Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käivitanud mitu avaliku sektori andmete kättesaadavust edendavat projekti: 2012. aasta kevadel avatakse Eesti avaandmete portaal, 2014. aastaks aga muuta enamus riigi andmetest reaalajas «pilves» kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Kodanikele tähendab see ennekõike, et erasektor ja entusiastid saavad riigi infobaaside külge luua uusi teenuseid.
Andrus Aaslaid, kes majandusministeeriumis kõnealuseid projekte veab, ütles, et avaandmete portaali ehitamine juba käib ning 2012. aasta esimestel kuudel peaks ühtne infovärav aadressil opendata.riik.ee töötama.
«Portaalist saab riigi avatud andmete keskpunkt, kuhu koguneb info selle kohta, milliseid andmeid meil üldse on, mida ja kuidas avame ning milliseid teenuseid nende abil on loodud,» selgitas Aaslaid.
Aaslaiu sõnutsi tahetakse viia andmete kättesaadavus täiesti uuele tasemele, kus riik ei paku allalaadimiseks mitte üksnes andmekogumeid, vaid pakub andmeid ka teenusena. Selleks tuleb kõik riigi avaandmed viia «pilve», kust huvilistel on võimalik neid nii endile alla laadida kui ka nende andmete külge sealsamas pilves lihtsate vahenditega oma teenuseid ehitada. «Selline lähenemine võimaldab arendajatel uusi teenuseid luua minimaalsete alginvesteeringutega,» lausus ta.
Aaslaiu sõnul on projektil veel üks ambitsioonikas eesmärk – riik soovib e-riigi ehitamisse kaasata senisest enam kodanikke ja kommuune/kogukondi. «Sisuliselt räägime me siin täiesti uue riigihalduse mudeli tekkest,» kinnitas ta. Riik ei jaksa ega peagi tema sõnul looma kõikvõimalikke mugavusteenuseid, vaid tegelema avaliku teenuse pakkumisega. «Avaandmete projektiga anname me tükikese riiki kodanikele tagasi, et nad saaksid muuta seda nii nagu see neile mugav ja otstarbekas tundub. Kuigi huvilistel on võimalik ka praegu saada riigi andmeid tasuta ja nende peale oma teenuseid ehitada, on see praktikas siiski keeruline. Loodame samm-sammult erinevate asutuste infot pilve tõstes jõuda 2014. aasta lõpuks olukorrani, kus valdav osa riigi andmemahust on igale IT-huvilisele kergesti kättesaadav, töödeldav ja taasesitatav,» märkis Aaslaid. Ta lisas, et suurim kasu kogu portaalist võiks väljenduda sadade uute ja kasulike teenuste loomises eraettevõtjate ja ka tavakodanike poolt.
Selle nädala soov. Lund, lund, lund… Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Haanjamaal, Leoski külas on juba mõnda aega kuulda koerakarja haukumist ja ulgumist. Sel talvel on väikesed seltskonnad oodatud koerarakenditega looduses liikuma. Talvine seiklus Grööni kelgukoertega saab teoks vaid ettetellimisel ja nädalavahetustel.
Reedel, 30. detsembril põrisevad Sõmerpalus Adrenalin Arenal väikesed mootorid – seekord on Euroopa suurim motokrossi sisehall laste päralt. Oodatud on 3-7-aastased poisid ja tüdrukud, kes tunnevad end jalgrattaga abiratasteta sõites kindlalt.
Tulemused:
Möödunud kolmapäeval toimunud heategevusliku „Jõululaada“ tulu läks projekti „Lehola küla avaliku mänguväljaku rekonstrueerimine“ omaosalusfondi. Laada heategevuslik tulu oli 344,85 eurot. See on suur panus suure südamega inimestelt, kui arvestada meie maja väiksust. Seda summat kuuldes ütles mulle lapsevanem Maria ema, et ilmselgelt on tegemist kokkuhoidva maja kollektiiviga ja tugeva koostööga lapsevanemate ja õpetajate vahel. See lause kõlas nagu jõulukellade helin lumisest metsast.
Lehola Kooli saalis sai osta kompvekke, saiapätse, hambaharju, ajalehti, heliplaate ja naistekingi. Müüdi ka jõuluehteid, mänguasju, seeni, kõrvitsaid, pirukaid, vahvleid, hoidiseid, diivanipatju, jõulukaarte, pajalappe ning piparkooke 97 erinevas variandis. Müügilolevate asjade nimistu jätkuks veel kolmel lehel, see eelpool nimetatu oli kõigest väike valik kaubaartiklitest. Oli tunda terve maja ühist „MEIE“ tunnet ühise eesmärgi nimel. Osalejate vanusevahe oli väga suur – noorimad 2-aastased, vanimad 60ndates. Sinna vahele mahtusid kõik lasteaialapsed, kooli 1.-6. klass, õpetajad, maja personal, lapsevanemad ja vanavanemad. Siinkohal tahan tänada kõiki lapsevanemaid ja kõiki osalejaid, kes aitasid küpsetada, meisterdada või kududa, tikkida meie jõululaada tarvis.
Kooliklasside ja lasteaiarühmade vahel oli välja kuulutatud võistlus: kes panustab suurema summa raha asjade müügist omaosalusfondi? Tegemist oli kollektiivse võistlusega, mille võitja saab „kinoõhtu“ saalis suurel ekraanil, valides ise meelepärase filmi/animatsiooni. Korraliku kinoseansi juurde kuuluvad kindlasti popkorn ja jook. Igati väärt auhind, et pingutada.
