Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse juulikuu matkapäev
16. juulil kell 21.00 “NAHKHIIRTE AVASTUSRETK“ Retk toimub Luke Mõisas koostöös SA-ga Luke Mõis. Retkele eelnevad käelised tegevused ja teaduslikud tutvumised. Ööpimeduses minnakse avastusretkele.
Retkejuhid Gea Järvela ja Anneli Lehtla. Reg tel 5088359
Üritus on tasuta.
Luke Mõis asub Nõo vallas, Tartumaal.
Info: www.vvvs.ee
Allikas: VVVS
Foto: lukemois.ee
9. juulil Paide kreislinnapäevade ajal avatakse Paide kogukonnakeskuses Paide welopark, kust nii linlastel kui Paide külalistel on võimalik laenutada restaureeritud rattaid.
Welopargi eestvedaja Rainer Eidemilleri sõnul on welopargis laenutamiseks küll vanaaegsed ent korralikult restaureeritud jalgrattad. Edaspidi saab rattaid laenutada kolmapäevast reedeni kell 10-15 ja alates augustist esmaspäevast reedeni samuti kell 10-15. Samas ootab Paide welopark tublisid vabatahtlikke, kes oleksid rataste laenutamisel abiks. Kõik welopargi rattad saavad märgistatud iseloomuliku numbrimärgi ja kleebisega.
Welopargi avamisele eelneb vanaaegsete jalgrataste paraad, mis saab alguse Paide kogukonnakeskuse juurest ja lõpeb Paide keskväljakul. Rattaparaadile oodatakse kõiki jalgrattasõidust lugupidavaid inimesi sõltumata jalgratta stiilist, päritolust, vanusest või otstarbest. „Vaid ratta tehniline seisukord peab võimaldama ohutult ning reeglitepäraselt liigelda,“ märkis Eidemiller.
Pärast paraadi tutvustab mitmesaja vanaaegse jalgratta omanik Valdo Praust huvilistele oma kollektsiooni. Welopargi avamise järel on võimalik osaleda õpitoas, kus Türi rattapoe juhtimisel õpitakse jalgrattaid remontima. Kohale tulevad ka Paide politseinikud, kes tutvustavad uut liiklusseadust, eriti jalgrattureid puudutavat osa.
Paidesse welopargi rajamise projekti koostas MTÜ KultuurPaide, projekti rahastas EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm ning projekti elluviimine sai teoks paljude asjahuviliste vabatahtlike initsiatiivil.
Allikas: Järvamaa Infoportaal
Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.
Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.
Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.
13. -17. juulil peetakse Haapsalus Vanamuusikafestivali, mida hinnatakse üheks kaalukamaks omas žanris Eestis.
Festivali avab mitmeid kõrgeid plaadiauhindu võitnud Prantsusmaa ansambel Sagittarius, kelle kohta on öeldud, et ansambel põimib poeesia ja muusika ühtseks tervikuks. Ansambli repertuaari kuuluvad barokiajastu helilooja Claudio Monteverdi tuntumaid teoseid.
Lisaks Prantsusmaa ansamblile võib festivalil kuulata veel gambamuusikat viljelevat Soome muusikut Henry Jaye Consort´i ja tippdirigentide poolt hinnatud briti noorema põlvkonna tenorit Simon Wall´i.
Festivali lõppkontserdil saab kuulata Händeli oratooriumi Messias, mille esitab Simon Wall Eesti muusikutega.
Festivali kunstiliseks juhiks on Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan.
Festivali täpsema kavaga saab tutvuda siin.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas 418 projektile 26, 8 miljonit eurot. Pool eraldatud rahast läks veemajandusele, ülejäänud raha eest toetatati atmosfääriõhukaitset, keskkonnateadlikkuse programme, kalandust ja looduskaitset.
KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Keit Pentus kiitis eriti koole ja lasteadasid, kes on tublid taotlejad lastele mõeldud looduse ja keskkonnateadlikkuse ürituste korraldamiseks. Pentuse sõnul oli sel korral võimalik toetada mitut Ida-Virumaa projekti. Näiteks rahastati 15000 euroga õppeprogrammi, mille käigus on Ida-Viru venekeelsetest koolidest pärit lastel võimalik näha ka teiste Eesti piirkondade rikkumata loodust. Kokku rahastati 30 kooli- ja lasteaialastele suunatud projekti kogusummas 409 305 eurot. Loe edasi: Üle 400 projekti said KIKi toetust
Kallaste Noortekeskuse eestvedamisel korraldatakse 16. juulil Kallastel Peipsi Rock Fest 2011. Et rokipidu toimub juba viiendat korda, oodatakse lavale nii vanu tegijaid, kui ka uusi bände.
Laval võib teiste hulgas näha selliseid bände nagu Astro Zombies, Ceremonial Perfection, Edgar Poe´s Favorite Cat, Aklemator ja Kassidele Iirised. Rokipeo korraldajate sõnul ronib lisaks bändidele pimedused saabudes maapõuest välja vanakurat ise – Peeter Jõgioja oma sütitava tule- ja trummishowga.
Kallaste Noortekeskuse neiud kostitavad festivali ajal kõiki tasuta traditsioonilise rokk-hartšooga. Telgid soovitavad korraldajad kaasa võtta, sest need saab üles panna otse festivali alal. Kes kardab, et tal rokkides palav võib hakata, sellele kinnitavad korraldajad, et festivali läheduses on võimalik end vees jahutamas käia ja muusikat lausa vees olles nautida. Pilet festivalile maksab neli eurot.
Tänavune Peipsi Rock Fest toimub projekti “Peipsi Rockkonverents 2011” raames. Festivali rahastavad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tartu Maavalitsus ning Kallaste Linnavalitsus.
Lähemat infot rokipeo kohta võib leida facebook`i kodulehelt.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha kasvatamise eksperdid soovitavad Eesti põllumeestel rohkem mahesigasid kasvatada.
Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad küll Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul, kuid neil on suur huvi just mahesealiha vastu. “Eestis pole maheseakasvatus veel arenenud ja oleme nõus siin nõustajatena appi tulema,” rääkisid taani eksperdid koostöökogul.
Märjamaa Lihatööstuse tegevjuhi Olavi Libliku väitel on koostöö taanlastega sujunud hästi. “Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest,” märkis Liblik.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele taanlastega tehti kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteedi ning tervisemõjude võrdlevast uuringust, anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest ja kuulati Eesti Antroposoofiaühingu toetajat Ilmar Randujat Šveitsist, kes jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.
Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.
Koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga kutsub Puuinfo huvilisi puitarhitektuuri välkkonkursile, mille tulemusena valmib Tallinna südalinna IT rakendusega puitinstallatsioon.
Välkkonkurss on konkurss, kus kõik käib kiirelt. Lähteülesanne saadetakse kõigile registreerunutele 20. juulil kell 10.00 ja ideekavandi esitamiseks on aega täpselt üks ööpäev. Kavandi saatmine toimub elektrooniliselt, mistõttu pole kavandi saatja asukoht oluline.
Konkursile saabunud töid hindab žürii, kellel on selleks samuti aega täpselt üks ööpäev. Võidutööd premeeritakse 2000 euroga, mille on välja pannud Kultuurkapital. Ideekavand viiakse ellu ühe nädalaga.
Konkursile saab registreeruda 17. juulini, andes oma osalemisest teada aadressil puitarhitektuur24t@gmail.com
Puuinfo on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse poolt 2002. aastal käivitatud programm, mille eesmärgiks on propageerida puidu kui keskkonnasäästliku ja tegelikult ainsa taastuva materjali kasutamist.
9. juulil kell 15 on RMK Emajõe-Suursoo looduskeskusse oodatud kõik taimehuvilised, et Tiiu Kulli abiga saada paremini tuttavaks Eestis kasvavate orhideedega.
Päeva jooksul on võimalik vaadata majas olevat fotonäitust „Orhideed Eestimaa looduses”.
Oma teoseid tuleb tutvustama ka Tõnu Tamm ning päeva lõpetab Vanemuise keelpillikvarteti kontsert.
Üritus on kõigile tasuta. Oma tulekust palutakse teada anda telefonil 5305 0999 või e-posti aadressil emajoe suursoo.looduskeskus@rmk.ee. Kohtade arv on piiratud.
Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.
Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.
„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.
Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.
16. juuli lõunaajal läheb Võrumaal Rõuge vallas Viitinas taas lahti kuuritsapüügivõistlus.
Tunnise võistlusaja jooksul püütud kalad kaalutakse üle ja nii selgub võitjameeskond. Kohapeal valmistab Rõuge sepp eriauhinna suurima kala püüdjale.
Kell 18.30 autasustamine ja püütud kalade oksjon. Eriauhinna saab stiilseima kostüümi kandja. Õhtu jätkub simmaniga, tantsuks mängib ansambel KTK. Oskusi saab proovida mudamaadluses.
Korraldaja on Viitina külaselts. Rohkem infot: www.viitina.ee
Tohisoo mõisas algas XI rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion.
Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse puupõletuse väge ja skulptuuursete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus Tohisoo mõisa hoovil.
Tulijaid on tänavu USAst, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Üheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailmast. Sümpoosion lõpeb 23. juulil kell 15 meeleoluka parginäituse ja väikese kontserdiga.
Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatava keraamikasümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud suuri saviskulptuure põletada saavad.
Ka sel aastal on kunstihuvilistel võimalik osa saada kunstnike presentatsioonidest, esimene neist on 10. juunil õhtul. Enne kokku leppides on võimalik ka kunstnikke nende töötubades külastada ja oma silmaga vaadata, kuidas teos ahjupanekuks valmib.
Rohkem infot: tel 5663 6895 (Külli Kõiv) ja tel 554 4523 (Aigi Orav).
Paepäevade avalöök antakse homme, 7. juuli keskpäeval kell 12 kultuurikeskuses.
Samas saab vaadata Helle Perensi (paeinstalllatsioonid) ja Tõnis Saadre (fotod) näitust, juhatatakse sisse fotokonkurss „720 minutit Paides” ning saab tuttavaks paepäevade tänavuste skulptoritega.
Paepeo esimese päeva raames saab osa paehäppeningist, toimub orienteerumismäng jalgratastel „Paas ja Paide”. Avatud on paekivi õpituba ja saab kuulata Helle Perensi loengut paekivist.
8. juulil pakutakse tegevust kogukonnakeskuses. Muu hulgas toimuvad keskuse õuel lubimördi loeng ja õpituba. Õhtupoolikul on Vallimäel avatud paetöötoad lastele (paekäristamistuba, paepärlituba, paeklaasituba jne). Mängitakse paepeitust ja paepetanki. Kell 18 avatakse Vallimäe trepi all „Paeskuptuuride Paide 720”.
9. juulil täidab Paide keskväljaku paelinnapäev. Toimub laat. Päevakavas on ansambel Untsakad, mustlastantsijad, Iiri tanstutrupp, mustkunstnik Meelis Kubo, paelegend-teater, laste- ja noorteala, velopargi avamine ja jalgrataste paraad.
Rohkem infot: www.paidekultuurikeskus.ee.
9. juulil toimub Hellamaa rannas Hiiumaa Grillfest. Esimest korda mahub selle sisse ka hiiumaist toitu tutvustav üritus, kus huvilistel on võimalik kaasa lüüa erinevates toidutöötubades: maitsta ja katsetada näiteks vorstitegu või siis vaadata ja nautida kohaliku toidu valmimist. Eesmärgiks on propageerida hiiumaist maitset ja põnevaid menüüsid. Valik on üsna lai: esindatud on koduleib, läätserokk, häbelikud heeringad, suitsuliha/kala, kitsejuust jpm maitsvat. Kohapeal on võimalus kõike ka koju kaasa osta.
Grillfesti raames toimub Hellamaa rannas veel kolme valla folklooripäev ehk „Teile-meile folkloorivahetus”, kus oma tervitustega astuvad üles Oru, Taebla ja Pühalepa valla isetegevuslased. Lastele on mõeldud väike pesake, kus saab joonistada, meisterdada või niisama hullata.
Ürituste päev lõppeb õhtuse simmaniga kell 21.
Lisainfo: Klaire Leigri, klaire.leigri@pyhalepa.hiiumaa.ee, tel 463 6849.
9. juulil kell 9 on kõik huvilised oodatud Kabli looduskeskusse Rae järve ääres, kus saab suvist loodust nautida ja kala püüda.
Härrad Saarde kalameeste seltsist jagavad kalastamisnippe igas vanuses kuulajatele, saab jälgida allveesukeldujate tegevust järvel ja hiljem ka sellega lähemalt tutvust teha.
Seejärel juhendab Vladislav Koržets (pildil) õngitsemise õpituba. Pärast seda on kõigil võimalus maitsta tema valmistatud kalasuppi.
Kohale võib minna juba eelmisel päeval (telkimisvõimalus). NB! Võimaluse korral võiks kaasa võtta oma kalastustarbed ja sööt selleks, et kalapüük ikka õnnestuks.
Teavet Rae järve asukoha ja ürituse kohta saab tel 5302 0833 või e-posti aadressil: kabli.looduskeskus@rmk.ee
Laupäeval, 9. juulil algusega kell 10 toimub teekond läbi Setomaa, pealkirjaga „Seto külavüü”, teejuhiks on Kauksi Ülle.
Retkel saab parema mõistmise setode pärimusest – usust ja kommetest, seto rõivastest ja seto köögist, UNESCO kultuuripärandiga tunnustatud leelost ja lauluemadest, Seto kuningriigist ja Peko asemikest sootskadest.
Päev algab kell 10 Värska turismiinfokeskuse ees ja lõpeb sealsamas kell 18.30. Reisiseltskonnaga saab liituda nii Obinitsas, Oraval kui ka Värskas.
Registreeruda tuleks hiljemalt 7. juulil, kirjutades aadressil turism@setomaa.ee või helistades telefonil 796 4782 või 512 5075. Lisainfo: www.visitsetomaa.ee
Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevased joogid: taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanasti pidulik jook. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.
Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid nüüdki värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus „Taarilinn Tartu”, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.
Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum üles saatma peredes kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke on joodud. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.
Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad. Kaastöid koos esitaja nime ja kontaktidega oodatakse kuni 12. juulini e-postil aadressil tiina.tael@erm.ee või postiaadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 512014 Tartu
Vaata lähemalt: www.erm.ee
9. juulil algusega kell 11 toimub Sänna kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis: vett säästvad lahendused kodus – kuivkäimla ehitamine.
Koolitust juhendab Peep Tobreluts, kes on ökoehitusest huvitunud juba 15 aastat. Peep on Soome käimlaühingu (www.huussi.net) esindaja Eestis. Ta teeb tihedat koostööd nii kodumaiste ökoehitajate kui ka rahvusvaheliste erialaühingutega.
Registreerimine: ieva.dubanevica@gmail.com või tel 5608 3757 (Ieva Dubanevica).
Rohkem infot: http://permakultuur.wordpress.lv/
Täna, homme ja ülehomme peetakse Käsmus erivajadustega inimeste suvepäevi, mille läbivaks teemaks on tsirkus.
Suvepäevade jooksul avatakse kümme töötuba, kus muuhulgas saab tutvuda tsirkuse ja teatri köögipoolega, kaunistada puutüve, maalida ja voolida, pildistada ja käia looduses, sõita poniga ja tantsida. Suvepäevade lõpuks valmivad mitu põnevat etendust ja näitust. Lisaks töötubadele jäetakse suvepäevalistele aega nautida lihtsalt olemise rõõmu Käsmu kalurikülas.
Selleaastaste suvepäevade korraldajaks on Katikodu, erivajadustega inimeste kodu Raplamaalt Kohilast. Korraldajate sõnul ootavad nad Käsmu Lainela puhkekülla üle 150 inimese, nende hulgas ka tegevusjuhendajaid. Üritust aitavad läbi viia paljud vabatahtlikud. Korraldamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Kohila Vallavalitsus ja osalejad ise. Selleaastased erivajadustega inimeste suvepäevad on järjekorras seitsmendad.
Esimene vaatus: Jõuame või ei jõua?
On väga varajane laupäeva hommik.
Nooruse linn Tartu mitte ei ärka, vaid alles läheb magama. Sellest annavad märku väsinud noori transportivad taksod. Reiniku Gümnaasiumi mudilased on aga une silmist pühkinud ja ootavad bussi, mis peaks saabuma kell 6.00. Esialgu ollaks vaiksed ja loodetakse, et kohe saab poolelijäänud und jätkata. Kell 6.30 hakkab tekkima juba väike kahtlus, kas un i ikka tuleb tagasi, sest bussi peale unelema veel pole pääsetud. Mõni aeg hiljem sõidab ette buss, mudilased elavnevad ja hingavad sügavalt välja, lõpuks ometi! Bussijuht aga mudilasi peale ei võta – tal on teised sõitjad, keda, tõsi küll, veel näha pole. Seega, on olemas bussiootajad, on olemas buss, kuid kokku need ei sobi. Pool tundi hiljem sõidab tühi buss ära, teda oodatakse mujal. Mida aeg edasi, seda virgemaks lapsed muutuvad. Kell 7.00 hakatakse hääletama, paraku on tänav tühi. Enne kaheksat hakatakse jooksma, kes teeb ühe tiiru koos õpetajaga ümber koolimaja, kes leiab aega teha veel viis tiiru. Ja siis lõpuks, peaaegu kolm tundi hiljem saabub buss. Määrdunud pluusiesise ja kätega bussijuht ronib bussist välja ning ütleb vaid: “Rihm läks puruks.” Asjad bussi peal, on minutite küsimus, kas mudilased jõuavad lauluväljakule proovi. Jõuavad, täpselt esimeseks lauluks. Ja igas halvas asjas on ka head, jäi ära pikk ootamine lauluväljaku taga lõõskava päikese käes. Loe edasi: Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses
Lauljatar Miina Rikka ja bändimehed Henri Aruküla ning Artur Nagel tahavad oma pop-jazz lugudega vallutada Tartumaad. Muusikute repertuaari kuuluvad Eesti heliloojate palad, teiste hulgas ka Naissoo, Valgre, Ehala ja Rannapi tuntud laulud. Muusikalise eelmaitse saab kätte siin.
Kontserdid toimuvad:
N 14.07 kell 19.00 Laeva kultuurimaja (Laeva vald);
P 17.07 kell 16.00 Lasita Puhkemaja (Puhja vald);
N 21.07 kell 19.00 Kurepalu laululava (Haaslava vald);
L 23.07 kell 16.00 Kure talu (Tähtvere vald);
P 24.07 17.00 Sõrmuse Turismitalu (Luunja vald);
K 27.07 kell 19.00 Suure-Kambja park (Kambja vald);
P 7.08 kell 15.00 Tammistu küün-kontserdisaal (Tartu vald);
K 10.08 kell 19.00 Luke mõisapark (Nõo vald);
N 11.08 kell 19.00 Alatskivi loss (Alatskivi vald);
L 13.08 kell 16.00 Kanni talu (Ülenurme vald);
P 14.08 16.00 Aravu rahvamaja (Meeksi vald).
Tunniajalise kontserdi piletid (4 € ja 3 €) on müügil tund enne algust kohapeal. Kurepalu laululaval on kontsert tasuta ja Tammistus toimub kontsert mõisapäeva raames.
Lisainfot leiab facebook´i kodulehelt.
Ruhnu Vallavalitsus on välja kuulutanud nimekonkursi 2012 aastal valmivale laevale. Katamaraani tüüpi laev mahutab 60 reisijat ja kaks sõiduautot (või ühe kaubiku), on 24 meetrit pikk ja kaheksa meetrit lai. Laev hakkab sõitma ainult Ruhnu liinil.
Laevale saab nime soovitada 10. juulini siin. Alates 11. juulist saab laevale pakutud nimesid vaadata ja hinnata Ruhnu valla kodulehel. Laeva nimi kuulutatakse välja 5. augustil. Nimekonkursi võitja kutsutakse pidulikule laeva nimepaneku tseremooniale.
Hetkel sõidavad Eesti vetes näiteks järgmiste nimedega (parv)laevad: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Harilaid, Kõrgelaid, ST Ola, Ofelia, Regula.
Meeldetuletuseks võib lisada, et alates 1. juulist hakkas kehtima uus keeleseadus.
Raplamaal peetakse juba 19. korda kirikumuusika festivali, mille sihiks on viia hea muusika ka kõige väiksematesse Eesti maakirikutesse. Festivalil võib kuulata väärtteoseid nii vaimulikust, kui ka ilmalikust repertuaarist. Traditsiooniliselt alustatakse festivali suure originaalteosega ja iga-aastaseks esinejaks on ansambel Tallinna Barokksolistid. Tänaseks on festival laienenud ka mitmetesse naabermaakondadesse.
Seekordne Raplamaa kirikumuusika festival toimub 10-24 juulini. Teiste hulgas võib sel aastal kuulata Heli Veskust, Priit Volmerit, C-Jam´i, kammerkoori Voses Musicales, puhkpillikvintetti Lätist, Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoori, vendi Johansone ning festivali kunstilist juhti Pille Lille. Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.
Festivali piletid (3–7 €) on müügil Piletilevis ja tund enne kontsertide algust kohapeal.
Alates 1. juulist on huvilistel võimalus registreeruda Põlvamaal toimuva ökofestivali “Rohelisem elu 2011” õpitubadesse ja retkedele.
Seekordne festival on pühendatud metsale. Festivali jooksul õpitakse tundma metsade rolli looduslike elupaikadena, metsasaaduste kasutamist, looduse pildistamist, restaureermist ja roigasmööbli tegemist. Toimuvad retked loodusesse Aleksei Turovski juhatusel ja lõkkeõhtud.
20. augustil oodatakse kõiki Põlva Talurahvamuuseumisse Ökofestivali perepäevale, kus peetakse suurt loodustoodete laata ja toimub potipõllunduse seminar. Samuti võib ette võtta metsaretke või proovida keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid. Meelelahutust pakuvad perepäeval ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.
Ökofestivali õpitubadesse saab registreerida siin, kust leiab ka informatsiooni festifali programmi kohta.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus, festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Mõniste vallas asuv Vastse-Roosa küla peab 6. augustil külapäeva ja tähistab samas ka algkooli 75. sünnipäeva. Päev algab keskpäeval endise koolimaja juurest piduliku aktusega, avatakse mälestuskivi ja näha saab külaseltsi näiteringi etendust “Tantsuprofessor”. Kavas on ka tordi ja ühissupi söömine ning simman ansamblitega “MTJ” ja “Küla Karla”
Osavõtumaks kogu päevaks on 7 eurot, simmanipilet eraldi maksab 2 eurot. Raha tuleks tasuda hiljemalt 25. juuliks MTÜ Vastse-Roosa Külaseltsi arvele (Swedbank a/a 22 105 250 8999)
Kontaktisikuks on külaseltsi juhatuse liige Ave Maileht (ave.maileht@gmail.com)
