Hingedeaeg ja hingedekuu on käes. Hingedeajal tuletame meelde neid, kes on meie seast Jumala juurde lahkunud. Kuid kus on Jumal ja kuidas olla tema juures?
Meie keeles kõlavad sõnaga jumal kokku sõnad jumi ja jume, mis tähistavad tervet ja väekat olemist.
Kui ütleme, et asjal on jumet, siis mõtleme, et see liigub ja areneb jõudsalt edasi. Jumala juurde läinu võiks siis olla täienisti taolise jõudsa edenemise juures, kus ta on vaba kehakoormast.
Kuid kuidas pääseme meie, kehalised olendid jume ja väekuse ligi?
Eks ikka kõneldes ja jutustades hingedeajal mõnusaid ja südamlikke lugusid neist, kes juba jumala juures. Nii tuleb nende hea vägi meiegi südameisse ja juhib meid ärkamisse uuel kevadel. Lahkunud hingede jumekus, nii ka Jumal, elavad edasi südameis. Nad kõnelevad meiega südametunnistuse häälena.
Mikk Sarv
Aita loendada linde
Oktoobrikuu esimene nädalavahetus on juba 1993. aastast kuulunud üle-euroopalisele lindude jälgimisele. Igal aastal siirduvad neil päevil retkele kümned tuhanded lindudest huvituvad inimesed üle kogu Euroopa. Ja seda ühel lihtsal põhjusel, et osa saada ühest vaatemängulisemast loodusnähtusest – lindude sügisrändest ning teadvustada omale seeläbi tiivuliste naabrite olemasolu ja nende kaitsmise vajadust.
Igal sügisel toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu koordineerimisel rahvusvahelised linnuvaatluspäevad ka Eestis. Sel aastal toimub üle-euroopaline linnuvaatlus Birdwatch 2011 juba 1. ja 2. oktoobril. Birdwatchil osalemine – see on imelihtne ning jõukohane kõigile. Kaasalöömiseks ei pea sõitma kodunt kaugele ega tundma kõiki meil esinevaid linnuliike.
Kuidas osaleda?
1.Võta 1. või 2. oktoobril endale natuke aega ning tee üks linnuretk. See võib olla pooletunnine linnuvaatlus oma koduaias, aga tiivulisi võib jälgida kasvõi terve nädalavahetuse üle kogu Eesti ringi liikudes. Samuti on kõik huvilised oodatud EOÜ kodulehel olevatele avalikele linnuretkedele.
2.Pane kirja kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid, kelle määrangus olid kindel ning püüa ligikaudselt ka nende arvukust hinnata. Andmete vormistamiseks kasuta kodulehel olevat ankeeti.
3.Andmete kiirkogumises osalemiseks saada oma vaatlustulemused juba pühapäeval 2. oktoobril kella 15.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com. Muul juhul ootame andmeid eelmainitud e-postile või aadressil: EOÜ Veski 4, 51005 Tartu, hiljemalt 10. oktoobriks.
Hiiumaal on tulemas noorte ja ettevõtjate ühisfoorum
Hiiumaa Ettevõtjate Liit, Sihtasutus Tuuru ja Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS korraldavad teisipäeval , 4. oktoobril Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis algusega kell 16.30 noorte ja ettevõtjate ühisfoorumi.
Foorum otsib ettevõtjate ja noorte ootuste ühist nägemust Hiiumaast kui ootustele vastavast konkurentsivõimelise majandusega elu- ja töökohast. Foorumil räägivad ja saavad võimaluse oma seisukohti väljendada noored ja ettevõtjad.
Foorumit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Sadhu jämm kolib kuursaali
Oktoobri teisel poolel, 22. kuupäeval saab Kuressaare kuursaal uue hingamise – Sadhu jämm kolib linna ajaloolisse ning väärikasse hoonesse.
“Jämmid saavad kohe-kohe kaheaastaseks ja selle ajaga on saanud nii-öelda väikesest, mõnekümne inimesega sõprade üritusest päris korralik ja iseseisev ettevõtmine,” kõneles Sadhu jämmide eestvedaja ja OÜ Pargi Kultuurikeskuse esindaja Toomas Leis. Kuigi Sadhu Koffik ja Anne kunstigalerii on tema sõnul olnud jämmile suurepäraseks koduks, näidanud mitmed viimased jämmid, et huvi taoliste ürituste vastu on jätkuvalt suur. Seda nii esinejate kui ka külaliste poolt.
“Lihtsalt praegused ruumid jäävad kitsaks,” nentis Leis. “Kuursaal tundub jämmi korraldajatele nii oma asukoha, suuruse kui ka atmosfääri poolest olevat ideaalne uus arenguetapp.”
Jämm aga ei jää viimaseks ürituseks kuursaalis. “Kindlasti toimub tulevikus nii kuursaalis kui ka Sadhus veelgi enam põnevaid seltsielu üritusi ja häppeninge,” kinnitas Leis.
Leis märkis, et sel aastal annavad jämmi korraldajad välja ka Sadhu jämmi stipendiumi, et toetada kohalike noorte muusikute tegemist ja seltsielu. “Sadhu jämmist on välja kasvanud igal nädalal ilmuv SadhuTape maailma muusikaga,” lisas ta.
Sadhu jämmide kohta saab infot leheküljelt www.sadhu.ee/jam .
Viljandi maakond saab suure tunnustuse osaliseks
Alates 3. novembrist 2011 pärjatakse Viljandi maakond rahvusvahelise Safe Community võrgustiku poolt turvalise paikkonna tiitliga.
„Selline tunnustus saab võimalikuks tänu heale koostööle paljude Viljandimaa asutuste vahel, kes vastutavad meie elanike turvalisuse eest“, ütles Viljandi Terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap kommentaariks pikaajalisele süsteemsele ennetustööle vigastuste ennetamise valdkonnas.
Viljandi Maavalitsuses toimus sellega seoses 26. septembril kohtumine Viljandi maavanema Lembit Kruuse ja Rootsi Karolinska Instituudi WHO koostöökeskuse Turvaliste kogukondade võrgustiku sertifitseerija Guldbrand Skjönbergi vahel. Omavahelises vestluses käsitleti peamiste teemadena koostöökorraldusi ja -võimalusi kodaniku, omavalitsuse ning riigi vahel turvalisema keskkonna loomiseks. Jõuti ühisele järeldusele, et odavam on suunata jõud/tegevus teavitus- ja ennetustööle, kui hiljem inimkaotusi kannatada. Maavanem Lembit Kruuse üles, et teavitus ja inimeste hoiakute muutmine on parim, mida pakkuda saame ja avaldas lootust, et eesmärgid, mis üldiselt on kõigile mõistetavad: et ükski laps ei saaks vigastuste tõttu surma, et meie inimesed ei hukkuks autoavariides, tuleõnnetustes, et noored ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi tarbimine elanikkonnas väheneks.
Sellega, et turvalisuse edendamine on maakonna prioriteetvaldkond, nõustus ka kohtumisel osalenud Viljandimaa Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Jaan Looga.
Vigastuste ennetamisel on tõenduspõhiseks osutunud turvaliste kogukondade põhimõtete järgimine (Safe Community). Turvaline on paikkond, kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ja kus teadlikult ja koordineeritult tegeletakse vigastuste arvukuse vähendamisega. Maakonnale on võrgustikku kuulumine märgilise tähendusega, suurendades maakonnas elavate inimeste turvalisust kuid olla samas ka maakonnana atraktiivne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Turvalise kodukandi tiitel on rahvusvahelise võrgustiku poolt varasemalt omistatud Eestis vaid Rapla maakonnale ja Läänemaale.
Arenenud lähimaade kogemused näitavad, et enamus vigastusi on ennetatavad. Kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus mitmeid kordi väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.
Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma
Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.
Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:
– Õppekäik aeda
– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse
– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse
– Mardi- ja kadripäeva tähistamine
– Rahvamängud lasteaia hoovis
– Käsitööring ja käsitööde näitus
Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.
Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:
· Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.
· Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.
· Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.
· Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.
· Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.
· Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.
Novembris esilinastub Haanjas Eesti film “Täitsa lõpp”
Filmi lühisünopsis:
Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu ja nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse jumaldatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, kuid mõistab, et raha kulutamiseks pole enam aega ning soovib suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp…
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, heade inimestega kohtumisest ja ogarate inimestega toime tulekust ning soovitud armastuse leidmisest.
11. november 2011 kell 20.11
Film on märgistusega MS12 ehk mitte soovitav alla 12-aastastele.
Film on märgistusega MS12 ehk mitte soovitav alla 12-aastastele.
Pileti hind 3€ ja 2€ (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, ajateenija)
Abjas õpitakse edukaks
Tasuta kursus “Õppides edukaks!” algab teisipäeval, 4. oktoobril kell 15.30 Abja Päevakeskuses, Pärnu mnt 10, Abja-Paluojal.
Kursuse maht 24 tundi. Õppeaeg teisipäeviti kell 15.30 -18.00.
Isiku arengut ja toimetulekut toetaval kursusel käsitletavad teemad:
Majanduslik ja sotsiaalne kapital.
Minu sotsiaalne kompetents.
Raha ja pangandus.
Laenud, maksegraafikud.
Eelarved ja maksud.
Teenuspakettide võrdlus.
Pere eelarve.
Tööjõuturg, nõudlus ja pakkumine.
Minu kompetentsid ja arenguvõimalused.
Interneti kasutamine.
Võimalused ja ohud.
Sotsiaalmeedia.
MTÜ Abja Koolituskeskus
Info ja registreerimine e-postiga abjakoolitus@hot.ee, tel 5811 8872 (Sirje Rist)
Tartumaal hukkus tules inimene
Täna päeval põles Tartumaal Nõo vallas elumaja. Majja sisenenud peremees hukkus tules.
Teade õnnetusest Meeri külas saabus häirekeskusse kell 13.20. Päästjate saabudes tuli maja akendest ja ustest paksu suitsu. Päästjad sisenesid kustutustöödeks majja. Esialgse info kohaselt hoones inimesi ei olnud, kuid selgus, et majaomanik oli enne meeskondade saabumist põlevasse majja sisenenud ning päästetöötajad leidsid toast tema surnukeha.
Põlengus hävis elumaja kahe toa sisustus. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Kogu Eestis on käesoleval aastal tules hukkunud kokku 56 inimest, neist Tartumaal on tules hukkunud kolm inimest.
Esmaspäeval algab Võrumaa Ettevõtlusnädal
3.–9. oktoobrini toimub Võrumaa Ettevõtlusnädal, mis pakub tihedat programmi koos huvitavate esinejate ja töötubadega. Üritustele on oodatud kõik ettevõtlikud inimesed, alates õpilastest kuni juba tegutsevate ettevõtjateni.
Selle-aastase ettevõtlusnädala märksõnaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid, koostööd, usaldust ja jätkusuutlikkust.
Nädala avaüritusel, esmaspäeval kell 18 räägitaksegi ettevõtluskultuurist, sh klienditeenindusest. Praktilisi kogemusi teeninduskultuuri parendamisest jagab Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni direktor Piia Laurson. Teisipäeval toimub Võrumaa ja Venemaa ettevõtjate info- ja kontaktseminar „Kuidas toimib Eesti-Vene piir“. Teisipäeval leiab aset ka Kagu-Eesti ettevõtluspäev, kus oma ettevõtluse senisest teekonnast räägib Veikko Täär. Päeva raames toimuvad töötoad, jagatakse kasulikke nõuandeid oma ideede realiseerimiseks. Kolmandal päeval keskendutakse kaubamärkidele, patentidele, Euroopa Liidu standarditele ning sertifikaatidele. Neljapäev on pühendatud noortele. Toimub töötuba, kus õpitakse valmistama ning arendama EL-i turgudele sobivat ning keskkonnasõbralikku toodet. Õhtul saavad noored rääkida oma kogemustest ning põnevatest üritustest, mida nad ise on läbi viinud või milles osalenud. Kohapeal jagatakse infot rahastamisvõimaluste kohta, mida Euroopa Noored programm pakub. Ettevõtlusnädalale pannakse meelelahutuslik punkt reedel, mil toimub lõbus spordivõistlus Võrumaa ettevõtete vahel.
Võrumaa Ettevõtlusnädala täpse programmi leiad siit.
Ettevõtlusnädalat korraldavad Võru Linnavalitsus, Võrumaa Arenguagentuur, Võru Maavalitsus / Europe Direct Võru teabekeskus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Võru maakonna noortekeskused.
Võrumaa Ettevõtlusnädal toimub 3.-9. oktoobrini 2011 kestva üle-Eestilise ettevõtlusnädala raames, mille kohta leiad infot: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/
Marianne Mett
Võru Linnavalitsus
Avalike suhete spetsialist
Tel 785 0948
Gsm 5344 1055
E-post: marianne.mett@voru.ee
www.voru.ee
Tallinn tunnustab taas suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja
Juba seitsmendat aastat tunnustab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet parimaid noorteprojekte ja noorsootöötajaid – tunnustuskonkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ saab nominente esitada 12. novembrini k.a.
„Suured teod” tunnustusauhindade konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa pealinna noorsootöö edendamisele. Auhind antakse välja kahes kategoorias: “Suured teod Tallinna noortele” ja “Tallinna noorte suured teod”. Konkursi „Suured teod“ raames antakse välja ka eriauhind „Laste- ja noortesõbralik tegu 2011“ mille saaja valib Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Parimatest parimate ehk tunnustuskonkursi võitjate üle otsustab Tallinna linna noortenõukogu.
„Aasta noorsootöötaja“ konkursi eesmärgiks on tunnustada noorsootöötajaid, kes on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud. Nominente tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ tiitlile saab esitada 12. novembrini 2011 täites selleks Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/suuredteod asuva ankeedi.
Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse 12. detsembril Estonia Talveaias toimuval pidulikul vastuvõtul.
Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”
Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”, mille esimene mäng on 24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas.
“Tapa linna mälumäng” juhend
- Võistluse eesmärk
Mälumäng on suunatud huvilistele, kes soovivad saada lisa olemasolevatele vaimsetele teadmistele, laiendada silmaringi ning sisustada vaba aega. Loodetavalt on see ka väike katse turgutada habrast paikkondlikku identiteeti.
- Toimumise aeg ja koht – hooaja jooksul toimub viis mängu:
24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas
28. novembril kell 19 Tapa Kultuurikojas
30. jaanuaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
27. veebruaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
26. märtsil. kell 19 Tapa Kultuurikojas
- Mälumängu temaatika – temaatikas kajastuvad:
a) aktuaalsed maailmasündmused;
b) Eestimaaga seonduv;
c) ajalugu;
d) kultuur;
e) sport;
f) küsimused Tapa ja lähinaabruse kohta.
- Võistkondade koosseis ja registreerimine
Mälumängu võistkonnas on neli liiget, kellest igas mängus osaleb kolm liiget (üks liige varumängijana). Registreerimisel esitada võistkonna nimi, võistlejate nimed ja võistkonna kapteni kontaktandmed. Võistkond registreerida hiljemalt
15. oktoobriks 2011 Tapa Kultuurikojas telefonil 322 0061 või e- posti aadressil info@kultuurikoda.ee.
Võistkonna koosseisu hooaja jooksul muuta ei saa.
Eelkõige ootame osa võtma Tapa linna ja valla mälumängureid.
- Mälumängu küsimused
Igas turniiriosas on 20 küsimust, mis on jaotatud neljaks alateemaks. Võistkondade vastused kogutakse iga küsimuse järel, vahekokkuvõtted iga viie küsimuse järel.
Õige vastus annab 2 punkti, väär 0 punkti. Mängujuhil on õigus anda preemiapunkte väärtusega 1 punkt. Iga mäng sisaldab ka heli- ja pildiküsimusi.
- Osavõtutasu
Mälumängu osalustasu on 10 € ühe võistkonna kohta. Osalustasu kasutatakse turniiri korraldamiskulude ja auhinnafondi kulude katteks. Tasumine toimub sularahas vahetult enne esimese mängu algust Tapa Kultuurikojas.
- Tulemuste arvestamine
Tulemuste arvestamine toimub iga turniiriosa kohta eraldi. Kui peale 20 küsimust esineb võrdseid punktisummasid saanud võistkondi, esitatakse lisaküsimused.
Iga mängu võitnud võistkonda autasustatakse. Vahetult peale 5. mängu koostatakse üldpingerida ning kuulutatakse välja turniiri üldvõitja. Võitjaks osutub võistkond, kes kogub viie mängu peale enim punkte. Autasustatakse üldkokkuvõttes esikolmikusse jõudnud võistkondi.
Antslas toimub huvitav kontsert
Türil peetakse täna õunafestivali
Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.
2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.
Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.
Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).
Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!
Allikas: Kuhuminna.ee
Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal
Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.
Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.
Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.
Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.
Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.
Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.
„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.
Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.
Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.
Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.
Metsa- ja maastikupõlenguid oli tänavu vähem
Tänavu kaheksa kuuga oli Eestis 1347 metsa- ja maastikutulekahju, mida on ligi 350 võrra vähem kui mullu samal ajal.
Metsatulekahjusid oli tänavu kaheksa kuuga 28, mullu samal ajal oli neid kahe võrra rohkem.
Nii mullu kui tänavu sai metsa- ja maastikupõlengutest alguse kaks hoonetulekahju. Päästeamet tuletab meelde, et kulupõletamine on aastaringselt keelatud ning soovitab sügisel maavaldustel hein ära niita, et kevadisi kulupõlenguid vältida.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tuleohuindeksi arvutusi arvestades kuulutab Päästeamet tuleohtliku aja alates
1. oktoobrist lõppenuks. Samas soovitab Päästeamet endiselt teha metsas lõkkeid selleks ettevalmistatud kohtades.
Autoroolist 30 päevaks arestimajja
Kolmapäeval kella 23.20 ajal märkas politseipatrull Valga linnas Kuperjanovi tänaval vingerdava ja ebakindla sõiduviisiga autot
Ford Escort. Järgnes tagaajamine, mis päädis roolijoodiku vahistamisega.
Politseipatrull andis kummalisi kaari teinud sõidukile vilkuritega peatumismärguande, millele ees liikunud Fordi juht reageeris hoopis kiiruse lisamisega. Kiirus tõusis kuni 100 km/h, kuigi lubatud kiiruseks sellel tänavalõigul on 30 km/h.
Suure kiiruse tõttu sõitis Ford ringliiklusega ristmikul teelt välja kiviktaimlasse ning peatunud autost põgenesid eri suundadesse neli meest, kes kõik sündmuskoha lähedalt tabati.
Autot juhtis 18-aastane Viljar, kes oli alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta. Järgmisel päeval määras kohus talle karistuseks 30 ööpäeva aresti.
Valga politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm: „Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on raskeim liiklusalane rikkumine ning selle juhtumi puhul oli tegemist üliohtliku teoga, kus vastutustundetu juht seadis peale enda ohtu ka oma sõprade ja teiste liiklejate elu ning tervise. Efektiivsete ja rikkumise raskusega proportsionaalsete karistuste kohaldamine taoliste juhtumite puhul aitab parandada liiklusohutust.“
Valga politsei on tänavu taotlenud aresti 15 liiklusrikkujale.
Täna on Haanjas Mihklilaat
Haanja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub täna algusega kell 12 Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.
Laadale on oodatud kõik suured ja väiksed nii lähedalt kui kaugelt – müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus!
Laadale on registreerunud juba 42 müüjat, kes pakuvad:
– küpsetisi,
– suitsuliha,
– lambaliha,
– metslooma suitsuvorsti,
– jõhvikaid, astelpaju marju jms,
– mett,
– köögivilja,
– kosmeetikat,
– käsitööd – puidust, lõngast, riidest jms,
– ehteid,
– istikuid jpm.
Avatud ka tasuta Second hand!
Tallinlane hukkus tules
Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.
Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.
Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva
Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.
Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.
Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.
Nädala foto
Hetked korduvad. Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest. Fotomaailma Mona Lisa jäädvustamine Tallinnas Rotermanni prooviveskis National Geographicu fotonäitusel. 29. september 2011. Foto: Silver Kommusaar
Valitsus suurendas karistusi röövpüüdjatele
Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika.
„Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.
Uudsena on sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.
Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.
2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.
Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.
Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.
Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.
Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.
Algas etnomuusika auhindade hääletus
Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.
Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.
Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe nädala jooksul.
Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.
Saagikoristus hakkab lõppema
Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.
Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.