Viljandi

Viljandi linnagaleriis eksponeeritakse parimaid kultuuriplakateid

Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.

Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.

Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.

Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.

Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.

“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.

Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (USA/Alaska) Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Viljandis saab nautida Hispaania komöödiat

Kohvik Harmoonias toimub filmiõhtu Foto: Kohvik Harmoonia Facebooki lehekülg

Neljapäeval, 25. juulil kell 21.30 saab Viljandis kohvik Harmoonia terrassil alguse filmiõhtu. Linastub Pedro Almodóvari ülikerge komöödia “Olen nii elevil”.

Üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth (“Kõik minu emast”), Javier Camara (“Räägi temaga”), Lola Duenas (“Volver”) ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas. Tegemist on 2013. aasta filmiga, mille režissööriks on Pedro Almodóvar.

Filmiõhtu on tasuta, kuid vajalik on eelnev laua broneering.

Broneerimine aiakohvik@harmoonia.ee või telefonidel 435 4031, 56860270.

Viljandis avatakse reedel viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus

Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.

Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.

Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.

Näitus on avatud:

K – R 12:00 – 19:00, L 12:00 – 17:00

Tootearendusprogrammi PESA rändnäitus jõuab Viljandisse

Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee

Presidendi võidutule saabumine ja vastuvõtmine Viljandimaal

Täna Viljandimaal Mõisakülas peetaval Maakaitsepäeval andsid kaitseliitlane Martin Suigusaar ja naiskodukaitsja Anne-Liis Taim üle Viljandi maavanem Lembit Kruusele presidendi võidutule.

Maavanem jagas tuld edasi kõikide maakonna omavalitsuste esindajatele, kes omakorda süütavad võidutulest oma kodupaikade jaanituled. “Lubage mul siinkohal üle anda võidutuli kõikidele Viljandimaa omavalitsuste esindajatele, et te saaksite selle viia oma kodupaikadesse ja süüdata seal jaanilõkked. Nii jõuab võidutuli sümboolselt iga Viljandimaa elanikuni,” ütles Kruuse oma tervitussõnavõtus.

Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile

Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.

Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”

Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Hang’i maagia kolmes lossis

Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.

VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Laupäeval, 1. juunil kutsub Viljandi Avatud Noortetuba/ VANT Viljandisse Vabaduse platsile Lastekaitsepäeva tähistama. Päeva esimese poole täidavad põnevad tegevused ning seejärel astuvad Kultuurse Motobande koosseisus lavale tuntud Eesti avaliku elu tegelased.

1. juunil kell 11.00 alustatakse Viljandi Vabaduse platsil päeva maakondliku koolidevahelise jalgrattavigursõidu võistlusega VIGURVÄNT. Maanteeamet pakub koostöös Viljandi autokooli instruktoritega turvasimulatsioonide testimise võimalust ning tehnikat esitleb Viljandi Päästeamet.

Kell 12-14 esinevad lavaesisel platsil tantsukoolide FACE, DANCECALL, S-STUUDIO ja HOPE tantsijad ning VILJANDI SPORDIKOOLI võimlejad. Seejärel, kell 15 võtavad Tasuja puiesteel järje üle HAWAII EXPRESS, VILJANDI MOTOKESKUS ja MULGI MOTOÄRI, kelle abiga toimub erinevate jalgrataste, mopeedide, motorollerite, ATV-de ja elektriautode demonstratsioon. Soovijatel on proovisõidu võimalus. Motorolleri lubade tegemise kohta annab infot ja nõu autokooli VILJANDI AUTOM sõiduõpetaja Arne Juus. Loe edasi: VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Kontserdisari toob Eestisse
haruldase muusikariista hangi maagia

Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.

Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/show/?show=29313

Facebookis – https://www.facebook.com/yhelossihaaled

Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Europe Direct´i teabekeskus sisustas Viljandi Jakobsoni koolis Euroopa päeva

Euroopa päeva tähistamine Viljandi Jakobsoni Koolis. Pilt: Viljandi Maavalitsus

9. mail aitasid Europe Direct´i teabekeskus – Viljandimaa esindajad Viljandi Jakobsoni koolis tähistada Euroopa päeva, korraldades õpilastele kohtumise Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, viies läbi viktoriini ja jagades Euroopa Liidu teemalisi infomaterjale.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis enam kui poolesajale vanema astme õpilasele peamiselt ELi teemal. Kuid loengus käsitleti ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ja piirilepingu sõlmimist, Eesti vägede lahkumist Afganistanist jpt. küsimusi, mis noori huvitasid.

Europe Direct´i teabekeskus oli kooli aulas üles seadnud teemakohase nurga, kus kõik huvilised said osaleda Euroopa Liitu puudutava valikvastustega viktoriini lahendamises. Seejuures oli viktoriinis mitu Leedu-ainelist küsimust, sest Leedu on 2103. aasta teisel poolaastal ELi eesistujariigiks.

Võimalust oma Euroopa Liidu alaseid teadmisi proovile panna kasutas nooremas astmes (1.-4. klass) ligi 150 õpilast ning vanemas astmes (5.-9. klass) üle 70 õpilase. Nii õigesti vastanute kui ka kõigi osalejate vahel loositi hiljem välja raamatukaupluse kinkekaarte ning erinevaid Europe Direct’i sümboolikaga auhindu.

Ühtlasi oli õpilastel võimalik endale soetada erinevaid ELi teemalisi voldikud ja brošüüre. Huvi oli suur ning kõik kaasavõetud infomaterjalid said päeva jooksul laiali jagatud.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa esindajad osalesid ka Euroopa päeva puhul koolis korraldatud plakativõistluse edukamate väljaselgitamisel. Plakatitel olid noored kujutanud erinevaid ELi riike, tuues antud maa kohta välja nende arvates kõige olulisema.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa tegutseb endistviisi Viljandi maavalitsuse hoone (Vabaduse plats 2) esimese korruse fuajees, kus see avati 2009. aasta mais. Sinna on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ELi kohta täiendada. Kohapeal on avariiulitelt võimalik soetada erinevaid infomaterjale ja muid trükised. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 8-17 ning reedeni kella 8-15.45.

1950. aasta 9. mail pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman Pariisis kuulsa kõne, milles ta tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 1985. aasta Milano tippkohtumisel otsustasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et edaspidi hakatakse Schumani deklaratsiooni aastapäeva – 9. maid – tähistama Euroopa päevana.

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.

Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.

Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.

Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi:

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kogume mälestusi Viljandi kesklinnast

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandi kesklinna teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused kesklinnas elanud ja töötanud inimestelt kõikidest ajastutest. Need võivad olla nii töökohast kui ka elukohast, inimestest ja nendega seotud tegemistest ja emotsioonidest. Oleks hea, kui osalejatel oleks võimalik lisada ka fotosid, millest muuseum saab teha koopia. Kogutud mälestustest on kavas avaldada raamat.

Mõned suunavad teemad:

maja kirjeldus;
minu seos majaga;
majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
tegemised, toimetamised;
naljakad lood;
elust tagahoovis.

Ootame kirja pandud mälestusi 1. juuniks 2013.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse või saata postiga Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi või e-postiga aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.

Mulgi Mess 2013 toimub 8. – 9. juunil Viljandis

Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.

Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.

Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.

NB! Külastajatele on sissepääs messile tasuta!

Osavõtutaotluse leiad siit http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad: mulgimess@mulgimess.ee

Kohtumiseni Mulgi Messil 8. ja 9. juunil Viljandis!

Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Teisipäeval, 9. aprillil peetaval Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa foorum-tänupäeval räägitakse inimeseks olemisest ning arutatakse selle üle, kuidas edendada maakonna elanike tervist ja heaolu. Tervisefoorumil kuulutatakse välja ka Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013.

9. aprillil kell 11 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) algavale foorum-tänupäevale on oodatud Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist. Vajalik on eelnev registreerumine.

“Päeva fookus on suunatud foorumile ehk võimalusele kõigil Viljandimaa inimestel kaasa rääkida maakonna heaolu arengus,” tutvustas Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. “Pärast arutelu on aga hea võimalus tänada seniseid aktiivseid kaasarääkijaid ja maavalitsuse tervisetoa suurepäraseid koostööpartnereid nende panuse eest maakonna tervise toetamisel.” Loe edasi: Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Mulgi rattamaratonile tuuakse Saksamaalt duširekka

Maikuu esimesel pühapäeval toimuvast Mulgi rattamaratonist osavõtjad saavad end puhtaks küürida innovaatilises duširekkas.

“Innovaatiline duširekka pakub pärast sõitu sportlastele lõõgastavat ja nauditavat dušielamust,” ütles duširekka Eestisse toova Hansgrohe juhatuse aseesimees Richard Grohe.

Samsung Estonian Cup rattamaratonidesarja peakorraldaja Allar Tõnissaare sõnul on korraldajate ootused duširekkale kõrged. Duširekka pikkus on 13,5 meetrit ning selles asub 20 erinevat Hansgrohe dušši. Muuhulgas ka näiteks niisugused, mis tekitavad sooja vihmasabina käes seismise tunde aga ka Showerpipe’i süsteemid, mis pihustavad vett nii ülalt kui ka alt, pakkudes kümblejale topeltnaudingut. Hansgrohe duširekka puhul on arvestatud kõrgete keskkonnahoiu nõuetega. Eestisse ja Põhjamaadesse saabub elamusterohke duširekka esmakordselt.

Eesti suurim rattamaratonide sarivõistlus Samsung Estonian Cup alustab tänavu 5. mail Viljandis juba 13. hooaega. Kaheksast etapist koosnev rattasari vältab kogu suve ning viimane otsustav võistlus toimub 7. septembril Jõulumäel.

Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Viljandi valla yhinemisdokumentide yleandmine 051_4 — Viljandi valla ühinemisdokumentide üleandmine

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

7. märtsil on Viljandis kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev, kus programmi ja selle muudatusi tutvustab huvilistele SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esindaja Saima Mänd.

Tasuta infopäev on kavas neljapäeval, 7. märtsil kella 11-15 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korrus). Korraldajad paluvad huvilistel ennast infopäeval osalemiseks kirja panna hiljemalt 4. märtsiks e-postiaadressil: kristi@viljandimaa.ee.

“Kõigil kohaliku omaalgatuse programmist toetust taotleda soovijatel soovitan infopäeval kindlasti osaleda, sest programm on tänavu põhjalikult muutunud,” toonitas KOPi maakondliku komisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.

“Kui varem haldas regionaalministri haldusalasse kuuluvat kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, siis alates 2013. aastast haldab seda sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital,” selgitas ta.

Seetõttu on vahepeal täpsustatud programmi eesmärke ja rahastatavaid tegevusi ning taotlusvoorude tingimusi. Samuti on koostatud uued taotlusvormid. “Seekordne infopäev ongi mõeldud eeskätt KOPi uute tingimuste ja taotlusvormide tutvustamiseks taotlejatele,” sõnas Jane Lumiste.

KOPi taotluste esitamise tähtaegadeks jäävad ikka 1. aprill (kevadvoor) ja 1. oktoober (sügisvoor) ning taotlused tuleb ka edaspidi esitada maavalitsusse.

Lisaks saavad infopäeval osalejad veel ka ülevaate sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning lähemat teavet Euroopa Liidu programmi “Kodanike Euroopa” kohta.

Eelmisel, 2012. aastal esitati Viljandi maakonnas kohaliku omaalgatuse programmist toetuse saamiseks kokku 163 taotlust, millest rahuldati 102 taotlust kogusummas üle 75 000 euro. Teistest enam läks toetust Karksi valda, Viljandi linna ja Halliste valda.

Taotlejate juriidilise vormi järgi said eelmisel aastal Viljandimaal KOPist toetust 90 mittetulundusühingut, üheksa seltsingut ja kolm sihtasutust. Loe edasi: Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev