Külauudised

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida toob pärimusmuusika tulevik: aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Neli ja poolt tuhat õpilast istutab täna metsa

Tänasele riigimetsa istutuspäevale on registreerunud koos õpetajatega 4500 istutajat enam kui sajast koolist. Kasvama pannakse üle 200 000 taime 70 hektaril, istutuskohti on igas maakonnas. Istikutest kolmveerand on kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime. Töid juhendab 300 RMK poolset tööjuhti.

6.-12. klasside õpilased istutavad puid kokku 46 raielangil üle Eesti. Päev lõpeb ühissildi paigaldamisega, kus on kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks.

Viljandi muuseum ootab ettekandeõhtule

Kolmapäeval, 11. mail kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Põhiettekanne on Peeter Oleskilt: „Karl August Hindrey – kirjanik, kunstnik, raudhabe“. Lisaks sellele tutvustab Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe Mulgimaalt pärit „puidupärle” ERMi kogus. Kokkusaamine leiab aset Viljandi muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb muuseumi hoovi kaudu. Lisainfo tel 4333316.

Allikas: Herki Helves

Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Mehed Liikuma projekti eestvedamisel toimub täna, 6. mail esimest korda Tartumaa noormeestele suunatud tervisefoorum.

Üritus algab 6. mail kell 10.00 ja lõppeb orienteeruvalt kell 15.00. Tervisefoorum toimub Nõo Põhikooli aulas ja Nõo Spordihoones. Foorumi sihtgrupiks on Tartumaa üldhariduskoolide 9.- 12. klassis õppivad noormehed- kokku on praeguseks ennast registreerinud ligikaudu 150 õpilast kokku kümnest maakonna koolist.

Foorumi esimeses osas räägitakse laiemalt meeste tervisest ja nende riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Üritusel astuvad lektoritena ülesse meestearst Kristo Ausmees, Riigikogu liige Tarmo Leinatamm, laulja Gerli Padar, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juhataja Indrek Koemets, Kaitseressursside Ameti peaspetsialist Janno Isat ja SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Loe edasi: Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Eesti Koerainimesed alustasid üle-eestilist kampaaniat “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”, mis on suunatud eelkõige linnades ja suuremates alevites elavatele koeraomanikele.

Ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad inimesi linnaruumi rohealadele aega veetma ja on paha küll, kui ei leia kohta kus istuda või veel hullem – astud esimese sammuna koera väljaheite sisse. See tekitab viha koeraomike ja koerte vastu, mis on ka osaliselt põhjendatud.

Kuigi igal koeraomanikul on kohustus oma koera väljaheited ära koristada, ei täida seda nõuet siiski mitte kõik. Ka meedias on palju kirjutatud aktiivsetest linnakodanikest, kes pistavad lipukesi koerte väljaheidete sisse ja märgistavad talvel spray värvidega, et saavutada meedia ja koeraomanike tähelepanu. Loe edasi: Algas kampaania “Koeraomanik, ära ole meie häbiplekk!”

Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Von Krahli Akadeemia kutsub loengule, mille peab joogaõpetaja Rudra Shivananda teemal “Õnneliku elu võti pärast 2012. aastat”. Loeng toimub 9. mail kell 18.00 Von Krahli teatris, see on inglise keeles ja tõlge eesti keelde.

Kui Läänemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud välises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nähakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade põhineb mitmete globaalsete tsüklite kokkulangevusele, mis hõlmab lühikesi, mõne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajärke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused.

Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess järk-järgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jätkub ka pärast 2012. aastat. Võtmeküsimus on nende tsüklite põhjuste ja tagajärgede mõistmises, et oleks võimalik häälestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning õnn saab olema teatud määral tagatud.

Rudra Shivananda on pärit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonika inseneri, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jäädes pühendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse õpetaja Yogiraj Siddhanathi õpilane, kuulub India iidsesse nath-joogide õpetusliini ning õpetab inimesi 1998. aastast alates. Loe edasi: Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

7. mail Teeme Ära talgupäeval on Pala vallas üheks olulisemaks tööks 21. mail teoks saava Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo toimumispaiga – kooli staadioni ja selle ümbruse – korrastamine ning kaunistamine.

Kultuurisündmuse ühe eestvedaja, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnul jätkub talgulistele tööd nii peoplatsil kui ka harjutusväljakutel. „Rehitseme ning teeme muidki kevadisi korrastustöid, puhastame metsaaluseid. Kindlasti pakub loomingulist rõõmu kaunistusatribuutide välja mõtlemine ja meisterdamine. Hea meel, et talgutele soovitakse tulla nii Palalt kui ka kaugematest küladest. Ootame igati ka uusi kaasalööjaid. Kindlasti valmistavad kohalikud kokad ka maitsvat talgutoitu,“ ütles Malle. Ta ise on ühtlasi ka talgujuht.

“Pidu „Las laps arvab” võib julgesti iseloomustada ka sõnadega „Kogu Pala vald tantsib”, sest esinemas on tõesti vist paljud-paljud, pooled meie kodukandi inimesed erinevatest põlvkondadest. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud astuvad publiku ette lasteaia tantsurühmast, Pala kooli esindab aga neli tantsuseltskonda. Tugeva annuse rahvakultuuri toovad peole . segarühm „Tuuritajad”, naisrühm „Lahe“ Lümatist, ja projektipõhine Pala naisrühm „Kirglikud keerutajad” ja kolm memmede rühma,” ütles Weinrauch, kes ka ise erinevaid kultuuriühendusi juhendab. Loe edasi: Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Laupäeval peetakse Tartus taas kevadlaata

Laupäeval, 7. mail pakuvad Tartus Raekoja platsil ja Küüni tänaval toimuval kevadlaadal oma kaupa üle kolmesaja müüja.

Tänavu juba 11. korda peetavale kevadlaadale on linnavalitsuse ettevõtluse osakond registreerinud juba üle 350 kaupleja, kes pakuvad linlastele omavalmistatud käsitööd ja kunstiesemeid, kevadisi istikuid, toidu- ja muud laadakraami.

Lisaks eestlastele tuleb Tartu laadale müüjad ka Lätist, Leedust ja Petserimaalt. „Laadalt leiab palju põnevat kunsti ja käsitööd, eksootilisemad on meie jaoks kindlasti Petseri keraamika ja lätlaste pakutav aiakeraamika,“ kommenteeris ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.

Kuigi tänavu on jalakäijate tänavaks rekonstrueeritud Küüni tänaval laadalistel lahedamad tingimused kui mullu, kimbutab korraldajate sõnul selgi aastal ruumipuudus. „Kuna kauplejatele on Tartu kevad- ja sügislaatadel müügipinnad tasuta, siis tahetakse ikka avaramaid pindu. Meie huvi on siiski see, et oleks rohkelt pakkujaid ja mitmekesist kaupa,“ lisas Tensing.

Tartu laadakorraldajate tööga on tänavu tutvumas ka Peterburist saabunud asjahuvilised.

Laadalistele esinevad Tartu kivilinna laululapsed, Error stuudio tantsijad, ansambel Veskikivi, klounid Tuut ja Piip, ning tantsu- ja moekool.

Kevadine teeremont on Tartus alanud

Esimesed lepingud kevadsuvisteks tänavate taastusremonttöödeks on sõlmitud. Ühtekokku uuendatakse tänavu umbes 60 000 ruutmeetrit tänavapinda.

Peagi algavad pindamistööd Aruküla teel, Ravila tänaval Nooruse ja Viljandi mnt vahelisel lõigul ning Pikal tänaval Paju tn Sõpruse ringi vahelisel alal. Tööde käigus parandatakse teekate ja tõstetakse kaevuluugid tänava tasapinda. Tööde valmimise tähtaeg on 30. juuni.

Uue ülekatte saavad Fr. Tuglase tänav Fr. R. Kreutzwaldi ja Vaksali tänava vahelisel lõigul, Anne tänav (Anne 53-55), Veski tänav (Jakobi-Näituse), Ravila tänav Riia ja Nooruse tänava vahelisel lõigul ning Jaama tänava Raatuse-Paju vaheline teelõik. Ravila ja Jaama tänavate lõigud on praegu projekteerimisel, töö algab seal suvel. Ühtekokku tehakse sel aastal ülekattetöid ca 45 000 ruutmeetril.

Põhjalikumad rekonstrueerimistööd saavad mai lõpuks tehtud Aleksandri tänava Lina ja Jõe tn vahelises lõigus ning novembriks rekonstrueeritakse Emajõe kaldakindlustus Fortuuna kvartali osas. Suve lõpuks ehitatakse valmis ka Turu 49 kavandatava keskkonnajaama juurdepääsutee.
Uued kõnniteed tulevad Ülikooli tänavale Vanemuise esisel ja Näituse tänavale Veski-Baeri lõigus.

Tartu Jooksumaraton toob sportima 2500 last

SEB 29. Tartu Jooksumaraton toob nädalavahetusel Tartus, Otepääl ja Elvas stardijoonele kokku ligi 2500 noort spordisõpra.

Kõige osavõtjaterohkem sündmus toimub laupäeval, 7. mail kell 11.00 Tähtvere Spordipargis Tartus, mille tarvis on juba praegu ette valmistatud erineva pikkusega rajad. „Eelmisel aastal käis TILLUjooksul ja MINImaratonil kokku enam kui 1800 noort,“ kirjeldab MTÜ Klubi Tartu Maraton büroo juhataja Epp Paal. Tema sõnul tekitas nii paljude laste rõõm sportimisest Tähtvere Spordipargis väga positiivse ja üleva meeleolu.

7. mail on Lõunakeskusel Tartus TILLUjooksul ja MINImaratonil osalejatele veel ka üllatus varuks. Nimelt saab iga laps lasteürituse medaliga tasuta jääpileti ning uisud Lõunakeskuse liuväljal uisutamiseks. Lisaks Tartule toimuvad lastejooksud ka pühapäeval, 8. mail Otepääl ja Elvas enne 23 km ja 10 km põhidistantside starte. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee

Uko Urb

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetaval konverentsil käsitletakse Võrtsjärve olukorda, kirjeldatakse piirkonna majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kavandatakse edasisi tegevusi.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Talgu-Eesti-kaart-04.05.2011 — Talgu-Eesti kaart seisuga 4. mai 2011. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond annab teada, et paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti pakuvad sel laupäeval omapoolset tuge ühiste tööde-tegemiste õnnestumiseks, sealhulgas talgutele jõudmiseks. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on tulemas ka palju firmasid, et koos töötajatega midagi ühiskonna heaks ära teha ja ühtlasi kaasa aidata kodanikuaktiivsuse edendamisele.

Talguliste toetamiseks mõeldud abipakkumisi on väga erinevaid – nii võimaldab Edelaraudtee kõigil inimestel sõita talgupaika tavapärasest 50% soodsamalt, Töötukassa maksab töötutele sõidutoetust talgutele sõiduks, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve jne. Lisaks saab portaali Sõida.me kaudu leida endale sobiva reisiseltskonna, mitmes maakonnas on kokku lepitud omad eripakkumised talgulistele. Samuti kehtivad talgujuhtidele soodustused talgusupi, tööriistade jm vajaliku soetamiseks. Täiendavalt on mitmeid pakkumisi korteriühistutele. Kõiki talgulistele mõeldud abipakkumisi saab vaadata siit. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Viljandis korraldatakse kodanikeühenduste mess

17. mail toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messi eesmärgiks on luua kodanikuühiskonna arenguks hea keskkond, anda teada kodanikeühenduste tegevustest ja olulisest rollist, suurendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tutvustada organisatsioonide tegemisi avaliku ja erasektori partneritele.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsiooin, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kell 11.00 kuni 14.00 Vabaduse plats 6 II korruse saalis ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid.

Rohkem infot leiad siit.

Allikas: Viljandimaa Arendukseskus

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba

Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Kell 10 laupäeval algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna

Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.

Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/

Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.