Viljandi talvepidu meelitab täna tuhat inimest lumme tantsima

Sel nädalal alanud XIII Viljandi tantsupeo põhisündmus toimub täna, kui linna tänavatele tuleb lumme jalga keerutama tuhat tantsijat üle Eesti.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane
rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühsitantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad nii kohalike kui välismaiste tantsurühmade etendused maakonna koolides, samuti avalikud
õpitoad ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas.

Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas peo avasõnades heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindle traditsioon, mis kogub jätkuvalt populaarsust. “Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu sama tendents jätkub,” selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem
kui mullu samal ajal. “Kuna kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet inimest.”

Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud
tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks,
mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.

Samal ajal Viljandi tantsupeole toimub Virumaal Kohtla-Nõmmel ka järjekordne Tuhamägede tantsupidu. Seega jätkavad ka need sündmused juba tuntud joont, et eestlastele on kombeks ikka mitu pidu korraga.

Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

Lumine laululava

12.veebruaril algusega kell 10. 00. “Viiralinna ehitamine ja Suur Suusasõit”
Viira Kooli ääres.

Võta kaasa lapsed, vanemad, sõbrad ja tule meiega koos talverõõme nautima!
Oodatud on kõik huvilised, olenemata soost, vanusest, nahavärvist, maailmavaatest või sportlikust vormist! Osalemine ainult enda muretsetud suusavarustusega. Registreerimine kohapeal. Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

Holstre-Pollis orienteeruvad suuskadel eestlased ja lätlased

Tänavu käivitunud orienteerumisspordi uus võistlussari, Eesti-Läti orienteerumisliiga jätkub täna ja homme suusaorienteerumise osavõistlustega Viljandimaal Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses.
Sarja kuulub 2011. aastal kaks kahepäevast osavõistlust suusaorienteerumises, millest esimene peeti Põhja-Lätis Aluksnes. Teisele osavõistlusele, mille järel selgitatakse välja ka Eesti-Läti orienteerumisliiga üldvõitjad, oodatakse ligi 350 võistlejat vanuses 12-65.
Eesti suusaorienteerujad lähevad teisele osavõistlusele liidritena vastu 15 vanuseklassis 20-st. Naiste põhiklassis on kahe Läti võistleja ees ülekaalukalt liidrikohal äsja juunioride MM-il 8. koha saavutanud Värska OK Peko esindaja Daisy Kudre. Meeste põhiklassis juhib lätlane Andris Kivlenieks napi eduga Värska OK Peko esindajate Tiit ja Even Toomase ees.
Eesti-Läti orienteerumisliiga on osa Eesti ja Läti alaliitude projektist “Est-O-Lat League”, mille peaeesmärgiks on uuendada orienteerumisspordi traditsioone ja tagada spordiala jätkusuutlikkus Eesti-Läti piirialadel. Projekti kestus on 24 kuud, selle tegevused jätkuvad mõlemas riigis 2012. aasta suveni. Projekti kaasfinantseerib 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond, projekti eelarve on 166 304 EUR.

Elva ootab mitteteatreid festivalile

2. – 3. märtsil  2011 toimub Elvas V mitteteatrite festival. Korraldajaks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind, osalema oodatakse laste ja noorte näiteseltskondi vanuses koolieelikutest kuni 26. eluaastani. Festivali žürii hindab näidendite  loovust ja originaalsust, lavastuse fantaasiarikkust ja osatäitjate meeldejäävust. Hindamine toimub kuues vanusekategoorias, välja antakse mitmeid põhi- ja eripreemiaid. Osavõtussoovist tuleks teatada hiljemalt 15. veebruariks 2011 e-postiga aadressil sinilind@elva.ee. Loe edasi: Elva ootab mitteteatreid festivalile

Laupäeval toimub Missos “Kõikide massinate võidukihhutamine”

12. veebruaril 2011 toimub Missoküla Tehinkaspordi keskuses talvine kõikide massinate võidukihhutamine. Võistlevad kõik masinad millel on sisepõlemismootor (iseehitatud, retromasinad jne). Saab näha, mida kõike tehnikahuvilised inimesed ehitada suudavad, mida vaatamata masina eale korras hoitakse, kui kiiresti on võimelised liikuma murutraktorid jne.

Lisainfo: 

MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi, www.missotsk.ee
Urmas Peegel 527 7604
missotsk@gmail.com

Allikas: southestonia.ee
Foto: Misso Tehnikaspordi Klubi

Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Homme, 12. veebruaril kell 11 lüüakse litter mängu jäähokiturniiril Rõuge Hockey Cup 2011.

Oodata on haaravaid hokilahinguid, sest esialgse info põhjal osaleb turniiril vähemalt kuus tiimi:
Rõuge Snaiprid/Saunamaa,
Nornia/Rantipol,
Metsavenna HK,
Võru Punatiivad,
FC Spordibaas,
Mõisa Ait.

Turniiri korraldaja Karel Saarna sõnul on rõõm näha, et tänavuse turniiri vastu
tuntakse mullusega võrreldes tunduvalt rohkem huvi. „Loodetavasti on see selge märk, et Võrumaal hakkab hokimäng jõudsalt pead tõstma,” ütles ta. Loe edasi: Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Kuulutati välja Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistlus

Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakond ja Viljandi Muuseum kuulutavad välja järjekordse Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistluse. Korraldajad on eelnenud kahe memuaarivõistluse käigus saanud hulga väärtuslikke ajaloolisi andmeid, mistõttu otsustati ettevõtmist korrata.

Seekord on teemasid kolm:
a.. Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest
b.. Kuidas ehitasin oma maja
c.. Mida mäletan Viljandi poodidest

Mälestused võivad kajastada nii praegust, nõukogudeaegset või ka vanemat perioodi.
Lisaks kirjalikele tekstidele paluvad muuseum ja selts võistlustööle kaasa panna ka vastavasisulisi dokumente ja fotosid. Kui on tegemist harulduste ja kirjutajale kallite materjalidega, millest ei soovita loobuda, siis on muuseum valmis neist autorite loal tegema koopiad.
Mälestused palutakse edastada 30. aprilliks 2011 kas Viljandi Muuseumi lugemissaali või saata:
Viljandi Muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi;
e-post info@muuseum.viljandimaa.ee.

Varasemad mälestuste võistluse teemad olid “Minu elu Viljandis” (2009, laekus 14 tööd) ning “Minu õpetaja” (2010, laekus 13 tööd).

Kaks kirjatööd on avalikkuse ette jõudnud Viljandi Muuseumi toimetiste I osa veergudel. Järgmised ootavad avaldamist!

Täiendavat teavet saab muuseumist telefonidel 433 3316 ja 433 3664 või meili teel info@muuseum.viljandimaa.ee.

Tartu tantsuklubis esinevad Põhja-Eesti lõõtspillimängijad

Kolmapäeval, 16.veebruaril  saavad Tartu tantsuklubis kokku Põhja-Eestist pärit ja Põhja-Eestis tegutsevad lõõtspillimängijad. Tartu tantsuklubisse tulevad lõõtspillimängijad Harjumaalt, Tallinnast, lisaks hulk rahvamuusikuid Tartumaalt ja Tartust. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ain Lindvest, Enrik Visla, Juhan Uppin, Kaarel Kõivupuu, Martin Müller, Siim Rikker ja Tarmo Kivisilla. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Esinemine toimub Tiigi seltsimajas, aadressil Tiigi 11 kella 20-24-ni. Pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele on osalemine tasuta. 

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Asutati Tallinna esimene külaselts

Liiva asum

Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Liiva asumi aktiivsemad elanikud asutasid jaanuari lõpul MTÜ Liiva Külaselts. Seltsi peamisteks eesmärkideks on kohaliku seltsiselu edendamine ja Liiva piirkonna elukeskkonna arendamine, aga samuti ka elanike huvide kaitsmine ning piirkonda puudutavade probleemide lahendamisele kaasa aitamine.
 
Liiva Külaseltsi juhatuse liikme Indrek Lubergi sõnul on seltsi suurimaks väljakutseks sel aastal  Kalmistu tee liikluskorralduse probleemidele lahenduse leidmine. „Ei ole normaalne olukord, kus inimesed peavad aastaid taluma oma tänaval ette nähtust kordades suuremat liikluskoormust, sellega kaasnevat müra- ja õhusaastet ning riskima eluga iga kord kui nad jala oma koduväravast välja tõstavad.“ selgita ta. „Me loodame, et koostöös Nõmme linnaosavalitsusega saavad lähiajal teoks plaanid, mis seni on Kalmistu tee ja Liivametsa tee osas tehtud ning, et see aastatepikkune saaga saab lõpuks elanike jaoks positiivse lahenduse“.
 
Esimese suurema seltskondliku üritusena on Liiva Külaseltsil kavas korraldada vastlapäeva tähistamine Järve Keskuse vastas asuval Oravamäel, kus kohalikud elanikud juba aastaid aastavahetusel või muudel tähtpäevadel kokku on saanud.
 
Liiva Külaseltsi põhiliikmeks saavad astuda kõik Liiva asumi elanikud, kes soovivad aktiivselt kohalikus elus kaasa lüüa või lihtsalt seltsi tegevust toetada. Aadressil www.liiva.ee on avatud seltsi koduleht koos foorumiga, milles kõik soovijad oma ideid või seisukohti avaldada saavad. Seal on ka täpsem info  liikmeks astumise tingimuste ja võimaluste kohta ning värsked kajastused seltsi tegevusest.
 
 
Lisainforatsioon:
 
Kristel Kaseleht
Liiva Külaselts MTÜ
Tel: 513 8547
e-post: kristel@liiva.ee
www.liiva.ee

Pilt: wikipedia.org

Muhu saarel alustab tööd veebiraadio

Laupäeva, 12. veebruari õhtul alustab Muhu saarel kohaliku noore Robert Vahteri eestvedamisel tegevust internetipõhine raadio, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Eks see ole ühe vana unistuse täideviimine,” ütles Muhu noortekeskuse juhataja, Muhu raadio esimese saate kaasautor Arnek Grubnik. „Plaan raadiot teha on noortekeskusel olnud vähemalt paar aastat. Viimase tõuke selleks andis aga läinud suvi, mil keskuse noored olid koos Tartu noorteraadio poistega. Just nemad ja Noorte-TV poisid ongi Muhu raadio käivitamist nõu ja jõuga suuresti ka aidanud.”

Veebiraadio n-ö vaimne isa Robert Vahter lisas, et ilmselt ei jää ta raadiosaateid Muhus üksi tegema, vaid aja jooksul kujuneb välja oma meeskond.

Esimene Muhu raadio saade on eetris sel laupäeval kell 18 ning selle kuulamiseks pole vaja enamat kui pääseda ligi internetiaadressile www.ustream.tv/channel/muhu-raadio.

Muhu raadio hakkab kajastama eelkõige kohalike, samuti Saare- ja Hiiumaa noorte tegemisi, samuti Muhu noortekeskuses toimuvat.

Esimene Muhu raadio otsesaade on plaanis aga juba nädala pärast laupäeval ning selles kuuleb esinemas Saare- ja Muhumaa bände ja muusikuid.

Muhu Raadio Facebookis http://www.facebook.com/#!/home.php?sk=group_169822716397718&ap=1

Liikumispuudega inimesed saavad oma matkaraja

Jõgevamaale Saare valda plaanitakse juba tänavu sügiseks rajada Eesti esimene liikumispuudega inimeste matkarada, mis annab ratastoolis liikujatele võimaluse turvaliselt looduses aega veeta.

Tulevane matkarada algab Kääpa külas asuva Kalevipoja teemapargi parklast, kulgeb mööda Kääpa jõe äärt ning jõuab tiiruga parklasse tagasi, kirjeldab Postimees.

Umbes kilomeetri pikkusele matkarajale ehitatakse 1,5 meetri laiune immutatud puidust laudtee, mille muudavad ohutuks rajalt maha veeremist takistavad äärised ja käsipuud.

Raja äärde ehitatakse ka katusega grillimis- ja puhkekohad ning 24 meetri kõrgune vaatetorn. Umbes kümne meetri kõrgusele vaheplatvormile tõstab inimesi lift.

Eesti Rahva Muuseum ootab kirjatöid teemal „Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal „Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Oodatud on kirjutised sellest, kuidas auto kasutus on võrreldes varasemate aastatega muutunud. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabal teemal võistlustöid. Vabateemaliste tööde puhul on eelkõige oodatud eelmiste aastate uurimisteemad, nagu „Rõivastus nõukogude ajal”, „Kollektsioneerimine”, „Post minu elus”, „Turism Nõukogude ajal”, „Isik ja võim – kokkupuuted võimuesindajate ja ametiasutustega”, „1990ndad aastad Eestis: suurte muutuste aeg ja argielu”. Samuti on oodatud kodukoha või –talu kirjeldused, meenutused Nõukogude ajast, eluloolised ja etnograafilised materjalid.

Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mille leiab veebist: http://www.erm.ee/kirjasaatjad. Küsimuskavu võib küsida ka muuseumist. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd palutakse saata kas e-posti aadressil tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Väätsa mõis on uues kuues

Väätsal avati üleeile pidulikult mõisa renoveeritud peahoone ja park, vahendab Järvamaa infoportaal.

Norra raha abil tehti mõisa peahoonele kapitaalremont. Mõisas asuv kool sai juurde uusi klassiruume ning uue kujunduse. Mõisapark sai teed, valgustuse ja haljastuse.
 
Ehitustööd maksid miljon eurot ehk ligikaudu 15,6 miljonit krooni, millest enamik saadi Norra kuningriigilt.

Koostöö Norra kuningriigiga jätkub ning edaspidi on plaanis Väätsa mõisas Norra kultuuri tutvustada, kontserte korraldada jne.

Kaitseliidu Lääne malev korraldab heategevuskontserdi


Kaitseliidu Lääne malev korraldab 18. veebruaril kell 19 Haapsalu kultuurimajas kaitseliitlasest kodupõlenguohvri heaks heategevuskontserdi, annab teada Läänemaa infoportaal.



5. detsembril 2010 hävis tulekahjus KL Lääne maleva kaitseliitlase Ringo Veide kodu. Põleng toimus ajal, mil Ringo võttis osa Kaitseliidu suurõppusest „Orkaan V”.

Kontserdiga kogutakse heade inimeste annetusi Ringo kodu taastamiseks. 

Kontserdil esineb Kaitseliidu orkester dirigent Kalev Küttaru juhatusel. Kontserti juhib Madis Milling.



Üritus on kõigile tasuta. Sissepääsuks annetus omal soovil.
 Annetuse saab teha ka panka Kaitseliidu arvelduskontole 10022002422007, viite nr 62020100067, selgitus: Annetus 15 LÄÄ.



Annetajate vahel loositakse välja laevapiletid neljale Soome või Rootsi ja hulgaliselt meeneid.


Kes saab Oskar Lutsu huumoripreemia?

Palamuse kandi rahvas peab taas otsustama, kellele kuulub au olla sel aastal Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat.

Preemiat antakse välja eesmärgiga avaldada toetust kirjutavatele humoristidele. Seda on tehtud juba 22 korda. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast, st kõik võivad pakkuda välja oma kandidaadi.

Oma põhjendatud ettepaneku võiks saata e-posti aadressil sokuturi@gmail.com.

Preemia suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest. Preemia antakse Palamusel laureaadile pidulikult kätte naljakuul.

Annetusi preemia väljaandmiseks oodatakse MTÜ SOKUTURI arvelduskontole
10220061135014 SEB-pangas.

Räpinas kuulutati välja Vaigla-aasta

Jaanuaris Räpina Aianduskoolis toimunud aianduskonverentsil „100 aastat Adolf Vaigla sünnist“ kuulutas Räpina vallavanem Teet Helm 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.

„Adolf Vaigla kui meisteraednik, tuhandete aednike õpetaja, haljastusagronoom, Räpina aukodanik, Põlvamaa aasta inimene (1997) ja Valgetähe medali kavaler (1998) on kõigiti väärt, et tema elutööd ja selle jätku, mis eriti meil Räpinas silmaga näha ja südamega tunda, vääriliselt tunnustada ja huvilistele tutvustada,” ütles vallavanem. 



Adolf Vaigla on Räpina Aianduskoolis õpetanud peaaegu kõiki aianduslikke aineid, juhendanud praktikaid, tegelnud daaliate, sirelite, elulõngade ja teiste ilu- ning tarbetaimede sordiaretusega, avaldanud ajakirjanduses üle saja artikli ja raamatu „Elulõngad”, koostanud õppekirjandust.

Ta planeeris ja aitas rajada Räpinasse kuus parki, koostas haljastusplaane paljudele koduaedadele, asulatele ja asutustele.



Ettepaneku Räpinas Vaigla aasta välja kuulutamiseks tegi Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, kes koostöös Räpina Aianduskooli, Räpina Vabahariduse Ühenduse ning aiandus- ja ajaloohuvilistega pakub Vaigla-aasta raames sel aastal välja ka palju huvitavaid ettevõtmisi. 


Lisainfo: www.rapina.ee


Mooste toiduklubis meisterdatakse šokolaaditrühvleid

Reedel, 11. veebruaril kell 18 algab Mooste külalisstuudios (MoKS) Mooste toiduklubi tänavune teine kooskokkamine.

Seekord valmistatakse šokolaaditrühvleid ning õpitakse ka neile sobivaid karpe meisterdama. 

Huvilistel palutakse oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt täna, 10. veebruari õhtuks telefonil 5562 3181 või e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee.

 

Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti. 



Mooste toiduklubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises niipalju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. 

Samuti tahab klubi ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi (säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

„Kui see baas on tugev, siis võime julgelt ka eksperimenteerima asuda, segades omavahel traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi toiduained erilistes toiduvalmistusviisides,” ütles MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp.



Iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood. 



Mooste toiduklubi koguneb vähemalt kord kuus.


Lisainfo: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com, http://moks.ee

Räpinas seisab ees loodusõhtu Urmas Tartesega

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18 toimub Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas loodusõhtu teemal „Õitsev elu”, mille külaliseks on bioloog Urmas Tartes.
 
„See on rikkalikul pildimaterjalil tuginev esinemine, kus räägin putukate elust nende sünnist surmani,” tutvustas Urmas Tartes. „Sinna vahele jäävad jutustused putukate mitmekesisusest, erinevatest eluavaldustest, paljunemisest, suhetest teiste loomadega, suhetest taimedega, rollist looduses ja kohast inimkultuuris.” 



Urmas Tartes on diplomeeritud bioloog. Akadeemilise karjääri jooksul on ta olulisemateks ametikohtadeks olnud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor, Eesti Maaülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees.

Praegu õpetab ta Eesti Maaülikoolis fotograafiat ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis loodusfotograafiat.


Loodusõhtu korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loeng on tasuta ning kõik huvilised on oodatud.




Lisainfo: Veiko Maastik, tel 799 0914, 5304 7565, veiko.maastik@keskkonnaamet.ee.  


Riigimetsade prügistatus väheneb

2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem, annab teada Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsade prügistamine on piirkonniti endiselt probleemne, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jäätmeid.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. „Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu „Mets puhtaks!” ja „Teeme ära!” on olukord siiski järjest paranenud,” ütles Toomas Väät. RMK koristas mullu prügi 22 hektarilt, mis on võrreldav 21 jalpalliväljaku suuruse alaga. Lisaks tavaprügile koristati kokku ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest suurem osa olid metsa alla veetud katuste lammutustest tekkinud eterniidijäätmed. „Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnas ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga,” ütles Väät.

Lisainfo: www.rmk.ee.

Elvas avatakse vanemaealiste tööklubi

15. veebruaril avatakse Elvas tööklubi, kuhu on oodatud inimesed vanuses 50-74 eluaastat, kes elavad Elvas või Elva ümbruse valdades (Konguta, Rannu, Rõngu, Nõo, Puhja). Sihtrühma kuuluvad nii töötud kui ka tööotsijad, aga ka töötavad inimesed, kes soovivad leida endale sobivamat tööd, ja pensionärid.

Tööklubi käib koos Elva linnaraamatukogu kaminasaalis teisipäeviti kella 11–14.30. Kokkusaamised toimuvad kolme kuu jooksul kord nädalas neli akadeemilist tundi korraga.

Tööklubis omandavad projektis osalejad teadmisi ja oskusi toimetuleku, enesearengu ja tööotsingu valdkonnas. Sihtrühma liikmetele pakutakse ka individuaalset psühholoogilist ja töönõustamist.

Kõigile sihtrühma liikmetele pakutakse kuue kuu jooksul tugiisiku abi. Mentor on abiks töö otsimisel ja uue töökohaga kohanemisel.

Elistvere loomapargis oma sõbrapäev

Kõiki loomasõpru oodatakse 13. veebruaril Elistvere loomaparki-looduskeskusesse sõbrapäeva tähistama.
 
Päev algab kell 12. Plaanis on jalutuskäik Mati Kaaluga. Väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht. Kõigil on võimalus meisterdada endale või sõbrale midagi ilusat.

Meeleolu loovad Tabivere valla noored muusikud. Pakutakse teed ja pirukat.

Info ja registreerumine hiljemalt 10. veebruaril tel 525 3395.

Pühapäeval saab Kurgjal pätte valmistada

Pätid on riidest jalatsid, mida on kantud eelkõige Muhu rahvarõivaste juures. Tänapäeva mõistes on pätid oma olemuselt sussid. Neid on võimalik väheste abivahenditega ise kodus valmistada.

Susside pealsed võib teha kas linasest või villasest kangast. Ajaloost on teada, et sageli kasutati pättide valmistamiseks juba kantud rõivaesemeid. On teada, et selline kokkuhoidlik käitumine on tekitanud omal ajal vanavara kogujatele meelehärmi – vanad pikk-kuued ja vammused elasid nii juba oma uut elu pättidena. Taldadeks on kasutatud pargitud veisenahka. Tänapäeval teatakse Muhu pätte, mis on kaunistatud lopsaka tikandiga. Kuid algselt on pätid olnud tööjalatsid ja seetõttu lihtsad ning kaunistamata.

Susside tegemine on Kurgjal kavandatud kahele pühapäevale – 13. veebruarile ja 13. märtsile. Veebruarikuus plaanitakse tegeleda susside kaunistusliku poolega. On võimalik õppida lilltikandit, geomeetrilist tikandit ja aplikatsioontehnikat. Kavandatakse endale meelepärane muster ja selle paigutus sussil. Märtsis on kavas susside tallutamise õppepäev, mida tuleb õpetama Muhu juurtega ja hetkel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias studeeriv Talvi Sarapuu.

Mõlemad õppepäevad algavad kell 10 ja kestavad 16ni ning toimumiskohaks on muuseumi käsitöömaja õppeklass. Esimesel õppepäeval võib susside tarvis kaasa võtta endale meelepärased pealiskangatükid (kaks tükki, naisterahva sussidele A4, meestele suuremad). Materjaliks võib olla nii villane kui linane. Teisel õppepäeval on vaja kaasa võtta sama suurusega linased voodrikangatükid ning tallast pisut suuremad nahatükid. Nii kanga kui ka naha puhul sobib kasutada vanu rõivaid ja nahkkotte. Hädalistel on võimalik kangast, nahatükke ja tikkimislõngu osta ka kohapealt. Raha võiks ka lõunasöögi tarvis tasku pista.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine esimeseks õppepäevaks hiljemalt kolm päeva enne toimumist. Teisele õppepäevale lõpetatakse registreerimine 1. märtsil. Ennast kirja pannes on oluline teada tegema hakatava sussi numbrit, et saaksime muretseda vajalike numbritega pätipakud ehk liistud. Info või registreerimine tel 4458 171 või 5665 7134 või info@kurgja.ee.

Kõige sagedamini näeb aias tihast

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna Linnuklubi koostöös 30. ja 31. jaanuaril korraldatud talvise aialinnuvaatluse populaarsus ületas korraldajate ootused. Oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti 888 paigas üle Eesti.

Kokku vaatlesid linnusõbrad 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas peaaegu veerandi lindude koguarvust.

Teise koha saavutas aga üllatuslikult rohevint, kes talve esimesel poolel oli üsna harva kohatav talvituja.

Tihasele ja rohevindile järgnesid koguarvult põld- ja koduvarblased, hallvares, leevike ja sinitihane. Sagedaseks aiakülaliseks osutus ka musträstas, keda kohati peaaegu pooltes vaatluskohtades. Samuti üllatas meil vähe arvuka talvituja metsvindi rohkus, keda kohati 55 vaatluspaigas.

Lisaks kohati selliseid talviseid haruldusi nagu kuldnokk, punarind, käblik, kaelus-turteltuvi ja tamme-kirjurähn. Röövlindudest vaadeldi raudkulli, kanakulli, hiireviud, välja-loorkulli ja värbkakku. Kaheteistkümnes vaatluspaigas kohati ka aasta lindu 2010 – hallõgijat.

Tänavusel külmal talvel märkasid vaatlejad senisest palju tihedamini pasknääride ja hallõgijate ilmumist toidumajade lähedusse, paljud linnusõbrad tundsid aga muret nurmkanade vähese arvukuse pärast.

Enim linde nähti aga vahemikus kella 10-11 ja kella 12-13. Omavalitsuste arvestuses oli vaatluskohti ootuspäraselt kõige enam Tallinnas, järgnesid Tartu ja Pärnu.