Külauudised

Lastefond kutsub kampaaniaga “Ulata sõbrakäsi!” sõlmima püsiannetust kõige südamelähedasemale abivajajale

Veebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.

Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.

Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.

Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.

Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.

Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht

Aasta kultuurisõbrad on selgunud

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas kinos Artis ettevõtteid, kes on pikaajaliselt toetanud eesti kultuuri ning andis tänuüritusel üle kolm aasta kultuurisõbra tiitlit.

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid ettevõtja Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS ja AS Tallink Grupp. Minister kinkis kultuurisõbra tiitli saajatele Kärt Ojavee helendava taiese „Undefined useful object“ („Määratlemata kasulik objekt/asi“).

Ettevõtja Ahti Heinla on olnud mitmeid aastaid PÖFF-i suurim eraisikust toetaja. Tema panus Eesti kultuuri on väga tähtis, sest toetatavaid valdkondi on teisigi.

Premia Tallinna Külmhoone AS on laulu- ja tantsupeoliikumise väga pikaajaline toetaja ja partner. Viimasel peol oli Premia taas sündmuse üks suurtoetajatest, tagades osalejatele väliköökides magustoidud. Väga hästi õnnestus ka laulu- ja tantsupeo tarbeks loodud „Koorijäätis“.

AS Tallink Grupp on olnud suuremahuline kultuuri-ja spordisündmuste toetaja läbi aastakümne. Näiteks toetab Tallink Otepää MK-võistlust murdmaasuusatamises, on SEB Tallinna Maijooksu ja SEB Tallinna Maraton peasponsor ning Muhu regati toetaja. Lisaks on Tallink olnud Jazzkaarele pikaajaline partner ja on läbi aastate toetanud ka TallinnMusicWeek`i, Sõru Jazzi ja Tuletorni Kontserti.

Ühtlasi andis kultuuriminister Urve Tiidus üritusel üle tänukirjad 37 ettevõttele ja eraisikule, kes esitati erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Aasta kultuurisõber 2014: Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Tallink Grupp,

Kultuuri sõber (tänukiri): Smarten Logistics AS, Jaanus Mikk (Narva Gate OÜ), AS Viljandi Metall, OÜ Raikküla Farmer, Akzo Nobel Baltics AS, Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Nordea Pank, AS Tallinna Kaubamaja, Prike AS, Miroslaw Pienkowski (Microfix), AS Tallinna Vesi, AS BLRT Grupp, AS Eesti Telekom, AS ESPAK, AS Starman, Jaakko Ahti (Viking Line Abp), Viru Keemia Grupp AS, AS Põltsamaa Felix, Altia Eesti AS, Toomas Suurvärav, Üllas Täht, SALTO AB, Art Konverentsitehnika, Enn Kunila (NG Investeeringud), Tatiana Tolstaya (KOSMOS IMAX kino), Nordic Hotel Forum ja Feliks Mägus, AS GIGA, KAFO OÜ, Rahva Raamat, Radisson Blu Sky Hotel (AS Astlanda hotell), Metro Capital, Andi Kasak (Saint-Gobain Glass Estonia SE), Bronšteinide Pere Heategevusfond, SA Aitan Lapsi, Ado Kirsi, Hooandja.

Maitsva Tartu erimenüüsid on proovinud üle 1000 toidunautleja

Veebruaris Tartus toimuva restoranikuu „Maitsev Tartu“ erimenüüsid käis veebruari esimese nädala jooksul proovimas üle 1000 toidunautleja.

Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“ käigus tutvustavad üksteist Tartu restorani toidukultuuri ja pakuvad uusi maitseelamusi. Lisaks eriroogade maitsmisele saavad toidunautijad hinnata ka söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja.

Kõigis osalevates restoranides saab lisaks tavamenüüle nautida sõbraliku hinnaga (18 eurot) kolmekäigulist erimenüüd, mille põhiline koostisosa valmib eestimaisest toorainest. Et maitsepaletti mitmekesistada, jagati toorained ettevõtete vahel loosiga. Seega on menüüdes esindatud nii veiseliha, sealiha, lammas, küülik, uluk, vutt, part, kana kui ka kala. Peakokad annavad oma parima, et üllatada tartlasi ja linnakülalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Menüüdega saab tutvuda kodulehel www.maitsevtartu.ee.

Projektis osalevad Atlantis, Bel-Ami, Cafe Truffe, Chez André, Dorpat, Eduard Vilde lokaal, Meat Market, Polpo, Spargel, Werner ja Villa Margaretha.

Külastajatel on võimalus hinnata restoranide pingutusi www.maitsevtartu.ee kodulehel vastava restorani juures oleval hindamisskaalal või restoranis hindamissedelil. Hindamise tulemused selguvad 2. märtsil, osalejate vahel loositakse välja õhtusöögikutsed kampaania lõpuüritusele, mis toimub 4. märtsil.

“Maitsev Tartu” toimub tänavu esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone.

Rakveres avatakse Eesti esimene multifunktsionaalne rulluisulint, “Skill”

Rakvere Bont Rulluisuklubi tutvustab 12. veebruaril kelll. 16.00 Rakvere Spordikeskuses ainulaadset treeningvahendit, mida saavad kasutada erinevate spordialade esindajad. Antakse ülevaade masina otstarbest ja näidatakse erinevaid kasutusvõimalusi.

Rulluisulint “Skill” võimaldab harrastada sporti ka siis, kui õues ilm seda ei soosi ning on suureks abiks tehnika treenimisel ja kehatöö mõõtmisel. Masinal saavad treenida nii jooksjad (grupitreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida kiirusel kuni 60 km/h. Masin on ehitatud Rakvere Bont Rulluisuklubi liikmete initsiatiivil ja omavahenditest. Eriline tänu kuulub rulluisuklubi liikme Neeme Nõlvakule, kes oma kompetentsist ja entusiasmist masina ise kokku projekteeris ja ehitas. Koostöös Rakvere linna ja Rakvere Spordikeskusega leiti masinale sobiv ruum.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri sõnul on rulluisulindi ehitamisel tegu alles kahe aastase ja väga aktiivselt tegutseva klubiga. “Rulluisulindi “Skill” loomisega annab klubi alale märgatava panuse kiir-rulluisutamise arendamiseks Eestis. Rulluisulint võimaldab treeneril olla sõitja kõrval ja anda tehnika omandamisel vahetut tagasisidet otse sõidu ajal. Rulluisulint on väga võimas tööriist igaühele oma sõidutehnika parandamiseks. Rulluisulint on ainus sellelaadne seadeldis Eestis, Skandinaavias ja lausa terves Põhja -Euroopa regioonis, mis tekitab kindlasti huvi ja kutsub kohale ka sportlasi meie lähiriikidest.”

Maavanema tänukirja pälvis Vaike Puuselg

9. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.

“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.

Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.

Räpinas räägitakse pilvedest ja äikesest

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.

Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.

Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005”. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Elron sõidutab Kalafestile

Seoses nädalavahetusel toimuva Kalafestiga pikendab Elron eeloleval reedel õhtuse Tallinn-Türi reisi nr 375 Viljandini.

“Seoses 13.-15. veebruarini Viljandi järvel toimuva kogupereüritusega Kalafest pikendame reedeõhtuse Türi reisi nr 375 Viljandini,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Rong väljub Balti jaamast kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ning jõuab sihtjaama 18.50.”

Reedesel Kalafesti erireisil kehtivad Ronnie Kongo sõnul kõik tavapärased piletid ja soodustused – rongi saavad kasutada kõik soovijad. “Reisijail tuleks siiski tähele panna, et kuni Türini sõidab haakes kaks rongi, Türilt edasi aga vaid eespoolne rong,” täpsustas Ronnie Kongo. “Seepärast võiks Viljandisse sõitjad istuda esimesse rongi, ent Türil on võimalik ka ümber istuda.”

“Meil on Elroni vastutulelikkuse üle hea meel, sest eks ole ju talvisel kalapüügil vaja rohkem varustust, kui muidu – soojad riided, jääpuurid, ridvakastid, kelgud… seepärast on rong sellele talvefestivalile minekuks ilmselt mugavaim viis,” sõnas Kalafesti üks korraldajatest Priit Kallas. “Lisaks annab ühine rongisõit suurepärase võimaluse info hankimiseks teistelt kalastajatelt, kogemuste jagamiseks ning kasvõi näiteks püügivõistluse meeskonna komplekteerimiseks.”

Erireisi täpse sõidugraafiku leiab veebilehe www.elron.ee sõiduplaani otsingust, sisestades õige kuupäeva. Rohkem infot Kalafesti kohta aadressil: www.kalafest.ee.

Selgusid Võru maakonna autasude saajad

Väino Repp tööhoos. Foto: kodukotusparksepa.ee

Täna selguseid Võru maakonna autasude saajad. Maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu Väino Repp.

Dirigent Väino Repp on puhkpilliorkester Kungla tööd juhtinud 1969. aastast, kui võttis orkestri juhatamise üle isalt Vello Repp´ilt. 45 aasta jooksul on ta koolitanud palju noori pillimehi, 2003. a loodi orkestri juurde noorteorkester. 136. tegevusaastat tähistanud orkester osales 2014. a Võrumaa laulu- ja tantsupeol ning ka Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol. Väino Repp´i dirigeerimisel on orkester Kunglale omistatud mitmeid auhindu.

Väino Repp on kuulunud kõikidesse Võru vallavolikogu koosseisudesse ning olnud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Ta on pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” juhatuse esimees, aktiivne külavanem. Väino on nõu ja jõuga olnud abiks Kungla rahvamaja ning Parksepa laululava rekonstrueerimistel. Väino Repp´i esitas Võrumaa vapimärgi kavaleriks Võru Vallavalitsus.

Võrumaa teenetemärk omistatakse Ere Raag´ile. Ere Raag on töötanud Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustikus terve oma elu. Ta on omandanud erihariduse Viljandi Kultuuritöö Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oma ala asjatundjana on Ere Raag korraldanud erialaseminare ja õpitube raamatukogutöötajatele, seisnud hea raamatukogunduse arendamise eest Võrumaal. Tema töö on loonud hästitoimiva raamatukoguvõrgustiku. Ere Raag on erinevate väljaannete, trükiste ja kogumike ideede autor ning koostaja. Ere Raag´i esitas Võrumaa teenetemärgi kandidaadiks Inga Kuljus.

Eesti Vabariigi aastapäeval väärivad veel tunnustamist Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum (Võrumaa kultuurielu edendajad 2014), Kaidi Järvpõld (Võrumaa omavalitsuse ametnik 2014), Anneli Roosmäe (Võrumaa sotsiaal- ja tervishoiutöötaja 2014) ja Angela Järvpõld (Võrumaa külaelu edendaja 2014).

Toimub neljas kontsert sarjast “Osaluskontserdid”

Täna kell 19.00 toimub kinokohvik Sinilind saalis neljas kontsert sarjas “Osaluskontserdid”.

Osaluskontserdid on 2014. a sügisel Tarmo Johannese käivitatud omanäoline sari, kus kuulajate roll pole passiivne. Iga kontsert koosneb kolmest osast – interaktiivne, spetsiaalselt kontserdiks välja töötatud helimäng, kus kuulajad saavad kaasa mängida nutitelefonide või sülearvutite abil, väike tutvustav loeng mõnest heli, akustikat või helisünteesi puudutavast aspektist ning valitud teosed flöödile ja elektroonikale. Helimäng, loeng ja kontsertosa on omavahel sisuliselt tihedalt seotud.

Sarja mõte on tekitada huvi, juhtida inimesed aktiivsest tegevusest aktiivse kuulamiseni.

Helimängude tarkvara lähtekood on peale kontserte kättesaadav vabavarana ja võib olla aluseks järgmistele muusika- või haridusprojektidele.

Tänase kontserdi teema on ruum ja reverb. Kavas on helimäng “Kajamäng”, Eduardo Moguillansky “in love (intiimsusetüüd nr 2)” flöödile ja fonogrammile, Kaija Saariaho “Laconisme de l’aile” flöödile ja live-elektroonikale. Esitajateks on Tarmo Johannes, flöödid, helimängude tarkvara ja Tammo Sumera, loeng, helindus.

Lähemat infot leiab siit.

Nädala foto

Tähesära ja lumehelk teevad vastastikku silma. Foto: Aare Puht — **Tähesära ja lumehelk teevad vastastikku silma.** Foto: Aare Puht

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Noortekeskuste ühendus arendab rahvusvahelist digitaalset noorsootööd

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) esindus osaleb sel nädalal rahvusvahelisel võrgustikukohtumisel Göteborgis, et hankida uusi kogemusi digitaalse noorsootöö korraldamiseks. 9.-13. veebruarini toimuv kohtumine on osa rahvusvahelisest projektist, mille eesmärgiks on arengukoostöö ja heade praktikate jagamine Eesti, Rumeenia, Iirimaa ja Rootsi noorsootööorganisatsioonide vahel. Projekti raames soovivad selles osalevad riigid arendada ühtset Euroopas kasutatavat digitaalset noorsootöö dokumenteerimise süsteemi.

„Hetkel kasutavad logiraamatuid Rootsi ja Eesti, kuid nüüd plaanitakse oma kogemused ühendada ja luua ühtne suuremate võimalustega süsteem,“ ütles Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort. „Suurem eesmärk on, et me saaksime projektis osaleva nelja riigi noorsootöö kogemust tänu ühtsele dokumenteerimissüsteemile ja analüüsile võrrelda ja edasi arendada.“ Digitaalne logiraamat aitab paremini juhtida ja mõtestada noortekeskuste tööd. Samuti aitab see vähendada bürokraatiat ning võimaldab noortekeskustel esitada kergemini vajalikke andmeid erinevate aruannete jaoks.

Projekt kestab 2016. aasta detsembrini ja seda teostatakse Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noortekeskust.

“Tagasi kooli” nädal ootab külalisõpetajaid

16.-20. veebruaril on õpetajad oodatud avama oma klasside uksi üle Eesti ühe korraga ning külalisõpetajad on oodatud neist sisse astuma.

“Tagasi kooli” nädala põhimõte on aastate jooksul välja kujunenud: tunni teema saavad iga külalisõpetaja ja õpetaja omavahel kokku leppida – olgu see tööst, hobidest või muust. Kõike olulisem on see, et teema on külalisõpetajale südamelähedane – et ta sellega ka õpilasi sütitada saaks.

Lisaks on tänavu külalistundide jaoks ka fookusteema: “Inimene ja ühiskond”. See on vabatahtlik võimalus neile, kes soovivad sellest kinni haarata. Selja taga on tormiline 2014. aasta koos sündmustega, mis meie ühiskonda raputasid. Ees on riigikogu valimised. On oluline aeg inimeseks ja kodanikuks olemise mõtestamiseks ning ühiskonna ja Eesti elu üle arutlemiseks. Oodatakse kõiki, keda need märksõnad kõnetavad, võimalusel oma tundi nendega seostama just niisugusel viisil, nagu teile sobib.

Et sel aastal leiavad vabariigi aastapäeva tähistamise suured sündmused aset Ida-Virumaal, kutsutakse kõiki külalisõpetajaid, kelllel see on võimalik, andma mõnd külalistundi samuti just seal piirkonnas.

Lisaks tasub meeles pidada, et külalistundi ei pea andma külalisõpetaja üksi – seda saab teha koos hea sõbra või kolleegiga.

Külalistunni kokku leppimiseks tuleb sisse logida “Tagasi kooli” infosüsteemi ning leida sobiv koostööpartner – õpetajatel külalisõpetaja ning külalisõpetajatel õpetaja.

Uudne MoNo buss sõidutab kolme valla noortevolikogu noored Luunjasse koostööseminarile

6. ja 7. veebruaril kohtuvad Luunja noortekeskuse ruumides Luunja, Puhja ja Rannu valla noored, et üheskoos jagada kogemusi ning arutleda noortevolikogude teemal. Tegemist on Luunja noorte poolt kokku kutsutud koostööseminar-talvelaagriga, mille tulemusena soovivad noored olla pädevamad valla noorte esindajad.

MTÜ Noored Toredate Mõtetega projekti “Tartumaa elanike elukestev mobiilsus – Tartumaa VEEMO” raames alustasid Luunja noored möödunud aasta novembrist oma vallas noortevolikogu taasloomisega. Noorsootöötaja toel on iganädalastest kohtumistest välja arenenud aktiivgrupp, keda peagi võib ametlikult Luunja noortevolikoguks nimetada.

Koostööseminari idee tekkis noortel soovist laiendada oma teadmisi ning kogemusi just õppides teistelt Tartumaa valdade noortevolikogudelt. Kahe päeva jooksul koolitatakse end avaliku esinemise teemal, arutatakse ja arutletakse noortevolikogude tegemiste ja tulevikuplaanide üle. Kohtumisele oodatakse Rannu valla noortevolikogu ning Puhja noortekeskuse aktiivgrupi noori.

Koostööseminar saab teoks tänu Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele ja MTÜ-le Noored Toredate Mõtetega, kes sõidutab noored kohale oma uuendusliku Mobiilse Noorsootöö bussiga. MoNo buss ja Luunja noortevolikogu taasloomise toetamine on osa projektist “Tartumaa VEEMO”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mariliis Maremäe

Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Jaan Viska,

Vängla külavanem, Vigala vald

“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.

Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.

Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes. Loe edasi: Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Otepääl on avatud avalik mootorkelgurada

Otepää avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku mootorsaanirajaga.

Vaatamata heitlikele ilmaoludele on Otepääl nüüdseks veekogud kindlalt kaanetatud ning külma ja lund on sedavõrd palju, et eesolevast nädalavahetusest alates on Otepää avalik mootorkelgurada kõigile mootorsaanituristidele avatud. Avalik mootorkelgurada on 16 km pikk ning ühendab Otepääd ja Kuutsemäed juba alates 1994. aastast.

Tähistatud mootorkelgurajal toimub liiklemine sõitjate omal vastutusel ning rada on ette nähtud liiklemiseks vaid mootorkelkudega. Raja kasutuseks peab juht omama mootorsõiduki juhtimise õigust ning olema kaine. Järelevalvet mootorkelkude liikluse üle teostab politsei.

Otepääd külastavatel mootorsaanisõitjatel on võimalus toetada mootorkelguradade hooldust ning arendust, lunastades spetsiaalse kleebise Kuutsemäe kelgukeskusest.

Lisaks avalikule mootorsaanirajale pakuvad saanisõiduks lisavõimalusi nii Otepääl kui ka Kuutsemäel asuvad safarikeskused.

Täpsem info www.kelgukeskus.ee ja www.paap.ee

Seminar “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal”

Seminar teemal “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal” toimub Viinistu kunstimuuseumis 13. veebruaril kell 12.

Päevakava:
11:45 Tervituskohv
12:00 Kalavarude uuringud Lahemaa vetes (Lauri Saks, TÜ Eesti Mereinstituut)
12:30 Räime ja lõhekvoodid ning püügivahendite piirarvud (Liivika Näks, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
12:50 Kutseline kalapüük ja väljapüük Soome lahes (Gunnar Lambing, Põllumajandusministeerium)
13:15 Kohvipaus
13:30 Harrastuspüügi ja turismi potentsiaal Lahemaal (Jarko Jaadla, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
13:50 Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas (Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut)
14:30 Vabatahtlik merepääste – kellele ja kuidas? (Haivo Laulik, Käsmu Vabatahtlik Merepääste)

Info ja üritusele registreerimine: Krista.Kingumets@keskkonnaamet.ee või tel 5562 4391.

Seminari korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Otepääd väisas Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato

3. veebruaril külastasid Otepääd Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato ja saatkonna kultuuriassistent Marion Karro.

Kultuuriatašee kohtus Otepää vallavalitsuses Otepää vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali ja vallavanema Kalev Lauliga, kes andsid talle Otepääst ülevaate. Edasi suunduti juba Pühajärve Põhikooli ja Otepää Gümnaasiumi, kus Takashi Ato kohtus kooliperega ja tutvustas õpilastele Jaapani kultuuri ja sealseid kombeid. Eriti suurt elevust tekitas õpilastes video, mis rääkis Jaapani kooliõpilaste elust. Hiljem tutvustasid koolide direktorid kultuuriatašeele koolimaja.

Külaskäigule koolidesse järgnes küllakutse Otepää valla koolide õpilastele külastada Jaapani saatkonda märtsikuus, mille mõlemad koolid ka vastu võtsid.

Hiljem tutvusid külalised Otepää Talispordimuuseumiga, Tehvandi Spordikeskuse, Väikese Munamäe suusakeskuse, Eesti Lipu toa ja Otepää kirikuga.

Loe edasi: Otepääd väisas Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato

Vanemuine kutsub osalema konkursil „Nägin teatrit“

Juba seitsmendat korda toimuvale konkursile “Nägin teatrit” on oodatud kõikvõimalikes erinevates tehnikates teostatud pildid. Osaleda võivad igas vanuses lapsed. Selleaastane keskne teema on “Heli ja valguse mäng”.

Kõik tööd pannakse vaatamiseks välja Vanemuise suure maja ülemise fuajeesse. Parimad autoreid autasustatakse teatrimeenetega ning tööde autorid on palutud koos juhendajaga näituse pidulikule avamisele.

Tööd palume tuua või saata aadressil Vanemuise 6, 51003 Tartu (Vanemuise teatri suur maja), esitamise tähtaeg on 1. märts 2015.

Kõikidele töödele palume kindlasti lisada autori ning juhendaja nimi ja kontaktandmed (telefoni nr, e-posti aadress).

Küsimuste korral kirjutage meile aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Rõuges toimuvad looduslike väljakute Eesti meistrivõistlused jäähokis

Eesti meistrivõistlused jäähokis looduslikele väljakutele

Laupäeval, 7. veebruaril Rõuge jääväljakul algusega kell 11.30 alagrupimängud.
Osalevad Rõuge, Saku, Äksi ja Viljandi hokimeeskonnad.

Pühapäeval, 8. veebruaril algusega kell 11.30 poolfinaalmängud, III koha mäng ja finaal.

Kohapeal toitlustus. Ootame kõiki kaasa elama!

Seoses võistlustega on jääväljak laupäeval ja pühapäeval tavauisutajatele suletud, vabandame!

Lisaks: kuna ilmaolud on muutlikud, soovitame jälgida Rõuge valla Facebooki lehte, kuhu postitame jääväljaku kohta kõige värskemat infot!

Naerata Ometi aitab kahte töövõimetuspensionäri

MTÜ Naerata Ometi aitab kahel töövõimetuspensionäril – 49-aastasel Pillel ja 69-aastasel abikaasal Peetril vannitoa korrastustööde tegemist.

Pille ja Peetri koduks on Tallinnas kesklinna piirkonnas asuv 35,2 m2 suurune 2-toaline korter. Nende kodu on ajahambast puretud ning erivajadustest tingitult ja oskamatuse tõttu väga halvas seisukorras.

Suurimaks mureks on vannituba. Hetkel ei ole nende korteris sooja vett, selle saamiseks keedetakse vett. Pesemine toimub köögis, erinevaid anumeid kasutades, sest vannitoas on äravooluga probleem. Pesu pesevad nad käsitsi, suuremate esemete pesemisel abistab neid peretuttav.

“Kuna proua Pille on 80% töövõimetu ning terviseprobleeme valmistab astma ning ebamugavust uriinipidamatus ja tema abikaasa Peeter on 69-aastane ning alates 1963. aastast 100% töövõimetu, siis otsustasime koostöös Mumm MTÜ-ga antud olukorras õla alla panna ning teostada vannitoas vajalikud remonditööd,” selgitab projektijuht Heiki Lutschan.

Kõikidel headel kodanikel on ka projektile võimalik omalt poolt õlg alla panna, toetades projekti rahaliselt või ehitusmaterjalide näol.
Vaata lähemalt!

Tudeng, tule Küberolümpiale!

14. veebruaril 2015 toimub Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tudengitele suunatud lahinguõppus virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Võistlusele registreerimine on avatud kuni 7. veebruarini Küberolümpia kodulehel.

Küberolümpia on küberkaitse alane võistlus, mis on suunatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengitele, mille käigus võistlejad panevad proovile oma oskused infosüsteemide kaitse valdkonnas. Võistluse töökeel on inglise keel. Võistluse eesmärk on suurendada küberkaitse oskuseid ja teadmisi tudengite hulgas ning suurendada huvi valdkonna vastu.

Selle aasta teema on e-teenuste turvalisus. Võistleja peab kaitsma oma süsteemi ja leidma turvaauke sama organisatsiooni teistest süsteemidest, esindatud on nii kaitse, kui ka turvatestimise elemendid.

Loe edasi: Tudeng, tule Küberolümpiale!

Tallinnas arutletakse biomajanduse kasvuvõimaluste üle

Eesti saaks oma bioressurssi praegusest oluliselt tulusamalt majandada, kui põllumajandusele, metsandusele, kalandusele, toidu-, kiu- ja paberitööstusele terviklikumalt läheneda. Täna toimub TTÜ energeetikamajas avaseminar Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks.

“Tõhus biomajandus võiks olla üks Eesti uue majanduskasvu allikas. Praegu on põllumajandus, metsandus, kalandus, toidu-, kiu-, paberi-, keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstused suhteliselt eraldatud valdkonnad. Kui suudame need valdkonnad koos paremini toimima panna, saaksime keskenduda kõrgemat lisaväärtust andvatele toodangule. Praegu on see potentsiaal suuresti kasutamata,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Minister tõi näiteks Soome, kus biomajanduse valdkonna arendamise abil plaanitakse järgmise kümne aasta jooksul luua ligi 100 000 uut töökohta. “Biomajanduse võimalik panus ja mõju Eesti majandusele selgub strateegia koostamise eeltöö käigus,” lisas Padar.

Täna, 4. veebruaril toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks avaseminar, kus osaleb üle 150 eksperdi ja huvilise erinevatest biomajandust hõlmavatest valdkondadest. Seminaril täpsustatakse võimalikud biomajanduse strateegia valdkonnad ja luuakse vastavad töögrupid. Biomajanduse strateegia koostamist valmistab ette Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Arengufondiga.

Avaseminari päevakava leiab http://www.agri.ee/et/biomajanduse-strateegia-avaseminar-4-veebruar-2015

Eesti skulptorid vallutavad Norras 21meetrist lumeseina

Norras 5.-8. veebruarini 10. juubelit tähistava ainulaadse Jäämuusika festivali skulptorite tiim tuleb taas Eestist. Tänavu ootab meie kunstnikke ees 21 meetri laiuse ja 4 meetri kõrguse seina skulpturaalne lahendamine.

Juba teist aastat aitavad linnas festivalimeeleolu luua eesti skulptorid Elo Liiv, Marje Mee ja skulptuuritudeng Mari Hiiemäe ning vabatahtliku abilisena Tanel Jaanimäe. Kutse tulla Geilosse festivali lavamiljööd kujundama esitas sündmuse korraldusmeeskond, sest eestlaste 2014. aasta töö “Helide allee” pälvis kiidusõnu nii Geilo linnakülalistelt kui ka meedias üle maailma.

Rahvusvahelise jäämuusika festivali algataja on mainekas impromuusik ja löökpillimängija Terje Isungset, kelle kodulinna Geilosse kogunevad igal aastal jaanuari lõpus-veebruari alguses täiskuu perioodil muusikud ja huvilised üle maailma, et ehitada koos jääst pillid ja anda kolmel õhtul kontserte. Tänavu on kaugeim külaline muusik Mamadou Diabate Burkina Fasost.

Oslo ja Bergeni vahel asuv idülliline suusakuurort Geilo on võõrustanud jääfestivali raames aastate jooksul muusikuid pea igalt kontinendilt, samuti filmigruppe ja ajakirjanikke üle maailma. Külalisi võlub teadmine, et iga hetk sellel festivalil on kordumatu. Muusikuid köidab võimalus improviseerida vaid nende jaoks kohalikust jääst voolitud pillidel.

Tänavune programm on igati esinduslik, sest laval improviseerivad Põhjamaade impromuusika eliiti kuuluvad norrakad Arve Henriksen, Lena Nymark, Trio Mediaeval, Jan Bang ja Helge Norbakken ning kontrabassist Anders Jormin Rootsist. Enamus kontserte toimub linna südames laval, mille välsifassaadi kujundavad Eesti kunstnikud. Traditsiooniliseks laupäeva kesköiseks täiskuu-kontserdiks sõidetakse kõrgele mäkke, kuhu on selleks ehitatud spetsiaalne lava.

Festival on tähelepanuväärne sellegi poolest, et meeskonda kuuluvad inimesed üle maailma ning kogu töö toimub vabatahtlikkuse alusel. Tänavust festivali korraldavad vabatahtlikud USAst, Suurbritanniast, Norrast, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Eestist.

Eestlaste koostöö Terje Isungsetiga algas Tallinnas Euroopa kultuuripealinna aasta raames toona üheks edukamaks eksperimentaalseks improprojektiks hinnatud “Klaasimaailmaga”, kus osalesid Eesti klaasikunstnikud. Ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine muusika loomisel on Isungseti jaoks väga loomulik. Nii köidab teda ka looduslik jää, mis sunnib materjali eluaja järgi tegutsema – instrumendid lubavad tekitada helisid vaid lühikesel perioodil kuni sulamiseni.

Kunstnik Elo Liiv on mitmekülgne skulptor ja pedagoog, kes on õppinud ka Rootsis, Hispaanias ja Soomes ning töötanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna dotsendina. Liiv on ka üks Tallinna Valgusbiennaali eestvedajaid. Tartu Kõrgema Kunstikooli 4. kursuse skulptuuritudeng Mari Hiiemäe on jää ja lumeskulptuure teinud nii Eestis kui ka Kanadas. Skulptor Marje Mee töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Soomes ja Inglismaal, samuti on ta osalenud erinevatel konkurssidel ja Tallinna lumelinna ehitamisel Eesti Kunstiakadeemia grupis.

Eesti kunstnike teost esitletakse ametlikult reedel 6. veebruaril Geilo keskuses.

Viinast võib saada esimene Eesti geograafilise tähisega toode

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega edastab Euroopa Komisjonile geograafilise tähise Estonian Vodka registreerimise taotluse. Kui taotlus saab heakskiidu, saab Eesti endale esimese geograafilise tähisega toote.

“Geograafiline tähis aitab ettevõtetel tõsta konkurentsivõimet, väärtustades Eesti viina kvaliteeti ning andes tarbijale paremat teavet valmistamise tehnoloogia, omaduste ja eripära kohta,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Esimese geograafilise tähise registreerimine oleks tähtis samm kogu Eesti toiduainesektorile ja hea võimalus põllumajandustootjatele oma toodangule lisandväärtust anda.”

Estonian Vodka on geograafiline tähis (GT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainet ning Eesti päritolu veest valmistatud etüülalkoholi. GT Estonian Vodka registreerimisega tohib vastavat sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõuetele. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” jne.

2013. aasta jaanuaris esitas Põllumajandusministeeriumile taotluse tähise registreerimiseks ELi tasandil Estonian Spirit OÜ, kuid taotlust sel kujul ei rahuldatud. Uus taotlus esitati 2014. aasta märtsis koos Remedia AS-ga. Estonian Vodka GT registreerimisele on toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja tänavu rukkiaastat tähistav Eesti Rukki Selts.

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.