Külauudised

Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu

Eesti Metsaselts jätkab Eesti metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Vastvalminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ avab metsanduse arengulugu.

Eesti Metsaseltsi tellimusel (tootja ChironMedia) valminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ annab lühiülevaate Eesti metsanduse arengust viimasel sajal aastal. „See on väga huvitav, millised arengud on toimunud aja jooksul, mida võib nimetada ka üheks metsapõlvkonnaks,“ rääkis Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk.

Nii nagu ühiskonda, mõjutasid ka metsa ja selle omanikke erinevad ajaloosündmused – tsaariaja lõpp, Eesti Vabariigi tekkimine, nõukogude okupatsioon, Eesti taasiseisvumine. Igast ajalooperioodist saab vaataja lühiülevaate, lisaks on multifilmi pikitud mitmeid huvitavaid ja vähetuntud fakte ning arengulugusid – kasvõi see, et Eesti Vabariigi algusaegade majanduspoliitika oli paljuski suunatud metsade üleekspluateerimisele.

Vaata filmi:

Loe edasi: Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu

Noorteühingute tegevust toetatakse poole miljoni euroga

Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. 2014. aasta prioriteediks aastatoetuse eraldamisel on noorte huvide ja oskuste arendamine eesmärgiga aidata noorel teha häid valikuid edasiseks õppimiseks ja/või tööeluks.

Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 21 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 17 noorteühingut. Toetatud noorteühingud hõlmavad üle 14 tuhande noore.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektori Kaur Kötsi sõnul soovitakse sel aastal toetusega suurendada noorteühingute võimekust kaasata ka mitteaktiivseid noori oma tegevusse. „Noored, kes on koolist väljalangemisohus või juba väljalangenud ning töötud noored vajavad erilist tähelepanu ka noorteühingute tegevuses,“ selgitas Kötsi.

Tänavu pälvisid riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style, YFU Eesti, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Tänavaspordi Liit ja B.G. Forseliuse Seltsi noortekogu.

Noorteühingute rahastamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab ministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi

Algavaks kevadiseks koolivaheajaks on Vanemuine just nooremale teatrisõbrale mõeldes valinud mängukavasse ühtekokku 12 etendust. Mitmed koolivaheaja nädalal toimuvad etendused on erilised ja Vanemuise suures majas saab tutvuda laste joonistusvõistluse „Nägin teatrit“ imevahvate töödega.

Teatri Kodus saab eeloleval nädalal vaadata lastelavastusi – „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Pettson ja Findus“ ning „Armunud kastis“. Vanemuise väikeses majas etendub „Totu kuul“ ning suures majas mängime menukaid kogupere muusikale „Detektiiv Lotte“, „Helisev muusika“ ja „Mary Poppins“.

20. märtsil, algusega kell 18 tähistab „Detektiiv Lotte“ oma 100. juubelietendust mitmete üllatuste, kingitustega ja erikülalistega. Juba tund varem (ehk kell 17) on kõik lapsed oodatud teatrisse Vanemuise Kollaste Kasside seltsi, kellega koos saab meisterdada Lottele õnnitluskaardi. Loe edasi: Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

Laupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030

Täna, 14. märtsi õhtul kogunevad noored ja nooremeelsed noortekeskustesse üle Eesti, et IT ÖÖ-l nuputada, milline on meie tulevik seoses infotehnoloogiaga (IT), miks IT on põnev ja kuidas on see seotud teiste eluvaldkondadega ning miks tasub IT-d õppida. Kogu õhtu ja öö kestvate tegevuste mõte on näidata noortele seoseid infotehnoloogia ja teiste eluvaldkondade vahel ning kummutada müüte IT keerukuse kohta. Töötubade ja koolituste käigu saadakse uusi oskusi ja kogemusi.

Sel aastal on IT ÖÖ pealkiri “Eile, täna, homme – IT 2030”. Noored üle Eesti korraldavad ajurünnaku teemal, milline võiks olla IT tulevik aastal 2030.

„Oleme püüdnud aasta-aastalt minna noorte jaoks harivamaks ja liita erinevaid elemente,“ selgitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht Doris Põld. „Näiteks esimestel aastatel mõtlesid noored välja ideid, kuidas elu paremaks muuta oma kodukeskkonnas. Tänavu on praktiline väärtus veebiturvalisuse koolitusel, mille viime IT ÖÖ-l läbi otseülekande vahendusel, Eesti IT Kolledžis paikneva stuudio kaudu. Kõikides noortekeskustes toimuvad töötoad, selleks on appi tulnud tublid tudengid ja Vaata Maailma toel nutilaborid, kes teevad robootika, programmeerimise, video koostamise jm töötubasid.“

Tegevused keskustes algavad kl 18. Omavahel ollakse ühenduses erinevate suhtlusvahendite abil ning tegevusi on kõigil huvilistel võimalik jälgida http://www.startit.ee vahendusel. IT ÖÖ-d juhitakse IT Kolledži stuudiost, kus tehakse reaalajas lülitusi osalevatesse keskustesse. Öö jooksul tekkinud ideed vormistatakse varahommikuks taasesitatava meediana (audio, video, plakat, tekst, esitlus jne) ja esitatakse Vaata Maailma üle-eestilisele konkursile „NutiVõistlus 2014“, mille raames antakse välja eriauhind „Säravaim idee ühe ööga“ auhinnafondiga 500 eurot. Loe edasi: Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030

Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammi rahaliste taotluste tähtajaks, 21. veebruariks laekus komisjonile 9 taotlust kogusummas 6750 eurot. Summa, mida toetustena Viljandi maakonnas jagada sai, oli 4040 eurot.

Viljandimaa rahvakultuuri spetsialisti Anneli Kundla ja ühtlasi komisjoni esimehe sõnul õnnestus kõiki esitatud taotlusi osaliselt rahastada. „Kõik taotlused vastasid nõutud tingimustele, kuid eelarvelistest piirangutest tulenevalt toetasime neid osaliselt. Rõõmu teeb asjaolu, et projektide sisulised tegevused hõlmavad kõiki elanikegruppe lastest eakateni. Läbiviidavad sündmused leiavad aset 2014 aasta jooksul,“ selgitas Kundla.

Toetusprogramm on suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondlikul tasandil. Kogu Rahvakultuuri programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Loe edasi: Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist

MTÜ Terve Pere Selts kutsub lapsevanemaid Terve Pere Kooli loengusarja viiendasse loengusse “Religioon ja lapsed”, mis toimub laupäeval, 15. märtsil 2014 kell 10.00-13.00 Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed (asub Parksepa lasteaia majas).

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Viies loeng keskendub lapsele ja religioonile. Seekord on säravaks lektoriks pikaaegse waldorfõpetaja kogemusega Kati Kolk Tallinnast, kes praeguseks on õpetaja ameti vahetanud kirikuõpetaja ameti vastu.

Koos otsime vastuseid küsimustele:
* Milleks tänapäeva inimestele usk?
* Kas religioon raamistab või avardab inimest?
* Kas ja kuidas vanemad võiksid kujundada lapse maailmapilti?
* Mis on aastapühade ja rituaalide tähtsus?

Praktilises osas maalime waldorflasteaia õpetaja Heli Kudu juhendamisel akvarellidega. Avatud heategevuslik kohvik. Loeng on osalejatele tasuta, sest ettevõtmist toetab kohaliku omaalgatuse programm. Loe edasi: Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist

Võrus korraldatakse metameditsiini baaskoolitus

Sel kevadel toimub esimest korda metameditsiini baaskoolitus Võrus. Kahel päeval toimuv kursus (12. aprill ja 10. mai) annab lihtsa ja süsteemse ülevaate, kuidas on meie füüsiline ja vaimne tervis seotud emotsioonidega ning kuidas ise end aidates on võimalik terveks saada/terveks jääda.

Koolituse käigus räägitakse sellest, kuidas kasutada tervenemise toetamiseks loodusseadusi ja ürgbioloogiat seoses erinevate haigustega, näiteks seljavalud, külmetus, hambavalu, kasvajad jne. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas seda informatsiooni kasutada iseenda, oma lähedaste või klientide tervenemisprotsessi toetamiseks. Lähemalt vaadeldakse põhjuseid, miks me sageli haigestume just siis, kui mingi suur probleem on lahenduses saanud – mis toimub sel hetkel meie kehas. Samuti tehakse praktilisi harjutusi ja õpitakse oma keha kuulama. Lähemat infot leiab siit: http://www.metameditsiinikeskus.ee/koolitused-and-seminarid/baas-voru

Lähem info ja registreerimine: Merle Parksepp, e-mail: merle212@gmail.com, telefon: 535 43 972

Allikas: Kaia-Kaire Hunt

Tartus avab uksed esimene puuetega laste hoiukodu

Esmaspäeval, 17. märtsil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefond Tartus Käopesa asenduskodu juures Eesti esimese raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Alguses jääb hoiukodu avatuks kevadisel vaheajal nädalaks ajaks kuni 21. märtsini. Hiljem on plaanis teenust laiendada aastaringseks. Esimesteks hoiukodu hoolealusteks on neli Tartumaa last vanuses 7-12 aastat, kellest kolm kasutavad ööpäevase hoiu ja üks päevahoiu teenust. Nädala jooksul pakutakse neile loov-, füsio-, muusika- ja koerateraapiat ning arstikonsultatsioone.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar avaldab lootust, et hoiukodust saab koht, kuhu vanemad saavad südamerahuga tuua oma kõrgendatud hooldusvajadusega lapsed, teades, et nende eest hoolitsetakse seal sama hästi kui kodustes tingimustes.

“Kuna teenus on Eestis ainulaadne, on mõistetav, et lastevanematel võib esialgu esineda teatud kõhkluseid ja kahtluseid,” ütles Küllike Saar. “Loodame siiski, et projekt läheb kenasti käima ning meil õnnestub lisaks Tartule seada hoiukodud sisse ka teistes suuremates linnades.”

Teine samalaadne hoiukodu on kavas avada juba selle aasta juunis Pärnus, järgmised aga kolmandas kvartalis Ida-Virumaal ning neljandas kvartalis Lõuna-Eestis.

Tegemist on Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” projektiga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Pikemalt kampaaniast: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/2014-pohikampaania/.

Esimese hoiukodu avamine toimub SA Tartu Perekodus Käopesa (Jaama 72, Tartu) esmaspäeval, 17. märtsil kell 9. Avamisüritusel tutvustatakse projekti ning tänatakse koostööpartnereid.

Eesti taimekasvatuse instituudi direktorina jätkab
Mati Koppel

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktori töölepingu, millega kinnitas järgmiseks viieks aastaks ETKI direktoriks põllumajandusteadlase Mati Koppeli.

“Põllumajandusteaduse roll tähtsustub koos maailmas kasvava nõudlusega toidu järele. Põllumajandustootmine muutub järjest teaduspõhisemaks, suureneb teadlaste ja ettevõtjate koostöö,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Ka Eesti taimekasvatuse instituut peab uuenema ja noorenema, selgeks tegema koostöö ja tööjaotuse Eesti Maaülikooliga.”

ETKI direktorina jätkava Mati Koppeli sõnul on asutuse suurim väljakutse taristu kaasajastamine ja teadlasjärelkasvu tagamine. “Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid on ETKI-l eelseisvail aastail väga oluline roll Eesti põllumajandustootjaile taimekasvatusliku teadustoe pakkumisel. Selleks tuleb jätkata majanduslike ja organisatoorsete muutustega,” rääkis Koppel.

Mati Koppel on võimekas põllumajandusteadlane, kes on töötanud põllumajandusministeeriumi haldusalas oleva teadus- ja arendusasutuse (Jõgeva sordiaretuse instituut, alates 1.07.2014 ETKI) direktorina 1999. aastast.

Tema teadustöö põhisuunad on sordiaretus, taimekaitse ja resistentsusaretus. Ta on Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni taimekasvatuse sektsiooni juhatuse liige ning kuulub Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogusse. Tänavu sai Mati Koppel president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Martin Arula: suurendame riiki tuleva ja vähendame riigist lahkuva raha hulka

Eile Riigikogus toimunud konverentsil ”Ideed, mis toovad majanduskasvu” esitles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, ASi Toftan tegevjuht Martin Arula majandusliku heaolu valemit.

“Suurendame riiki tuleva raha hulka ja vähendame riigist lahkuva raha ja tööjõu hulka, riigis ringlev raha jõuab nii rohkemate inimesteni,” oli Arula põhisõnum. Just selline valem on majanduse arengumootorina end aastakümnete jooksul tõestanud praktiliselt kõigis heaoluriikides ja sellel peaks põhinema ka Eesti majandusmudel, märkis ta.

Erinevalt suuremast osast esitletud ideedest, mille realiseerumise eeldus on valdkonda täiendava ressursi leidmine, osutas Martin Arula Eesti riigis leiduvate loodusressursside efektiivsema ärakasutamise ja kohaliku tööhõive parandamise vajalikkusele.

“Usun, et majandusliku heaoluta pole õnnelikke inimesi,” ütles Martin Arula. Majandusliku õnnetunde mõõtmiseks ja võrdlemiseks teiste riikidega on tema sõnul sisemajanduse koguprodukt – näitaja, mis mõõdab konkreetse ajaperioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste väärtust.

“Riik saab kulutada nii palju, kui laekub kodanike tarbimisest ja tuludest. Eesti netoksport, mis on aegu olnud negatiivne, tuleneb meie suutmatusest kujundada riigi ekspordipoliitikat ja muuta riigi ja kodanike tarbimisharjumusi,” tõi Arula välja.

Riiki tuleva raha hulga suurendamiseks ja riigist lahkuva raha ja tööjõu hulga vähendamiseks tuleb Martin Arula sõnul esmalt inventeerida riigi eestvedamisel kõik loodusvarad. “Loodus- ja maavarad on osadel juhtudel ala- või väärkasutatud – seda erinevate piirangute või omandi väärkasutamise tõttu. Umbes 50% metsamaast, mis tähendab 11 000 km2, on pigem alakasutatud. Sarnane lugu võib olla põllumaaga. See kasutusest väljas olev maa võiks toota keskkonnasäästlikult toitu, energiat või süsinikuneutraalseid materjale.”

Selleks, et raha jääks riiki, pani ASi Toftan tegevjuht ette arendada riigi Welcome to Estonia programm edasi Made in Estonia programmiks. Ehk täpsemalt: toodangu suurenenud lisandväärtuse kõrval on riigihangete ja toetuste puhul oluline väärtustada ka kohalike toorainete või teenuste kasutamist tootes.

“Täna istume siin saalis Hiinas toodetud plastmasstoolidel, selle asemel võiks olla Eestis keskkonnasäästlikult toodetud mööbel,” tõi Arula näite. “Ostame riigihangete korras kodumaiseid kütuseid ja kaupu, arvestades toodete ja toorainete keskkonnamõju.”

10 aastaga on võimalik kodanike tarbimiseelistusi muuta kodumaiste toodete eelistamise kasuks, selleks tuleks koostada jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas oleva tarbimise meediaplaan. 9 miljardist importkaubale kuluvast eurost aastas on suunatav vähemasti 1,5 miljardit korraks tagasi riiki, hindas Arula. 1 miljardit eurot aastas säästaks riigi jaoks raha kohaliku taastuva kütuse kasutamine Venemaa gaasi ja vedelkütuste asemel.

Ainuüksi praegu kasutamata puiduressursi arvelt võiks riigikassasse täiendavalt lisanduda 0,5 miljardit eurot aastas, koos puidule Eestis loodud lisandväärtusega oleks rahasumma juba 2 miljardit eurot. Metsa- ja puidutööstuse tootmisahelas saaks tööd täiendavalt 10 000 inimest.

Eesti parim noor pagar Ilja Šljapin õpib Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses

Tallinnas toimunud noorte kutsemeistrivõistlustel „Noor meister 2014” võitis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) kondiitri eriala I kursuse õpilane Ilja Šljapin parima pagari auhinna. Neli IVKHK õpilast tulid teistele auhinnalistele kohtadele.

Üleriigilistel kutsevõistlustel „Noor meister“ võtsid 24 võistlusalal mõõtu ligi 350 kutseõppurit enam kui 30 Eesti kutseõppeasutusest.

Teised auhinnalised kohad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilastele:
– Tatjana Mjadelets – juuksurite võistluse 2. koht;
– Maia Seman – kondiitrite võistluse 3. koht;
– Kristina Rõžova – ehitusviimistlejate võistluse 3. koht;
– Katrin Smirnova – logistikute võistluse 3. koht.

Õpilasi juhendasid kutseõpetajad Dmitri Filippov (pagar-kondiiter), Ulvi Aro ja Katrin Veber (juuksurid), Kiira Soboleva (ehitusviimistlus), Marina Kolodjažnaja ja Irina Burtseva (logistikud).

„Noor Meister 2014” toimus eraldiseisva kutsehariduse suursündmusena teist korda. Eesti Näituste messikeskust külastas kahe päeva jooksul üle 8000 külastaja.

Rahvusraamatukogus uuritakse emakeelepäeval lingvistilist metsa

Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäev toimub reedel, 14. märtsil kella 11–15 väikeses konverentsisaalis ja kannab pealkirja “Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita “Lingvistilise metsa” ainetel”.
Emakeelepäevast toimub veebis otseülekanne, mis on järelvaadatav Rahvusraamatukogu kodulehel.

Kava
11.00-11.10 Avasõna. RRi peadirektor Janne Andresoo
11.10-11.40 Kas loodus teeb keeletuks? Vladislav Koržets, kirjanik ja looduse jälgija
11.40-12.10 Perifeerne ehk pööningukirjandus. Veronika Kivisilla, kirjanik ja pärimuskultuuri uurija
12.10-12.40 Kas oma juuri otsib ainult see, kel ladvas midagi pole? Mikitaga metsas ja merel. Marju Kõivupuu, folklorist, TLU/EHI vanemteadur
12.40-13.20 Puu-mõõga-mees. Jaan Tootsen, “Ööülikooli” üliõpilane ja Jaak Johanson, muusik
13.20-13.50 Semiootika metsade keelest. Timo Maran, kirjanik ja semiootik
13.50-14.00 Humanitaarteaduste saali näitust “Eesti kohapärimus: tekste ja uurimusi” tutvustab saali juhataja Krõõt Liivak.
14.00-14.30 Sae teritamine lingvistilise metsa veerel. Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik
14.30 Rahvusraamatukogu regilaulu esitab RRi naiskoor.

Parimad lasteraamatud on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba viiendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.

Selle aasta parimad lasteraamatud leiad siit!

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.

Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt „Hea lasteraamatu“ nimistusse on vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“

Loe edasi: Parimad lasteraamatud on selgunud!

Veebikaamerast saab ööpäev ringi jälgida kodukakkude Klaara ja Klausi tegemisi

Kodukakud Klaara ja Klaus. — Kodukakud veebikaameras.

Eesti Ornitoloogiaühingu kakukaamera alustas tänavu taas otseülekannet kodukaku pesaõõnsusest. Vaatajad saavad segamatult jälgida varasematest aastatest juba tuttavaks saanud Klaara ja Klausi pesitsemist.

Klaara munes pessa esimese muna üleeile, 11. märtsil. Kodukaku veebikaamerat saab jälgida EOÜ kodulehel www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera/ või Looduskalendris www.looduskalender.ee/node/19372 , kus on avatud ka kakukaamera foorum www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=16&t=648.

Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks SA Silma Märgala, EENet, Looduskalender, keskkonnaamet, Beta Grupp, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Riho Kinks

Eesti ja ukraina muusikud annavad toetuskontserdi “Ukrainale”

Sel pühapäeval, 16. märtsil kell 12 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul toetuskontsert “Ukrainale”, millega eesti ja ukraina muusikud, üliõpilased ja vabaühendused avaldavad toetust vabale ja väärikale Ukraina rahvale.

Vabaduse väljakul kell 12 algaval kontserdil “Ukrainale” esinevad Svjata Vatra koos Politsei- ja piirivalveorkestriga, Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Sofia Rubina, Lauri Saatpalu ja Dagö, Margus Põldsepp, Johansonid, Maarja Sarv, ukraina folklooriansambel Žurba, lauluansambel Vidlunnja ja Euroopa kultuuripealinna segakoor. Sõna saavad Vira Konõk (Eesti Ukrainlaste Kongress), Sigrid Västra ja Sergei Metlev (Eesti Üliõpilaskondade Liit), Mall Hellam (Avatud Eesti Fond), Ukraina Kultuurikeskuse juhataja Bogdan Lutjuki eestvedamisel mälestatakse Kiievis Maidani väljakul toimunud rahutustes hukkunuid ehk rahvasuus Taevaseks sajakonnaks (“Небесна Сотня”) kutsutuid.

“Soovime oma kontserdiga teha ühtaegu kummarduse nii Maidanil hukkunutele ja kannatanutele kui ka kõigile neile, kes elavad Ukraina rahvale kaasa kõikjal maailmas,” ütles kontserdi üks eestvedajaid, Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi.

Ühtlasi kutsuvad vabakonna esindajad Putini režiimi üles loobuma agressioonist ning võimaldama ühtse Ukraina rahumeelne ja demokraatlik areng.

Koguperekontsert toimub Vabaduse väljakul iga ilmaga, korraldajad soovitavad võimalusel võtta kaasa Eesti ja Ukraina lipud. Üliõpilastel palutakse pähe panna teklid. Kontserdist teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling.

Toetuskontserdi korraldavad Eesti Ukrainlaste Kongress, ühendus Kultuuride ristmik, Ukraina Kultuurikeskus, Inimõiguste Instituut, Avatud Eesti Fond, Eesti Üliõpilaskondade Liit, noorteühing Avatud Vabariik ja Eesti Idapartnerluskeskus / Eesti Diplomaatide Kool. Samalaadseid toetuskontserte korraldavad Ukrainast pärit muusikud sel nädalal mitmes Euroopa linnas.

Ukraina Kultuurikeskus on alustanud ka annetuste kogumist, et tagada arstiabi kõigile Ukraina rahutustes kannatanutele. Annetusi kogutakse nii kontserdil kui ka veebilehel www.supportukraine.ee.

Toetuskontsert “Ukrainale” on kõigile tasuta, oma honoraridest loobusid ka muusikud. Jaga oma osalemist toetuskontserdil “Ukrainale” Facebookis: https://www.facebook.com/events/593914850700528/

Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine

20. märtsil toimub Ahjal Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine. Kogunemine toimub kell 18.00 Ahja Spordihoone jõusaalis, kus toimub ka ringtreening koos treener Tarmo Mitiga.

Tarmo Mitt on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku erialal. Tema parimad saavutused: 6xEesti meister jõutõstmises, 5xEestimaa Rammumees võitja, I koht Baltimaade rammumeeste meistrivõistlustel 2001, III koht WSMC liiga Euroopa Meistrivõistlustel 2004, II koht World Strongman Cup üldarvestuses 2006, VI Worls`s Strongest Man 2005.

Registreerumise tähtaeg on 18. märts!

Ürituse läbiviimist toetab Põlvamaa Partnerluskogu Leader programm.

Oodatakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade kandidaate

Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 20. juulil Põlvamaal Himmastes kahekümne kolmandat korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.

Senised laureaadid: Paul Lehestik, Kristjan Torop, Aino Voolmaa, Heli Raidla, Aino Strutzkin, Laine Lõvi, Veera Pino, Kaljo Põllu, Udo Kolk, Leo Reissar, Mall Hiiemäe, Tiiu Kiudorv, Ingrid Rüütel, Rein Vill, Ottilie-Olga Kõiva, Tiiu Kunst, Ülle Podekrat, Jaan Eilart, Mare Piho, Veera Hirsik, Eva Potter, Helve Lübeck, Vaike Sarv, Milvi Hirvlaane, Ants Viires, Helle Kõlli, Aleksei Peterson, Asta Tagel, Eevi Astel, Ulve Kangro, Anne Ojalo, Enn Esko, Heivi Pullerits, Liina Kähr, Igor Tõnurist, Ülo Needo, Valter Haamer, Maret Kolsar, Veikko Armas Väntänen, Sirje Vill, Heljo Saar, Ain Erik, Jüri Trei ja Ester Liblik.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks kindlasti Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Auhinna suurus laureaadile on 1000 eurot (rahastab Kultuurkapital).

Kandidaate auhinna saamiseks võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 20. aprilliks 2014 (postitempli kuupäev) saata Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis. Selles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.

Lisainfo: Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts, tel 5190 4396, polva.rhs@mail.com

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.

Teine laager toimub 21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid.

Mis on improteater?

Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)
Vajalik on eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo ja registreerimine: Riin Tammiste, e-post riin.tammiste@gmail.com, te 5696 1878

Kuulutatakse välja Uma Pido sõnum

Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18 on Põlva raamatukogus kohtumine Valdur Mikitaga, kes räägib oma loomingust ja aitab lahti mõtestada neljanda Uma Pido jaoks väljavalitud sõnumit, mis samal sündmusel välja kuulutatakse.

Sõnumi valis peo toimkond avalikule sõnumitalgule tulnud tööde hulgast. Sündmusel tänatakse kõiki talgutel kaasa löönuid.

Sõnumi leidmiseks korraldati talgud, et Uma Pido räägiks sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline. Valitud sõnum jääb saatma kõiki peo ettevalmistusi ja muidugi pidu ennast.

Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on kirjutanud ühe viimasel ajal Eestis enim kõneainet pakkunud raamatu “Lingvistiline mets”.

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus.

Lisainfo: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, Tel 5332 2153, www.umapido.ee

Kollaste akende projekti suveniiride konkurss!

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid kuulutasid välja teekonna “Elu kahe maailma piiril” suveniiride konkursi.

Tegemist on Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojektiga, mis kutsub nii omakandi rahvast kui ka külalisi tutvuma meie rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Suveniiride konkursile esitamise tähtaeg on 06. mai 2014!

Lisainfo ja tingimused on leitavad www.visitsouthestonia.com

Susi om kõva vastalinõ

Kuldmedälit väärt soe pääluu. Harju Ülle pilt

«Mõni aasta tagasi mi soejahti es piäki, no anti maakunna pääle viis soelaskmisõ lupa ja tuud om veidü,» hinnas’ Võromaa jahimiihi seldsi Antsla jahtkunna päämiis Laanejõe Arvi.

Antsla kandin lasti aasta lõpun rekordsusi: tsiajahi aigu tull’ vana esäsusi vällä ja Litsmõtsa külä miis Hommik Tuudu (Tuudo Hommik) lassõ tä maaha. «Oll’ õnnõ musta maaga,» ütel’ Tuudu esi, elon kuus sutt lasknu jahimiis.

No oll’ väkev susi: nahk om pia kats miitret pikk ja ku Tuudu kolba pikkusõ-lakjusõ kokko lei, sai 43,5 cm. «Joba 41 cm tähendäs näütüsel kuldmedälit. Mehe irvidi, et no piät medäli kats sentimiitret suurõmba tegemä,» muheli jahimiis esi. Eesti jahimiihi selts kõrraldas trofeenäütüst üle aasta, järgmäne tulõ aasta peräst.

Rekordsoel om õnnõs nahk illos. «Soe ja ilvesse omma sakõst kärnän, rebäse ja kähripini käest saava ilvesse ja soe kah tõvõ külge,» selet’ Laanejõe Arvi. «Tsia ei lää kärnä, a pini läävä – meil omma jahipini kats kõrda kärnän olnu.»

Sussõ jäi Antsla kanti perrä viil hulga. «Keretü pääl olli katõ-kolmõ soe jäle, ijä pääl käünüvä. Arvami, et omma kats imäst ja üts esä – järgmäne aasta om soeaastat uuta!» muias’ Arvi. «Mi miihil omma tsiasöödä pääl kaamõra: inne jõulu päivä poolõ katõ aigu olli soe kaamõran! Minevä keväjä murri soe ütessä lammast är, selle anti nuu lua kah.» Loe edasi: Susi om kõva vastalinõ

Jääkunst läbi Mare Iknojani kaamerasilma

Reedel avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Mare Iknojani fotonäitus “Jääminek”.

Mare Iknojani fotonäitus on autori juba kuues ülesastumine Eesti Rahvusraamatukogus, näitustel esineb ta 2006. aastast alates. Sel korral eksponeeritud loodusfotod annavad võimaluse nautida jääkunsti, mis tekib Eesti looduses vahetult enne jääminekut.

Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise?”

Näitus on avatud 12. märtsist 1. aprillini.

Hea uni on aluseks edukale toimetulekule

Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.

Uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatavad erinevate unehäirete all. Kõige suurema kahjuga on uneaegsed hingamishäired – kui laps ei saa öösel piisavalt hapnikku, võib see põhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, võib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja öiste ärkamiste korral võivad kannatada unepuuduse all ka lapsevanemad. See võib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetõttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku nii laste kui lapsevanematega ning saavad õigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda.

Päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Unemeditsiini Selts ja Eesti Unekooli Ühing 14. märtsil kell 11.15 Jõhvi haiglas fookusgrupi seminari “Uni on väärtuslik!” Ühise laua taga kohtuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad, et koos arutada võimalikke lahendusteid laste une paremaks tagamiseks, lapsevanemate toetamiseks ning ühise koostöö tegemiseks. Seminaril esinevad TÜ Kliinikumi uneõde Tiina Siilak, kes räägib lähemalt une füsioloogiast ning enamlevinud unehäiretest. Eesti Unekooli Ühingu esindajad Merit Lilleleht ja Õnne Valberg tutvustavad lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonda www.unekool.ee. Sotsiaalministeeriumi esindaja Ann Rajaver annab ülevaate vanemlusprogrammide rakendamisest “Riskilaste ja noorte” programmi raames.

Lastefond toetab tänavugi vähihaigete laste suvelaagri korraldamist

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kaasrahastab juba teist aastat Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvist perelaagrit, mis tänavu leiab aset 17.-20. augustini Vooremaal.

Lastefond toetab ettevõtmist 3000 euroga tasudes TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna ravipiirkonna laste ja nende perede laagrikulude (toitlustus ja majutus) eest. Lisaks võtavad laagrist osa Lastefondi vabatahtlikud, kes aitavad mudilasi hoida ning pakuvad neile tegevust, et vanemad ja suuremad lapsed saaksid segamatult huvipakkuvaid loenguid kuulata, erinevates tegevustes osaleda ja üle hulga aja lõõgastuda.

Onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ja nende vanematele suunatud suvelaagrit korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ning selle eesmärgiks on pakkuda vähihaigetele lastele vaheldust, meelelahutust ja harivat tegevust ning lapsevanematele spetsiifilisi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tutvustatakse osalejatele kogemusnõustamise ja sotsiaalsüsteemi abivõimalusi ning soovitakse arendada omavahelisi kontakte, et luua ühisalus edaspidi plaanis olevale grupinõustamisele.

Üritust toetavad lisaks TÜ Kliinikumi Lastefondile ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Vähiliit ning mitmed sponsorid.