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Eeloleval laupäeval, 22. juunil toimub maanteemuuseumis traditsiooniline liiklusteemaline kogupereüritus.

Sel aastal peavad sünnipäeva liikluses olevad tähtsad tegelased: sebra, turvavöö, rattakumm, liiklusmärgid, mootorrattakiiver. Päeva fookus on suunatud laste seas ohutu liiklemise võimaluste tutvustamisele.

Sel korral on tähelepanu all liikluse juubilarid, kes kõik on olulised ja vajalikud liiklus-ohutuse tagamiseks. “Nii näiteks on valgete kriipsudega rada ohutuks tee ületamiseks kasutusel juba 75 aastat ja esimesed turvavööd toodeti Norma poolt 40 aastat tagasi,” rääkis tähtsatest sünnipäevalastest muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. Lisaks eelnimetatule väärivad märkimist ka mootorrattakiivri 50., liiklusmärkide 85. ja rattakummi 125. sünnipäevad.

Liiklusteemalisele perepäevale on kutsutud teadmisi jagama ka Tartu Ahhaa teaduskeskuse liiklusteater “Ahhaa, ettevaatust auto”. “Hoogne etendus räägib, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Kindlasti saavad palju kasulikke teadmisi nii jalakäija, jalgrattur kui ka autojuht, ning kõike seda muidugi Ahhaa teadusteatrile omases ootamatus ja humoorikas vormis,” selgitas Õispuu liiklusteatri olemust.

Kuna liiklusteemalisi sünnipäevalapsi on palju, siis toimuvad perepäeva tegevused erinevates töötubades, kus on võimalik end proovile panna nii teoreetiliselt kui ka kätt harjutades. Loe edasi: Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu

Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.

Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.

Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.

Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee

Maanteemuuseum peab homme postijaama päeva

Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.

Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.

“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.

Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”

Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Maanteemuuseum ootab kõiki suurele ühislaulmisele

Sel aastal avaneb ETV suvine lauluhooaeg varakult, sest juba pühapäeval, 20. mail kell 16 algab ühislaulmine Põlvamaal Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis, kus saatekülaline on Hanna-Liina Võsa.

Pühapäeval, 20. mail kell 16-18 leiabki Maanteemuuseumis aset ETV ja Maalehe ühisprojekti „Lauluga maale“ salvestus. NB! Kogunemine, autode parkimine jms võtab aega, seega palume soovijatel aegsasti kohal olla!

Salvestuspäeval on muuseum külastajatele tavapärasest pikemalt avatud: ekspositsioonidega saab tutvuda kell 11-19. Maanteemuuseumi väljapanekuid saab külastada muuseumipiletiga, avatud on püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“. Lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Programmi “Lauluga maale” veab muusikatoimetaja Reet Linna, kelle sõnul on Põlvamaal saateansambliks ikka Antti Kammiste ja sõbrad. Ka sellesuvistel rahvapidudel on eeslauljaks oodatud Gerli Padar. Teine saatejuht Jüri Aarma uurib paikade eripära, huvitub inimeste elust ja tegemistest. Suve jooksul käiakse kümnes maakonnas, et vaatajateni tuua kümme telesaadet. Üritused toimuvad iga ilmaga ja tasuta. “Laulude hulgas on kindlasti midagi vanemat, aga tuleb ka päris uusi laule,” lubas Reet Linna. Salvestuste pildiread panevad kokku režissöörid Sten Lukas ja Jaanus Nõgisto, helirežissöörid on Urmas Voolpriit ja Priit Kuulberg.

Sari valmib ETV ja Maalehe koostöös. “Lauluga maale” on ETV eetris laupäevaõhtuti kell 20.10 alates 26. maist. Maanteemuuseumis salvestatud saade läheb eetrisse 2. juunil.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastavamaterjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.