Külauudised

Reedel tähistatakse Tallinnas rulluiskudel jõule

Eelmise aasta jõulukarnevali kostümeeritud osalejad

Juba sellel reedel võib Tallinnas märgata jõuluvanasid, päkapikke ja muid detsembris elutsevaid olendeid. Et suveaega veidi värskust tuua, riietavad Friday Night Skate’i osalejad ennast kostüümidesse ning läbivad üheskoos uisuringi, mis kulgeb sellel nädalal Stroomi suunas.

Osalema on oodatud kõik uisusõbrad, kes soovivad oma reede õhtut tervislikult ning koos lõbusa seltskonnaga veeta. Uisutajad hakkavad vabaduse väljakule kogunema alates 19.30. Liikvele läheb uisurong kell 20. Tagasi alguspunkti jõutakse kell 23. Parimad kostüümid saavad ka autasustatud.

Nagu traditsiooniks saanud, toimuvad karnevalid iga kuu esimesel reedel ja nii kuni septembrini.

Facebooki ürituse leiab siit.

Pühajärvel toimub laupäeval mahetoodete laat

Pühajärve Spa hotelli pargis toimub sel laupäeval, 5. juulil kell 10-15.00 mahetoodete laat. Mahetootjad kauplevad juba ka värskete aiasaadustega.

Valikus on ka mahlad ja moosid, jahud ja helbed, maiustused ja toornäksid, maitse- ja ravimtaimed, kanepitooted, vinnutatud liha, mesi, pagaritooted jm. Müüakse ka ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid ning ökokosmeetikat.

Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima. Samal ajal toimub ka ümber Pühajärve jooks.

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma

Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma ja määrämä, et näide elokotussit teedä saia.

Eestin eläs nii 30 liiki kimalaisi, näid kutsutas mõtsa- ja maamehiläidsis. Hää sitik käü puu- ja köögivilä häitsmit pite ja avitas näid inämb saaki andma panda.

No kimalaisi jääs kõgõ veidembäs: elopaiga häöse ja kihvtipritsmine tapp näid.

Kimalaisi võisi kõgõ inne otsi kodoaiast. Esieränis miildüs näile sääne aid, kon kasus hulga mitmõsugutsit häitsmit.

Vanal Võromaal om luutust esieräliidsi kimalaisi löüdä. Minevä keväjä lõpun püüti Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu löüdse kimalasõ (ladina k Bombus confusus), mändsel olõ-i eski eestikeelist nimme, kõnõlõmada võrokeelitsest.

Huvilidsõ, kaegõ kimalaisi kotsilõ teedüst www.looduskalender.ee päält.

Uma Leht

Teatrisuvi maanteemuuseumis räägib rändmungast

Augustikuus saab teatripublik Eesti Maanteemuuseumis näha lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Suveetendus „VAGA VEND VAHINDRA – Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast“ valmib MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostööna. Autor: Mihkel Seeder; lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater); kunstnik: Liisa Soolepp. Mängivad: Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendust mängitakse 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14. ning 15., 16. ja 17. augustil, algus kell 20. Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja maanteemuuseumis kohapeal. Kõigile teatripileti ettenäitajatele samal päeval muuseumipilet 50% soodsamalt.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Hiiumaal Reigi pastoraadis avatakse näitus “Pikk laud”

4. juuli õhtul kell 18.00 avatakse Reigi pastoraadis Hiiumaal „PIKK LAUD“, lavastustlik kujutava kunsti näitus, kus juubeliaastat tähistav kuraator Valev Sein on sümboolse pika laua äärde palunud talle senisel teekonnal mõju avaldanud tööd ja loojad.

Näitusel osalevad: Urmas Viik, Lemming Nagel, Peeter Allik, Jaan Toomik, Valev Sein, Orest Kormasov, Renee Aua, Katrin Pere, Simson Seakülast, Leo Lapin, Maria-Kristiina Ulas, Agur Kruusing, Juss Piho, Mats Õun, Resa Tiitsmaa, Margus Tiitsmaa, Andres Koort, Uko Künnap, Sergei Isupov.

Suursuguse ja salapärase, pisut räämas pastoraadihoone interjöör mängib koos kunstiga ja maja tuleb õhkkonnaloojatele oma tingimustega vastu, neid ühtaegu pakkudes ja ka esitades.

Näituse kujundaja Maret Kukkur loob vaatajale hea kunsti ja muinsuskaitse all oleva maja lavastusliku sümbioosi.

Eelmise aasta klaasikunstinäitus (unest äratatud Reigi pastoraadi aegade esimene) „Liivast oled sa võetud …“ kogus ohtralt külastajaid ja pälvis väga positiivse vastuvõtu. Sellesuvine näitus jätkab alustatut – kaasaegse kunsti ja ajaloolise maja settinud kultuurikihi suhet. Pika laua ääres vesteldakse ja tõstetakse tooste.

Näitus on avatud 5. juulist 24. augustini iga päev kell 11-18. „Pikka lauda“ toetavad Kultuurkapital, AS Liviko, OÜ Ideeklaas, Hiiu vallavalitsus. Näitust aitab korraldada MTÜ Looja Maja.

Allikas: Reigi pastoraat

Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

Selle suve kahel nädalavahetusel – 4.-6. ja 18.-20. juulil- etendub Pokumaal, Padasoomäe talu õuel või vihmase ilma korral Pokukojas Edgar Valteri värvikas muinasjutt „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“.

Loo lavastab kahel eelmisel suvel pokumängud lavastuseks seadnud vabakutseline lavastaja Jaanika Juhanson. Mängivad harrastusnäitlejad – printsess Miniminni osas Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kaia Kerge, teistes osades Ahti Tomp, Hedy Haavalaid, Helen Künnap, Aleksander Andre Mumma ja Julia Kabanova, Katrin Margus, Merle Koger Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Teatriringist ning Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Teatri liikmed Sven Andresen, Taavi Piller ja Kristo Vaiksoo.

Lavastuses mängitakse koos publikuga osalusteatri vormis ning erinevates Puuko talu õuenurkades (või Pokukoja tubades) läbi südamlik ja vaimukas lugu üksiku lohe Justuse ning kepsaka printsess Miniminni sõprusest. Etendused toimuvad kell 13 ja kell 17.
Pokumaale tulles tasub võtta aega, et veeta mõnus päev Pokukojas, talukohtades ja metsaradadel. Pokukojas saab näha Edgar Valteri maale ja illustratsioone, mängutoas on võimalus meisterdada pokusid, mängida lauamänge ja tutvuda Edgar Valteri lasteraamatute tegelastega. Padasoomäe talu on Puuko ja teiste “Pokuraamatu” tegelaste eluase ja põhiline tegevuspaik. Padasoomäe vanad hooned on otsitud Edgar Valteri jooniste ja Pokuraamatu piltide järgi Võru- ja Setumaalt. Loe edasi: Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

Võromaal uuritas taloeläjide pidämist

Vanal Võromaal uuritas, kuis eläjäpidämine muutunu om. Foto: Harju Ülle

Hainakuu edimädsel nädälil (30.06.–6.07.) käävä Võromaad pite ümbre tudõngi. Nä uurva lehmi-lambidõ pidämist. Seo om Võro instituudi ja Tarto ülikooli ütine kultuuriperändi uurmisõ välätüü.

Kukki eläjit peetäs maal mugu veidemb, sis Vanal Võromaal inämb ku muial. Nii näütäse ammõtligu nimekirä ja eläjide ülelugõmine.

Üliopilaisi abiga uuritas, kuis eläjide pidämine om ao joosul muutunu. Kaias, mändsit eläjit-tsirkõ Võromaa talolautun prõlla om, mis murrõ omma eläjide pidämise man ja määnest api väiku talo tahassi saia.

Saadu tiidmise eläjide pidämise kotsilõ kirotõdas ka Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja. Kiä taht uurmisõ man üten avita vai tiid kõnõlda mõnt hääd luku kodoeläjide kotsilõ, andkõ teedä Umalõ Lehele.

Bardone Ester, Tarto ülikooli tiidrü
Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projektõ iistvõtja

Piusal etendub “Piusa müsteerium”

Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.

Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.

Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.

Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee

Allikas: Piusa Koobaste Külastuskeskust

Aasta lind 2015 on viu

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Just seetõttu pööratakse viuaastal tähelepanu nii viude eluviisi tutvustamisele kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Käesoleva aasta linnu jäälinnu tegemistes saab kaasa lüüa lehel http://www.eoy.ee/jaalind/

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Valmis Eesti mahepõllumajanduse uus arengukava

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Senisest enam panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamisse.

„Eestis on mahepõllumajandusmaa viimase kümnendiga neljakordistunud, k

uid kodumaist mahetoodangut võiks näha poelettidel ja söögikohtades sagedamini. Praegu müüakse veel liiga palju mahetoodangut tavatoodanguna,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Euroopa maheturu maht on hinnanguliselt 23 miljardit eurot. See näitab, et lisaks kodumaistele arenguvõimalustele on Eesti mahetoodangul olemas ka tugev ekspordipotentsiaal.“

Arengukava seab eesmärgiks mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamise ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamise. Selleks nähakse ette meetmeid eelkõige mahetöötlemisvõimaluste ja –mahtude suurendamiseks, tootjatevahelise koostöö tugevdamiseks, aga ka töödeldud mahetoodangu ekspordi suurendamiseks.

Mahepõllumajanduse arengukava koostamises osales üle 20 organisatsiooni: TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Selgus Eesti koondis raie maailmameistrivõistlustele

Eesti koondis: vasakult Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Sulev Tooming ja juunior Jarro Mihkelson. Foto: Eesti Metsaselts

Laupäeva hilisõhtul kuulutati Pärnus välja raie maailmameistrivõistluste Eesti koondise koosseis. Septembrikuus lähevad Šveitsis toimuvatele võistlustele Eestit esindama Taavi Ehrpais, Andres Olesk ja Sulev Tooming. Juunioride esindajaks on Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist.

Raiespordi maailmameistrivõistluste koondise liikmete puhul võeti arvesse eelmisel ja käesoleval aastal toimunud nelja võistluse tulemusi. Viimane ja otsustav võistlus oli laupäeval Pärnus. Eesti meistrivõistluste eel oli koondisekoht enam-vähem kindel vaid Taavi Ehrpaisil 26 punktiga. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi 2010. aastast individuaalne maailmameistritiitel, pidi ühe võistluse vahele jätma ja kogus enne viimast võistlust 18 punkti. Sulev Tooming oli edetabelis 15 punktiga kolmas.

Kuigi Eesti meistritiitli võitis sel aastal üllatuslikult Erik Rist, ei muutnud see siiski koondisekohti. Punktide alusel oleks Rist pidanud olema koondises, kuid pikalt ette planeeritud muud tegevused ei lase värskel Eesti raiemeistril võistlusest osa võtta. Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis.

Eesti Metsaselts on 1991. aastal asutatud metsanduse huvigruppide ühendus, kuhu kuuluvad metsandusorganisatsioonid, kel on ühised aated metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.

Allikas: Eesti Metsaselts

XX Võru Folkloorifestival „Lugu“ viib külalised jutujalutuskäikudele

16.-20. juulini peetav XX Võru Folkloorifestival tutvustab eri maade tantsukultuure ning räägib lugusid maast ja ilmast ning maailmast.

Kahe nädala pärast algava festivali programm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Bulgaariast, Iisraelist, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Festivali läbiv teema „Lugu“ tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner.

Lisaks festivalikülaliste lugudele räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased. Näiteks veavad juturinge põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra, Võru Kandle direktor Heiki Kelp. Kultuuriloolisi jutujalutuskäike viivad läbi ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme ja teised.

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astuvad Katariina kirikus üles Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda. Festivali passid, päevapiletid ning 17. juuli avakontserdi piletid on müügis Piletilevis ning Kandle kassas.

Allikas: www.vorufolkloor.ee

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Loe edasi: Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Klaasikunstnik Ivo Lille isiknäitus Vana-Võromaa Kultuurikojas

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab 16. juulil kell 16 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Näituse avamispidu on külalistele tasuta!

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00-18.00.

Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

25.-26. juulil 2014 toimub Rannapungerjal viies Tuletornikontsert, kus tuleb esitamisele palju tuntud muusikat alates 80ndatest. Lavale astuvad “Kõrsikud” ja “Liisi Koikson Bänd”. Retrohõngu toovad Jan Uuspõld ja “Luxury Filters”, Ivan Orav ja instrumentaalansambel “Kaseke”. Mihkel Raud aga annab selle suve ainsa autorimuusikakontserdi oma viimase 25 aasta loomingust just Rannapungerjal, kus erikülalisena astub üles ka Ines.

Loe edasi: Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

Pärnus selgus Eesti raiemeister 2014

Üleeile Pärnus vallikäärus toimunud Eesti raiemeistrivõistlused 2014 võitis Pärnu Kutsehariduskeskust esindanud Erik Rist. Viiest alast koosneva võistluse lõpptulemused selgusid alles viimase ala, laasimise järel. Teise koha saavutas Andres Olesk (Valga Puu) ja kolmandaks tõusis Taavi Ehrpais (Alemaa ja Mets).

Parim juuniorvõistleja oli Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist, kes jäi üldarvestuses seitsmendaks. Võistluste eel värske Eesti meister suurfavoriitide hulka ei kuulunud. 24-aastase Erik Risti võit oli üllatus ka talle endale, rääkis noormees. Samas näitas ta häid tulemusi enamustel võistlusaladel – puu langetamise ta võitis, saeketi vahetuses oli kolmas, kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. ja laasimises teine.

Lisaks Eesti raiesportlastele võtsid võistlustest osa Läti, Leedu ja Soome võistlejad, kokku oli osalejaid 35. Üle aastate osales raievõistlustel ka naisvõistleja, Luua Metsanduskoolis õppiv Kirke-Maarja Järvesaar. „Õpin ise metsamajandamist ning see ala hakkas kuidagi meeldima,“ rääkis Kirke-Maarja. Ta lisas, et tänased võistlused olid talle esimesed suurvõistlused, varem on ta osalenud kooli kutsevõistlustel. Kõige olulisemaks omaduseks, mis aitab kaasa edule raiespordis, peab Kirke-Maarja Järvesaar tahtejõudu.

Rahvusvahelises formaadis läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Eesti raiemeistrivõistluste tulemused läksid arvesse ka septembrikuus Šveitsis toimuvate maailmameistrivõistluste koondise liikmete selgitamisel.

Raie maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1970. Samal ajal hakati raiesporti harrastama ka Eestis. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1994. Kõige resultatiivsem raiesportlane on Andres Olesk 8 Eesti meistri tiitliga, Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tõusnud 5 korda.

Pildigalerii leiab siit.

Nädalavahetusel selguvad sportlikumad linnad ja vallad

Fotomeenutus Eesti 20. valdade suvemängudelt. Foto: erakogu

66 Eesti omavalitsust selgitavad eeloleval nädalavahetusel sportlikumad linnad ja vallad.

27.-28. juunini toimuvad Viljandis 39. Eesti linnade suvemängud. Spordialadest on kavas kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus.

Esindatud on 26 linna ligi 1000 sportlasega. Suurima osavõtjaskonnaga on kergejõustik, kus võistleb üle 300 sportlase. Petangist võtab osa 17, meeste võrkpallist 16 ja mälumängust 15 võistkonda. Juhtide võistlusel osaleb 18st linnast 24 linnapead, abilinnapead või volikogu esimeest. Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis:

– üle 10000 elaniku ja
– kuni 10000 elanikku.

22. Eesti valdade suvemängud toimuvad 27.-28.juunil Kose vallas Harjumaal.

Kavas olevad spordialad: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu,jahilaskmine, petank, juhtide võistlus.

Valdade suvemängudel osaleb 40 omavalitsust 1100 sportlasega. Kergejõustikust võtab osa lige 400 sportlast, jalgrattakrossist 120.
Võistkondlikest aladest on osavõturohkemad mälumäng (22), meeste võrkpallis, jahilaskmises ja petangis 16 võistkonda.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2 000 elaniku ja
– kuni 2 000 elanikku.

Võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal.
Info ja tulemused: www.joud.ee

Võru Linnagaleriis uued näitused

Homme, 28. juunil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis uued näitused. Uudistada saab kolme uut näitust: “Olematute külade projekt”, “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus” ning Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus “Suitsupääsukesed”.

“OLEMATUTE KÜLADE PROJEKT”

Kunstnikud: Erik Alalooga, Eve Arpo ja Taavi Tulev, Error Collective, John Grzinich, Evelyn Müürsepp-Grzinich, Ott Pilipenko, Taavi Suisalu, Timo Toots.
Kuraator: Taavi Suisalu
“Olematute külade projekt” tõukub teatavast inimesele omasest maastiku organiseerimise viisist, küladest kui kultuuriliselt laetud paikadest. Näitus käsitleb olematuid külasid eelkõige tühjade tähistajate või null pointeritena, mis eksisteerivad kaardil ja kultuurimälus, kuid milledes aktiivne inimtegevus on katkenud ja seega viidatav lakanud olemast.
Näitusel osalevad kunstnikud tegelevadki tähendustest tühjenevates paikades sinna salvestunud teadmiste arheoloogiaga ning ühtlasid otsivad sõlmpunkte traditsionaalsete ja kaasaegsete kultuuripraktikate vahel.
Näituse lõpetamine, finissage, kulmineerub LAUPÄEVAL 26. juulil kell 14:00 Võru Linnagaleriist algava ühistuuriga, mis läbib kõiki maastikul paiknevaid teoseid ning mille vältel astuvad üles helikunstnikud Derek Holzer, Patrick McGinley, Villem Jahu.

Näitused jäävad avatuks kuni 25. juuli ni 2014.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituse külastamine on tasuta.
Võru Linnagalerii leiad internetist – www.vorulinnagalerii.ee ja Facebookist.

Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul saab 3.-6. juulini proovida tooteid, millele on omistatud Tunnustatud Eesti Maitse, Eestis Kasvatatud, Eesti Parima Toiduaine või Eesti mahepõllumajanduse märgid.

“Vähemalt iga kolmas ostja vaatab esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot ja suurt tähelepanu pööratakse pakendil esitatud toidumärkidele,” ütles Kadi Raudsepp , kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Ka Eesti toidu väljakul on esindatud valik tuntud Eesti toidumärke kandvaid toidutooteid, sest just need märgid aitavad esile tuua olulist infot toote päritolu ja tootmisviisi kohta.” Loe edasi: Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.

Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Pillipeo eelproov Viimsis. Foto: erakogu

3.-5. juulini toimuval Pillipeol koonduvad ühtse eesmärgi nimel üle poole tuhande rahvamuusiku. Ettevalmistused selleks suursündmuseks algasid osalejate jaoks juba möödunud suvel, mil tutvustati koondorkestritele esmaskordselt Pillipeo repertuaari.

“Kõige rohkem jäi eelproovidest silma, et Eestis on väga palju ägedaid ja omanäolisi rahvamuusikaansambleid, mille mängijad teevad muusikat südamega ja tunnevad sellest rõõmu,” kirjeldab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin osalevaid kollektiive. Ta lisab, et pooltuhat rahvamuusikut koos mängimas on päris palju ning eelproovides on tehtud intensiivselt tööd selle nimel, et mängijad õpiksid üksteist paremini kuulama ja kaasmängijatega arvestama.

Kambakesti koos mängides ei saa iga üksikpillimees küll tähelepanu keskpunktis olla, kuid Uppin usub, et ühine hingamine, mis saavutatakse sadade teistega koos musitseerides, on veelgi võimsam tunne.

Ka rahvamuusikute jaoks on nii paljude pillimeestega koos mängimine uus ja huvitav kogemus. Nii ühendasidki ühise eesmärgi nimel jõud Viimsi Huvikeskuse noortekapell ja rahvamuusikaansambel Pirita, et hakata pillipeo repertuaari ilmudes koheselt lugusid harjutama.

Viimsi Huvikeskuse noortekapelli viiuldaja Merle Leipalule valmistab pillipidu samuti suurt rõõmu. “Tundub, et lauluväljakul toimuvast pillipeo peakontserdist kujuneb tõeline gala,” on Leipalu ootusärevuses. Loe edasi: Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Romantikafestivalil saab nautida prantsuse öökino

Romantikafestivali “Elujõud” raames toimub 11. juulil algusega 24:00 Tamula rannapromenaadil öökino. Linastub suure prantsuse impressionisti Pierre-Auguste Renoir’i elu ja loomingut käsitlev Gilles Bourdos’i film “Renoir” (Prantsusmaa 2012). See on lugu eluõhtul kunstniku suvest ja tema viimasest muusast Andréest.

Maamõis ja seda ümbritsev lopsakas rohelus on justkui Eedeni aed, kuhu Renoir (Michel Bouquet) peale oma naise surma, koos pühendunud teenijannadega välismaailma koleduste eest turvaliselt varjunud on, selleks et maalida, maalida ja maalida. On aasta 1915. Mõisauksest astub ühel päikeselisel hommikul sisse kaunis, noor ja mässaja hingega Andrée (Christa Theret), kelle nümfilikult kumavast ilust kunstnik silmapilkselt võlutud saab. Järgnevad palavikulist maalimist täis päevad mõisaaia rüpes, mille aeglaselt voogav harmoonia tundub kõigutamatu. Kuni hetkeni, mil sõjatandrilt saabub haavatud hinge ja jalaga poeg Jean (Vincent Rottiers). Sõjakoledustest muserdatud Jeanile mõjub isepäise ja mängulise Andrée lähedus tervendavalt ja ta langeb vaikselt üha sügavamale naise lummusesse.

Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Sissepääs on kõigile tasuta!

Lisainfot ürituse kohta leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/619864294775835/.

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Kuhjaveres jätkab külavanemana tunnustatud sädeinimene Romeo Mukk

Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.

Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid koosolijad ühel meelel sellesse ametisse Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt). Foto: Kuhjavere külaselts — Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt).
Foto: Kuhjavere külaselts

omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.

Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda teatritegelane Kalju Komissarov.

Jaan Lukas

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi