Lasva valla noored ja keskkonnaamet kutsuvad osalema vahval loodusharidusega seotud päeval, mille teemaks on „Kas sina oskad looduses käituda?”
13.septembril kell 13- 16 toimub Kääpa koolis kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovski (pildil) ja keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistidega. Räägitakse loomadega käitumisest ning loodushoiust. Õpetatakse sorteerima prügi ja otsitakse sügise märke Kääpa kooli õues.
Infopäev on osa noorte teavitamisalasest projektist, mida toetab Võru Maavalitsus ning viib ellu MTÜ Kating Noored.
Oodatud on kõik huvilised üle Võrumaa. Peamine sihtgrupp on loodusõpetuse õpetajad ning õpilased vanuses 11- 18, kuid kindlasti ei saadeta ära ka nooremaid tublisid loodushuvilisi.
Vajadusel organiseerivad korraldajad õpilastele ka transpordi. Sel juhul palutakse osalemissoovist teatada hiljemalt 10. septembriks kella 15ks Kati Oravale aadressil kati@kating.ee või telefonil 5649 8816.
Kõik aiahuvilised on oodatud pühapäeval, 12. septembril algusega kell 12 rohevahetuse päevale Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus.
Rohevahetus on aia- ja taimehuviliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse omavahel või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid. Rohevahetuse kohta loe lähemalt www.aiaklubi.ee.
Rohenäppudele, kellel taimed kaasas, on Jaaniraotu Linnupargi külastus poole hinnaga. Rohkem infot telefonil 53 423 433 või www.jaaniraotu.ee
Rõuge vallas Sandisuul saab laupäeval, 11. septembril alates kella 12 tähistada suve lõppu koos Peeter Võsaga. Üritus saab teoks Sandisuu külaplatsil. Muusikat valib DJ KK. Kaasa palutakse võtta piknikukorv.
Kuumust trotsides kogunes grupp Naiskodukaitse Vastseliina jaoskonna liikmeid kuumal juulikuu 16. päeval, et nautida koos lastega sooje suvepäevi.
Üritus oli planeeritud kahepäevaseks ja koos telkimisega. Valitud sai looduskaunis koht Piusa jõe ääres, meie oma liikme Maire Puutka küllakutsel. Nautisime loodust, päikest, jõe puhast ja jahedat vett. Kaasa võetud söögid-joogid andsid mõnusat äraolemist ja mõttelendu pikkadeks öötundideks. Lapsed tegelesid pallimängu, reketite ja niisama hullamisega.
Plaane peeti jaoskonna edasiseks tegevuseks. Naised on hakkamist täis ja see teeb ainult rõõmu. Jaoskonna esinaisena tunnen suurt uhkust oma liikmete üle. Väikese jaoskonna kohta on tõsiselt tegutsevad liikmed puhas rõõm. Saan olla kindel ürituste läbiviimisel ja kordaminekul. Hea on, kui saad loota kellegile. Siinkohal suur aitäh, Marina, Hele, Maire, Tiiu, Külli.
20. augustil toimus kiigeplatsil Naiskodukaitse Ringkondlik üritus, mis pühendatud taasiseseisvumis päevale.
Tule tutvu meie tegevusega ja löö kaasa seiklusmatkal. Järgnevalt planeerime välioskuste- ja relvaõppe laagrit septembri lõpus. Kel soov meiega liituda, võtke julgelt ühendust. Tegevust leidub kõikidele.
Autor: Anu Jõgeva, Vastseliina jaoskonna esinaine, tel 555 38262, e-post anujogeva@hotmail.com
6.-12. septembrini Võrumaal Rõuges toimuvatel seenepäevadel leiavad aset seenematkad, seenenäitus, seenehoidiste konkurss, Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert ning pärlina meisterkokk Dimitri Demjanovi Seenepada.
“Sügisene seenehooaeg on väga hästi alanud – metsad on seeni täis,” kutsub Viitina Loodushariduskeskuse juhataja ja seenenädala korraldaja Toivo Tuberik huvilisi matkadest ja teistest seenepäevade sündmustest osa võtma. “Seenenädala üks eesmärk ongi inimeste teadlikkust tõsta, et kahetsusväärsed juhtumid, kus mürgiseid seeni müüakse turul söödavate pähe, ei korduks.”
Tavavahelik. Foto: Mats Kangur
Esmaspäevast neljapäevani toimuvaid seenematku Rõuge ja Varstu metsadesse juhendavad seeneteadlased Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Seente makropildistamist õpetab rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Ainuüksi esimesel päeval leiti metsast 125 erinevat liiki seeni ning neid saab kuni pühapäevani Rõuge Rahvamajas paikneval näitusel uudistada.
Reedel kell 14 hakkab kõigi seenegurmaanide silme all podisema restoran Gloria peakoka Dimitri Demjanovi seenepada. Laupäeval kell 12 valitakse koduste kokandusgeeniuste valminud hapendatud, marineeritud või mõnel muul kombel purki pandud seenehoidiste seast parim.
Muusikalist naudingut pakuvad Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam, kes esitavad oma vanu ja uusi laule reedel kell 19 Rõuge Rahvamajas. Kogu nädala vältel saab rahvamajas jälgida loodusfotograafide Mats Kanguri, Urmas Tartese ja Aigar Kulli fotoprogramme.
Kolmandate Rõuge Seenepäevade peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus. Täpse ajakava ja muu informatsiooni leiab aadressilt
www.viitinalhk.ee.
Lisainfo: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskuse juhataja, tel 507 6214
Suusapõlvkonna kokkutulek Kirikumäel. Foto: Vastseliina SpordiklubiKirikumäel kogunes lõppenud suvel seltskond, kes on nakatunud spordipisikuga. Täpsemalt toimus Vastseliina suusapõlvkondade III kokkutulek.
Üritus algas rongkäigu ja lipu heiskamisega. Ilmataat lisas omaltpoolt veel uhke ,,ilutulestiku“ ja valas osalised üle värskendava ,,duššiga“. Praegune spordiklubi treener Üllar Tähe eestvedamisel toimus ühine vestlusring, kus eri ajastu spordimehed meenutasid oma teed suusaspordi juurde ning andsid kindlasti innustust praegusele suusapõlvkonnale.
Üheskoos peeti maha rida toredaid võistlusi: ühissuusatamine, ,,immikas“ (kes asjaga tegelenud, saab aru millest jutt käib), erialavõistlus treenerite tiimile (suuskade, määrdekohvri ja suusapuki pakkimist ning nn bussi transportimist said proovida sel päeval küll kõik soovijad), ,,seanaha“ heitmine, seiklusorienteerumine, maahoki ja võistkondlik rõnga ajamine. Päev oli väga meeleolukas, sportlik ning täis toredaid kohtumisi.
Vastseliina spordiklubi tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes päeva õnnestumisele oma jõu ning nõuga kaasa aitasid. Taaskohtumiseni IV suusapõlvkondade kokkutulekul!
Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et mi kandi vanno ja tervüseviaga inemiisi huuldaja’ nakkasõ’ ammõtit opma Võro haigõmaja man, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.
Seo süküs saava’ kooli’ hindäle kimmämbät umma näko kujonda’: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Et näütüses Põlva koolilatsõ’ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä’, tuuga omma’ peri kõik Põlva kandi koolijuhi’. Kuis Hurda perädüsuurõst perimüskogost latsilõ põnõvat teedüst otsi, tuud seletäs Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas.
Eelä’ naas’ Rõugõn seenenätäl ja tetti vallalõ seenenäütüs.
Seost kuust nakkasõ’ Rõugõ valla noorõ’ tegemä Internetin Rõugõ TVd: filmvä’ egäsugutsit ettevõtmiisi, kõnõlõsõ’ uma kodokandi inemiisiga ja pandva’ videolõigu kodolehe pääle üles. Edimäst saadõt saa nätä’ 20. süküskuu pääväl.
Eloküle pääl oppas Süvähavva luudustalost peri Tobrelutsu Peep, et vanna rossitama lännüt pata massa-i kõrraga minemä pildu, tuu saa ilosahe kõrda tetä’.
Alates esmaspäevast, 13. septembrist pakub noor koolitaja Martin Mark (fotol) võimalust osaleda oma kümnenädalasel edu saavutaja kursusel.
Edu saavutaja kursusel saab selgust oma eesmärkides ja unistustes ning hakata neid teoks tegema; mõista, millised uskumused aitavad edasi ja millised hoiavad tagasi; kujundada endas positiivseid ja kasulikke harjumusi ning õppida loobuma halbadest; õppida oma raha haldama ja kuludel-tuludel silma peal hoidma; saada teada, mida teha rahalise vabaduse saavutamiseks; saada inspiratsiooni ja motivatsiooni tegutsemiseks ning edu saavutamiseks
Edu saavutaja kursus hakkab toimuma alates 13. septembrist esmaspäeviti kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kohtumiste kuupäevad on 13., 20. ja 27. september, 04. ja 11. oktoober, 1., 8., 15., 22. ja 29. november. Algus kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kui kõik kuupäevad ei sobi, saab osaleda ikka. Investeering iseendasse on sümboolne 25 krooni kohtumise kohta.
Kursusel osalemise soovist palutakse teada, registreerides ennast aadressil http://revolutsioon.ee.
Esmaspäevast kuni neljapäevani on Uue-Antsla liikluslinn suletud. Linn on siseliikluseks avatud reedeti kell 14-18 ja laupäeviti-pühapäeviti kell 12-18.
Ettetellimisel avatakse linn peredele ja gruppidele kõigil nädalapäevadel.
Uue-Antsla liikluslinn on maailma kõige väiksem siseliikluslinna, kus saavad nii väiksed kui suured õppida liiklust, sõita põrkeautodega ja nautida kõike, mis ühe linna juurde kuulub. Nii ei puudu sealt näiteks diskoteek, autokino, politseijaoskond, bensiinijaam, kohvik, kaubandustänav ja veel palju muud meie igapäevasest elust.
See linn ei kuulu ainult lastele, vaid seal on omad võimalused ka suurtel. Liikluslinn pakub võimalust korraldada seminare, koolitusi ja koosolekuid.
Täna kell 15 korraldab Haanja vald Haanja spordi- ja puhkekeskuses mittetulundusühingutele ümarlaua, kus räägitakse MTÜde toetamise võimalustest valla eelarvest.
Ümarlaual räägib Võrumaa Arenguagentuuri konsultant arenguagentuuri poolt pakutavatest võimalustest. Ümarlaua lõpetuseks oodatakse MTÜdelt ettepanekuid ootuste kohta omavalitsuselt – Haanja vallalt.
Haanja vald alustab järgmisel aastal valla arengukava tegevuskava aastaks 2012 – 2014 koostamist. Teretulnud on kõik ettepanekud kolmandalt sektorilt valla arengukava tegevuskava koostamiseks.
Lisainfo: Juri Gotmans, Haanja vallavanem, tel 517 4584
Võru Linnateater alustab oma uut hooaega täpselt kuu aja pärast 6. oktoobril, kui Võru kutuurimaja Kannel teatrisaalis esietendub Samuel Becketti “Lõppmäng”. Võru publik saab lavastust näha ainult ühel korral!
“Lõppmängu” lavastab Võru Linnateatri kunstiline juht Tarmo Tagamets. Kuulsa iiri näitekirjaniku ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Samuel Becketti “Lõppmäng” on lugu sentimentaalusest ja küünilisusest. Peategelased Hamm (Janek Joost) ja Clov (Marianne Kütt) on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: „Ma jätan sind maha.“ Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Neid äraminekuähvardusi lausudes imiteerib Clov jalgadega põrandat kaapides lahkuvaid samme. Peale Joosti ja Küti astuvad lavastuses üles ka Mart Kampus ja Silvi Jansons.
Oktoobris mängib Võru Linnateater viiel korral (12., 13., 20., 21. ja 30. okt) ka menukat lastelavastust “Bibigon, Punamütsike ja naljakas argpüks.” Nukulavastus räägib vahva loo pöialpoisist Bibigonist, kes peab päästma oma õe Cincinella kurja kalkuni Torulotti käest.
Rõuges toimub reedel, 10. septembril algusega kell 11.00 renoveeritud lasteaia pidulik avamine, millega tähistatakse ühtlasi lasteaia 40. aastapäeva.
Renoveerimisprojekti maksumus ulatus 15 834 970 krooni, millest valla omaosalus on veidi üle 5 miljoni krooni. Projekti rahastas EAS läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi, kohalike avalike teenuste arendamise KOV investeeringutoetuste kava.
Praeguseks on teostatud Rõuge lasteaia renoveerimistööde I etapp, mis algas 2009. aasta septembris. Ehitustööde käigus said lasteaia rühmad magamis – ja mängutoad, suurenes saal, ehitati juurde laste bassein ning sisustatud on kaasaegne köök. Lisaks soetati kõikidesse ruumidesse kaasaegne sisustus. Samuti uuendati mänguala. I etapi ehitustöödega lisandus 810 m² kasulikku pinda.
Projekti teises etapis, lõpptähtajaga 31. august 2011, ehitatakse lasteaiale juurde neljas rühm, millega lisandub 144 m² kasulikku pinda. See suurendab lasteaia kohtade arvu 80-ni.
Hetkel käib Rõuge lasteaia kolmes rühmas 63 last, lisaks tegutseb Viitinas lasteaiarühm 15 mudilasega. Investeeringu tegemiseks andis kindluse kõrge sündide arv. 2007. aastal sündis vallas 23 last, 2008. aastal 33 last, 2009. aastal 26 last. Käesoleval aastal on sündinud juba 17 last. Eelmisel aastal kasvas rahvaarv Võrumaa omavalitsustest ainsana Rõuge vallas, kus elab 2284 inimest (seisuga 01.01.2010).
Lasteaia avamisel osaleb haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kohale on lubanud tulla ka Europarlamendi liige Ivari Padar, riigikogulased Kalvi Kõva, Kaia Iva, Võru maavanem Andres Kõiv ja paljud teised.
Sel nädalal alustab uut hooaega Eesti esimene keelepesa – võrokeelne laste päevahoid, mille eestvedajateks on Haanimiihhi nõvvokoda ja Võro Instituut.
2009. aasta sügisel tegevust alustanud ainulaadse omakeelse keelepesa eesmärk on pakkuda lastele võrukeelset päevahoiu võimalust. Kuna enamik keelepesalisi on pärit Haanimaalt, kõneldakse keelepesas haani mõjutustega võro keelt.
Põliskeele edasiandmine lastele käib keelepesas nõnda, et nendega kõneldakse kogu päev vaid omas keeles. Nii õpivad lapsed põliskeelt kõigi tegemiste juures, millega nad päeva jooksul kokku puutuvad (mäng, laul, söömine, riidessepanek jne).
Keelepesa on regulaarselt tegutsenud juba terve ühe hooaja ning pärast suvepuhkust tullakse taas kokku, et jätkata omakeelse lastehoiuga. Seni on lapsed koos käinud ühe korra nädalas. Keelepesa igapäevaseks muutmine on jäänud rahaliste võimaluste taha, keelepesa eestvedajad otsivad ainulaadse omakeelse lastehoiu rahastamiseks uusi võimalusi.
Keelepesalised alustavad uut hooaega sel neljapäeval, 9. septembril. Kõik, kes soovivad oma last või lapsi keelepessa tuua, võiksid ühendust võtta keelepesa juhendajatega. Samuti on võimalik lihtsalt toetada keelepesa tegevust.
Mõniste pargis korraldatakse 18. septembril algusega kl 10.00 Mihklipäeva laat, mille raames selgitatakse konkursi korras välja parim leib, parim kringel, parimad marineeritud seened ja ilusaim hoidis.
Oodatud kõik, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid, mida oma pere ei vaja. Samuti oodatakse perenaisi, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid – võimalus tulla ja teha oma toodetele reklaami.
Teadmiseks konkurssidel osalejatele:
Parim leib – konkursile palutakse tuua terve leivapätsi (ei ole oluline, kas põranda või vormileib), hindajateks UMA MEKK (Võrumaa päritoluga toit) eestvedajad.
Parim kringel – kringel peaks olema ümmargune, sellest peaks jätkuma seitsmele lapsele, kes kringleid hindavad
Parimad marineeritud seened – konkursile tuua pooleliitrilise purgiga seened, neid hindavad MTÜ Labritsa juhatuse liikmed
Ilusaim hoidis – sellel konkursil tingimused puuduvad – võib lasta fantaasial lennata, hindajateks on laadalised.
Konkursile esitatud hoidised (juhul, kui esitaja on nõus) loositakse hinnangu andnud laadaliste vahel välja.
Laadal tuleb ka rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemel, et need kompostihunnikusse vista, too taimed laadale ja inimene, kellel on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.
Laadal kauplejatelt kohamaksu ei küsita, küll on aga korraldajatel palve, et müüjad loovutaksid on toodetest, teenustest, asjadest ühe (või komplekti), et need saaks oksjonil maha müüa. Oksjoni tuluga kaetakse laada korraldamisega seotud kulud.
Tänasest alustame uue rubriigiga “Inimene”, kus ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.
Antsla kooli 65. juubeli puhul ilmub koolilehe KooliSilm erinumber, kus juttu mitmetest lõpetajatest läbi mitme aastakümne. Värskeim neist, Jonatan Karjus, Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse poeg, lõpetas Antsla gümnaasiumi sel aastal ja asub sügisest Tallinna Ülikoolis õppima riigiteadusi.
19aastane Jonatan kuulub noorte orienteerujate hulgas Eesti teravamasse tippu, osales juulis juunioride MMil, Taani rajad küll Jonatanile erilist rõõmu ei toonud. Siiski, looduses, eriti metsas kulgev spordiala sobib Metsamoori pojale imehästi, tal on plaanis oma vigadest õppida ja leida veelgi rohkem aega treeninguteks.
Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.
Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.
Vaade Loogamäelt Luutsniku poole. Foto: Erkki Peetsalu
Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?
Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.
Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.
Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.
Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.
Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.
Laupäeval, 4. septembril toimub Parksepas Kanariku järve ääres perepäev, kus jagub tegevust põnnidest vanavanemateni.
Avatud on piknikuturg, kus kaubeldakse kõigega, mida saab murul kasutada: vaipadest suupooliseni. Ühtlasi peetakse Võru valla kolmandad murumängud, mille raames on oma müramis- ja jalgpallitunnid ka lastele. Toimub heategevusloterii ja on avatud puhvet.
Õhtul on kõik oodatud Jüri Homenjat kuulama ja tantsima. Korraldajad kinnitavad, et isegi vihmal ei lasta ettevõtmist nurjata.
Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.
Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).
Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko
Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.
Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.
Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.
Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.
Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).
Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.
Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.
Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!
Esmaspäeval, 6. septembril avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: “Piltilus”, “Ajast aega” ja “Folk”.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna gobeläänide näitus „PILTILUS“ küsib: mis on ilus? Kas ilu on iga vaataja silmades erinev või on see midagi ühtemoodi tajutavat? Kas ilusad hetked on jäädvustatuna samaväärsed kui neid kogedes? Kuidas säilitada emotsionaalselt väärtuslikku ja jagada seda teistelegi?
Gobeläänid kui piltvaibad on aastasadu olnud osake tekstiilikunsti kõrgemast pilotaaźist, võimaldades jutustada keerulisi ja mitmetahulisi lugusid. Ajas on muutunud ehk ainult autori sõnum vaatajale. Virtuooslik teostus ja tundlik värvivalik kavandi edasiandmisel on selle tehnika puhul midagi enesestmõistetavat, muidu poleks kunstnikul mõtet nii pikka aega vaiba loomisele pühendudagi.
Leo Rohlini isiknäitus „AJAST AEGA“ on kokku pandud tunnustatud keraamiku töödest, mis valminud põhiliselt viimase kolme aasta jooksul. Tegemist on kujunditega, mille loomiseks on kasutatud tuhandeid väikeelemente. Näitust võib tinglikult jaotada kahte ossa – seinaplaadid „Kosmiline geomeetria“ ja vertikaalsed kujundid „Fragmentaarium“.
Keraamik Leo Rohlin on õppinud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, olnud aastaid keraamika õppejõud ja alates 2005. aastast emeriitprofessor. Pedagoogiameti kõrvalt on ta kirjutanud mitmeid erialaseid teoseid. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige.
Küllike Pihlap ja Tõnis Laanemaa ühisnäitus „FOLK“ koosneb fotokompositsioonidest, mis kujutavad pärimusmuusikuid, soliste ja bände, Eesti loodust ja inimesi, kujunditesse koondunud laule, muusikat. Kunstiteoste loomine on inspireeritud Viljandi Pärimusmuusika Festivalist 2009, Võru, Virumaa ja Valgamaa rahvamuusikast. Antud näitus on üleval olnud Jõhvis, Valgas ning liigub edasi Viljandisse.
Näituse töödele on taustamuusika loonud Taavi Laatsit.
Võru Linnagaleriis 06.09.10 – 24.09.10
Tõnis Laanemaa on õppinud Tartus maali ja ERKI-s graafikat. Ta on tuntust kogunud eelkõige ühena 1960-ndate aastate Eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK ’64 liikmena. Tema maalid, graafika ja plakatikunst sulandusid 1970-ndatel järk-järgult Eesti kunsti mitmekesisesse üldpilti. Aktiivse näitusegraafikuna jätkub meistril aega ka koolitada kunstihuvilisi. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse Liidu liige. Küllike Pihlap õpib Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini. Kunstnikud on ka varem ühisnäituseid loonud.
Kõik kolm näitust jäävad Võru Linnagaleriis avatuks 24. septembrini.
Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ on teinud taotluse uue liiva- ja kruusakarjääri rajamiseks Haanja vallas Kuiandi külas. Seoses sellega korraldab Keskkonnaamet homme, 3. septembril kell 12.30 toimub Luutsniku küla seltsimajas Kuiandi liivakarjääri kaevandamisloa taotluse avaliku arutelu.
Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks, tulevase kaevandamise alune pindala on kokku 4,84 hektarit. Ehituskruusa ja ehitusliiva varu on kokku hinnatud 199 000 m3, millest 70% moodustab ehituskruus ja 30% ehitusliiv, selgub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud seletuskirjast.
Tulevane karjäär hakkab paiknema firmale kuuluval maaüksusel, ehkki Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ ise on registreeritud Tartus. Tulevane karjäär jääb Luutsniku-Plaani vahelise tee äärde, mis on kruusatee. Seega on kohalike inimeste üks võimalik mure, et suurte autode tihedam liiklus paneb selle tee suvel tolmama ja rikub porisel ajal teekatet.
Kultuuriministeerium kuulutab seoses ametiaja lõppemisega välja avaliku konkursi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks, ametiaeg algab 1. jaanuaril 2011.
Muuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluliseks ülesandeks on muuseumi sisulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Kandideerimise eelduseks on muuseumivaldkonna hea tundmine, riiklikult tunnustatud kõrgharidus, kogemus inimeste juhtimisel, hea algatus- ja analüüsivõime aga ka hea suhtlemis- ja väljendusoskus, riigikeele valdamine kõrgtasemel ning vähemalt ühe võõrkeele valdamine.
Septembris tähistatakse Antsla Keskkooli/Gümnaasiumi 65. sünnipäeva, pidustused saavad stardipaugu üsna sportlikult. 3. septembril kell 17.00 toimuvad Antsla staadionil Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus.
Kui alates 1997ndast on iga aasta septembri alguses mõõtu võtnud Antsla ja ümberkaudsete koolide spordihuvilised õpilased, siis seoses igasuguste pidustustega, sh kooli juubeliga, toimub eraldi võistlus ka täiskasvanutele (koos nendega ka A ja B vanuseklassi noored). Aladena on kavas kuulitõuge, kettaheide, kaugushüpe, odavise, 100 m ja 1500 m jooks. Osavõtmiseks ei pea olema Antsla vilistlane, kõik on teretulnud.
Sama päeva hommikul toimub eelmainitud võistlus õpilastele.
Aksel Kersna oli Antsla Keskkooli direktor aastatel 1976-1981, aga eriti legendaarseks sai ta just kehalise kasvatuse õpetajana. Tema teeneks oli 1969. aastal Antsla kooli staadioni valmimine, aga enne sedagi suutis ta kitsastes tingimustes korraldada isegi sisetingimustes teivashüppe, kui hoovõtuks tuli ka kõrvaloleva klassiruumi seina lisauks raiuda.