Seekordses saates:
* Kodukohakampaania kokkuvõtted ja kingituste loosimine uute ning põliselanike vahel.
Loosi läheb muu hulgas ka LG 3D teler, tahvelarvuti iPad ja palju muud.
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
* Intervjuu hiljuti valda kolinud noore perega
* ja palju muud!
Eelmisel aastal lisandus Eestisse 20 uut mahetöötlejat, kellest ligi pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.
Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise.
Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus mullu aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.
“Praeguseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,” ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. “On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus: Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. ”
“Täpselt aasta tagasi koduköögis alustatud Ampstükid said esimese tegevusaastaga hea hoo sisse,” ütles Margit Kimmel OÜst Amoor, kes valmistab ilma suhkrut lisamata tervislikke puuvilja- ja marjabatoone. “Õnnestumine oli ka disaineri väljatöötatud professionaalne ja silmatorkavalt värviline pakend. Kohe aasta alguses lisanduvad ka uued sordid, loodame laiema sortimendi abil jõuda ka paljudesse suurematesse müügikanalitesse.”
Kaupmeeste mullused prognoosid näitasid maheturu märkimisväärset kasvu. Kümnekonna turustaja väike küsitlus näitas, et müügikäibed kasvasid mullu 10-60%.
“Meie poe mahetoidu müük suureneb kiires tempos isegi vaatamata sellele, et mahetoidu ostuvõimalusi tuleb iga aastaga juurde,” ütles ligi 13 aastat tegutsenud ökopoe Ökosahver juhataja Siiri Talumaa. “Müüme ligi 3000 ökotoodet, seega on tarbijatel ainuüksi meie poes juba väga lai valik. Juurde tuleb nii püsikliente kui ka selliseid ostjad, kes ostavad vaid kindlaid tooteid. Kõige kiiremini suureneb kodu- ja välismaiste köögi- ja puuviljade ning laktoosi- ja gluteenivabade toodete müük.”
“Inimesed pööravad oma tervisele järjest rohkem tähelepanu ja toitumist peetakse selle oluliseks mõjutajaks,” ütles Kuressaares asuva mahe- ja kohalike toodete kaupluse Saarte Sahver juhataja Lii Kirves . “Saarte Sahvris on sel aastal mahetoidu ostmine päris palju suurenenud: rohkelt on tekkinud uusi püsikliente, mis tähendab, et mahetoitu ostavad järjest rohkem lisaks turistidele just kohalikud Saaremaa inimesed. Lisaks noortele peredele suurenebki just nende klientide osa, kes valivad mahetoidu ja -kodukeemia tervislikel põhjustel. Kaubavalikusse ootavad meie kliendid väga lisaks piimale muude saaremaiste mahepiimatoodete turule tulekut – näiteks või, jogurt ja kohupiim.”
Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.Omaseiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.
Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahteri Hüüru Veski õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis 10 aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana Vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 7990 914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee
Eelmise aasta lõpuga sai läbi LEADERi programmi toetusteperiood aastatel 2007-2013. LEADERi programmi Eestis rakendamise esimese perioodi jooksul tuli Võrumaa Partnerluskogu kaudu Võrumaa kümnesse valda toetusi ja investeeringuid üle kolme miljoni euro.
“Võrumaa jaoks on see periood olnud väga positiivne,” ütles Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott (fotol). “Meil on valdavas osas kõik projektid ellu viidud.”
“Mille nimel on tööd tehtud, see on ka saavutatud,” lisas partnerluskogu juhatuse esimees Jarek Jõela.
Võrumaa kümnest vallast (Misso ja Meremäe vallad kui seto vallad kuuluvad Piiriveere Liidri alla) esitati Võrumaa Partnerluskogule aastatel 2009-2014 kokku 495 projekti, neist said hindamiskomisjoni ettepanekul rahastatud 289 projekti. Raha jagati kolme meetme kaudu: küla- ja kultuuri meede, ettevõtluse meede ja noorte meede. Neist kaks esimest meedet jagunesid omakorda kaheks alameetmeks.
Kuue aasta jooksul jõudis Võrumaa Partnerluskogu kaudu väikeettevõtetele ja MTÜdele üle 3 miljoni euro. Pool sellest rahast on läinud just väikeettevõtjatele ning selle tulemusel on kohalikud elanikud loonud endale ise töökohti.
Külakogukondade arendamise meetme kaudu jõudis Võrumaale üle 888 000 euro, kohaliku kultuuripärandi säilitamise meetme kaudu üle 341 000 euro, ettevõtluskeskkonna arendamiseks üle 732 000 euro, väiketootmisettevõtete arendamiseks üle 727 000 euro ja noorte tegevuse edendamiseks üle 403 000 euro.
2015. aasta mess “Maale elama” toimub 11. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis. Seekord on fookuses teema “Maale ettevõtjaks”. Sellega annavad kogukonnad märku, et ootavad maale inimesi, kes aitavad oma ideede ja pealehakkamisega muuta maapiirkondi ettevõtlikumaks.
Tänavuse messi uuenduseks on nõustamisala, kus ettevõtluskonsultandid annavad tagasisidet külastajate äriideedele ning nõustavad rahastamise küsimustes. “Maale elama” kodulehelt võib praegu leida üle 80 idee, mida maal ettevõtjana teha. http://www.maale-elama.ee/ettevotluse-voimalused.
Kogukondadele, kes uusi elanikke ootavad, on ettevalmistamisel abiks “Maale elama” infopäevad, mis toimuvad:
28. jaanuaril
10.00-12.00 Tallinnas tehnikaülikooli auditooriumis SOC-311 Ehitajate tee 5.
14.00-16.00 Pärnus linnavalitsuse I korruse saalis Suur-Sepa tn 16.
30. jaanuaril
10.00-12.00 Tartus keskkonnahariduse keskuse saalis Lille tn 10.
14.00-16.00 Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis Lai tn 33.
Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise kohta, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kahe aasta jooksul on algatuse abil linnast maale kolinud 69 peret.
Lisainfo: Ivika Nõgel, korraldusmeeskonna juht, MTÜ Partnerlus
tel 5115 914, ivika@vaa.ee
Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.
Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut. “Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.
Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.
Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.
Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva ningaasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.
Aasta alguses jõudis lõpule üks Eesti kõigi aegade mahukamaid eraalgatuslikke heategevusprojekte, mille käigus kinkis AS Wendre kolme aasta jooksul igale Eestis sündinud lapsele teki ja padja – kokku 42010 magamiskomplekti.
Projektile panid õla alla ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Ämmaemandate Ühing ning kullerfirma DPD, kes aitasid pakid kohale toimetada. Heategevusprojekti investeeringu kogumaht oli 500 000 eurot.
Täna ASi Wendre Pärnu peakontoris toimunud heategevusprojekti tänuüritusel osalesid sotsiaalminister Urmas Kruuse, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu haigla juht Urmas Sule, Wendre ASi nõukogu esimees Peter Hunt jpt.
“Iga heategevuslik eraalgatus, eriti aga Eesti lastele suunatud, aitab muuta kogu meie ühiskonda hoolivamaks ja soojemaks,” sõnas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Wendre algatatud heategevusprojekt on suurepärane näide ja eeskuju paljudele, et iga ettevõte saab oma riiki panustada lisaks maksudele ka millegi väga õilsaga.” Loe edasi: Wendre kinkis Eesti vastsündinutele 42010 tekki ja patja
SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.
Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.
Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.
MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!“
Fotomeenutus eelmise aasta Eesti väljapanekust. Foto: Rene Suurkaev
Eesti osaleb 16.-25. jaanuarini Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche 2015 (Rahvusvaheline Roheline Nädal ), kus tutvustab oma toidutootjate parimat toodangut. Tänavu on messi partnerriik Läti.
“Eesti tutvustab Saksamaa tarbijatele järjekorras juba 22. korda meil toodetud parimaid maitseid,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar , kes osaleb homme algava Grüne Woche raames toimuval globaalfoorumil ja põllumajandusministrite tippkohtumisel. “Kuna Berliini sõidavad iga aasta jaanuaris kokku toidu- ja põllumajandussektori võtmeisikud üle maailma, siis saame Eestit ja meie toiduainetööstuse saavutusi tutvustada väga suurele publikule.”
Eesti 120-ruutmeetrist väljapanekut korraldab ka tänavu Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Nii stendi kujunduses kui pakutavas menüüs on peamine rõhk Eesti puhtast loodusest pärit metsaandidel ja ulukilihal. “Esindatud on Eesti paremad maitsed ja paljud tuntud toidutooted. Väljapaneku koostamisel on arvestatud Saksa tarbijate maitseeelistuste ning ootustega naturaalse ja huvitava toidu vastu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Loe edasi: Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid
2015. aasta parlamendivalimiste eel asuvad taas tööle hea valimistava valvurid, kes juhivad avalikkuse tähelepanu tava rikkumistele. See aitab valijal teha vahet alatute võtete ja ausa kampaania vahel ning annab kandidaatidele märku, et oodatud on sisukad ja eetilised kampaaniad.
2009. aastal Vabaühenduste liidu EMSL koostatud ja erakondade allkirjastatud hea valimistava kutsub esinduskogudesse kandideerijaid viima läbi sisukaid, eetilisi ja valijaga konstruktiivset dialoogi pidavaid valimiskampaaniaid. Hea valimistava rikkumistest teavitavad valimiste ajal hea valimistava valvurid.
Vabatahtlike valimiste valvuritena löövad kaasa eksperdid erinevatest valdkondadest. Sel aastal on valvuriteks Toomas Mattson (Riigikontroll), Anna Karolin (Eesti Väitlusselts), Alari Rammo (EMSL), Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa, politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Marianna Drozdova ning näitleja Henrik Kalmet. Vabaühenduste liidu poolt koordineerib valvamistööd Andrei Liimets. Loe edasi: Hea valimistava valvurid alustavad tööd
Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.
Sooviga, et Eestis jätkuks asjatundlikke juhendajaid Virust Võruni alustas Rahvakultuuri keskuses neljapäeval, 15. jaanuaril taas uus 2-aastane rahvatantsujuhtide kool. Rahvakultuuri keskuse eestvedajad näevad, et üha enam inimesi tahab tegeleda rahvatantsuga ja et rahval on tantsukihk varvastes. See on pikaajaliste traditsioonidega koolitus, kus omandatakse teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal.
Rahvatantsutark Mait Agu on öelnud: “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.” Seekord soovib rahvatantsujuhiks õppida 32 noort aktiivset inimest Eestimaa eri piirkondadest. Rahvatantsujuhtide kooli tegevuse kaugem eesmärk on järjepidevus – et kestaks austus ja armastus eesti tantsu vastu.
Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.
Vähiravifond “Kingitud elu” külastas novembris, detsembris ja jaanuaris kolme Eesti suurhaiglat eesmärgiga tutvustada onkoloogidele ja õdedele fondi võimalusi patsientidele kasulik olla – kuidas aidata inimeste elupäevi pikendada ning fondist vähiravi toetuseks abi taotleda.
“Eestis on hinnanguliselt kümneid või isegi sadu vähihaiged, keda haigekassa ei saa oma vahenditest aidata ning kes ei suuda hädavajaliku ravi eest ise tasuda,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Meie fond on aidanud juba kümmet inimest, kuid saame aidata veelgi rohkem.”
“Nende külaskäikudega aitasime fondi võimalusi asjaosalistele paremini teadvustada ja vastasime ka kõikidele küsimustele – rõõm oli näha arstide elavat huvi fondi vastu ning,” rääkis Toivo Tänavsuu. “Innustasime arste oma patsientidele toetust taotlema. Me saame ja tahame võimalikult paljusid inimesi aidata, sest inimestel on, mille nimel elada!”
“Vähiravifond “Kingitud elu” on fondi loojate poolt tänuväärne ettevõtmine, sest kaasaegses vähiravis on patsientide vajadused alati suuremad kui riigi võimalused,” sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere. “Vaatamata riigipoolsele rahastamisele vajavad lisaraha nii vähiennetus, aktiivravi kui ka vähihaigete toetus- ja taastusravi. Soovin omalt poolt uuele fondile edu ja kordaminekuid ning tema nõukogu liikmetele õiglast meelt fondi raha objektiivsel kasutamisel.”
25. novembril tutvustati fondi Tartu Ülikool Kliinikumis, 9. detsembril Ida-Tallinna Keskhaiglas ning 8. jaanuaril Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Laupäeval, 17. jaanuaril kell 19 toimub Taagepera lossis Luuska Lauluühingu kontsert “Küll on armastuses kriukaid”. Kavas on Eesti rahvalikud pulma- ja armastuslaulud (Veljo Tormis, Mart Saar jt). Dirigent on Jaanika Kilgi. Kontsert on tasuta. Luuska Lauluühingu segakoor on asutatud 2010. aastal Tartus.
Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis
Tänavu toimub rahvusvaheline sõjalis-sportlik Admiral Pitka luurevõistlus Võrumaal. Võistlusrada läbib kuut Võrumaa omavalitsust ning selle pikkus on umbes 130 kilomeetrit. Võistluse baaslaager hakkab paiknema Rõuge vallas Nursipalus.
Luurevõistlusel osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes peavad trassil lahendama sõduriülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, seejuures liikuma märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.
Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis arutasid eile admiral Pitka luurevõistluse korraldamise üksikasju. Kõivu hinnangul on luurevõistlus Võrumaa jaoks auasi ning ta on kindel, et kaitseliitlased tulevad selle korraldamisega suurepäraselt toime.
Pindise sõnul vajab võistlus õnnestumiseks head Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaarameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maanteeameti toetust ja koostööd. Maavanem lubas selles osas igati kaasa aidata, et võistluse korraldus saaks ladus olla.
Admiral Pitka luurevõistluse eesmärk on erineda teistest Euroopas ja maailmas toimuvatest militaarvõistlustest raskusastme poolest. Seda iseloomustab pikk võistlustrass raskestiläbitaval maastikul, mis tuleb võistlejail läbida varjatult pideva vastutegevuse stressitekitavates tingimustes.
Mullu toimus võistlus Harjumaal ja selle võitis J. Kuperjanovi jalaväepataljon, tänavune võistlus toimub 4.-8. augustini Võrumaa metsades.
Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit ootavad 1. veebruariks 2015 taotlusi maakonna teenetemärkidele.
Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.
Põlvamaa Teenetemärgiga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.
Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.
Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt.
Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.
Eelmisel aastal autasustati Põlvamaa vapimärgiga Ülle Podekrati ning Põlvamaa teenetemärgi pälvisid Kaja Leppoja, Mihkel Peedimaa ja Anne Vasarik.
Jaanuarist märtsini toimuvad Rõuge valla erinevates paikades taas vestlustunnid kolme huvitava ja inspireeriva inimesega.
Esimene kohtumine toimub juba 11. jaanuaril, pühapäeval, kell 13.30 Nursi külakeskuses. Majandusteadlane, endine õppejõud ja lektor Andres Arrak tuleb meiega mõtisklema selle üle, et ka ääremaal on võimalik edukalt ellu jääda ning hästi või vähemalt rahuldavalt toime tulla.
Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda.
Järgmised kohtumised leiavad aset veebruaris, kui Rõugesse tuleb külla Raul Olle ning märtsis, kui Viitina külakeskusesse on oodata Aivar Hallerit.
Korraldab MTÜ Revolutsioon, toetavad Rõuge vald ja Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.
Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.
“Memory 2015” muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.
Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.
Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.
Fotol: Virumaa Rahvaülikooli õpilased ja õpetajad kooli ees. Allikas: SA Virumaa Muuseumid
Käesoleva aasta augustis saab Kunda mõisas lavaküpseks spetsiaalselt Virumaa Rahvaülikooli juubeliks kirjutatud lavastus “Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu”. Kuna etenduse osaliste hulk on päris suur ning koosneb peamiselt vabatahtlikest harrastajatest, koguvad Virumaa Rahvaülikooli Selts ja Ranna-Viru Rahvateater täiendust oma kostüümilaole.
Eriti oodatud on erinevad ennesõjaaegsed või neile sarnased riietusesemed ja ajastutruud aksessuaarid. Neid võib pakkuda ka laenuks.
Meeste…
… vestid (soovitavalt ülikonnavestid);
… kõrge värvliga ülikonnapüksid (vanaisade tüüpi);
Viruma Rahvaülikooli Seltsi juhatuse esimehe, Kaido Veski sõnul on proovisaalis olev näitemäng olemuselt ajalooline fiktsioon, nukra alatooni, kuid rõõmsa pealispinnaga vabaõhulavastus, mis kõneleb aastatel 1925-1940 Kunda mõisas tegutsenud esimesest nn maa-tüüpi rahvaülikoolist.
“Selle tegelased on enamuses küll reaalselt eksisteerinud, kuid tegevus kätkeb endas nö näitemängu näitemängus – ülevaadet kooli tegevusest, tolle aja inimeste omavahelisi suhteid, ajaloolist aktsenti ning ääretult kaunist armastuslugu,” lisas Veski.
Etenduse lavastajaks on Tiit Alte, peaosalisteks Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja Tauno Küngas. Lisaks löövad lavastuses kaasa harrastusnäitlejad üle terve Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja laulukoorid Virumaalt. Etendust mängitakse neljal korral, ajavahemikul 5.-8. augustini Kunda mõisas.
Ühendust saab seltsiga aadressil selts@selts.ee või telefonitsi numbril +372 5656 7467. Kindlasti tasub silma peal hoida ka seltsi veebilehel aadressil www.selts.ee.
Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi EK:Labori võitjaid ootavad mainekad välisfestivalid. 2015. aasta programmi kandideerimise konkurss kestab 1. veebruarini.
EK:Labor on Eesti Kontserdi publiku- ja haridusprogramm, kuhu oodatakse osalema kuni 30aastaseid muusikasündmuste korraldajaid. Selle eesmärk on Eesti noorte kultuurikorraldajate arendamine ja neile uute tegutsemisvõimaluste loomine, samuti uue publiku kaasamine.
Žürii hindab just rahvusvahelise potentsiaaliga ideid ning produktsioonigruppide võimekust ideid vääriliselt ellu viia – auhinnana tuleb noortel korraldada oma produktsioon suure välisfestivali programmi osana võrdselt kogenud professionaalidega.
“Oleme lähedal kokkuleppele mitme kõrgetasemelise festivaliga programmis osalemiseks, sealhulgas New Yorgis ja Brüsselis,” kinnitab programmi produtsent Madis Kolk. Noorte projektid võivad jõuda ka teiste suurlinnade välisfestivalidele, mida otsustavad välisfestivalide korraldajad, kes kuuluvad ka EK:Labori žüriisse ning mentorite ringi.
Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub perioodil 2015-2017. Konkursile valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi, kelle ülesandeks on ette valmistada põnev ja uudse lähenemisega muusikaprojekt või erinevaid kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt.
Programmis osalevatele gruppidele luuakse võimalus ideed arendada koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega, põhiliselt festivalijuhtidega nii Euroopast kui ka USAst. Iga aasta tulemused pannakse publiku ees proovile sügisel, auhindade hulgas on kontaktide sõlmimise ja esinemisreise. Kolme aasta võitjad osalevad konkursi finaalis, kus peaauhinnaks on osalemine maailmamainega välisfestivalil.
Eelmise aasta peapreemia noppis ansambel Miinus Seitse. Foto: Riho Semm
500 kohaline statsionaarse helitehnika ja valgustusega kontsertsaal ehk Mooste Folgikoda on kevadel 24.-25. aprillil valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.
Seekord asub 25. aprilli õhtusel kontserdil võistlustulle 18 muusikalist kollektiivi. Kohal on eelmisel aastal festivali peapreemia võitnud ansambel “Miinus seitse” Tallinnast, Publiku lemmiks 2012 ja Noortepreemia 2013 võitnud ansambel “Wigla” Tallinnast, laste ja noortesõbraliku Põlva linna preemia 2009 võitnud ja patrooni Ingrid Rüütli ja žürii tunnustust pälvinud noorte ansambel Singelus Tartust. Eelmisel aastal tunnustust pälvinud ansamblid KoKoKo ja Ars Apta ning juba aastaid Mooste folgil osalenud ansambel VEA .
Uuteks tulijateks on seekord muusikalised kooslused Sõmer, Tabas & Varblane, Kavilda Kunztnikud ja Nõo Muusikakooli viiulivirtuoosid Tartumaalt, Janne Suits ja Kristi Kool ning HarlEtno@J.S.Viljandimaalt. Aile Alveus ja Antzud Tallinnast. Järvamaad esindab ansambel Arhailised Mehed ning Harjumaad ansambel RannabRe. Üksinda astub seekord võistlustulle Maarja Nuut ning rahvusvahelist seltskonda esindavad Les Wilson ja Evelyn Kanepi Inglismaalt ning Rootsi-Eesti ansambel Folk & Rockare.
Kuna 2015. aasta on muusika aasta ning muusikal on väga suur väärtus ka meie mälestuste hoidjana, siis on ka Mooste folk sel aastal pilgu kohalike juurte juurde suunanud. Kevadise festivali muusikakonkursi kohustuslikuks looks on Moostest pärit lauliku Alice Porossoni lauldud “Üts noor ja illos tütarlats”. Teise loona esitavad võistluskontserdi osalised vabalt valitud rahvamuusika interpreteeringu.
XVI Moisekatsi Elohelü rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, luues sideme vana ja uue vahel ning unustamata sealjuures oma juuri.
Lõplik rahulepingu alusel sõlmitud riigipiiri kulgemine Eesti ja Venemaa vahel. Allikas: Vikipeedia
Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ on Kanepi vallamajas 5. jaanuarist – 27.veebruarini 2015.
Veebruarikuus täitub 95 aastat päevast, mil allkirjastati Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks.
”Näitus, annab dokumentide ja fotode vahendusel ülevaate nii rahulepingu sõlmimisest kui selle sätete ellurakendamisest. Näituse koostasid riigiarhiivi arhivaar Eeri Kessel ja publitseerimistalituse peaspetsialist Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.
Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.
2014. aastal kasvas Suure Munamäe külastajate arv 1,3% võrra võrreldes 2013. aastaga. Torni külastas 2014. aastal 34 380 inimest ning see on suurim külastajate arv pärast majanduskriisi algust. Rekordiline külastajate arv pärast torni renoveerimist jäi aastasse 2007, kui torni külastas 55 000 inimest. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgem tipp, 317 meetrit, mis asub Haanja kõrgustiku keskosas. Mäe otsas asuva vaatetorni tipust avaneb imeilus vaade 50 kilomeetri raadiuses. Suure Munamäe vaatetorn on ehitatud 1939. aastal.
Suure Munamäe vaatetorn on talvisel ajal (novembrist märtsini) avatud laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15.
Võru Maavalitsus ootab hiljemalt 29. jaanuariks 2015 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi andmiseks. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· omavalitsuse ametnik
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· külaelu edendaja
Maakonna aunimetusi omistatakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on oma tegevusega Võrumaad tutvustanud või teinud Võrumaa heaks midagi erilist.
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel!
Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.
2015. aasta parlamendivalimiste eel asuvad taas tööle hea valimistava valvurid, kes juhivad avalikkuse tähelepanu tava rikkumistele. See aitab valijal teha vahet alatute võtete ja ausa kampaania vahel ning annab kandidaatidele märku, et oodatud on sisukad ja eetilised kampaaniad.
Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit ootavad 1. veebruariks 2015 taotlusi maakonna teenetemärkidele.
Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi EK:Labori võitjaid ootavad mainekad välisfestivalid. 2015. aasta programmi kandideerimise konkurss kestab 1. veebruarini.
