Tartu linnavalitsus kinnitas “Kaunis Eesti kodu 2011” juhendi ja hindamiskomisjoni koosseisu.
Konkursil hinnatakse lisaks elamutega hoonestatud kinnistutele ka ühiskondlike ja ärihoonetega hoonestatud kinnistuid ning avalikke rajatisi.
Tiitel “Kaunis Eesti kodu” antakse kuni neljale parimale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Kaunis Eesti kodu”. Tiitel “Kaunis Tartu kodu” ja tunnusmärk antakse silmapaistvatele kinnistutele Tartu linna tasandil.
Konkursile võivad kinnistuid esitada kõik linlased hiljemalt 10. juuniks, teatades sellest linnamajanduse osakonnale, telefonidel 736 1154 ja 561 57291 või e-posti aadressil Kaire.Zimmer@raad.tartu.ee.
Võitjaid tunnustatakse aukirjade ja auhindadega Tartu linna päeval, 29. Juunil.
Konkurssi korraldab Tartu Linnavalitsus koostöös MTÜga Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Sel aastal valitakse Tartu linnas kõige ilusamaid kodusid juba 14. korda.
Tänavune seiklusvõistlus kannab kuulsa omamaise seriaali järgi pealkirja “Ühikarotid”. Võistlejatel tuleb läbida kuus seriaalist inspireeritud punkti, mis eeldavad huumorisoont, arendavad meeskonnatööd ning teadmisi looduses liikumisest, esmaabist jpm.
Võisteldakse 4-liikmeliste meeskondadena kolmes erinevas vanuseklassis: 7.-9. klass, 10.-12. klass ning tudengid.
Parimatele osalejatele on auhinnad. Eriti teemakohase väljanägemise ja olemisega meeskond saab eriauhinna.
Pealtvaatajad ja osalejad saavad korraldustelgist infot noorte suviste laagrite, linnalaagrite, töö ja noortekeskuste ürituste kohta Tartus ja Tartumaal.
Projektijuht Johanna Tikka: “Soovitan kaasa võtta paar sooja riideeset ja vihmakeebi, sest lubatakse hoovihma. Kaval on aga osaleda, sest kui mõni meeskond ilma tõttu loobub, on suurem tõenäosus võita.”
Kohapeal loovad ühikahõngu Noorteraadio ja päevajuht Ragnar Kekkonen.
Koostööpartnerid seiklusvõistlusel on Eesti Kaitseliidu Tartu Malev, Lille Maja Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tähe Noortekeskus, Politsei ja Päästekeskus ning Maanteeamet. Vinged auhinnad panevad välja: KEEN, Cinamon, A Le Coq, Kalev. Sündmust toetavad: Tartu linn ja Tartu Maavalitsus.
Alates eilsest saab Tallinna linnaruumis vaadata Rahvusraamatukogu näitust “KAART & kaart – ajareis Tallinnas”, mis valmis SA Tallinn 2011 toel Euroopa kultuuripealinna aastaks. Ekspositsioon tutvustab Tallinna vanadel linnaplaanidel ja postkaartidel ning on esmalt välja pandud Vabaduse väljakul Jaani kiriku kõrval.
Näitus jutustab, kuidas on muutunud Tallinna roll, välisilme, valitsejad ja elanikud, aga ka see, kuidas on linna jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena on seda tahetud tutvustada külalistele.
Vanim esitletav Tallinna kaart on ilmunud 1856. aastal. Linnaplaane ilmestavad vaatepostkaardid, mis on sageli ainukeseks allikaks mõne omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.
Näituse on koostanud Tiina Kruup, Ivar Treikelder ja Robert Nerman. Väljapanekut eksponeeritakse Tallinna eri paigus septembrini.
Eile kuulutati Kuressaare Raegaleriis konkursile “Saaremaa suveniir 2011” laekunud kolmekümne kaheksa töö hulgast nii esikoha kui ka publiku lemmiku tiitli vääriliseks Margus Riisiku taies “Saaremaa pusle”.
Orissaarest pärit, ent praegu Tallinnas töötav võidutaiese autor ütles Meie Maale, et osales konkursil esmakordselt ning oli sel väljas ühe tööga. “Avastasin konkursikuulutuse enda jaoks nii pooljuhuslikult ja haarasin üleskutsest kohe kinni,” avaldas Riisik.
14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Nagu teisedki Eesti muuseumid ja mäluasutused, avab ka Eesti Rahva Muuseum 14. mai õhtul kell 18–23 oma uksed tasuta külastusteks. Külastajaid ootavad nii ERMi näitusemaja, Postimuuseum ja Raadi mõisapark kui ka Heimtali muuseum Viljandimaal. „ERM on kõikjal – vanas Heimtali koolimajas, postimajas, raudteelaste klubis ja Raadil, ERMi kodus,“ kutsub ERMi direktor Krista Aru eestimaalasi Muuseumiööle.
Lugusid Raadi järves ning mõisas peitunud aaretest saab kuulda ekskursioonidel Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) kell 18, 20 ja 22. Ekskursiooni käigus pakuvad avastamisrõõmu aarded, mis annavad vastuseid küsimustele, kes uputas 1918. aastal järve põhja 12 kasti varandust, milline serviis oli Liphartite laual ja millisest taldrikust sõi Džohhar Dudajev sõduriputru? Avatud on Alar Madissoni näitus „Meie siin maal“ helitaustaga ja Arvo Iho väljapanek „Aastaring rannatalus“.
ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) saab näha tekstiilikunstnik Anu Raua muuseumi sajandaks sünnipäevaks valminud vaipa „Kogujad“. Kell 20 linastuvad aarded ERMi filmikogust, mis pärast digiteerimist ERR-is on saamas uut elu. Nii varem nähtud kui ka seni linastumata kaadritel võib näha aastakümnetetagust elu mitmest Eestimaa paigast. Filme helindab kitarrist Karl Laanekask koos salapärase külalisega. Kell 21 tehakse kokkuvõtteid ERMi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös toimunud talgulugude kogumise veebiretkest ning loositakse välja auhinnad.
Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.
Homme, 14.mail peab Otepää Avatud Noortekeskus oma sünnipäeva. Sünnipäevapeole tulevad külla ka teised Valgamaa noortekeskused.
Otepää Avatud Noortekeskus “Karm jänes” avati 5. septembril 2003. Kuid kuna vahepeal oli noortekeskus kinni, siis tähistatakse noortekeskuse taasavamise sünnipäeva maikuus.
Noortekeskuses käib päevas keskmiselt 25 noort. Koos mängitakse piljardit, tehakse ühiselt erinevaid tegevusi, korraldatakse filmiõhtuid, kokkamispäevi, veedetakse aega sõpradega jne.
Otepää ANK sünnipäeva kava 14.mai:
15:00 Võistlused, seltskonnamängud Valgamaa noortekeskustega
17:00 Kontsert- esinevad noorteka noored ja nende sõbrad. Võimalus näha ja kuulata Otepää Noor Talent 2011 võitjat Imre Leopardi.
18:00 Õnnitlejad ja tort
18:30 Esineb noortebänd Les 3,14
19:00 Disko
Homme algab Tartus juba kuues laste rahvatantsufestival, mis kestab pühapäevani. korraldavad 14.-15. mail taas vabariikliku koolinoorte rahvatantsufestivali. Esmakordselt toimub see Tartus. Tantsulapsi tuleb heade mõtete linna 35 rühmast ligi 500. Oodata on tantsijaid Tallinnast, Haapsalust, Viljandist, Hiiumaalt, Rakverest, Tartust ja mitmelt poolt mujalt.
Korraldajad kutsusid festivalile lisaks ka neid rühmi, kes juulikuisele tantsupeole ei lähe, kuid tahaksid oma tantsudega siiski üles astuda ning end teistele näidata.
Festivali raames toimub kaks kontserti, kus astuvad üles festivalil osalevad rühmad. Esimene neist on laupäeval, 14. mail Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning teine pühapäeval, 15. mail linna südames Raekoja platsil.
Kahte päeva mahub mitmeid põnevaid tegevusi – lisaks kontsertidele korraldatakse vahvaid õpitubasid ning sportlikke mänge.
Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (RRS) ning Pelgulinna Haridusselts koostöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Kesklinna Kooliga
Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.
Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.
Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.
Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.
Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .
Mul on rääkida üks lugu. Uhtna Põhikoolis õpib tubli noormees David, kellega juhuts kolm aastat tagasi väga raske liikusõnnetus. Nimelt tuli see noormees oma vendadega pimedal detsembriõhtul kelgutamast ja neile sõitis otsa purupurjus lubadeta autojuht. Õnnetuse tagajärel hukkus üks noorematest vendadest, kes õppis alles esimeses klassis. Teine kaksikvenddest pääses küll kehaliste vigastusteta, aga psüühilised – emotsionaalsed haavad on väga suured.
Davidil diagnoositi raske ajutrauma, vasaku reieluu murd ja parema kehapoole halvatus… Ta lebas väga raskes seisundis neli nädalat koomas.
Tänaseks on poiss uuesti õppinud kõndima , sööma, kasutama oma vasakut kätt (parem käsi on avariist põhjustatuna abitu), õppinud õppima, naeratama…..Tema taastumine on olnud väga suur IME. Just niimoodi ütles Haapsalu Rehabilitatsioonikeskuses Davidi raviarst. Tema töötatud aastate jooksul pole ta sellist imet kogenud. David on võitleja ja ellujääja.
Nüüd asja juurde. Nimelt elab David suures peres, kus peale tema on veel 13. a õde, 11. a vend ja 5. a. väike õde ja loomulikult töökad ja hoolivad vanemad. Neil on kahetoaline korter, kus elamistingimused suure pere jaoks on väga kitsad. Davidi jaoks pole oma tuba, et puhata päevaväsimusest, mida ajutraumaga laps kindlasti vajab, et taastada oma energiat järgmiseks päevaks. Samuti vajaks rohkem ruumi teised pereliikmed.
Nende korteri kõrval on müügis üks sama suur korter, mille ostusummaks oleks tarvis 3200eurot.
Kuna ema-isa niigi napist sissetulekust kulub osa ka ravimite jms. peale, ei ole perel olnud võimalik oluliselt midagi säästa. Samuti on pangad keeldunud neile laenu andmast.
Et pere elamistingimusi parandada ja panna alus korteriostuks vajalikule stardikapitalile, korraldabUhtna Põhikool koos Sõmeru Põhikooli ja Sõmeru Vallavalitsusega 20. mail kell 18.00 Heategevusliku kevadkontserdi, mille tulu läheb Davidi unistuse, saada oma tuba, tarbeks.
Hea algab väikestest asjadest, see algab õlatundest….
Minu palve on, kui igaüks , kes seda kirja loeb, saaks annetada kasvõi 5 eurot, saab väikesest summast kokku suur summa.
16. mail avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Välja on võimalik jagada 1,1 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. juunil kell 17.
SA Innove taotlusvoorust toetatakse meetme määruse tegevusi 2 – 4:
2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused
võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);
3) tööealisele 15-64 aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;
4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist.
Taotlusvooru maht on 1,1 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.
Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused.
Täna algava VI Türi loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu on seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Kuulame, milline on tähistaevast inspireeritud muusika ning mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi.
Ettekandele tulevad Gustav Holsti orkestrisüit “Planeedid” koos suurejoonelise valgusetendusega, erinevad teosed meie oma “astro-heliloojalt” Urmas Sisaskilt, tähistaevaga seotud ajaloolised helindid väliskülalistelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt, saksa muusikateadlase ja hobiastronoomi Walter Stephani loeng “Revolutsioonid taevas ja maa peal”, astronoomiateemalised filmid ja näitused, tähistaevavaatlused ja palju muud huvitavat.
Täna hilisõhtul kell 21 avatakse Türi kultuurimajas astronoomiateemaline fotonäitus. Homme õhtul kell 20 räägib astronoom Indrek Kolka teemal “Inimene tähistaeva all”. Kell 22 on aga vaatlusõhtu tähistaeva Türi järve ääres.
Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta ja kestavad umbes 1,5-2 tundi. Selga tuleb panna ilmale vastav riietus ja kaasa võtta
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Lisaks on 22. mail tornide linnuvaatluspäev, kus võimalik juhendajatega linnutornides linde vaadelda. Sel moel pakutakse kõigile võimalust külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks.
Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni 4-liikmeliste gruppidena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni 4 linnuvaatlejat, kes on valmis enda poolt määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Juhendajate registreerimine toimub e-posti vahendusel: tarvo.valker@gmail.com ning kestab 20. maini.
Tornivaatlus toimub pühapäeval, 22. mail kell 5.00-13.00, kuid ürituse täpse kestvuse määrab igas tornis registreerimisel juhendaja.
Rapla Rotary klubi annab täna üle kingituse Märjamaa muusikaja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akordion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.
Klubi on nõuks võtnud toetada heategevuslike projektide arendamisel laste ja vanurite abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.
2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hooldekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele.
Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks humanitaarstipendiumi. Tulemuste eest heategevuse edendamisel ja kogukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedaliga.
Annetuse üleandmise tseremoonia toimub täna kell 18 Märjamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kontserdi.
Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.
“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.
Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.
Pühapäeval kell 11 algab Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus rohevahetuse päev, kuhu on kohale kutsutud kõik rohenäpud. Kaasa palutakse võtta kaasa üle peenraäärte ajavad ilu-või tarbetaimed, pistikud, seemned, sibulad või juurikad ning saame omavahel kokku, et kogemusi vahetada ning uut ja põnevat aiamaailmast leida. Traditsiooniline rohevahetus toimub tasuta.
Taimi võib ainult kas vahetada või niisama ära anda.
Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki laupäeval, 14. mail kell 13.00 Rõugesse Pargi tänavale järjekordsele Rõuge Rattapäevale.
Toimuvad erinevad rattateemalised mängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parimatele auhinnad. Võimalus harjutada rattajuhiloa sõidueksami rada. Kiiver on kohustuslik.
Kohal on ka politsei rattapatrull ja ATV, kes demonstreerivad tehnikat ja peavad loengu ohutu rattasõidu teemadel. Lastevanematel võimalus diskuteerida ja saada vastuseid uue liikluseeskirja kohta. Falck Autoabi teeb soovijaile jalgrataste pisiremonti.
10. mai õhtul toimus Naiskodukaitse Rapla jaoskonna järjekordne naisteõhtu sedapuhku üsna intrigeeriva alapealkirjaga „Malts söögiks“.
Hoolimata sellest, et naiskodukaitsjad olid möödunud sajandi algul just need, kes Eestile toorsalatit tutvustasid, oli kõigil Alu mõisa naisteõhtule kogunenuil ilmselt pisuke kahtlus hinges, kas umbrohi ikka süüa sünnib. Ainuke, kes ilmselt päris kindel oli, et toit, mida plaaniti valmistada, hamba all karjuma ei hakka, oli Rapla jaoskonna liige ja „maltsaõhtu“ juhendaja Kairi Baumer.
Tooraine, millest süüa hakati valmistama oli nii oma kui oma saab olla – otse Alu mõisa pargist korjatud. Igapäevaselt läbi pargi poe või söökla poole vantsides pole märganudki, milline rikkalik toidulaud tegelikult otse puude all laiutab. Ja kui piruka tegemiseks ühel hetkel naati nappima hakkas, sai vaid trepist käimise vaevaga (aga liikumine on terviseks) korralik kimbuke toorainet juurde muretsetud. Tõsi, ühest kodusest külmkapist jogurti tarbeks välja ilmunud põldmarjad, olid Raplamaa inimestele vaata et sama uudsed kui naadi söömine.
Kogenud juhendaja näpunäidete järgi, üheskoos hakkides, leotades, segades, lisades, maitstes ja muidugi ohhetades, ahhetades ning suuri silmi tehes valmisid naiskodukaitsjate käe all naadipirukas, nurmenuku salat, võilille salat, naadi-vanilje muffinid, punane libajogurt ja roheline libajogurt. Seda viimast kusjuures keegi teist tassitäit proovida ei julgenud, sest mine sa seda tundmatut kraami tea. Imeline lõhnapilv ja töö juurde käiv lõbus jutuvada täitsid kiiresti mõisaköögi – sai jagada nii viimaseid uudiseid kui ka enda järeleproovitud kokandusnippe.
Ja lõpuks see kõige põnevam hetk. Valminud roogadega kenasti kaetud laua taha istumisel peegeldus ootusärevus kõigi kokkade silmades – kas siis sünnib süüa? Ja oi, kuidas veel sündis süüa. Mõni roog oli kohe väga maitsev, teine natuke harjumatu maitsega, aga heaks kiideti kõik. Naiskodukaitsjate lemmikuteks võib vist kuulutada nii naadipiruka, naadi-vanilje muffinid kui ka nurmenuku salati.
Naadi-vanilje muffinid
Koostis:
3 suurt muna
125 g suhkrut (1.5 dl)
100 g sulatatud võid
50 g hapukoort
180 g nisujahu (3 dl)
1.5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanilliekstrakti või 1 tl vanillisuhkrut
0.5 tl soola
30 g naati (noori lehti; umbes 3 dl kokkupressitud värskeid lehti)
Valmistamine:
Kalla noortele naadilehtedele keev vesi. Lase paar minutit seista. Klopi munad suhkruga vahule. Lisa jahtunud sulavõi, hapukoor, vanillisuhkur või -ekstrakt ja omavahel segatud jahu, küpsetuspulber ja sool.Kurna naat, suru kuivaks ning haki peeneks. Sega taina hulka.Jaota tainas muffini vormidesse ning küpseta 220kraadise ahju keskosas 12-15 minutit, kuni muffinid on kerkinud ja pealt kenasti kuldsed.
Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.
55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.
35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)
Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit
Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee
Sel suvel toimub 5.-7. augustini Läänemaal Roostas liikumise Kodukant IX Maapäev. Maapäeval toimuvat kajastatakse kodulehel http://www.maapaev.tk/.
Maapäev on külaliikumise ühine ettevõtmine, mis toimub 2011.a üheksandat korda. Möödunud Maapäevad on näidanud, et üheskoos vastu võetud otsused omavad jõudu ka riigi poliitikates. Maapäeva kaudu jõuab maa- ja külaelu edendajate hääl Riigikokku ja ministeeriumidesse ning rahvusvahelisele tasandile. Töögruppides arutatud teemade tulemustele rajatakse võrgustikutöö järgnevaks kaheks aastaks.
Maapäeva teemadevalik täidab Liikumise Kodukant strateegias (kinnitatud üldkogu poolt 17.mail 2008) 2008-2013 seatud eesmärke, mille kohaselt on prioriteetseteks valdkondadeks noored, organisatsiooni arendus, maaettevõtlus, rahvakultuur.
Maapäeva peateema “Tagasi koju” sihiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tutvustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiivsemaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasandil. 2011.a. on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoomiseks maapiirkondades, sh külavanema ja külaseltside rollist kogukonna arengul, koostööst kohaliku omavalitusega, kaasamisest otsustusprotsessidesse jms.
Täna on esimene ristipäevadest – tuuleristipäev. Tuuleristipäeval maa ja maasta kasvajate segajaile tuleb palju tuulekahju aasta jooksul – tuul lõhub aknaid, murrab metsa, tõmbab läbi ja teeb kõike muud mõeldavat ja mõeldamatut kahju.
Nädala pärast tuleb linnuristipäev – sel päeval okste ja lillede murdjale ning maa häirijaile arvati linde igatsugu kahju ja meelehärmi tooma. Rästad söövad marjad ära, kull viib kanad ära, linnud reostavad auto- või majaakndad jne jne.
Nädal hiljem – lehe- ehk heinaristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist. Kes lehe- ehk heinaristipäeval seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale.
Leheristipäev on viimane hingetõmbepäev enne suurt ristipäeva ehk maahingamispäeva. Suur ristipäev on 40 päeva peale lihavõttepühi, kristlikus kalendris tähistatakse sel päeval Jeesuse taevasseminemise püha. Maarahva jaoks on see maa hingamise päev, kus tuleb hingamist anda nii maale kui kõigele, mis maast kasvab ja elu saab.
Nii oli igal aastal kevadeti tavaks neljal neljapäeval pidada sügavat ja põhjalikku rahu, mis lasi maal ja kõigil maast sõltujatel rahus kasvada.
Hea mõte on nendel neljapäevadel minna lihtsalt parki või metsa, seisatada, kuulata, kõnelda puude ja taimedega, küsida neilt nõu ja pidada plaani, kuidas seda ainukordset aastat koos teiste elusolenditega mõnusalt ja üksteist aidates elada.
Nõnda toimides teritub meel märkama taimi, kes ise püüavad meile abiks tulla. Paljud ravimtaimede tundjad teavad, et haige inimese lähikonda, otse õuemurule või aiaäärde tulevad kasvama taimed, kes suudavad inimese vaevusi leevendada.
Pühitseme ristipäevi ja hoiame meeled lahti märkamaks teisi elusolendeid meie kõrval. Nii on neil lihtne ka meid märgata ja abistada.
Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?
Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.
Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.
Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast
Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile “Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?”
Päevast päeva oleme arvutute reklaamide ja muu infovoo mõjuväljas. Need kõik kannavad endas mingit sõnumit. Nende kõikide eesmärk on meid kuidagi mõjutada. Elukeskkonna alalhoiu ja uurimisega tegelevatel vabaühendustel ja inimestel on edastada oma oluline sõnum, ometi vaadatakse neid tihtipeale vaid kui arengu vastalisi puudekallistajaid. Kuidas oma sõnumit ühiskonnas edukalt levitada? Kuidas jõuda sihtgruppideni ja olla neile arusaadav? Kuidas meid ümbritsevas inforägastikus pildile jääda?
Selle üle arutlevad loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse valdkonna asjatundjad. Loodame, et sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest kooruvad ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlikke väärtushinnangute levikule.
Seminar toimub 20. mail kell 14-18 Tartus Looduseuurijate Seltsi majas (Struve 2).
Sel laupäeval, 14. mail kell 12-16 ootab Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev Hiiumaa Heltermaa sadamas kõiki väikeseid ja suuri hiidlasi ning teisi huvilisi oma pardale perepäevale.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin rääkis, et kuna laevad teevad iga päev tõsist tööd, siis lustimiseks tavaliselt aega ei jää. „Perepäev on teistmoodi päev – seda ei juhtu tihti, et laeva nina naeratavalt kõigile niisama avatud on. Ootame kõiki külla ning laeva saab uudistada ja küsida nii palju, kui igaüks jaksab,“ kutsus Hiiuväin.
Perepäeval tutvustavad laevapere ja kapten Ain Pulk oma uhiuut laeva ning teevad soovijatele ekskursioone laeva südamesse masinaruumi ja kaptenisilda, kuhu tavaliselt reisijaid ei lubata – see on ainulaadne võimalus näha laeva iga nurga alt.
Laulab Hiiumaa oma superstaar Leemet Onno. Päeva ohjab väle madruspoiss Venno Loosaar. Laevapere jagab kringlit ja morssi, iga väike hiidlane saab tasuta jäätise. Lastele toimuvad võistlused ja jagatakse auhindu ning alumine autotekk on muudetud vahvaks mängumaaks. Perepäeva väisab ka Saaremaa Lihatööstuse Notsu.
