Kalapüügivõistlus VIITINA KUURITS 2013 toimub 13.juulil.
Võistkondade registreerimine kell 12-14.
Püügiriistade ja kostüümide ülevaatus kell 14-14.30.
Kalapüük Viitina järves kell 15-16.
Kalade kaalumine kell 16-16.30.
Folkloorigrupp PUERTO RICOST kell 16.30-17.30.
Autasustamine ja püütud kalade oksjon.
Pealtvaatajatele on üritus tasuta.
Rubriik: Võrumaa
Urvastõ kerik sai 600. aastapääväs vaiba
Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.
Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.
«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.
Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.
«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»
Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.
«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.
Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…
Kuulmetsa Heli
Võrumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Võrumaal esile tõstetud Helgi Saare ja Agu Hollo perekonda Haanja vallast Ihatsi külast Hartsmäe talust. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.
Helgi Saare ja Agu Hollo perekond pälvis kogukonna toe ja tunnustuse aktiivse panustamise eest kohalikku ellu, Haanimaa traditsioonide, keele ja kultuuri hoidmise ning loodushoidliku elulaadi edendamise eest. Hartsmäe talu peres on üles kasvanud seitse last. Ökotalu pererahvas Agu ja Helgi on tõeline maa sool – mahetalunikud ja looduslähedase eluviisi viljelejad. Agu aitab alati, ükskõik millise jutuga keegi kogukonnast tema juurde läheb: aitab nii nõu kui jõuga, korraldab talguid, niidab memmedel heinamaad puhtaks, ajab Haanimaa asja, hoiab elus traditsioonilist eluviisi ja põlist kultuuri ning esivanemate tarkust, kõneleb haani keelt ning on haanjameeste ühenduse Haanimiihhi nõvvokoda vanem. Ökotalunikuna kasvatab ta kartulit, teravilja ja lihaveiseid ning mahesigu, muretseb loodushoidliku talupidamise säilimise eest ning on kaasanud ka oma lapsed igapäevaselt talutöödesse. Helgi on löönud aktiivselt kaasa Haanja naiste ühistest tegemistes ja naisseltsis. Helgi küpsetab oma viljast imehead rukkileiba, mille kuulsus ulatub vist kaugemale, kui ta ise oskab ette kujutada. Sel suvel on nad käivitamas oma veskit, et hakata pakkuma mahejahusid kõigile soovijatele. Agu ja Helgi tegemistes on olemas see ‘miski’, mis neid paljudest teistest maale jäänud inimestest eristab: siirus, armastus ja pühendumus oma tööde-tegemiste, kodukoha ning kogukonna vastu, mis tõstab neid esile kui tõelist maaelu ja kogukonna väärtuste kandjat.
Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste Käraja
20. juulil 2013 Rõuge pargis
PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE KÄRAJA
Päev täis võistlusi ja mänge kogu perele, sekka vahtu, suitsu ja tuld.
Kell 15 rongkäik Ala-Rõugest parki.
Kell 16 hargnemise võistlus.
Kell 18 Rõuge rammumees.
Kell 21 tantsuõhtu bändiga S.E.K.S.
Paneme pargi elama – Rõuge pritsimeeste käraja!
KOGU ÜRITUS ON TASUTA!
Võru folkloorifestival heiskab lipu
Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.
Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.
Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.
Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.
XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.
Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega
Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.
Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.
Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.
Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Loe edasi: Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega
Noor tisler oli ülemaailmsel kutsehariduse olümpial eestlastest parim
Täna, 8. juulil saabuvad Saksamaalt kümme vaprat Eesti meistrit ülemaailmselt kutsehariduse olümpialt WorldSkills 2013, eestlastest parim oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse noor tisler Rain Toming.
Rain Toming tuli WorldSkills’i üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja pälvis sellega “Best of Nation” medali. Tomingu sõnul oli võistluste eel tema peamine eesmärk jõuda pingelises olukorras valmis oma võistlustöö, milleks oli puhvetkapp. “Olen väga rahul, sain väga hea koha ja suure kogemuse,” ütles ta. Toming lisas, et võistlus läks igati korda ja nüüd tuleb saadud kogemust igal võimalusel kasutada.
Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panid end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astusid kaheksa eriala kutseõppurid: trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.
WorldSkills toimus 2.-7. juuli Saksamaal Leipzigis, kus sel aastal osalesid 52 riiki ja omavahel võtsid mõõtu 1046 õpilast. Tänavu korraldati 42. ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused, Eesti osales neljandat korda. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.
WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.
Lisainfo WorldSkillsi kohta: www.worldskillsleipzig2013.com
Väelidse pümme inemise
Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.
«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».
«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»
Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise
Rogosi mõisas etendub “Mees minevikuga”
Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas saab täna, 6. juuli õhtul teatrit – Seasaare Näitemängu Selts etendab tükki “Mees minevikuga”.
Millest lugu räägib? Väike provintsilinn ja seal elav ideaalne heal järjel abielupaar, kelle tütar tuleb pealinnast koju aga koos kavaleriga, kes pole teps mitte meelepärane tulevasele äiale. Mida ette võtta? Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, mängu tuleb isegi krahvitiitliga mees, lisaks veel kuulus operetiprimadonna. Kuidas lugu laheneb, saate näha kui tulete vaatama etendust “Mees minevikuga”.
Etendus algab kell 18.00, pilet 5 eurot, pensionäridele ja lastele kuni 15 eluaastat 3 eurot (eelkooliealistele tasuta).
Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht
Tamula järve ääres peetakse romantikafestivali
Laupäeval, 6. juulil 2013 kell 19.00 toimub Võrus Tamula rannas skulptuuri “Elujõud” jalamil romantikafestival “Elujõud”.
Esinevad uute laulude konkursi finalistid. Eelvoorust pääses finaali osalema 15 laulukirjutajat üle Eesti. Kontserdil esinevad Kait Tamra, pereansambel “Vennad”, Alise Joste (Läti), Anu ja Triinu Taul ning Alen Veziko. Vahepaladeks luuleline Contra ja ohtralt kunsti.
Piletid hinnaga 7 € ja 5 € eelmüügis Võru Kandle kassas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib lastele kuni 16 aastat ning pensionäridele.
Allikas: SA Võru Kannel, www.vorukannel.ee
Võru linn ja Kuperjanovi pataljon kinnitasid häid suhteid
Võru linnapea Jüri Kaver tegi neljapäeval visiidi Kuperjanovi jalaväepataljoni, et koos uue pataljoniülema Hando Tõeverega heita pilk senisele koostööle ja vahetada mõtteid uute võimaluste üle.
“Kaitseväe kohalolek on Võru linna jaoks väga oluline ning pean loomulikuks, et kohaliku omavalitsuse ja pataljoni juht kohtuvad ning arutavad, mis on tehtud, kuidas saaks üksteist aidata ning milliseid uusi koostöövorme on võimalik rakendada,” lausus Kaver. Kaitsevägi ja tsiviilelu puutuvad linnapea sõnul Võrus igapäevaselt kokku, kuid mõlemad pooled on õppinud teineteise vajadusi mõistma ning üksteisega arvestama. “See on märk küpsest ühiskonnast,” lisas Kaver.
4. juunil pataljoni juhtimise üle võtnud Hando Tõevere sõnul käib pataljoni igapäevaelu küll ülejäänud Võru linnast eraldatult, mis aga ei tähenda, et Taara linnak oleks tsiviilisikule täiesti “keelatud ala”. Näiteks 4. augustil toimub pataljoni territooriumil laulusaate “Lauluga maale” avalik salvestus, kuhu isikut tõendava dokumendi alusel pääsevad kõik huvilised. Kuperjanovi pataljoni taasloomise aastapäeva puhul on kavas läbi viia jalutuskäik Võru linnas.
Jüri Kaveri sõnul pakub Võru end ka tuleval aastal välja linnana, kus kaitsevägi saab soovi korral läbi viia linnalahingu õppuse. Tänavu aprillis toimunud Võru linnalahing kulges tõrgeteta ning vastukaja oli positiivne.
Taarka Pärimusteatri lavastus “Leelo otsib setot …”
Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” esietendub 6. juulil kell 19.00 Obinitsa vanas kool-kirikus.
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.
Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.
Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
Piletid hinnaga 3 eurot müügil pool tundi enne etendust kohapeal.
Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, tel 5688 4999
Tane Mahuta väelaulude kontsertrännak
Seekord on erakordne võimalus osa saada Tane Mahuta esimesest täiskoosseisulisest kontserdist Sännas. Tegu on väelaulude kontserdiga, mis tähendab, et täiselamuse saamiseks on väga soojalt soovitatav kaasa laulda ja ehk isegi kaasa tantsida.
Tane Mahuta lugu:
Aasta tagasi sügisel kogunes improvisatsiooniliseks muusikaõhtuks kokku sõpruskond eesti muusikud, et laulda ja jagada omale hingelähedasi rütme, mantraid ja väelaule. Nende hulgas ka juhuslikult Eestis viibinud Soome trummar-kõrilaulja Kosmo Taunonpoika.
Õhtu maagiast vaimustunud noored andsid peagi ekspromtkontserdi Matkamajas ja armusid väelaulude haldjalikku muusikasse niivõrd, et sündis ansambel Tane Mahuta (elupuu maoori k), kes esitab skandinaavia ja keldi väelaule, vihmametsade hingerännakute laule, india badžaane ja aafrika pärimuslikke kaanoneid. Juba Augustis kajasid Tane Mahuta laulud Viru Folgi täiskuukontserdil, millest meenutuseks ka vägevad videosalvestused.Enamus laule on sadu või tuhandeid aastaid vanad ning Tane Mahuta urbanfolgilikus muusikas on segatud türgi ja araabia rütme, keldi palveid, regilaulu ja isegi beatboxi, mida muusikud esitavad koos lauldes kitarril, tšellol, torupillil, džembel, šhamaanitrummil, flöödil ja haruldasematel instrumentidel nagu kalimba, ocariin, keskaegne trompet.
Väelaulude ansambel Tane Mahuta koguneb kokku vaid korra aastas, sest osa ansamblist elab välisriikides ja teine osa rändab suure osa aastast ringi üle maailma.
Kõrilaulja Kosmo tuleb kohale Põhja-Soomest. Laulja-kundalini joogaõpetaja Kadri Rinaldo tuleb Hollandist. Tšellist Joosep Kõrvits saabus äsja Austraaliast. Laulja Jane Kruus ja kitarrist Tom Valsberg saabusid hiljuti Indiast. Puhkpillimängija Polina Tšerkassova on reisinud sel aastal Aafrikas ja Türgis.
Kuula Tane Mahuta hingestatud väelaule siit: www.tanemahuta.ee
Kontsert toimub 10. juulil 19:00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal
Pilet piletilevi eelmüügist 5.- ja kohapeal 5.-
Väelaulude kontserdi toimumist toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Rõuge Veepidu ja Paadiralli toimub 6. juulil 2013
16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist.
Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Samuti oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.
Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00, registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Päev lõppeb piduliku autasustamisega kell 20.00.
Kogu päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.
Õhtune tantsupidu algab kell 21.00, kui lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND.
Pilet Piletilevi eelmüügist 5. juulini 8 eurot. Pilet lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot.
Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot ning lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot. Kuni 7-aastastele lastele on sissepääs tasuta.
Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee.
Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989 ja Hektor Glear Vene, tel 5257 976
Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega
Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.
Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.
“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.
Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.
Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.
XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.
Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.
Haanjas toimub suitsusaunanädal
1.-4. augustini toimub Haanjamaal suitsusaunanädal, mille raames toimub igasugu põnevaid toimetusi kohalikus kogukonnas.
Suitsusaunapäev on 3. augustil, kus kohalikud pered avavad oma suitsusaunaukse külalistele.
Võimalik on veeta koos perega üks tõeline päev, kus koos köetakse saun, tassitakse vesi, valmistatakse rooga ….. Lõpuks saab ka sauna!!!!
Osalemine vaid eelregistreerimisega!
Sündmus toimub tänu headele toetajatele: Leader-Priale, Vana-Võrumaa kultuuriprogrammile, Võrumaa Kultuurikapitalile ja Haanja vallalae, mis võimaldab sellest osa saada sümboolsete osalustasudega.
Täpsem info suitsusaunanädala kohta http://haanja.eu/sann/programm/
Postiteel tuleb pillerkaar
Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.
Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.
Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.
Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.
Hiigelhaug leidis landi
Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.
“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.
Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.
Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!
Vahtsõnõ võrokiilne Täheke
Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.
Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.
Uma Leht
Jahuveski tulõva vahtsõst
«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.
Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.
Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.
«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»
Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.
Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»
Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst
Rõuge rahvamajas näeb krokodille ja madusid
Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €
XIX Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat
XIX Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.
11.-15. juulil toimuvale Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 13. juulil kell 11 Võru Kandles algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti, keda oodatakse juba nüüd end registreerima festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.
Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.
Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.
XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.
Rõuge vallavolikogu: Rõuge on Võru maakonna oluline tõmbekeskus
Rõuge on ajalooliselt välja kujunenud tõmbekeskus, millele on ajaloo jooksul tuge andnud kihelkonnakeskuse staatus ning tänapäevane kiire ja kaugeleulatuv arengutee. Seda kinnitasid ka 19.juulil toimunud Rõuge vallavolikogu istungil kõik kohal olnud volikogu liikmed, kes hääletasid üksmeelselt Rõuge kui tõmbekeskuse säilimise poolt.
Rõuge on piirkond, kus pakutavate tegevuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet on siduvaks nii kohalikele elanikele kui ka paljudele teistes omavalitsustes elavatele inimestele. Põlvkondade pärandit seovad maakonna suurim kogudus ning kolm kalmistut. Rõuge on nooreneva elanikkonnaga piirkond, kus hariduse kvaliteet on kõrge ning jätkusuutlik, tervise- ja sotsiaalvaldkond võimalusi ja valikuid pakkuv, kultuuri- ning spordielu aktiivne. Rõuge on üle-eestilise tähtsusega ürituste toimumispaik Võrumaal. Rõuge on vabatahtliku töö keskus, noorsootöö ja rohelise energia eestkõneleja Eestis. Rõuget läbib üheksa riigimaanteed ning ollakse paljude bussiliinide ristumispaigaks. Rõuge koos lähialadega moodustab olulise turismipiirkonna Võrumaal ja Lõuna-Eestis.
Valdkondade eestkõnelejad Rõuge vallas on koostanud analüüsiva dokumendi, mis annab ülevaate Rõuge valla rollist tänases hetkes ja tulevikuarengutes piiriülese partnerina teistele kogukondadele.
Tiit Toots
Suvine Pokumaa ootab külla
Pokukalendri järgi punase maasika päeval täitus viis aastat päevast, kui Pokukoda avas oma külastajatele esmakordselt uksed. Need on olnud tegutsemis- ja sündmusterohked aastad, kui vanameistri Edgar Valteri unistus Pokumaast on järjest enam elavaks saanud.
Sellel suvel on Pokumaal kavas taas mitmed suveüritused, millest pikemalt allpool. Padasoomäel aga tegutseb teist aastat juba Pokukoja lahtiolekupäevadel (ja ilusa ilmaga) Pannkoogitare, kus saate mõnusas hubases tarekohvikus maitsvaid pannkooke mekkida.
22. juunil kell 18 toimub JAANIÕHTU Puuko juures Padasoomäel
Kohal on külapillimehed, köetud on suitsusaun. Võta kaasa väike annetus pillimeestele ja
saunakütjale. Kohapeal saab osta pannkooki ja kalja isetehtud linnastest.
5.-7. juulil toimub lustlik ja laululine etendus “Pokumäng” Padasoomäel.
Lastele ja koos lastega mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.
24.- 28. juulil on Hobutöönädal.
Tule juba õhtul telkima, et näha varahommikust kündi, heina või puude vedu. Õhtupoolikul saab hobuvankris sõita ja ratsutada
3. augustil Hauka talukohas suvelõpuhõnguline muinasjutt-kontsert
“Pastoraalid”. Lähem info juuli alguses.
23.-25. augustini saab viimast korda vaadata etendust “Pokumäng”
Suvine ja väekas Pokumaa ootab Sind!
Rõõmsa kohtumiseni!
Pokupere
www.pokumaa.ee
Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”
Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.
Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.
Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”