Rõuge vald

RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

Seoses kogu maailmas aset leidva kliimamuutusega tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas lund kui meie mail olulist loodusnähtust ja sellega seotud pärandit säilitada.

1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus

[pullquote]NB! Seoses kehtiva eriolukorraga palume lund mitte kohe kohale tuua[/pullquote]Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti teatel on Rõuge vallavalitsus võtnud nõuks rajada valla põhjaosasse lumemuuseumi ning kutsub vallaelanikke oma kodu juures olevat lund ning talvega seotud mälestusi muuseumisse tooma. Lisaks hakatakse Haanja kõrgustiku ajaloolistel lumikattealadel elavatele kodanikele tulevikus maksma lumeigatsustasu – Rõuge vald väärtustab Eestimaa loodust ja meie inimeste loodusearmastust. Lumi ja talvised traditsioonid on meie kandi olulisemaid väärtusi suitsusaunakultuuri kõrval, seega on vald esitanud taotluse lumerohkete talvede kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Loe edasi: RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

Kutse Lükka punkrilahingu asukohta

Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.

Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto: Urmas Saard

Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.

Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.

Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.

KU päevatoimetaja

Kokkuvõtvalt VI Soome-ugri filmifestivalist FUFF

Laupäeva hilisõhtul lõppes Võrumaal Sänna Kultuurimõisas VI Soome-ugri filmifestival FUFF, kus parimaks filmiks valiti karjala režissööri Maria Valeeva animafilm „Reis Pudozhist Pariisi“, lisaks võtsid fimitegijad festivali raames üles neli uut lühifilmi.

VI Soome-ugri filmifestival FUFF lõunasöögil. Foto FUFF — VI Soome-ugri filmifestival FUFF lõunasöögil. Foto: FUFF

[pullquote]50 meetri läbimise jooksul võisid sattuda multifilmi hääli tegema, tsirkusesse žöngleerima või siis hoopis keraamikat tegema[/pullquote]FUFFi filmiprogramm on iga aastaga tugevamaks läinud, tänavu linastus üle 57 lühifilmi soome-ugri väikerahvastelt, FUFFi külastas nelja päeva jooksul ligikaudu 250 inimest. Väga populaarseks osutus lastetelk, kus meisterdati-vooliti-maaliti ning mõistagi õpitoad – eksperimaatlfilm, eksperimentaalmuusika, animatsioon, koomiksite valmistamine ning analoogfilmi võimaluste katsetamine.

Lisaks parima filmi auhinnale tunnustati FUFFil veel nelja linateost. Parima rezisööritöö preemia läks seekord Moskvast pärit Nadezda Stepanova filmile „Kukulind“ („Cuckoo bird“), kus žürii eesotsas ungari režissööri ja stenaristi Daniel Erdelyiga tõstis esile väikerahvaste teema head kajastamist pulmade kontekstis.

Loe edasi: Kokkuvõtvalt VI Soome-ugri filmifestivalist FUFF

Võrumaal peetakse sel nädalal filmipidu

Kolmapäevast 3. juulist kuni 6. juulini võõrustab Sänna kultuurimõis rahvusvahelist Soome-Ugri filmifestivali (FUFF), kus lisaks filmiprogrammile saab osa võtta paljudest huvitavatest töötubadest ja kuulata kontserte.

Festivali peakorraldaja Edina Csüllög (paremal) ja tema Marimaalt pärit abi Tatjana Alõbina.

Sel aastal pani FUFFile oma õla alla ka Soome üks tuntumaid filmirezissööre Aki Kaurismäki, kes peab soome-ugri väikerahvaste omakeelse filmikultuuri edendamist ülioluliseks.

Venemaa väikerahvaste (komid, marid, udmurdid jne) linateosed mõjuvad meie jaoks huvitavalt ja teistsuguselt kui tavapärane kinorepertuaar. Sealsed filmitegijad tulevad traditsioonilisest kultuurist ja kasutavad oma loomingus rohkem südame häält ja sisetunnet kui ratsionaalset mõistust. Enamik neist on ka festivalil ise kohal ning valmis oma loomingust rääkima.

Lisaks filmidele on festivali oluliseks osaks töötoad. Iga päev saavad multika- ja muusikasõbrad liituda animatsiooni- ja eksperimentaalmuusika töötubadega. Ette registreerima ei pea ning ei vanus ega eelnev kogemus pole olulised.

Animatsiooni õpetab kogemustega multikameister Helen Unt, kes oskab samuti iseäranis hästi just lastega suhelda. Eksperimentaalmuusika töötuba veab Soome multiinstrumentalist Otto Eskelinen, kes võib pilli valmis teha millest iganes. Eelmise FUFFi lõpetas tema töötoarahva maagiline metsakontsert hilisõhtusel Sänna taevarajal.

Loe edasi: Võrumaal peetakse sel nädalal filmipidu

Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Juba teist suve kutsutakse lapsi Sänna Kultuurimõisas toimuvale Leiutajate Külakooli tsirkuselaagrisse, kuhu oodatakse 9 kuni 15-aastaseid noori.

Pilt on illustreeriv. Foto Urmas Saard — Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pole tähtis, kas ollakse varem trikitanud või mitte[/pullquote]18.-22. juunil kohtub laagris ägedate juhendajatega, kes annavad edasi oma tõeliselt lahedaid oskusi akrobaatikas, tasakaaluliinil (slack line), akrojoogas, ronimises, movement´is, zhongleerimises ja paljudes teistes valdkondades. Juhendavad Kristin Hansen, Tauri Vahesaar, Krista Palm ja paljud teised.

Ka tänavu leiavad aset igapäevased tsirkusejämmid, kus igaüks saab enda võimeid harjutades kasutada erinevaid vahendeid nagu žongleerimispallid, poid, kurikad, rõngad, diabolod, üksrattad jne.

Leiutajate Külakoolis on tegeletud tsirkusega või nagu seda kohapeal nimetatakse – trikitamisega – juba mõnda aega. Külakooli lastele meeldivad igasugused trikid. Olgu nendeks siis žongleerimine, vigurdamine poide või diabologa, õhu- ja tavaakrobaatika, akrojooga, üksrattal sõitmine või slackline´il liikumine, viimastel aegadel on võluvaks muutunud ka mustkunsti harrastamine.

Loe edasi: Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.

Must-toonekurg Foto Urmas Saard — Must-toonekurg. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud[/pullquote]Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.

Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Loe edasi: Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Ähijärvelt stardib RMK suure ühismatka esimene matkarühm

Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.

Pildil Piusa koopad Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma Foto Urmas Saard — Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard

Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.

Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.

Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.

Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Inemise juurõ omma timä pään – üle ilma kokku tulnud Eesti lapsed tegutsevad Rõuges rahvusvahelises muusikalaagris Reval Etno.

Reval Folk, T Bartosik — Reval Folk, T. Bartosik

[pullquote]Reval Etno suvelaagri eestvedajaks koostöös MTÜ-ga Reval Folk on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja pedagoog Tuulikki Bartosik[/pullquote]15.-20. juulini toimub Võrumaal Rõuges juba kolmandat korda rahvusvaheline noorte muusikalaager Reval Etno. Laagri eesmärk on tunda rõõmu ühisest musitseerimisest sõltumata varasemast pillimängukogemusest või kodupaigast. Võrumaa kuppelmaastike vahel saavad kokku Eestiga seotud lapsed üle maailma, neid ühendavad erinevad kultuurikogemused, inspireerivad muusikud-õpetajad, kohalik pärimus ning mitmed avalikud kontserdid. Reval Etno suurejooneline lõppkontsert toimub 20. juulil kell 20 Treski küünis.

Loe edasi: Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Šveitsi Eesti Seltsi presidendi Mirjam Loertscheri Rõuges tekkinud mõte jõudis Šveitsi

Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.

Aed-lepalind Foto Helen Parmen — Aed-lepalind. Foto: Helen Parmen

Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.

“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.

Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3

Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.

Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi.

Illustratiivne kujund, Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus Foto Urmas Saard — Illustratiivne kujund: Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus. Foto: Urmas Saard

Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Loe edasi: Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald

Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.

Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.

Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Loe edasi: Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt

21. mahlakuul Sännä mõisan peet 17. Adsoni-nimelidsel ilolugõmisvõistlusõl lugi umakeelist luulõt 36 aoluulidse Võromaa last. 27 etteastõ siän oll nii tavaperäst ilolugõmist ku muusikaga kirät kavvu. Võistlusõ nimiauturi erinevit luulõtuisi loeti kuuõl kõrral.

Luulõlugõmist hindsiva näütejä ja IV Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo, Võro latsiaia Päkäpikk opiala juhataja Punamäe Anita ja Kreutzwaldi muuseumi perräkaeja Raudsiku Heli. Kõik hindaja esitivä ka esi üte võrokeelitse luulõtusõ.

Hindamiskogo sõklsõ vannusõrühmi kaupa kõgõparembis:

Latsiaid – 1. kl
Maritte Arianne Plaado 1. kl, Vilustõ Põhikuul
(lugõja vanaimä Taimi Plaado tettü luulõtus “Kurinahk”, juhend imä Mari Plaado)

2.-4. kl
Martin Kond, 3. kl, Mõnistõ Kuul
(“Minu Võrumaa”, Anna-Leena Rämson, oppaja Asta Pazuhanitš) Loe edasi: Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt

Uma Pido rahvalauluõdak täämpä kell 18 Rõugõn

Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus täämpä kell 18 Rõugõn Saarsilla talokohvikun. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!

Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.

Rahvalauluõdagit jakkus egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä!
Läbi käütäs kõik Vana-Võromaa kihlkunna’ ja kõrras saadi joba ka Setomaalõ.

Rõugesse rajatakse kompostimisväljak

Aprillis algab Rõuge reoveepuhasti kõrvale jäätmejaama kompostimisväljaku ehitamine. Praegu puudub Rõuge jäätmejaamas tehniline valmisolek Rõuge alevikus ja selle piirialal paiknevate kolme kalmistu ja vallaelanikelt toodavate biolagunevate jäätmete (puulehed, väiksemad oksad, hein vms) nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käitlemiseks.

Kompostimisväljaku lepingujärgne valmimise tähtaeg on 1. september 2016, kuid ehitaja planeerib töödega lõpetada mai keskpaigaks.

Kompostimisväljaku rajamise eesmärk on taaskasutada Rõuge vallas tekkivad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed komposti tootmiseks ning suurendada jäätmete liigitikogumise võimekust. Lisaks kompostimisväljaku ehitusele ostetakse seitse suurt multilift-konteinerit, mis jagatakse ära Rõuge valla surnuaedade vahel, et parandada biolagunevate kalmistujäätmete kogumist ja transportimist kompostimisväljakule.

Uut kompostimisväljakut saavad vastavalt vajadusele kasutada kõik Rõuge valla elanikud ning ettevõtted. Kompostimisväljaku haldajaks saab OÜ Rõuge Kommunaalteenus ja biojäätmete väärindamisel tekkivat komposti saab kasutada haljastusel.

Kompostimisväljaku valmimist ja mulitilift konteinerite ostmist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 61 520,48 euroga. Rõuge vald panustab omaosalusena 6 835,61 eurot. Kokku on tööde maksumuseks 68 356,09 eurot.

Täna õhtul on eetris Rõuge TV otsesaade

Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.

Jooksvat infot ja saate ajal vaatajaküsimust esitada saab Rõuge TV Facebooki lehel.

Rõuge valla aasta ettevõtja tiitli pälvis Kalev Kann

Aasta ettevõtja Kalev Kann Päivila talu peremees.

17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Spordiliit tunnustas aasta tegijaid

Võrumaa kohaliku spordielu edendaja Kaarel Saarna. Viivika Nageli foto

Maakondade spordiliite ühendav Eestimaa spordiliit Jõud tunnustas aasta tegijaid.
Võrumaal tunnistati kohaliku spordielu edendaja kategoorias aasta tegijaks mitmete Rõuge valla spordiürituste korraldaja, Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. Tänumeene andis 17.detsembril toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpuüritusel Rõuge rahvamajas üle Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun.
Palju õnne ja tänud tehtu eest!

Nursi küla sai valgemaks

Rõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.

Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.

Rõuge Vallavalitsus

Vaiglate kontsert pühapäeval Rõuge rahvamajas

Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.

Pääse 5 eurot.

Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.

Meditatsioonihommikud Sänna kultuurimõisas

Alates 23. novembrist toimuvad Sänna kultuurimõisas meditatsioonihommikud. Meditatsioonihommikud toimuvad tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) kella 8-8.45 Leiutajate külakooli ruumides (siseneda vasakust tiivast). Kohale saabuda tuleks vähemalt 5-10 minutit enne kella kaheksat.

Meeleharjutusi ehk meditatsiooni ehk mõtlust on läbi aegade tehtud lähtuvalt erinevatest motivatsioonidest. Kõige ilmsem põhjus on iseendas meelerahu ja seeläbi selguse saavutamine (aga ka kohtumine iseendaga, laskumine oma pärisolemusse jpm). Kui meel on selge, avar ja puhas, on inimene õnnelik, sõbralik ja hea enda ning teistega – ta maailm on muutunud. Muutuse kaudu iseendas muutub ka ümbritsev maailm.

Meeleharjutuste tegemisega kasvab inimese tähelepanelikkus ja taedlikkus oma tegudest, tunnetest ning motiividest. Selle teadlikkuse rakendamine igapäevaelus võib tuua kaasa väikeseid ja suuri positiivseid muutusi. Meeleharjutuste kroonjuveeliks on südame avatus ning armastuseenergia voolamine läbi keha, kõne ja meele nii argipäevas kui ka puhkehetkedel.

Koosviibimistel praktiseeritakse peamiselt budistlikust traditsioonist pärit harjutusi, nagu hingamise teadvustamine ja siira heasoovlikkuse arendamine. Lihtsalt istumise meditatsioon on väga võimas teekond iseenda pärisolemusse.

Meditatsioonil osalemine ei eelda teadmisi budismist või meditatsioonist.

Paikkonna heaolu ja tervise edendamise seminar Rõuges

5.-6. novembril toimub Võrumaal, Rõuge Noortekeskuse ruumides paikkonna tervise edendamise seminar “Kohalike elanike heaolu eile, täna ja homme – olukorra analüüsist mõjusate tegudeni”.

Oodatud on kõik juhid ja otsustajad, arendusspetsialistid, arengustrateegiatega tegelevad inimesed; tervisenõukogu liikmed; aktiivsed kogukonna inimesed, kes mõtlevad kaasa paikkonna arengu küsimustes või kes soovivad, et nende kogukonna liikmed oleksid terved ja õnnelikud ning tulevik oleks parem kui tänane päev.

Loe edasi: Paikkonna heaolu ja tervise edendamise seminar Rõuges

Ilmus esimene Haanja-Rõuge piirkonna ühisleht “Torniööbik”

Sel nädalal tuli trükist värske Haanja-Rõuge ajalehe esimene number. Lehe nimeks pandi Torniööbik: kahe valla tuntud sümbolid ühendati ning saadi häälekandja, kes näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades.

Torniööbik on korra kvartalis ilmuv valdade ja kogukondade häälekandja, kuhu oodatakse kaastöid mõlema valla tegusatelt inimestelt: omaloomingut, huumorit, mustvalget trükki kannatavaid pilte, mälestusi, kokkuvõtteid oma tegemistest ja muud. Kirjutades tuleb siiski arvestada leheruumi mõningase piiratusega.

Kaastöid järgmisesse lehte ootab lehe toimetaja Viivika kuni augusti lõpuni aadressile infoleht@rauge.ee.

Uut ajalehte saab lugeda siit: Torniööbik

Rõuge valla X laulu- ja tantsupidu “Kauges külas”

Reedel, 22. mail rõkkab kevadine Järvesaar Võrumaal Viitinas juba kümnendat korda rõõmsatest laulu- ja tantsuviisidest.

Uuenenud tantsupõrandaga laululaval esinevad valla lauljad ja tantsijad mudilastest memmedeni, põlvepikkustest poisikestest täismeesteni, kaasa löövad laste lauluvõistluse vanemate vanuserühmade võitjad!

Peole eelneb rongkäik Viitina mõisahoone juurest algusega kell 18.30. Ootame kõiki rongkäigule ja peole kaasa elama!

Kehakinnitust pakub MARU KÄRU – kiirtoit ratastel.

Kontserdielamuse eest saad korjanduskarpi vabatahtliku annetuse poetada! Tule kindlasti, sest maailm heliseb!

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

Nimekonkurss Haanja ja Rõuge valdade ühisele ajalehele

Veel selle aasta esimesel poolel täitub paljude Rõuge ja Haanja inimeste suur soov: tehakse valmis esimene number mõlema valla elust pajatav ajaleht.

Uuele lehele on tarvis väärilist nime, mille leidmiseks kuulutatakse välja nimekonkurss. Nimele piiravaid tingimusi ei seata, kuid see võiks kajastada valdade nimesid.

Ettepanekud palutakse edastada e-posti teel aadressile infoleht@rauge.ee, telefonil 5631 8732 (Viivika Nagel) või toimetada Haanja või Rõuge vallamaja kantseleisse hiljemalt neljapäeval, 7. mail.

Koos ajalehe nime ettepanekuga pange kindlasti kirja idee autor(id). Oodatud on ka lehe päise kujunduse mõtted, mis võivad olla ka käsitsi visandatud idee tasemel.

Mõlema valla esindajatest koosnev meeskond vaatab kõik nimepakkumised läbi ja valib nende hulgast sobivaima.

Ajaleht hakkab ilmuma neli korda aastas ja on kõigile lugejatele tasuta. Suure ajalehega paralleelselt jäävad käima ka kiiremaid teateid edastavad valdade senised infolehed.