Võrumaa

Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.

[pullquote]Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa[/pullquote]Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.

Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.

Loe edasi: Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.

Must-toonekurg Foto Urmas Saard — Must-toonekurg. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud[/pullquote]Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.

Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Loe edasi: Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Misso depoo ehitusel peeti sarikapidu

Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.

Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.

Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.

Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.

Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud

Võru linna skateparki märgati taas

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018“ pälvis Võru skatepark eriautasu “Parim tervisespordirajatis“. 25. augustil Viljandi Sakala Keskuses toimunud pidulikul üritusel andsid autasu Võru linna esindajatele üle Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Tiina Hallimäe, Tanel Tolsting, Rein-Erik Jõe, Kersti Kaljulaid, Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala keskuses — Võru linna esindajad – arendusnõunik Tiina Hallimäe, skatepargi idee autorid/teostajad Tanel Tolsting ja Rein-Erik Jõe – ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala Keskuse lavalaudadel

[pullquote]See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis[/pullquote]„Investeering Võru skateparki on ilmselgelt läinud õigesse kohta, selles võib veenduda igaüks, kes võtab vaevaks minna kaema noorte pidevat aktiivset askeldamist Vee tänava ääres. Mul on väga hea meel, et nüüd leidis see äramärkimist just tervisespordirajatisena, sest just seda see noorte jaoks on – koht, mis kutsub ja innustab igapäevaselt harjutama ja pingutama oma kehaliste oskuste arendamise nimel. Noorte aktivistide ja linnavalitsuse koostöös saavutatud täistabamus!“ kommenteeris Võru abilinnapea Sixten Sild.

See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis, kuna tänavu kevadel tunnistas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing Võru betoonist skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks.

Mullu 14. oktoobril avatud skatepargis on 20 rajaelementi ning arvestatud on erinevate harrastajate ja vanusegruppide nõudmistega. Rula-, uisu-, tõukeratta- ning DH-, FGFS- ja BMX-rataste sõiduks sobiv umbes 1435 m2 ala hõlmav rajatis on oma bowl-elemendi (kauss/bassein) ja korraliku sademeveesüsteemiga Eestis ainulaadne. Samuti saab pargis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.

Ulis Guth
toimetaja, Võru Linna Leht

Võrumaal kutsutakse elu muutvaid ideid leidma, arendama ja ellu viima

Võrumaa on lahe! Siin on uma ja hää ning meil aigu om, aga nüüd anname vunki mano ja otsime ideid, mille abil Võrumaa elu kõigi jaoks veelgi paremaks muuta.

Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist Foto Urmas Saard — Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Urmas Saard

Iga idee on teretulnud – peaasi, et see puudutaks meie elu-olu ja inimesi uudselt ja innovaatiliselt. Rauda taguma ega betooni valama me ei hakka, vaid mõtleme pigem sellele, millised tõhusad inimeste toimetulekut parandavad teenused meil siin puudu on. Kui mõtted kogutud, siis arendame neid üheskoos ja spetsialiste kaasates edasi ning viime parimad lahendused ellu.

Neljapäeval, 23. augustil kell 13–17 toimuvad Võrumaa Toidukeskuses juba teised ideetalgud, kus saab korraldajate ning teiste osalejate kaasabil oma ideed või algatust testida ja edasi vormida.

Lisainfo ja registreerimine.

Suvistele ideetalgutele järgnevad 5.–7. oktoobril häkatoni vormis loometalgud, kus koos spetsialistidega arendatakse ideed 48 tunniga käegakatsutavaks lahenduseks. Parimad ideed viiakse ellu koostöös Võrumaa kohalike omavalitsustega.

Ootame kõiki võrumaalasi oma ideid jagama ja neid koos edasi arendama, et meie kogukonnale paremaid teenuseid pakkuda!

Vunki mano pilootprojekti veab eest Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Projekti partnerid on Tallinna Ülikool ja Helpific.

Martin Mark

Ähijärvelt stardib RMK suure ühismatka esimene matkarühm

Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.

Pildil Piusa koopad Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma Foto Urmas Saard — Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard

Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.

Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.

Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.

Võrus antakse võim laste kätte

Lastefestivali ajal antakse Võrus võim lastele ning suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks, tänavad täituvad melu ja laste kilgetega. Nädalalõpp tuleb Võrus mänguline, täis põnevust ja harivaid tegevusi.

Võru lastefestivali avajoooks Foto Jaanus Tanilsoo — Võru lastefestivali avajoooks. Foto: Jaanus Tanilsoo

Juba sellel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil leiab Võru linnas aset teist korda toimuv kõikide Eesti laste ühine pidu – lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”.

Festivaliala jaotatakse erinevate teemade ja tegevuste järgi. Nii elustatakse ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasasula ja seatakse üles viikingite laager. Linna rajatakse muinasjututehas, kus lapsed saavad muutuda lemmikuks muinasjututegelaseks. Kandles avatakse müstiline filmimaja, kus saab tutvuda filmitegemise ja arvutimaailmaga. Külla tuleb kirev miniloomaaed – ponid, lambad ja kitsed talledega, sikud, jänesed ,haned, kuked-kanad, kalkunid, alpakad, maod. Fantaasiahoovis astuvad üles nii laval kui erinevates töötubades mustkunstnikud, tsirkuseartistid kui ka teadusteater. Teatrihoovis saab nautida erinevaid etendusi ja kohtuda Kalevipojaga. Seiklus- ja atraktsioonidepargis on olemas erinevad batuudid, trossisõidud, kiiking, ronimissein. Tehnikapark, kus saab tutvust teha kaitseväe, pääste, politsei, maanteeameti tehnikaga. Võrukeelses õpihoovis õpivad ja mängivad koos lastega Jänku-Juss ja Jänku-Johanna. Võru uues ja uhkes skatepargis toimuvad võistlused ning programmi pakub noortelava.

Loe edasi: Võrus antakse võim laste kätte

Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Tuhandeid eestlasi pages nii enne kui pärast teist maailmasõda Eestit vallutanud sõjardite ja võõrvõimu omavoli eest varju otsides kodumaa metsadesse. Kardeti Siberisse küüditamist ja hoiduti kõrvale vene ning saksa okupatsiooniarmeesse mobiliseerimisest. Loodeti välisriikide abil Eesti Vabariigi peatset vabanemist venelaste võimuhaardest.

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse Foto Urmas Saard — Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meelis Mõttus on ideedega mees.[/pullquote]Paar nädalat tagasi peatus TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurem õpperühm Võrumaal Vastse-Roosa külas asuvas Metsavenna talus, kus huvilisi võõrustas metsavenna poeg Meelis Mõttus. Talu asub Vaidva jõe ääres. Sealsamas vähem kui paari kilomeetri kaugusel Läti piirist, Mõniste-Ape vahelise tee serval on avatud Metsavenna pood. Kauplusehoonega nurgeti külgnevalt on ehitatud kerge konstruktsiooniga katusealune, kuhu suure bussitäie jagu inimesi lahedalt istuma mahtus.

Meelis keeras lae all olevad soojust ja valgust andvad lambid põlema, et istujatel oleks õdusam tunne. Tegelikult polnud ju liigset jahedust ja ei täheldatud ka vähest päevavalgust. Meie ees seisis leebe olekuga mees, kelle naeratavas näos ei jäänud silmad päris kuivaks ja aegajalt pühkis jutustaja suurema pisara enne üle põse voolama pääsemist minema. Meelis alustas juttu metsavendadest ja selgitas, kes olid metsavennad, kes äraandjad ja kes tõeliste metsavendade rüüsse peitunud vääritud kaabakad.

Loe edasi: Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Inemise juurõ omma timä pään – üle ilma kokku tulnud Eesti lapsed tegutsevad Rõuges rahvusvahelises muusikalaagris Reval Etno.

Reval Folk, T Bartosik — Reval Folk, T. Bartosik

[pullquote]Reval Etno suvelaagri eestvedajaks koostöös MTÜ-ga Reval Folk on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja pedagoog Tuulikki Bartosik[/pullquote]15.-20. juulini toimub Võrumaal Rõuges juba kolmandat korda rahvusvaheline noorte muusikalaager Reval Etno. Laagri eesmärk on tunda rõõmu ühisest musitseerimisest sõltumata varasemast pillimängukogemusest või kodupaigast. Võrumaa kuppelmaastike vahel saavad kokku Eestiga seotud lapsed üle maailma, neid ühendavad erinevad kultuurikogemused, inspireerivad muusikud-õpetajad, kohalik pärimus ning mitmed avalikud kontserdid. Reval Etno suurejooneline lõppkontsert toimub 20. juulil kell 20 Treski küünis.

Loe edasi: Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban

Juba 30. korda Võrus peetud Teppo lõõtsa võistumängimise ässade klassi võitjaks kuulutati täna Kuusalu kandi noor lõõtsamängija Kert Krüsban.

Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban Foto Priidu Teppo — Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban. Foto: Priidu Teppo

[pullquote]Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat.[/pullquote]Noormees tõsteti žürii otsusega otse noorte seast võistlema ässade klassi, kuhu tavaliselt kuuluvad varasemate võistluste täiskasvanute klassi parimad. „Ka varem on otse noorte seast ässade klassi tõstetud selliseid mängijaid nagu hilisemad lõõtsakuningad Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ja Richard Ott Leitham,“ meenutas žürii liige Tarmo Noormaa.

Erinevalt ilmaennustusest oli Võru Kandle aias toimunud juubelivõistluse ajal ilm päikseline. „Jumal ikka armastab lõõtsamehi,“ tõdeti arvukate pealtvaatajate seast.

Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat. Traditsiooniliselt jaguneti algajate, noorte, täiskasvanute ja ässade klassi. Ässade klassis võistlevad need lõõtsamehed ja -naised, kes on olnud eelmistel aastatel täiskasvanute parimate seas.

Loe edasi: August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban

Armas Pikakannu Kool Võrumaal
ootab oma perre uusi õpilasi

Lasva lasteaia lapsed sõbrunemas 11. mail Pikakannu Kooli mänguväjakul algklassiõpilastega. — Lasva lasteaia lapsed sõbrunemas maikuus kooli mänguväjakul algklassiõpilastega.

Pikakannu Kool on väärikate juurtega maakool, teadaolevalt vanim kool endise Lasva valla, praeguse Võru valla territooriumil. Alates septembrist ootab kool oma ühtehoidvasse perre uusi õpilasi, kes soovivad haridust omandada looduslikult kaunis ja rahulikus keskkonnas.

Pikakannu Kooli on esmakordselt mainitud koolikatsumise protokollis aastal 1736. Praegune koolihoone valmis Eesti esimesel iseseisvumisajal aastal 1939 ja kohaliku rahva seas on seda hellitavalt kutsutud tsukrutükiks.

Praegu tegutseb kool üldharidusliku erakoolina, mis taasloodi lastevanemate eestvedamisel aastal 2012 ja mille pidajaks on ühing Pikakannu Kooli Areng. Koolis on võimalik omandada põhiharidus ehk lõpetada üheksa klassi. Samuti on koolis olemas väikeklass hariduslike erivajadustega õpilastele ning võimalus saada individuaalõpet. Uuest õppeaastast töötavad koolis peale aineõpetajate ka logopeed ja sotsiaalpedagoog.

Alates tänavu septembrist ootab kool uusi õpilasi nii 1. klassi kui ka kõigisse teistesse klassidesse.

Miks peaksid lastevanemad valima just Pikakannu Kooli?

Loe edasi: Armas Pikakannu Kool Võrumaal
ootab oma perre uusi õpilasi

Jaan Pärn Vana-Võromaal

4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees Foto Urmas Saard — Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.

Loe edasi: Jaan Pärn Vana-Võromaal

Folk pand käümä – Elohelü Folgilahvka

4. ja 5. mail vurab Lõuna-Eestis üks isemoodi lahvkabuss: Mooste Elohelü Folgilahvka, kus nii ööl kui päeval rahvamuusikat mängitakse. 24 tunni jooksul ei katke pillimäng hetkekski, kutsudes nädal hiljem toimuvale folgipeole Mooste Elohelü. Folgilahvka kuulub Euroopa Kultuuripärandiaasta programmi.

[pullquote]1942. aastal valminud Saurer on omal ajal sõitnud Viljandi ja Tartu vahel[/pullquote]”Ootame kõiki peatustesse bussi vastu võtma, uunikumlahvkat lähemalt uudistama ja muidugi võib kodust pilli ühes võtta ning meiega kaasa mängida,” tutvustab programmijuht Kadri Laube ettevõtmist. “Mõtlesime, miks peaks lahvkabussid vaid söögipoolist pakkuma? Meie pakume hoopis muusikat ja maksevahendiks sobib suurepäraselt “aitäh!”.”

Elohelü Folgilahvkale lükkavad hoogu üle saja kohaliku muusiku, kes istuvad erinevatest paikadest bussi ja sõidavad kaasa või tervitavad peatuspaikades.

“Saab kuulda lõõtsasid ja kandleid, torupille ja koorilaulu,” lubab Laube. “Kohtab tuntud muusikuid ja rahvapillipisikuga lapsi, kes soovisid mängida kasvõi öösel: näiteks Wana Wõromaa Wunkorkestri on und trotsides rivistunud Nopri Talumeierei juures kell pool kolm.”

Loe edasi: Folk pand käümä – Elohelü Folgilahvka

Naabrimehed Lõuna-Eesti metsakülast lähevad püüdma Rahvabändi tiitlit

Sel reedel toimub telesaate Rahvabänd finaal, kus võidukarikat lähevad püüdma Setomaal, Nedsaja külas elavad noored kanged mehed. Nedsaja Küla Bänd on oma hoogsa muusika ja rõõmsa olekuga endale kaasa elama tõmmanud terve Setomaa kogukonna ja loodab finaalis kogu Lõuna-Eesti toetusele.

Nedsaja Küla Bänd Foto erakogu — Nedsaja Küla Bänd. Foto: erakogu

[pullquote]Rahvabändi finaalile saab kaasa elada reedel kell 19.55 TV3-s[/pullquote]Väikeses metsakülas elades on üsna suur juhus leida endale bändikaaslased naabrimeeste hulgast. “Olen üksi käinud juba 15 aastat pidudel ja juubelitel lõõtsa mängimas, kuid neli aastat tagasi hakkasime külapäeva puhul naabrimeestega koos musitseerima. Koos on lusti rohkem ja nüüdseks oleme pidudel rahvast tantsitanud juba üle 100 korra,” rõõmustab lõõtsamees ja bändi kokkukutsuja Toomas Valk (34). Kolm meest on Nedsaja külla elama sattunud väga erinevatest paikadest ja isesugustel põhjustel. Kitarrist Paul Hunt (27) on kohalik poiss – Värskas üleskasvanud ning Nedsaja külast on pärit tema vanaema. Lõõtsamees Toomas on pärit Tartust, 10 aastat tagasi kolis ta Nedsaja külla suurest huvist seto kultuuri vastu. Bassimees Iisak Andreller (35) on üleskasvanud koguni Kanadas, kuid siiski puhastverd eesti mees. Iisaku vanavanemad põgenesid sõja ajal mere taha. Nedsaja külla tõi Iisaku soov rajada oma kodu esivanemate maale ja saada taluperemeheks.

Loe edasi: Naabrimehed Lõuna-Eesti metsakülast lähevad püüdma Rahvabändi tiitlit

Politsei hoiatab pannide ja pottidega hangeldavate pättide eest

Viimastel päevadel on Võrumaal mitu inimest pöördunud politsei poole kahtlusega, et tõmmud kauplejad on neid petnud pottide ja pannide müügiga. Kahju ulatub sadadesse eurodesse.

Pilt on illustratiivne Foto Urmas Saard — Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Võru politsei piirkonnavanem Anti Paap hoiatab, et sellistelt kauplejatelt ei tasu midagi osta, sest praktika näitab, et pakutav kaup ei pruugi olla kvaliteetne ning kauplejate eesmärk on lihtsalt heausksetelt inimestelt suuremat summat raha välja petta. „Vältige kontakti pealetükkivate tänavakauplejatega, keelduge otsustavalt ning andke vahejuhtumist politseile teada,“ lisas Paap.

„Varemgi on politsei erinevatel ajaperioodidel saanud teateid kelmidest, kes püüavad heausksete inimeste käest erinevate petuskeemidega raha välja petta. Küll müüvad võltsitud saagisid, pakuvad olematut hästitasustatud töökohta välismaale, kauplevad suveniirrahaga, pakuvad väärtusetuid ehteid hinnaliste pähe, kaubitsevad varastatud generaatoritega, püüavad sisse pääseda korteritesse esinedes erinevate ametkondade spetsialistidena, tühjendavad heausksete inimeste pangakaarte, esinevad nii libapolitseinike kui ka libainspektoritena,“ kirjeldas Paap.

Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Sel laupäeval kogunevad Võrru enam kui 300 tantsijat, et koos pidada talvetantsupäeva Selline ühistantsimine on seni traditsiooniks olnud suvistel Võru pärimustantsufestivalidel.

Viiskudega lumes Foto Urmas Saard — Viiskudega lumes. Foto: Urmas Saard

Võru-, Põlva-, Tartu- ja Harjumaa rahvatantsijatel on plaan maha pidada pea tunnine ühine tantsupidu, kavas on 17 pärimus- ja seltskonnatantsu. “Tantse oleme valinud valsist polkani,” selgitas ühistantsimise üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. “Nii saab ühistantsimisega sümboolselt alguse ka 2018. aasta juuli alguses toimuv XXIV Võru pärimustantsu festival, mis kannab nime “Teppo timm ja polka samm.””

Lisaks tantsurühmadele on ühistantsimisele oodatud ka kõik teised ümbruskonna tantsuhimulised inimesed. Selleks, et vajaminevad sammud selgeks saaks, korraldas tantsupäeva toimkond novembris ja detsembris kaks õpituba.

Suur ühistantsimine toimub laupäeval kell 15.30 Võru Katariina kiriku esisel platsil ja Jüri tänaval.

Loe edasi: Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Šveitsi Eesti Seltsi presidendi Mirjam Loertscheri Rõuges tekkinud mõte jõudis Šveitsi

Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.

Aed-lepalind Foto Helen Parmen — Aed-lepalind. Foto: Helen Parmen

Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.

“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.

Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3

Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.

Setomaal tuleb leelokonverents

“Seto laul on vaid üks osa seto kultuurist ning seepärast on vajalik laulmist näha laiemalt, kõnelda seejuures ka keelest, rahvarõivaste kandmisest, tantsimisest, esinemisest ja lastest, samuti Seto Kuningriigi võistlustest ja Leelopäevast”, sõnas Seto Leelotarko Kogo juht Õie Sarv.

Seto neiud Foto Urmas Saard — Seto neiud. Foto: Urmas Saard

Seto Leelokonverents leiab aset 11. novembril Kalatsova külas asuvas Setomaa Turismitalos. Leelokonverentsil käsitletakse seto laulu eri vaatenurkadest nii teadlaste kui leelokooride liikmete poolt.

Leelokonverents algab laupäeva keskpäeval seto hümni laulmise, avasõnade ja mälestushetkega. Ettekandeid kuuleb Kristin Kuutmalt, Janika Oraselt, Žanna Pärtlasellt, Kristi Salvelt. Pärast lõuna pooltundi on ettekanded Andreas Kalkunilt, Paul Hagult, Maria Noormetsalt, Maarja Hõrnalt ja Maarja Sarvelt. Ettekannetele järgneb arutelu ja osalejate ühispidu seto laulu ning tantsuga.

Leelokonverentsi toimumist toetavad Eesti-Läti programmist rahastatud koostööprojekt “Omakultuuri piirkondade arendamine ja tutvustamine turismi sihtkohtadena – UNESCO-tourism” ja Meremäe vallavalitsus.

Seto leelo kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja alates 30. 2009. a septembrist.

Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi.

Illustratiivne kujund, Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus Foto Urmas Saard — Illustratiivne kujund: Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus. Foto: Urmas Saard

Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Loe edasi: Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad Foto Urmas Saard — Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard

Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.

Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.

„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“

Loe edasi: Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

Petserimaa Suveülikool

XXIV Seto Kuningriigi päeval peetakse Luhamaal asuvas Määsi külas kaks järjestikku toimuvat paari tunni pikkust Petserimaa Suveülikooli õppust.

Aldo Kals Foto Urmas Saard — Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

„Petserimaa Tartu sõbrad, kes soovivad sellele maakonnale edu ja õitsengut, korraldavad 5. augustil järjekordse suveülikooli. Sama seltskond viis mullu mais Obinitsas läbi Petserimaa Ülestõusmisülikooli umbes samasuguse kavaga,“ teatab filosoofiadoktor Aldo Kals, üks koolituse eestvedajaid.

Esimene õppus leiab aset ajavahemikul kell 12:30 kuni 14:30. Õppused koosnevad kokku tund ja veerand vältavatest osadest, selgitab Kals.

Kavas on ajalooloeng teemal “Petserimaa suurmees Samuel Sommer”, ettekandja Aldo Kals. Järgneb laulu-, muusika- ja luuleprogramm, esineja Ilmar Vananurm. Kolmandana on kavas mustkunst, esinejaks Rinaldo Rinaldini, alias Osvald Sasko.

Toimub heategev taaskasutusloterii Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi heaks. Iga eurone pilet võidab. Loteriivõidud sisaldavad Petserimaa ajaloodokumente ja Eesti eilse päeva kajastusi. Loteriid viib läbi Priit Rajasaar.

Kals märgib, et kui suveülikooli vastu leidub rohkem huvilisi, ollakse valmis mitmeks järjestikuliseks õppuseks. Teine õppus algab kell 14:30. Suveülikooli ühe õpirühma suuruse määrab istekohtade arv, kusjuures õppemaks on igalt osavõtjalt üks euro, koolilastele osavõtt prii.

Täiendav info telefonil 56 908 945 ja meiliaadressil Aldo.Kals@mail.ee.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald

Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.

Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.

Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Loe edasi: Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Huvi Eesti traditsioonilise palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani

Alates esmaspäevast õpivad üle maailma kokku tulnud 12 puutööhuvilist viis päeva Moostes Eesti traditsioonilist käsitööriistadega palkehitust.

Huvi Eesti palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani. Osalejate tööalane taust on erinev, kuid neid ühendab huvi puutöö vastu.

See on neljas aasta, kui MTÜ Vanaajamaja rahvusvahelist palkehituse kursust korraldab. Juhendajateks on tänavu Margus Palolill ja Mikk Mustmaa. Lisaks Kanadale ja Austraaliale on osalejaid Ameerikast, Prantsusmaalt, Poolast, Rootsist, Soomest ja Lätist.

Praktiline õpe toimub Moostes, Vanaajamaja koolituskeskuses, kuid külalised saavad võimaluse tutvuda ka Põlvamaa talurahvaarhitektuuriga Karilatsis ja tänapäevase käsitsi palkhoonete toomisega Räpinas, käia Võrumaal suitsusaunas, külastada Mooste mõisa erinevaid kodasid ja Rõuge Sepa sepikoda.

Kuperjanovlastel külas

Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Veebel Andrus Gross Foto Urmas Saard — Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.

Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.

Loe edasi: Kuperjanovlastel külas

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.