Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00 II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT. Homme kell 10.00 toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu
Eelmisel aastal piirkondlike aktiivsemate inimeste ja MTÜde poolt asutatud Emumäe Arenduskeskus on sellel aastal alustamas Põhja-Eesti kõrgeimal mäel erinevate matka- ja vabaaja tegevustega. Matkad korraldatakse selleks, et tutvustada Emumäe piirkonda – loodusväärtusi, ajalugu, kultuurilugu ning maalilisi vaateid Lääne- Virumaa maastikele.
Emumäele korraldatakse nii ratta- kui jalgsimatku nii looduse- kui ajaloohuvilistele, väiksematele või suurtele sõpruskondadele ja kooliklassidele. Tegemist ei ole spordiüritusega, pigem vastupidi, kutsuvad korraldajad nautima kohalikku loodust. Ehkki matkarajad on küll kaardil ja looduses märgitud, ei mõõdeta nende läbimiseks kulunud aega. Korraldajate jaoks pole oluline mitte raja läbimise kiirus vaid hoopis teekonnal kogutud positiivsete emotsioonide hulk. Teel tehakse lühemaid ja pikemaid peatusi, kohtutakse piirkonna külades elavate huvitavate inimestega, kuulatakse asjatundjate pajatusi paikkonna loodusväärtustest, külade ajaloost, Simuna kihelkonna kultuuriloost ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega.
MTÜ Emumäe Arenduskeskus
telefon 522 0833, emumagi@gmail.com
http://emumagi.onepagefree.com
Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009). Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.
Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.
Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.
Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite kokkupuutepunkte.
Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.
27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .
13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.
Urvaste rahvas kutsub 28. mail Urvaste pastoraadi pargis Urbanipäeva laadale nii oma kaupa pakkuma kui ostlema, õpitubades osalema või lihtsalt lustielu nautima. Laadal saab tasuda lisaks eurodele ka urbani ehk kohaliku maksevahendiga. Loe edasi: Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat
«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.
Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.
Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!
Kellele see projekt oli täpselt mõeldud ja mis oli eesmärk?
Projekt „Uus algus“ oli suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale. Meie viisime oma projekti läbi Tartu Vanglas, kus on üleriigiline sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate osakond. Siin keskendutakse sõltuvusravile, sest narkosõltuvus toob varem või hiljem mehed vanglasse tagasi. Kunstiteraapiat nähakse sõltuvusravis ette rehabilitatsiooni faasis, seda just enesearendusliku tegevusena.
Kuna kunstiteraapia tehnika rakendamine Eesti rehabilitatsiooni ja tervise edendamises on alles uus suund, oli ka meie projekt suunatud kunstiteraapia tutvustamisele vanglasüsteemis. Koostöö vanglaga algas juba eelmisel aastal, kui ma viisin samas osakonnas läbi oma magistritöö uurimusliku osa, mille tulemused näitasid selgelt, et samalaadset tööd tuleks jätkata. Loe edasi: Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”
Seost nädälist naas’ Eestin pääle muinsuskaitsõkuu – om aig praavita vanno asjo, miä omma alalõhoitmist väärt. Timahavadsõ muinsuskaitsõkuu päämõtõ om kalmuaidu kõrdategemine.
«Mu unistus om, et Lüllemäe vana kalmuaid saanu kõrda!» ütel’ Muinsuskaitsõammõdi Valga maakunna vanõmbinspektri Parise Mari-Liis. «Sääl olõsi hädäste abikässi vaia, selle et vald ei tulõ ütsindä tuu kõrdategemisega toimõ.» Vanno asjo hää hoitmisõ iist kitt’ inspektri Taheva valda ja vallavanõmbat Rogenbaumi Monikat: «Kalmuaidu tetäs sääl isuga kõrda, kerik sai är valgustõt…»
Põlva maakunna vanõmbinspektri Lõhmussõ Viktor ütel’ häste Räpinä valla kotsilõ: joba tõist aastakka tetäs Köstrimäel puhtas vanna kalmuaida. Ja muidoki või kõgõ kittä Mooste mõisa ilosas tegijit. Hinge pääl om inspektril võssu kasunu vana kalmuaid Kõllõstõ vallan Piigastõ külän.
Puul aastakka Võro maakunna vanõmbinspektri ammõtin olnu Tartomaalt peri Taaveti Tõnis mõista-s viil parõmbit vanno asjo hoitjit nimmada. Külh kitt’ tä, et Võromaa inemiisil om taa as’a vasta huvvi ja sakõst küstäs, kuis saanu muinsuskaitsõalotsit huunit kõgõ parõmbidõ praavita. «Sakõst ei nõvva kultuuriperändi iist hoolõkandminõ suurt rahha, õnnõ päälenakkamist ja aigu,» ütel’ tä.
Harju Ülle, Uma Leht
Laupäeval, 30. aprillil toimub Otepääl algusega kell 17.00 volbriõhtu teatejooks, kuhu on oodatud kõik spordiklubide võistkonnad, koolide võistkonnad, kultuurikollektiivid, töökollektiivid, sõprusringid.
Abivallavanema Merlin Müüri sõnul kuulub teatevõistkonda 7 liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema õrnema soo esindajat. Jooksurada kulgeb läbi linna marsruudil: Oti pubi- Valga mnt – Mäe tn – Pühajärve tee- Tartu mnt – Valgusfoori juurest tagasipööre Valga mnt – Oti pubi. Igal liikmel tuleb läbida 300-400 meetrit.
Võistkondi saab eelregistreerida kuni 28. aprillini e-posti aadressil merlin@otepaa.ee või kohapeal kell 16.15 – 16.40. Osavõtt kõigile tasuta, kiirematele auhinnad. Volbriõhtu jooksu viivad läbi Otepää Vallavalitsus koostöös spordiklubiga Karupesa Team.
Allikas: Monika Otrokova
Jüriööjooksu traditsioon taaselustati Sindis läinud aastal ja nüüd, 21. aprillil kell 20, on Sindi linna elanikud kutsutud taas kaasa elama Jüriööjooksule, mis sel korral saab alguse Sindi bensiinijaama juurest ning lõpeb miitinguga Sindi Gümnaasiumi hoovis.
Sümboolne tõrvikutega jooks kulgeb läbi linna ning seekord läbib marsruut ka Sindi Linnuriiki, et tähtsustada seda uut linnaosa väärilise Sindi linnajaona. Kogu trassi vältel saadavad tõrvikutega jooksjaid Laane talli ratsahobused. Sindi üritustel on saanud kenaks traditsiooniks ka Eesti Lipu Seltsi osalus. Nii ka sel korral kaunistavad rahvuslipud isamaalise ja sportliku ürituse miitingut, kus lõlavad päevakohased kõned ja lauluviisid.
Allikas: Viktor Kaarneem
Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldab Võrus 24. mail infopäeva, mis toimub Võru Maavalitsuse II korruse saalis (sissepääs Koidula tänava poolt).
10.00 – 10.10 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tutvustus
10.10 – 10.50 KÜSK-i vabaühenduste piirkondlike kohaliku demokraatia edendamise taotlusvooru tutvustus
10.50 – 11.00 Energiapaus
11.00 – 11.20 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus
11.20 – 12.30 Šveitsi Vabaühenduste Fondi taotlusvoorude tingimused, nõuded, vormid
12.30 – 13.00 Projektide aruandlus ja järelevalve, KÜSK nõuded
13.00 – 13.30 Küsimused – vastused ja kokkuvõte
Info ja registreerimine ene@vaa.ee või tel 7868367.
Allikas: Võrumaa Arenguagentuur
Võru maavanem Andres Kõiv kinkis jalgsi Eestist Portugali kõndinud võrulasele Heini Räämetile paari rauast saapaid, mis sümboliseerivad mehe visadust ja vastupidavust.
“Kõndida jalgsi 5500 kilomeetrit on kahtlemata ebatavaline tegu, see paneb mõtlema inimese soovidele ja eesmärkidele, kahtlemata sellele, kui palju on inimene valmis oma eesmärkide saavutamiseks pühenduma ning panustama,” ütles maavanem.
Kõiv väljendas heameelt, et Heini retk korda läks ning soovis talle visadust ka tulevikuks.
“Kui Võrumaa inimene on nii visa, et suudab kõndida risti läbi Euroopa, siis suudab ta ilmselt kõike, kui ainult jätkuks eesmärke ja püsivust nende saavutamiseks”.
Räämet oli sümboolse kingituse eest tänulik ning ütles maavanemale, et pole oma järgmise rännaku sihtpunkti veel otsustanud. Ta kaalub tulevikus võimalust jalutada Eestist Euroopa lõunatippu või põhjatippu või isegi mõlemas ära käia. Kindlasti plaanib ta rännata ringi Eestis – nii rattaga kui jalgsi.
Võru maavalitsuses toimunud kohtumisel osales ka Võru linnapea kohusetäitja Jüri Kaver, kes õnnitles Räämetit linnavalitsuse poolt ja kinkis rännumehele kinkekaardi Võrumaa jalatsitootjalt Ritico OÜ.
20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.
POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.
Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.
Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).
Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.
Lisainfo festivali kohta: www.pot.ee
Täna, 20. aprillil algusega kell 18 toimub Rõuge noortekeskuses järjekordne “ideede õhtu.” Oodatud on nii eelmisel korral osalejad kui ka kõik teised.
Seekordsel kokkusaamisel proovime välja sõeluda kiiremat teostamist vajavad mõtted, ning arutame kuidas saaks neid ellu rakendada. Jätkuvalt oleme avatud uutele valda arendavatele ideedele.
Esimene ideedeõhtu “Milline võiks olla Rõuge valla järgmine arenguhüpe” peeti noortekeskuse ruumides 4. märtsil. Kõik mõtted pandi kirja ja selekteeriti need teemade kaupa.
Kes ei saa üritusel osaleda, saavad saata oma mõtted e-mailiga aadressile jaanus@rauge.ee.
Neljapäeval, 21. aprillil kell 19 on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse näputöötare külaliseks Helena Hain, kes kõneleb pärlikunstist ja õpetab pärlitega käepaela põimimist.
Osavõtutasu 1.60 eur. Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Vaata lisaks: helenawanje.blogspot.com. Täpsem info: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ootab kuni 30. aprillini häid Leader projekte, mis väärivad tunnustust ja võiksid olla inspireerivateks näideteks potentsiaalsetele toetuse taotlejatele – käimas on konkurss “Märka Leaderit!”. Loe lähemalt siit.
Allikas: maainfo.ee
27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.
Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.
Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.
Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt
Allikas: ERM
Vanastõ säänest ammõtit es olõ, et käüdäs vanno ja haigidõ man koton?
Vanastõ jah eleti latsi man vai sugulasõ kaiva, a nüüt omma latsõ kavvõn tüül vai ei olõki latsi. Om iks peris kurb ja naabri kah ei jõvva näid kaia: säänest tüüd om nii vaia!
Midä avahuuldus tähendäs?
Kliendi omma sändse inemise, kes peris ütsindä ei saa toimõ, a ei olõ viil ka nii haigõ, et piässi hoolõkotto är minemä. Mõistus om näil viil selge, ku näid veidikese tukõ, saava inämb-vähämb toimõ. Kellel om vaia puid tuvva tarrõ, söögi tuu pia kõigilõ, tohtri manu ja sanna vii näid, mõnõl mõsõ mõsu valla hoolõkotun är, sääl om massin. Meesterahva ei saa tarõ kraammisõga toimõ…
Et ku naanõ kaos kõrvalt är, om miis hädän?
Jah, ja mehe eläse tuud rohkõmb üle kah. Naasõ omma kõvõmba. Nä ei näüdä umma leinä vällä ja saava tuust kipõmbahe üle.
Ma kae parhilla kolmõ miist ja kuut naist, vannusõn 70–91. Sõs mõnt avida viil kõrra-paar kuun tohtri manu Võrolõ vai kavvõmbahe. Mõni eläs sändse kotussõ pääl, et ei saa eski perearsti manu: üttegi bussi ei käü! Loe edasi: Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!
Sänna Kultuurimõis kuulutas välja ülevõrumaalise uue eluga asjade konkursi, kuhu oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, iga päev tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.
Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Asja pakkumiseks helista telefonil 5820 3730 (Liis Keerberg) või kirjuta meil kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressil: Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa. Meie tuleme, teeme pilti ja küsime, kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 31. maini 2011. Loe lähemalt siit.
Miks selline konkurss? Maal on seda isetegemist ja juppidest vajalike asjade kokkupanemist alati rohkem olnud kui linnas. Elu õpetab maainimest nutikas olema. Kui Võrumaal ringi käia ja rahvaga rääkida, tuleb välja, et veel kolme-neljakümne aasta eest ja enne seda veel rohkem on kodudes enamik asju oma kätega tehtud. Kaupmehelt osteti põhiliselt tikke, soola-suhkrut… ja jalgrattaid. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis korraldab laheda konkursi
Laupäeval, 23. aprillil toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.
Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.
Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila Kultuurikeskusest lauluväljakule, mis algab kell 20.00. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Loe edasi: Jüriöö jooks toimub oma sünnipaigas Keilas
Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse, kirjutab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze Statistikablogis. See võimaldab hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Pikemalt saab lugeda Statistikablogi postitusest.
Kristo Mäe
Võru Folkloorifestival ootab oma lasteõue tegusaid lastega tegelejaid. Oodatud on igasugused lastele sobivad käelised tegevused, võib ka mängida, tantsida, laulda jne.
Festivali lasteõu toimub 15., 16., 17. juulil kella 11.00-15.00 Okasroosikese lasteaia õuealal (ei pea kõik päevad väljas olema).
Teie poolt ideed-mõtted, meie poolt meisterdamise materjalid (olemasolevate võimaluste piires), omalt poolt pakume lastega tegelejatele tegelase kaelakaardi, mis võimaldab festivali alal olevaid üritusi tasuta külastada. Oma mõtted ja ideed edastage meilile tiia.must@mail.ee
Allikas: Tiia Must, festivali programmitoimkonna liige
Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldab läheneva Euroopa päeva puhul veebipõhise viktoriini, milles saab osaleda kuni 9. maini. Teemakohane viktoriin on peamiselt valikvastustega ning selles on küsimusi Euroopa Liidu kui institutsiooni, selle ajaloo ja liikmesriikide, euro jm kohta.
Õigesti vastanute vahel loosivad korraldajad välja Euroopa Liidu sümboolikaga meeneid. Loosimine toimub 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses (Viljandis Vabaduse plats 2). Euroopa Liidu teemalise viktoriini leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt (http://mv.viljandimaa.ee/?op=body&id=1045). Loe edasi: Viljandimaa noori oodatakse osalema veebiviktoriinis
Haanjas Suurel Munamäel toimub pühapäeval, 24. aprillil kl 12.00-16.00 Uma Munalaat. Külla tulevad pühadejänkud, toimub munaveeretamise võistlus, pannkookide küpsetamine ja söömine, tegevused lastele ja peredele. Esinevad Haanja valla laululapsed.
Laadalt saab osta kohalikku toodangut. Torni külastamine on laada ajal tasuta.
