Maanteemuuseum alustab teemapäevi „Ka nii võib”

11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.

Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.

Kodukant otsib aasta küla

Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.

Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,

Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.

Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.

11. juunil tähistatakse kooskudumise päeva

 11. juunil võtavad kudujad mitmel pool üle maailma oma lõngakerad ja vardad kaasa ning tulevad näputööga rahva ette.

World Wide Knit In Public Day — WWKIP Day ehk ka lihtsalt KIP on ülemaailmne kooskudumise päev. Kogu maailmas kogunevad kudujad sel päeval kuduma avalikesse kohtadesse, teavitades, et kudujad ei ole üksi, kudujaid on palju. Muidugi nakatavad kudujad heatahtliku kudumispisikuga paljusid möödujaid.

Kooskudujad tulevad kokku ka mitmel pool Eestis. Kihnus kogunetakse näiteks muuseumi õuel.

Tammealuse hiies peetakse suvisteid

Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.

 Kavas:

Kell 10 – kogunemine ja ettevalmistused. Käiakse allikal silmi pesemas.

Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.

Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine  –  nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.

Kell 18 – lahkumine.

Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.

Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.

Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.

Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.

 Lähem teave: koda@maavald.ee, tel 5668 6892 (Ahto Kaasik).

Tallinna Ülikooli suvekoolis tänavu 18 kursust

Kuuendat aastat korraldatav Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool toimub sedakorda 11.–29. juulini, sel suve pakutakse 18 kursust.

Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.

Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.

Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.

Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi õppejõud.
 
Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.
 
Lisainfot saab suvekooli kodulehelt http://summerschool.tlu.ee.

Näitus „Kikerikiik” kutsub maagilisele kiikumisele

7. juunist kuni 7. augustini on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud Astra Mõistliku ja Henrik Esse näitus „Kikerikiik”, mis pakub külastajatele mängulisi elamusi.

„Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuripärandiga, elitaarse kőrgkultuuri ning arvutitehnika vőimalused väikelaste mängumaailmaga.

Väljapanek tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumide kaudu ning on mõeldud eelkõige lastele vanuses 4-10 eluaastat. Saalis üles seatud piltide, seadmete ja installatsioonide vahel liikudes näeb ja kuuleb erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja on näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmes on kaks kiike, mille abil saab külastaja tekitada helisid ning pilte selleks, et avada mustrite sajanditevanune kood. Lisaks võib vanadest, kuid uut eluvaimu täispuhutud raadiotest endale ise uusi teadmisi timmida.

Rohkem infot: www.erm.ee

Intsikurmus tuleb Peipsi-äärsete maakondade laulupidu

Eeloleval laupäeval, 11. juunil peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu taas Intsikurmus, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Nelja maakonda ühendava laulupäeva traditsioon sai alguse 1997. aastal tollaste maavanemate algatatud mõttest. Peol osalevad ka naabrid ja sõbrad Saaremaalt ning Võrumaalt ja mujaltki Eestist.

Kolmeteistkümnes Peipsi-äärsete maakondade laulupidu kannab pealkirja „Väravad” ja kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

„Meid ühendav Peipsi järv on väravaks itta. Võib öelda, et just siin on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne vahel,” ütles Põlva maavanema kt Kristina Krantsman. „Väravate kaudu on ühendatud erinevad kultuuritraditsioonid, rikastades ja täiendades teineteist. Väravad ühendavad ja väravad avavad maailma ning läbi väravate astume ka esmakordselt koduõuest suurde maailma.”

Peipsi-äärsete maakondade laulupeole on oodata üle 1500 laulja ja tantsija. Peo lavastaja on Heido Sinivee ning kunstiline juht Saidi Tammeorg. Pidu algab Intsikurmus kell 16.

 

Luke mõisas peetakse kala-ja perepäeva

Pühapäeval, 12. juunil on Luke mõisas kalateemaline perepäev.

Kella 12 – 16 saavad suured ja väiksed meisterdada õnge ja paati ning proovida kalaõnne. Saab ka kalu joonistada ja meisterdada ning uurida, kuidas kala seestpoolt välja näeb.

Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta, perepäeva toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Lisainfo telefonil 508 8359.

Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned

Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.

Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi  ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.

Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).

Vihula mõisas on avatud uus puhkekeskus

Unique Hotels Group avas Vihula mõisa külje all puhkeküla. Praeguseks on valminud neli objekti. Kogu küla koosneb 12 objektist ja valmib 2012. aasta kevadeks.

Külastajaid ootavad ajalooline mõisa vesiveski, mis on läbinud põhjaliku restaureerimiskuuri, ning külastuskeskus koos elegantse kohviku ja disainipoekesega. Äsja sai valmis traditsioonilist Eesti sööki pakkuv Kaval-Antsu kõrts, samuti sepikoda koos hubase hooviga, mille uus funktsioon on peo- ja saunakeskus, ja multifunktisonaalne spordiväljak paljude spordialade harrastamiseks (tennis, jalgpall, korvpall, võrkpall, uisutamine jne).

Suve jooksul valmib veel kolm projekti: harivat meelelahutust pakkuv 18rajaline seikluslik minigolf, teemaks ringreis läbi kolme Balti riigi; ökofarm, kus saab näha taluloomi, sealhulgas Aberdeen-Anguse tõugu veiseid ja hobuseid ning vabaajakeskuseks arendatav karjalaut.

Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“

Eesti kodanikuajakirjanduse selts ja USA saatkond Eestis kutsuvad ajakirjanikke, pressiesindajaid, tudengeid, kooliõpilasi, emakeeleõpetajaid, vallalehtede toimetajaid ja teisi ajakirjandushuvilisi koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“.

Koolitajaks on Julia Barton (fotol) USA-st. Koolitus toimub Võru maavalitsuse III korruse saalis 15. juunil algusega kell 10.

Koolitaja Julia Bartonil on seljataga 12 aastat töökogemust avalikus raadios. Tema kui hilisema vabakutselise reporteri töid on avaldatud arvukates väljaannetes ja näidatud telesaadetes.

Julia Barton töötab praegu meediakoolitajana Moldovas. Varem on ta käinud ajakirjandustarkusi jagamas ka Venemaal, Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Tema professionaalne eesmärk on jätkata reporteri ja toimetajana intuitiivsete lugude ja ideede toomist telesse, trükiajakirjandusse ja veebimeediasse.

Koolituse töökeel on inglise keel, kuid abivajajaid aidatakse arusaamisel. Julia Bartoniga saab suhelda ka vene keeles.

Koolitus on tasuta. Kohvipausidel pakub suupisteid Kolme Sõsara Hõrgutised.

Kuigi eelregistreerimine koolitusele pole kohustuslik, palume päeva paremaks planeerimiseks ennast koolitusele eelnevalt kirja panna kas meiliaadressil elinaallas@gmail.com või Facebookis siin.

Loe edasi: Kutsume koolitusele „Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus“

Sännas saab reedel õppida mandala-juurviljaaia rajamist

Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.

Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.

Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.

Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne

Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond

Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Võru maavanem otsib Võrumaa tööpuudusele leevendust

Fotol Võrumaa suurima elanike arvuga omavalitsus - Võru linn. Foto: www.voru.ee

Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.

Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.

“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.

Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.

Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.

“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.

Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.

Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.

Lejal Genes kinkis Lääne-Viru raamatukogudele „Noor Eesti” esietenduse puhul plaate

CD "Ahvid ja klahvid": Arian Levin (vasakul) ja Remi Prual.

Rakvere ja Lääne-Viru noorte muusikat levitav Lejal Genese plaadimärk kinkis eile
Lääne-Viru Keskraamatukogule 150 CD-albumit, mis peagi kõikidesse maakonna
raamatukogudesse jõuavad.

Albumiteks on Def Räädu “Ahvid & Klahvid”, Öökülma “Head Uudised” ja Móre’i “Maailm On Hukas”, mis kõik on erinevates Eesti muusika
aastakokkuvõtetes ja auhinnagaladel palju positiivset tagasisidet saanud.

Plaadimärgi esindaja Remi Pruali sõnul küpses kingimõte tänavu kevadel Rakvere teatri suvelavastusest “Noor Eesti” kuuldes.

“Oleme raamatukogudele plaatide kinkimise peale ka varem mõelnud, kuna plaadid kipuvad suhteliselt kiiresti otsa saama, enne kui raamatukogud saavad omale koopiad soetatud. Seetõttu on Eesti ja Lääne-Viru raamatukogudes Lejal Genese plaadimärgi muusika esindatus episoodiline. Samas on tegemist huvitava muusikalise ja tekstilise materjaliga, mis kajastab noore Eesti mõttemaailma ja loomingulisust” ütles Prual ja lisas: “Loodame, et kingitud plaatidest on abi ka maakonna noorte loomingulisuse suurenemisele, kas siis motiveerimaks rohkem tekste ja muusikat kirjutama või kasvõi kasutama plaadimaterjale tulevikus uurimustöödeks – nii nagu tänapäeval analüüsitakse ja lavastatakse 20. sajandi alguse Eesti
luulemaailmas sündinud materjale.”

Talletamaks ja levitamaks Eesti oma loojate loomingut kutsuvad Rakvere teater ja “Noor Eesti” kõiki eesti muusikuid üles kinkima raamatukogudele oma plaate oma loominguga. Nii saavad sellest muusikast osa ka need, kellel on vähem võimalusi seda poest osta. Rakvere teater ja “Noor Eesti” tervitavad Lejal Genese ettevõtmist ja kutsuvad kõiki eestlasi nautima Eesti loojate loomingut.

Lejal Genes plaadimärgi artiste Def Räädu, Element, Öökülm ja Grässhopas saab kuulda reedel, 10. juunil Rakvere teatri väikeses majas toimuval kontsertõhtul “Lejal’Nyte vol.57: RLV Soundclash”.

Elvis Efert

Võru linn müüb maha ASi Võru Soojus

Eile peetud Võru linnavolikogu istungil otsustati panna müüki AS Võru Soojus. Ettevõtte müügist saadava raha eest on linnal plaanis vähendada võlakoormust.

„Kui avalik enampakkumine kulgeb edukalt, annab see Võrule võimaluse ka tulevikus kasutada euroraha linna arengu hüvanguks. Praeguse laenukoormuse juures on see üsna raske,“ kommenteeris Võru abilinnapea Innar Mäesalu

100 protsenti AS Võru Soojus aktsiatest võõrandatakse kirjalikul avalikul enampakkumisel
alghinnaga 4,5 miljonit eurot.

Lisainfo: Innar Mäesalu, tel 5648 0360.

Marianne Mett

Kolmas Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub äriideede genereerimisele ja mõtteviisi muutmisele

Täna, 9. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuv Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub alustavate ettevõtjate jaoks olulisele ettevõtlikule mõtteviisile, mis väljendub tugevas usus, tahtes ja sihikindluses oma ideid ellu viia. Selle tõestuseks astuvad rahva ette edukad väikeettevõtjad Ida-Virust.

Ida-Virumaal on 2011. aastal registreeritud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 226 ettevõtet rohkem, kokku on äriühinguid 8443. See näitab, et huvi ettevõtluse vastu on suur ning teadmised selle kohta, kuidas oma äriideed analüüsida, leida selle tugevad ja nõrgad kohad, koostada finantsplaan ja prognoosida idee ellurakendamist, muutuvad üha olulisemaks.

„Alustavad ettevõtjad on tihti seisus, kus keegi neid ei aita, ollakse omapead ja seetõttu kaotatakse otsustaval hetkel julgus või tehakse vigu,“ ütles ettevõtluspäeva koordineeriva Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juht Kadri Jalonen. „Seetõttu tahab Ida-Viru Ettevõtluskeskus olla uutele ettevõtjatele toeks, et nad leiaksid endas üles olulise tahan-suudan-teen-mõtteviisi,“ lisas Jalonen.

Ettevõtluspäeval teeb Ekspordiakadeemia konsultant ja tugev ekspordivaldkonna spetsialist Jakob Saks läbi äriidee genereerimise protsessi, mis annab osalejatele ülevaate hea äriidee kriteeriumidest.

Päeva üllatuskülaliseks on edukas vene juurtega noor ettevõtja Andrei Korobeinik, kes teeb ettekande oma kogemusest idee leidmisel ning selle teostamise  raskustest ja motiividest. Saame teada, miks just temal äri õnnestus ja milliseid on soovitused alustajatele. Samuti esitame talle küsimuse mõtete ja tegevuste kohta, kui tema ühel hommikul ärgates peaks Ida-Virumaal äri alustama.

Pärastlõunal teeb Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimees, grupitööna osalejatele selgeks finantsplaani mudeli ja teised äriplaani olulised osad.

Oma kogemusest ettevõtluses ja tegutsemisest Ida-Virumaal räägivad väikeettevõtluses juba 11 aastat edukalt tegutsenud Jelena Tjutrjumova, Autokool Mewo OÜ juht ja mööblitootmises oma tee leidnud Nikolai Feokistov, kellele kuuluvad OÜ Aluminiumset ja OÜ Kodukomfortluminiumset, ja Kodukomfort OÜ juht.

Päeva lõpus loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad tasuta osaleda EAS-i poolt korraldataval algaja ettevõtja seitsmepäevasel baaskoolitusel.
Lisainfo: Stanislav Pirk, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ettevõtluskonsultant, stanislav.pirk@ivek.ee
www.ivek.ee

Laupäeval Türil toimuva toidukultuuri festivali
peaesinejaks on hea toit

Sel laupäeval, 11. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.

Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad, kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.

Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.

Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid. Loe edasi: Laupäeval Türil toimuva toidukultuuri festivali
peaesinejaks on hea toit

Laupäeval saab osaleda Rogosis
unustatud mõisate külastusmängus

Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.

Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.

Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!

Täpsema kava saab alla laadida siit: Unustatud mõisad 11. juuni

Aeg on end Rõuge kummipaadirallile kirja panna

Juba 14. korda kutsub Rõuge noorteklubi kõiki aktiivse eluviisiga inimesi Rõugesse osa saama  järjekordsest veepoest. See on kogupereüritus erinevate mängude ja võistlustega. Päeva kulminatsiooniks on Rõuge viiel järvel toimuv kummipaadiralli, millest osa võtmiseks on vaja kummipaati, päästeveste, toredat kaaslast paariliseks ja head tuju.

Õhtusel peol esinevad ansamblid Regatt, Traffic ja Getter Jaani. 

Rõuge veepidu ja paadiralli toimub tänavu 2. juulil. 

Et kindlustada endale koht ja kena number paadiralli stardis, on aeg registreeruda!

Kliki kohe SIIN ja pane oma paatkond kirja!

Seo riidi võro ja seto keele päiv

Seminär riidi, 10. piimäkuul 2011 Piusa ürgoru puhkemajan.

Kava:
10.00 Kokkosaaminõ.
10.15 Alostus, päälenakkaminõ.
10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal.
10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon.
10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus!
10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä.
11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest.
11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate.
11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan.
11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja.
11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele.
11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih. 
11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs?
Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt?
11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil.
11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs.
11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn.
12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen.
12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine.
12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest.
13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse!
13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi.
13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil.
13.15 Tõnu Tender. Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest.
13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast.
13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ.
13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ.
13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe!
13.40 Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil?
13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ.
15.00 Vaih ja supisüümine.
15.30 Arotuisi kokkovõttõ’.
16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine.
17.30 Kodominek.

Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF

Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee

Sibulateel Alatskivil toimuvad maailmameistrivõistlused sääsepüüdmises

Laupäeval, 11.juunil kell 20 kogunevad Sibulatee sõbrad ja fännid Alatskivile, et osaleda maailmameistrivõistlustel sääsepüüdmises.

Sääsepüüdmise meistrivõistluse idee on päris Soomest, kus on korraldatud sääsepüüdmise maailmameistrivõistlusi juba aastaid. Kuid suure surve tõttu on võistlused juba teist aastat ära jäänud ning nii viiakse võistlused läbi Eestis teist korda – tänavune suvi annab püüdmisvõistluseks ka
suurepärased tingimused.

Jõudu ja osavust katsutakse nii individuaalselt kui ka meeskondlikus arvestuses. Kindlasti jõuame selgusele, kas ületatakse eelmise aasta maailmarekord, mille omanikuks on Rein Leib (2 minutiga 24 sääske).

Eelmisel aastal korraldas võistlust MTÜ Sibulatee, sel aastal võtab aga korraldamisjärje üle Sibulateega seotud MTÜ Alatskivi Kultuuritall. Samuti on muutunud osalemiskoht – Alatskivil endise mõisatalli sisehoovis on parajalt ruumi ja õhk sääskedest paks. Võistluste esindaja Kalev Kuke sõnul
on sääsepüüdmine lõbus ja seltskondlik tegevus, mis ei vaja eelnevat treeninglaagrit ning millega saavad hakkama kõik – seega pole osalejatele piiranguid vanuselise, soolise või rahvusliku kuuluvuse osas. Auhinnad parimatele on välja pannud Sibulatee liikmed.

Säästepüüdmise maailmameistrivõistlused toimuvad Sibulateel, Tartumaal, Alatskivil Apollo Belvedere sisehoovil. Tartust vaid 40 km kaugusel.

Osalemine eelregistreerimisega (11.juuni hommikuks) info@sibulatee.ee.

Lisainformatsioon: Kalev Kukk, tel 523 1023
www.sibulatee.ee

Võru linna teenetemärgi pälvis Valter-Ivar-Jüri Pärg

Jüri Pärg. Foto: Elukiri

Võru linnavolikogu otsuse kohaselt omistatakse tänavu Võru linna teenetemärk mainekale lauljale Valter-Ivar-Jüri Pärgile (esinejanimega Jüri Pärg).

„Võru linnast pärit laulja Jüri Pärg on pälvinud tähelepanu laulukultuuri edendamise ning Võru linna
nime viimise eest laia maailma,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver. Ta on andnud meeldejäävaid soolokontserte ning üles astunud solistina koos Võru meeskoori ja sümfoniett-estraadiorkestriga.

Sel aastal oma 80. sünnipäeva tähistanud Jüri Pärg on laulnud Estonia teatri ooperikooris ning teinud etendustes kaasa ka väiksemaid rolle. 1959. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Jüri Pärg on väga produktiivne olnud helisalvestiste väljaandmisel.

„Jüri Pärgile tuleb ainult au anda, kuna maestro suudab nii kõrges eas tipptasemel esinemisi korraldada. Südantsoojendav on, et Jüri Pärg ei ole unustanud oma sünnilinna ja kodulava,“ sõnas linnapea.

Võru linna teenetemärki hakati välja andma alates 1994. aastast ning seni on see omistatud 26le
inimesele. Teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või
linnapoolse erilise austusavaldusena. Teenetemärk antakse üle Võru linna sünnipäeval 21. augustil.

Marianne Mett

Šokolaaditeemaline perepäev Rakke kultuurikeskuses

7. mail oli väikestel ja suurematel rakkelastel  hea võimalus kohtuda Rakke kultuurikeskuses šokolaaditeemalisel perepäeval, kus sai üheskoos laulda, mängida, meisterdada, lugu kuulata ja loomulikult ka näksida.

Kommipaberitest keede ning rohkete šokolaadikarpidega kaunistatud saali kogunes ligi 30 osalejat ja tegemistele elas kaasa vahva maskott Lõvi.

Iga kohaletulnud laps sai alusteks käe ümber värvilise käepaela ning otsis üles oma käepaela värvi järgi meeskonna – lillad, pruunid, rohelised, punased või kollased. Koos oma käepaela värvi meeskonnaga otsiti oma käepaela värvi ringe, mida leiti kokku kaheksa ning neist moodustus sõna ŠOKOLAAD. Iga meeskond pani kokku puzzle, millest tuli välja šokolaaditahvel ning sõnapuzzlest tuli välja üks piiblisalm. Elevust valmistas šokolaadi söömise mäng – kellel tuli täringu veeretamisel number 6, läks ringi keskele, pani suured pajakindad kätte, võttis noa ja kahvli ning hakkas endale ühe ruudu haaval šokolaadi lõikama ja põske pistma. Mõni laps jõudis ainult ringi keskele ja juba oli järgmine kohal!

Lisaks lauludele ja mängudele sai kuulda šokolaaditeemalist tõestisündinud lugu, mis leidis aset Inglismaal. Lõpetuseks meisterdati tore karp, kuhu mahtusid parasjagu väike piiblisalm ja šokolaadikomm. Et paljas šokolaad kõhtu ei täida, oli kaetud ka lastepärane toidulaud, kust igaüks leidis midagi suupärast – kes krõpsu, kes küpsist, kes moosisaia, kes kringlit. Aitäh Anzelikale, Getlynile, Sanderole, Tarmole, Arelile ja Aksale, kes aitasid kaasa perepäeva korraldamisel !

Perepäeva ajal oli kultuurikeskuse fuajees taas võimalik osta ka omatehtud käsitöötooteid, mida aitasid valmistada nii kohalikud kui ka kaugemal elavad inimesed. Müügilaual leidus pajakindaid, lapitekke, toolikatteid, lillevaase, käevõrusid, kaelaehteid, ümbrikke, kaarte. Müüdavad asjad olid vabatahlikult annetatud ja saadud tulu läheb Rakke kiriku ehituseks. Lisaks müügist laekunud tulule tehti Rakke kiriku ehituse toetuseks ka annetusi. Müügitulu ja annetusi laekus kokku 100 eurot.

Aitäh kõigile ostjatele, annetajatele ja müügilaua täitjatele Taimile, Hellele, Maiele, Aitale, Maiale, Vallile ning Terezale Väike-Maarjast.

Tänan kohalikku valda, kes toetas meie üritust paljundamisega ning Renet, kes lubas meil ruume kasutada! Tänan kohalikku kogudust, kelle abil saime katta toidulaua, kaunistada ruumi ja osta erinevaid materjale mängude ja tegevuste korraldamiseks. Tulevastest üritustest ja lastekiriku tegemistest püüame ikka teada anda nii teadetetahvlitel, Rakke Kajas kui ka Rakke koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Merike Õun, perepäeva korraldaja

Tulekul on Mõniste kodukandipäevad ja valla 20. aasta juubel

Mõniste kodukandipäevad toimuvad kord viie aasta jooksul. Tänavu toimuvad need 25. juunil koos Mõniste valla 20. aasta juubeli tähistamisega.

Mõniste kodukandipäevade kava:

Osalejate registreerimine

12.00 pidulik kontsert-aktus rahvamajas

14.00 külaliste pidulik vastuvõtt koolimajas ja ühissupp Mõniste muuseumis

15.00 näituse avamine Mõniste muuseumis

15.45 ringsõit kõigile soovijatele valla vaatamisväärsuste ja tähtsate paikade külastamiseks (suur buss).

17.00 Mõniste muuseumi etendus „Kiviaeg“ Mõniste pargis

18.00 tutvumine Mõniste pargiga

19.00 kontsert rahvamaja taidlejatelt pargi välilaval

20.00 simman Mõniste kapelli ja ansambli GEM saatel

21.30 tule süütamine

Simman jätkub…

Üritus kõigile tasuta! Pargis puhvet ning kohaliku käsitöö ja toidu müük.

Kogu päeva vältel on võimalik külastada Alaveski loomaparki, pilet 2 eurot, lastele 1 euro.

Bussiringid 25. juunil

kell 10.30 Vastse – Roosa – Mõniste – Ahelo – Saru LT ––Kuutsi –  Karisöödi – Kuutsi.

kell 15.00 võimalik saada bussiga tagasi koju.

kell 22.30 väljub buss Mõniste pargist marsruudil Mõniste – Ahelo – Saru LT –– Karisöödi – Kuutsi – Vastse –Roosa.