Rubriik: Võrumaa

Sänna kirjandusklubis räägitakse “Hundist toas”

Laupäeval algusega kell 14  toimub Võrumaal Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Õpitoas tehakse kergemaid loova kirjutamise harjutusi, õpituba on sobilik igas vanuses inimesele. Gümnaasiumiõpilastele hea võimalus enne kirjandit oma loovus jooksma panna.

“Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõimerikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse.

Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb “Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt enda mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.

Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002. aastast alates.

Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.

Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume ennast eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi)


Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Võrukeelne aabits

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal,  SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

* KOHALIK KÖÖK – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Valmistame koos leiba. Juhendavad kohalikud naesed.

* KÄSITÖÖTUBA – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Õpituba juhendab Olev Russ. Teeme ise endale puust ehte.

* LõõTSPILLITUBA – 11. ja 18. veebruaril kl 10 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa

* VÄIKEKANDLETUBA – 7. ja 21. veebruaril kl 18:30 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

* LAULUTUBA – 28. veebruaril kl 18.30 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto Haanjast.

Õpitoad toimuvad alates 2012 jaanuarikuust igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, telefon 528 7044, ivirausi@gmail.com

Sünni tervendamise seminar Sännas

9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis

Võru Kandle teatriauhind ootab kandidaate

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee  
Kätlin Hoop

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis

Pakasekartmatud püüavad homme Rõuges purakat

Homme, 4. veebruaril toimub Rõuges Suurjärvel kalapüügivõistlus “Rõuge Purakas 2012”.

“Rõuge Puraka” korraldajad organiseerivad külma peletuseks kohale ohtralt tasuta sooja teed. Sooja andvad lõkked ja sooja saab ka 45kohalises bussi. Tants ja muusika annavad kehale sooja.

Korraldajad Rõuge noorteklubi ja Rõuge vallavalitsus panevad välja loosiauhinnaks Sony kodukinosüsteemi, see loositakse kõigi osalejate vahel välja autasustamise lõpus. Tasub kohal olla ja lõpuni jääda!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale.

Registreerimine kel 9-11.
Võistlusaeg kell 10-13.
Autasustamine kella 14 paiku.

Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused. Nälga kartma ei pea, pakutakse suppi ja pirukaid.

Rohkem infot siin: http://www.facebook.com/purakas

Kontakt: tel 7859 322, maa@rauge.ee

Haanja vald ootab ettepanekuid kodanike tunnustamiseks

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse, aunimetuse, tänukirja ja/või aukirja saajate kandidaatide nimekirja. Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Haanja Vallavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks 2012 aadressil Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa 65101 või vald@haanja.ee.

Aunimetus omistatakse järgmistes kategooriates:
* aasta tegija (haridus, kultuur, sport jne);
* aasta ettevõtja;
* aasta põllumees;
* aasta tegu;
* aasta noor.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Kylauudis.ee hakkab avaldama ülevaadet Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest. Käesolevaga kirjutame 2011/2012. õppeaastal jaanuarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest.

14. jaanuaril 2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise füüsikaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 21 õpilast 6st koolist.

Parimad füüsikaolümpiaadil:
Põhikooli arvestuses:
1. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Eda Tuvikene
2. koht Meelis Perli, Haanja Kool, õpetaja Ülle Mõim
3. koht Liisa Anier, Antsla G, õpetaja Marietta Lõo
Gümnaasiumi arvestuses:
1. koht Anti Haugas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Valdo Kalling
2. koht Eliise Hollas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
3. koht Andrus Jaakson, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

2.veebruaril lõhkavad kaitseväelased Võrus, Luha tänava lõpus asuval tühermaal oleva korstna. Korstna lõhkamise avalduse esitas Kaitseväele korstna omanik, Võru ettevõte OÜ Luha AV.

Lõhkamise abil kukutavad kaitseväelased korstna sobival ajahetkel valitud ohutus suunas. “Nupule vajutatakse” 02.02.2012 kell 14.00, siis paneb elektri-impulss korstnasse paigaldatud lõhkeaine plahvatama ja plahvatuse tagajärjel variseb korsten kokku. Poole sekundi jooksul käib kaks plahvatust, esimene on valjem ja teine vaiksem.

“Selliseid objekte ei pakuta kaitseväelastele lõhkamiseks eriti tihti. Võrus ootab varistamist veel kaks korstnat aga see korsten eriline selle poolest, et ta on meie jaoks erakordselt kõrge. Oleme Võrus 2011. aasta maikuus varistanud 22 meetrise korstna aga see on 55 meetri kõrgune,” rääkis lõhketööde üldjuht, lipnik Uku Laul Kuperjanovi jalaväepataljonist. Siiski ei maksa sõja- ja märulifilmidest nähtud vaatemängulisust vaatama tulevatel huvilistel oodata. „Ühekorraga langeb lihtsalt 800 m³ telliskive“, selgitas lipnik Laul.

Plahvatuse hetkel lendavad telliskivikillud maksimaalselt 20-30meetri kaugusele sest ümber korstna ehitatavad kaitseväelased killuvarje ehk puidust seina, mis takistab lõhkeaine plahvatusest hoo sisse saanud telliskivikildudel kaugemale paiskuda.

Tegevusest tingitud piirangud Võru elanikele või huvilistele on seotud otseselt varistamise ala ja ajaga. Korstnat ümbritsev ala piiratakse 24 tundi enne varistamist 100 meetri raadiuses. Ohutu ala huvilistele on tähistatud Luha tänavale asub 200 m kaugusel korstnast. Julgestajad on paigutatud ümber korstna 150-200m raadiuses, nende käitumisjuhised on kõigile kohalviibijatele kohustuslikud, et oleks tagatud ohutu varistamine. Loe edasi: Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

Rõuges hakatakse purakat jahtima

Juba sel laupäeval toimub Rõuge Suurjärvel kalapüügivõistlus Rõuge Purakas 2012!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Registreerimine võistlustele algab kell 9.00. Purakaid tohib järvest püüdma hakata kell 10.00 ja purakad peavad olema püütud hiljemalt kell 13.00. Autasustamine toimub orienteeruvalt kell 14.00.

Võistlejad ega külalised korraldajate sõnul nälga kartma ei pea. Võistluste ajal pakutakse suppi ja pirukaid. Külmakartlikud saavad end soojendada kuuma teega.

Kaasa lubatakse võtta ka hulgaliselt kingitusi tublidele kaluritele. Kingitused saab asetada auhinnalauale või jagada järvel enda arvates kalapüügiga tegelevatele isikutele.

Rohkem infot leiab siit.

Võru meistrid ehitasid Norra rallimeeskonnale bussi

Eile saadeti Võrust Norra poole teele sealse ringrajameeskonna tellimusel ehitatud liikuv remonditöökoda koos meeskonnale kohandatud puhkeruumidega.

Liikuv remonditöökoda ehitati AS Sebe Võru remondiosakonnas, kus samasuguseks eesmärgiks ümberehitatud mitmete funktsioonidega masin valmis ka eelmise aasta mais.
Mullu ehitatud buss oli samuti Võrus hoolduses, seega saadeti eile Võrust teele kaks liikuvat töökoda.

Võru maavanema Andres Kõivu sõnul on väga tervitatav, et Sebe juht Hugo Osula on leidnud Võrumaa meistritele taolisi insenertehnilisi lahendusi nõudva töö. “Võrumaale on kõige tähtsamad töökohad, kui siin pole noortele pakkuda tööd, siis nad lahkuvad ja koos nendega lahkub järk-järgult ka Võrumaa tulevik,” sõnas Kõiv.

Tema sõnul on kõik ettevõtmised, mille käigus valmib keerukas toode, mis müüakse Eestist välja, suurepärane.

“See, et taolisi lahendusi töötatakse välja ja ehitatakse valmis Võrumaal, on suurepärane. Kiidan ettevõtte juhti ja tublisid mehi, kes head tööd
teevad,” lausus maavanem.

Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.
Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes! Loe edasi: Muinasjutuvestmine Sänna raamatukogus

Valgevene duo GURZUF annab Võrus kontserdi

Tuline Valgevene duo GURZUF – akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalessky annavad kontserdi neljapäeval, 2. veebruaril 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Veebruari esimestel päevadel viibib Eestis kirglikku ja eksperimentaalset akordionimuusikat viljelev Valgevene duo Gurzuf. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ansambel esineb kontsertide ja töötubadega Tallinnas, Võrus, Tormas ja Tartus.

Minskist pärit duo seob oma muusikas nii jazz`i, pungi, hip-hop`i kui post-rock`i elemente, laiendades akordioni kasutamise võimalusi läbi sämplingute ja elektrooniliste efektide. Ansambel esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Šveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmelpool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.

Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme. Gurzufi esimene tunnustust pälvinud album lindistati 2007. aastal Mosfilmi stuudios, see tuli välja 2009 ning kandis nime “Non-existent-movie”. 2006. aastal Valgevene muusikaauhindade jagamisel tunnustati Gurzufi kui “Aasta läbimurdja” ja “Aasta professionaalseim artist”. Gurzuf esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Sveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmel pool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Vaata ja kuula Gurzufi:

http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related 
http://www.youtube.com/watch?v=qMW82ne9MXs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JOHFdpHuCEs&feature=related

Piletid hinnaga 5 EUR ja 4 EUR eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Muinasjutud Sännas

19. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.

Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes!

Lood viivad kuulajaid kaugete aegade Eestisse, Skandinaaviasse, Iirimaale või kaugemalegi maailma. Iga lugu kannab endaga õpetust eluks kaugetest aegadest.

Esinejate poolt loodav soe atmosfäär ja kaasahaarav muusika aitab olla rohkem avatud ja tabada jutustatavate lugude mõtet.Kuigi enamasti on muinasjutuvestja lemmikpublikuks esimesed kooliklassid või noored, kellel veri vemmeldamas sees, siis muinasjutuvestmise žanr ei ole ainult noortele, see sobib väga hästi kõigile täisealistelegi, kes ongi valdavalt avalikemuinasjutuvestmiste tavaliseks publikuks.

Kui soovid vaheldust, muutust või täiendust talvistesse pakasest paukuvatesse lühikestesse päevadesse, siis võid edasi piiluda, mida Elu toob…

Muinasjutuvestmise õhtu on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale.

Kirjandusõhtut toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

 

Rõuge jääväljak on avatud

Rõuge jääväljak on avatud! Kohapeal on olemas ka treener ning uiskude laenutus. Teisipäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval teostatakse jää hooldust. Uiskude laenutamine esmaspäeval ja kolmapäeval spordihoone keldrikorrusel 1 tund = 1 euro. Jääväljaku kasutamine tasuta.Väljaku ajad:

Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää
14.00 – 16.00 Hoki treening

Jääväljaku infotelefonid: Jaak Pächter – 506 5450; Toomas Raju – 510 4900.
Uiskude laenutamine: Aivar Heitur – 5332 1687.
Uiskude teritamine: Kaidur Kahu – 513 8773.

NB! Palutakse jälgida jääväljaku infosilte. Kui on väljas tahvel kirjaga “Jääle minek keelatud”, siis tuleb ka seda järgida!

Haanjamaal peetakse Piksepüha

Piksepühä pidämine Haanihn puulpäävä, 4. veebruaril.

8.00 – Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga.
10.00 – Vaskna lättidõ man Piksega iihnolõva aastaga viläkasvatamisõ lepingu tegeminõ.
19.00 – Kontsert Haani rahvamajahn: Sepa Silver ja Ehina Kristiina. Päält kontserti tants Hainsoo Meelika iistvõttõhn.

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämisõ ku avvostamisõ pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisõst Võhandu jyyhn, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ni anniga meelehn pitäq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piät viil alalõ olõma. Lõpõtõdas ärq ketramine niq alostõdas kanga kudamisõga. Alostõdas lugunädäldõ lugõmist.

Rohkõmb saa tiidäq:
Noormaa Tarmo 508 7759
Vodi Kalmer 565 5088

Alustab Haanimaa Talukauba toiduring

Haanimaa Talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba 5 aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallas. Toiduvalikuga saab tutvuda www.let.ee kodulehel ja huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi. Hetkel saab tellida juba osalevate talunike kaupa. Edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Haanimaa toiduring toimub nüüdsest iga nädal!

Info facebookis!

Avatud on Haanimaa 2.veebruari talulavka. Talulavka on kohalike talude võimalus ise pakkuda ja saada teiste talude väärt kaupa. Esimesel korral on üleval kolme varasema pakkumiskogemusega talu tooted. Oma huvidest andke palun kahtlemata teada, mida ootate ja pakute ise!

Haanimaa tellimust saab teha laupäevast 28. jaanuarist kuni esmaspäeva 30. jaanuarini kell 24 öösel.

Eraisikute tellimused saab teha www.let.ee või tabelversioonist telli.let.ee.

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakogu
Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com
Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Loe edasi: Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Kandlõtegemise lust

Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Setomaal tegutseb rahavaba kauba- ja teenuste turg

Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.

Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.

Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.

Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.

Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.

Lähem info siin, samuti aadressil http://www.community-exchange.org/docs/join2.asp

Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Terve Pere Kooli esimene tund Võrus.
Võrus kogunes laupäeval Terve Pere Kooli esimesse koolitundi 40 inimest, mis näitab, et huvi laste kasvamist ning kasvatamist puudutavate teemade vastu on ka Kagu-Eestis väga suur.

Lektor, 20-aastase staažiga pedagoog, ema ja vanaema Heli Kudu rõhutas oma esinemises, et perekonna ning kõigi last ümbritsevate armastavate inimeste eesmärk peaks olema lapses peituva parima potentsiaali avaldumise toetamine.

„Tänapäeval on iga inimese isikliku teadliku valiku küsimus, kuidas ta tajub inimest ja maailma: kas valu ja võitluse või koostöö ja armastusena,“ ütles Heli. „Laps kasvab parimal viisil rõõmsas, turvalises , pingevabas õhkkonnas, mis on täidetud armastusest. Hirm külmutab keha, peatab või vähendab õnnehormoonide tekke ja seega hetkes võimaliku lapse arengu igal tasandil.“

Lühikese ülevaates lapse arenguteooriast tõi Heli Kudu välja erinevused lapse ning täiskasvanu füüsilises ja vaimses arengus. Arusaamine, et laps ning täiskasvanu on oma arengus erinevad, annab meile ka pidepunktid mõistmaks, millisel viisil saab toimuda mõistev ning rahulduspakkuv kahepoolne suhtlemine lapse ja vanema vahel.

Räägiti ka lapsevanema vastutusest lapse ees. Arutati, kui palju ja kas üldse peaks laps olema kaasatud igapäevastesse valikutesse. Heli Kudu rõhutas, et liigne intellektuaalne analüüsimine lapsele head ei tee, ta lihtsalt ei ole veel võimeline mõistma igapäevaseid elulisi valikuid sellisel kujul, nagu meie täiskasvanutena seda ootame. Loe edasi: Laps kasvab ning areneb armastuse toel