Täpselt pool tundi enne päikese tõusu, ehk 5.49 saabus astronoomiline kevad. Öise miinustemperatuuri järel püsis õrn jääkirme veel keskpäevalgi varjulises paigas asuval veesilmal.
Fotod: TÄNA VARAHOMMIKUL ALGAS KEVAD
MAA-AMET ALUSTAS MAASTIKU MARKEERIMIST AEROPILDISTAMISEKS
Tänavu kevadel katab Maa-amet 20-25 cm piksli suuruste aerofotodega riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste jooneni. Läänepoolne ala pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne ala juba lehes puudega.
[pullquote]Maa-amet palub markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda.[/pullquote]Sobivate ilmastikutingimuste ja mere veeseisu korral pildistatakse varakevadel lisaks ka ülejäänud Mandri-Eesti ja Saaremaa rannikuala ning Lääne- ja Põhja-Eesti väikesaari.
Samuti pildistatakse varakevadel skeemil näidatud linnu ja asulaid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse 10 cm piksli suurusega.
Seoses aeropildistamisega on Maa-ameti töötajad nimetatud aladel alustanud maastikupunktide markeerimisega, samuti tehakse seda Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare linnades ja nende lähiümbruses. Markeeringud jäävad mõõdistuslendudel pildile ning neid kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.
Loe edasi: MAA-AMET ALUSTAS MAASTIKU MARKEERIMIST AEROPILDISTAMISEKS
GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS
Laupäeval 21. märtsil on 100. sünniaastapäev austatud ja armastatud lauljal ja näitlejal Georg Otsal (1920-1975), kelle isapoolsed juured pärit Sadala kandist. Arvestades seda tähistati märtsi esimesel nädalal nimeka artisti juubelit piduliku kontserdiga Sadala rahvamajas.
Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.
TÖÖTUKASSA TOETUSMEETMED LEIDSID VALITSUSE HEAKSKIIDU
Vabariigi valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks töötukassa kaudu pakutava abimeetmete paketi, samuti hüvitab riik märtsist maini kõikide töövõimetuslehtede esimesed kolm haiguspäeva.
[pullquote]riik hüvitab märtsist maini kõikide töövõimetuslehtede esimesed kolm haiguspäeva[/pullquote]Hüvitise saamiseks peavad raskustes ettevõtted vastama vähemalt kahele kolmest tingimusest: ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.
Loe edasi: TÖÖTUKASSA TOETUSMEETMED LEIDSID VALITSUSE HEAKSKIIDU
RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU
Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.
[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”
KÕRGE OHUGA NAKKUSEID EESTI LÄHIAJALOOST
Praeguse koroonaviiruse leviku kõrval võib meenutada lähiminevikus Eestis vallandunud epideemiaid. Andmed põhinevad Terviseameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud epideemia hädaolukorra riskianalüüsil 2011. aasta märtsist.
Väga kõrge ja kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused alates eelmise sajandi viiekümnendate teisest poolest: aastatel 1956–1959 haigestus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia tõttu 1 421 inimest, kellest 61 nakatunut suri; aastatel 1965–1966 oli leetritesse haigestunuid 42 665 ja surmajuhtusid kolm ning aastail 1981–1982 kujunes haigusjuhtude arvuks 9 485, õnneks ilma surmajuhtudeta.
Alates 1996. aastast ei ole Eestis joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid registreeritud. Varem täheldati soolenakkuseid aastatel 1945–1995 üle 150. Nendest 84 olid shigelloosi, 31 A-viirushepatiidi ning ülejäänud kõhutüüfuse ja paratüüfuse B puhangud. Ulatuslikult vee kaudu levinud haiguspuhangud esinesid 1963. aastal Ahtmes, kus shigelloosi haigestus 1254 inimest ning 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Enamiku selliste haiguspuhangute põhjuseks oli ühisveevärgi veeallikate reostumine.
Gripi A(H1N1) 2009 pandeemia aastatel 2009 ja 2010 põhjustas haigestumist 124 000 juhul, surmasid registreeriti 21 juhul.
HOOLDEKODUD JA HAIGLAD SAAVAD ERIOLUKORRAS ISIKLIKU HINGEHOIDJA
Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali.
„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“
Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.
Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.
KU päevatoimetaja
KUIDAS TULLA TOIME KOROONAVIIRUSEST TINGITUD HIRMU JA ÄREVUSEGA?
Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues episoodis räägime koroonaviirusega seonduvatest psühholoogilistest probleemidest ja kuidas nendega toime tulla. Külas on Regionaalhaigla psühholoogid Kristi Kalvik ja Marko Neeme. Kuula saadet TERVISEPOOLTUND.
Alustuseks küsin, kuidas saab inimene toime tulla ärevusega, mida tekitab pidev ebameeldivate uudiste vool?
Praeguses olukorras on oluline jätkata igapäevaste tegevustega nii palju kui võimalik. Olla füüsiliselt aktiivne, jätkata suhtlemist lähedastega ja leida meeldivaid koduseid toimetusi. Peaasi on mitte end isoleerida ja muremõtetega üksi jääda. Rääkides pidevast infotulvast, mis praeguse pandeemiaga kaasneb, on soovituslik mitte liiga tihti uusi uudiseid otsida. Piisab paarist korrast päevas. On ka soovituslik piirata infoallikaid ja toetuda ühele või kahele usaldusväärsele allikale. On ju teada, et vastuoluline info suurendab ärevust.
Loe edasi: KUIDAS TULLA TOIME KOROONAVIIRUSEST TINGITUD HIRMU JA ÄREVUSEGA?
38. Tartu Maastikumaraton toimub virtuaaljooksuna
Kevadhooaja alguse suurima rahvajooksuna tuntud Tartu Maastikumaratoni erinevatel distantsidel osaleb iga-aastaselt ligikaudu 10 000 spordisõpra. Tänases olukorras, kus spordi- ja massiüritused on keelatud, otsustasid korraldajad, et 38. Tartu Maastikumaraton toimub sel kevadel virtuaaljooksuna.
„Soovime ülimalt keerulistes ning pidevalt muutuvates oludes kutsuda inimesi üles säilitama optimistlikku meelt ja positiivset ellusuhtumist,“ ütleb Tartu Maastikumaratoni võistluste direktor Indrek Kelk. „Regulaarne liikumine ja treening värskes õhus aitavad kriisiolukorda kergemini üle elada, ise terve püsida ja head füüsilist vormi hoida. Virtuaalmaraton motiveerib inimesi spordiharrastusega jätkama ning samas ei ole sellist maratoni läbides vaja karta nakkusohtu suures jooksjate massis, joosta võib ihuüksi oma kodumetsas,“ lisab ta.
Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilise distantsi: 42, 24, 10 või 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid. Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, 1.-17. maini ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Kõiki virtuaaljooksu läbijaid ootab uhke maastikumaratoni medal.
Täpsemad detailid ning virtuaaljooksu juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.
KU päevatoimetaja
LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA
Pärnu linna kriisikomisjon soovitab lapsevanematel, kellel vähegi võimalik, lapsed lasteaiast koju jätta, kõiki Pärnu linna ja osavaldade lasteaedu hoitakse siiski jätkuvalt töös.
[pullquote]Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda.[/pullquote]Täna keskpäevaks oli Pärnu linna ja tema osavaldade lasteaedadesse toodud 174 last. Tavaliselt käib Pärnu ja osavaldade lasteaedades üle 2600 lapse, 10. jaanuari seisuga oli neid 2658.
Kõik lasteaiad on siiski jätkuvalt avatud, ka siis, kui sinna ühtegi last pole toodud. Lasteaedade lahti hoidmine on vajalik selleks, et kõik kriisi likvideerimisega seotud töötajad, aga ka teised, kel pole võimalik last kodus hoida, saaksid lapsed lasteaeda viia.
Koroonaviirusohu tõttu on suletud osa Pärnu Tammsaare, Kesklinna ja Mai lasteaia rühmadest. Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda. Suletud rühmad on ülejäänud lasteaiast eraldatud.
KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS
Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.
[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.
Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.
Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS
PAJUSIS ÕPITI PÄRIMUSTANTSE
6. märtsi õhtul sai Pajusi rahvamajas toimunud Pärimustantsude tantsutoas õppida rahvatantsupedagoog Maia Leipiste juhendamisel tantse erinevate rahvuste kultuuripärandist.
[pullquote]Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.[/pullquote]Pärimustantsude tantsutoa projekti algatas Põltsamaa kultuurikeskus, kus toimuvad tavaliselt ka tantsutunnid. Maia Lepiste otsustas aga minna pärimustantse õpetama ka Pajusi rahvamajja, et selleski piirkonnas inimesed tolle rahvakultuuri osaga tuttavaks saaksid. “Pärimustantsude repertuaar on väga avar. Avavalsiks on õppimisel alati olnud Aleksandra valss. Tantsutoas on võimalik tantsud selgeks saada ka siis, kui neid varem ei osatud. Algul tutvustan samme, harjutame neid veidi, seejärel algab juba tantsimine ansambli esitaud muusika saatel,” rääkis Lepiste. Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.
“Lisaks erinevatele Põltsamaa valla paikadele käiakse tantsimas mujaltki Jõgevamaalt, näiteks Järvamaalt. Leidub neid, kes osalenud igas tantsutunnis,” ütles Lepiste.
MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA
Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.
[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:
„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“
[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.
Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA
EMAKEELEPÄEV ON LIPUPÄEV
Eestlaste emakeelt peetakse meie vilje kandjaks. Keele abil suhtleme, kuid eesti keelde on talletatud ka meile ainuomane vilje- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja väärib tähelepanu ja kaitset.
Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.
Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel ka täna tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.
Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.
Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.
KU päevatoimetaja
TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU
Homme, 7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus täna Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.
[pullquote]head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal „volikogu oma käes hoida“[/pullquote]Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. „Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,“ sõnas volikogu esimees.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.
Loe edasi: TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU
PÄRNU SISEJULGEOLEKU- ÜHISHOONE SARIKAPIDU
Riigi Kinnisvara teatel peeti täna Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist.
[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.
TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA
Reedel, 6. märtsil tähistatakse Tallinnas Jaan Poska 100. surma-aastapäeva. Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.
[pullquote]Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse.[/pullquote]Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega.
„2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Selle lepingu peaarhitekt oli Jaan Poska, kes ei saanud ise kahjuks sõlmitud rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli jälje jätnud ta tervisele ning veidi enam kui kuu pärast rahulepingu sõlmimist lõppes suure riigimehe maine teekond,“ lausus Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. „Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lisas Terik.
Loe edasi: TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA
MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD
Kaks nädalat tagasi oli TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli külaliseks bioloogiaõpetaja haridusega Mercedes Merimaa, kelle ettekanne kandis pealkirja „Väega inimene ja väega toidud”.
Mercedes Merimaa on Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht ehk siis töötab maakonna valdade ühisprojektina valminud Romantilisel Rannateel, mis kulgeb 250 kilomeetrisel rannajoonel Varbla kadakate vahelt kuni Läti piirini. Ta on sisuliselt selle piirkonna arengustrateegija koostaja ja oma bürooga Euroopa rahade jagaja. „Ma ise elan Audru ja Tõstamaa vahepeal ning tegutsen ka sealses kohalikus külaseltsis, kus on tuttavaks saanud selle piirkonna ühisüritusena Võilillefestival. Olenemata poliitilistele muutustele õitseb võilill igal kevadel, õnneks ka vaatamata soojale talvele.”
Merimaa ütles, et on tervise poolt ja seal hulgas toitva toidu, värske õhu ja meeldivate muljete poolt. „Õpi lugema looduse raamatut. Seal on kirjas kõige uuem tarkus. See on sinu võimalus.” Tema sõnul peitub väega toidus nn metsik vägi ja soovitab minna mitte tagasi vaid edasi loodusliku naturaalsuse juurde. Merimaa pakub näiteks nurmenukku, naati, pärnalehti, nõgest ja soovitab vältida liigseid süsivesikuid, mis tõstavad insuliiditaset. Sellega kaasneb nälg, väsimus, kehakaalu tõus, allergiad, ülitundlikkus.
PÄRNU DIAKOONIA KLUBI ON SÜNDINUD
Pärnus Riia mnt 28 asuvas Riia söögitoas avati 29. veebruaril uus Y’s Men liikumise klubi Pärnu Diakoonia.
Klubi asutamise tseremoonial võttis avamist kinnitava tõendi Y’s Men Soome ja Balti maade piirkonna juhilt Piia Karro-Seljalt vastu vastselt asutatud klubi juht Erika Kukk. Uuel klubil on kaheksa asutajaliiget.
KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU
Peep Talving: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik sotsiaalne isoleeritus on praegused võtmesõnad. Riskid võivad muutuda kiiresti. Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving.
Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?
Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.
MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST
Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.
[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.
Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?
Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST
TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI
Palamusel antakse aprilli alguses välja järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Eile Palamuse rahvamajja kogunenud žürii otsustas, et preemia 32. laureaadiks saab Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli.
[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.
Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.
Loe edasi: TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI
TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE
Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.
[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“
MAANTEEAMET TEATAS RASKETE TEEOLUDE KEHTESTAMISEST VÕRU JA PÕLVA MAAKONNAS
Maanteeameti teeinfo rakendus Tark Tee teatab Võru ja Põlva maakonnas kehtestatud rasketest ilmaoludest ning liiklejatel tuleb arvestada sellega, et teede hooldus võtab nõutust rohkem aega.
Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.
Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.
Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!
KU päevatoimetaja