Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus kolis Viljandisse

Täna avas Viljandis ametlikult oma uksed Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Sellega lõppes sihtasutuse kaks aastat ette valmistatud kolimine Tallinnast Viljandisse.

“Ettevalmistused sihtasutuse kolimiseks Tallinnast Viljandisse algasid üle kahe aasta tagasi. Tänaseks on rekonstrueeritud ajalooline hoone, mis kaunistab Viljandi linnapilti. Pealinnast välja kolimine tõi meid kindlasti maainimesele lähemale,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Viljandis tegutseb sihtasutus aadressil Oru 21, mis selleks tarbeks rekonstrueeriti. Hoone rekonstrueeris AS Pärlin. MES nõukogu otsustas võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmisega tegeleva sihtasutuse kolida Tallinnast Viljandisse kaks aastat tagasi.

Laupäeval 20. septembril kell 11-14 toimub MESi uues majas lahtiste uste päev, kus saab tutvuda rekonstrueeritud maja ja sihtasutuse tegevusega.

Käivitus meestele suunatud kampaania “Mees peab olema viljakas”

Eile, 15. septembril algas ja 5. oktoobril lõppeb üle-eestiline puu- ja köögiviljade kampaania “Mees peab olema viljakas”. Kampaania keskendub meestele vanuses 20-40 aastat. Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Kärt Russaku selgitusel soovitakse selle kampaania käigus suurendada meeste teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada. “Soovime lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge ning sihtrühma sellel perioodil aktiivselt kaasata.”

Tervisespetsialisti sõnul on lühidalt puu- ja köögiviljade söömise kasu tervisele järgmine:

Aitavad hoida või saavutada normaalset kehakaalu
Neis leiduvad ained aitavad ennetada haigusi (vähid, südame-veresoonkonna haigused jne)
Aitavad kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele
Aitavad vererõhku kontrolli all hoida
Aitavad hoida vere kolesteroolitaset kontrolli all

Soovitus on süüa minimaalselt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. 1 portsjon = 100 g ehk umbes üks peotäis. Köögiviljade hulka loetakse ka külmutatud, konserveeritud, kuivatatud kujul viljad, isegi mahl (teatud piirangutega). Russak juhib tähelepanu sõnale “minimaalselt”, väidetavalt pole selle mõiste sisulisele tähendusele eelnevalt kommunikatsioonis piisavalt keskendutud. Soovitav kogus on seotud kehakaaluga, seega meestele on kindlasti soovitatav süüa isegi rohkem kui 5 portsjonit päevas.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014 raames.

Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab puu- ja köögivilja kampaania raames mitmeid erinevaid kõikidele maakonna igas vanuses ja -soost inimestele, mille kohta leiab lisainfot Tervisetoa koduleheküljelt või FB lehelt!

Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Täna kogunes Maanteeameti initsiatiivil Viljandi maavalitsuses maakonna liikluskomisjon, et koos analüüsida Maanteeameti lääne regiooni liiklusohtlike kohtade likvideerimise kava 2015+ .

Jaak Saard, Maanteameti Lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja rääkis, milliste põhimõtete alusel riigimaanteede liiklusohtlike kohtade raha kasutama hakatakse ning milline osa sellest jaguneb maakonna liikluskomisjoni otsuse alusel. “Suurimad liiklusohtlikud riskid on seotud puuduliku maanteevalgustusega, teeületuskohtadega, ohutussaarte ja bussipeatuste laienditega ning seda eriti koolide ümbruses. Vajadus on osade ristmike ja teeosade ümberehituseks, liiklusruumide eraldamiseks liiklejagruppidele (kergliiklusteed) ja muudeks liikluse rahustamise abinõudeks (kiirustablood, -kaamerad).”

Jaak Saardi sõnul on lähikuude jooksul kavas paigaldada kiirustabloo Pärnu poolt Viljandi tulles enne Kõput, mille lähedusse jääb kool ja ülekäigurada. Loe edasi: Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Viljandi fotonäitus viib Viru kaevanduse sügavustesse

22. septembrini on Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis avatud Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“.

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda“. Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.

Sügaval nõukogude ajal avatud (1965) kaevanduse hämaraid käike viimast korda jäädvustanud Karel Kravik on kiindunud Ida-Viru tehismaastikesse ja kõikvõimalikesse keskkonna anomaaliatesse, mis on tekkinud sinna energeetika ja tööstuse kutsel. Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.

Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegipoolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.

Küllap on põnev meil, maapealsetel, saada aimu sügavate käikude suisa arhitektuursest esteetikast ja sukelduda fotode vahendusel heaoluühiskonna tumedamatesse kihtidesse.

Näituse aitas ellu Eesti Energia. Näitused on avatud maja lahtioleku aegadel
1.06 – 31.08, E – R kell 10.00 – 18.00
Alates 1.09.2014: E-L 10.00 -19.00

Allikas: Sakala Keskus

Galerii: Esimene päev Viljandi pärimusmuusika festivalil

Turvameeskond enne konserdit pileteid kontrollimas.

Esinevad Fekete Seretlek (Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Venemaa).

Esinema hakkavad Ganzoniere Grecanico Salentino (Itaalia).

Täna algas 22. Viljandi pärismuskultuuri festival “Mäng”. Külauudiste toimetusest on koha peal pildistamas Rauno Põld.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

Möödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“ Viljandi Linnagaleriis

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“.

Mäng, mäng, mäng … öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski
olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel Tallinna tn 11/1. Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal: T-R 10.00-18.00, L 09.00-16.00. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud.

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Kogu Viljandimaa laulab ja tantsib pühapäeval “Ühtses rütmis”

Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.

Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.

Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.

Tiina Pihlak

Viljandi vanakraamiturg alustab hooaega

Laupäeval, 24. mail alustab Viljandi Lastepargis suvehooaega Viljandi Vanakraamiturg.

Täika saab alguse kell 10 hommikul ning kestab kuni kauplejaid ja ostjaid jagub. Vanakraamiturule on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada vana kraami.

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud juba viis aastat nii talvisel kui suvisel ajal. Alates 2014. aastast on Viljandi Vanakraamituru korraldajaks Sakala Keskus. Talvisel perioodil toimus kauplemine keskuse ruumides. Nüüd, kui ilmad on soojemad ja päikselisemad, kolib turg taas vabasse õhku.

„Soovime kauplemiseks katsetada erinevaid kenasid kohti Viljandi linnas. Lastepark on täika jaoks sobiv kuna pargis on müüjatele varju pakkuvaid puid ning lastelgi on tegevust, mis on oluline, sest täikale tullakse tihti just kogu perega,“ selgitab vanakraamituru korraldaja Helena Hiiesalu.

Möödunud suvedel kogunesid kauplejad Viljandi Raekoja prki. Uue asukoha valiku tingis peagi raekoja pargi kõrval algavad ning vanalinnas jätkuvad tänavate remonditööd.

Lastepargis on vanakraamiturgu varemgi korraldatud ning kauplejad on pargile omapoolse heakskiidu andnud.

Suvised kauplemispäevad toimuvad laupäeviti, kaks korda kuus. Erinevalt talvisele hooajale ei ole suvel kauplemiseks vajalik eelnev registreerimine ega kauplemistasu maksmine. Kauplemine on kõigile tasuta.

Turu toimumise ajad suvekuudel Lastepargis on: 7. juunil, 21. juunil, 5. juulil, 19. juulil, 2., 16 ja 30 . augustil. Vabas õhus planeeritakse kaubelda kuni oktoobri alguseni.

Viljandis tulevad taas hansapäevad

Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Viljandi linnagaleriis avati Gundlachi moefotokunsti näitus

Täna avati Viljandi linnagaleriis (raamatukogu 3. korrusel) näitus „F. C. Gundlach. Saksa moefotograafia 1950-1980“.

F. C. Gundlach (sünd 16. juulil 1926 Hesseni liidumaal Heinebachis) on üks endise Saksamaa Liitvabariigi tähtsamatest fotograafidest ja rahvusvahelise moefotograafia pioneeridest. Gundlachi loomingut iseloomustavad ametialane täiuslikkus, tehniline peensus ja lavastuskunstioskus. Moefotogaafia ikoone on ta loonud juba aastakümneid. Oma fotodega õnnestus tal käsitleda ühiskondlikke fenomene ning fotograafia ja kunsti arengut. Tänapäeval töötab F. C. Gundlach eelkõige kuraatori ja
galeristina ning omab üht Saksamaa olulisemat fotokogu.

Peaaegu neli aastakümmet on F. C. Gundlach juhtinud oma fotodega tähelepanu rahvusvahelisele moele ning kirjutanud nõnda ise peatüki moeajalukku nii rõivamoe kui ka pooside ja žestide, rekvisiitide ja võttepaikade ning muutuvate iluideaalidega. Tema tööd peegeldavad aja vaimu alates sõjajärgse perioodi optimismist kuni optilise kunsti esteetika ja postmodernismini. Oma loomingu kohta on ta ise öelnud: „Moefotograafia on alati nii tõlgendus kui ka lavastus. See peegeldab ja näitlikustab oleviku ajavaimu ning ruttab ette homsesse”.

Näitus jõudis Viljandi linnagaleriisse tänu Saksamaa liitvabariigi suursaatkonnale Tallinnas koostöös F. C. Gundlachi fondiga Hamburgis (www.fcgundlach.de) ning jääb avatuks kuni 6. juunini.

Maris Aarna

“Bussi Riot” väisab Põlva, Võru ja Valga maakonda

Euroopa Parlamendi kandidaadi Silver Meikari kampaaniatuur liigub täna Värska poole, teisipäeval jõutakse läbi Põlva- ja Võrumaa Valga maakonda Lüllemäele ning kolmapäeval osaletakse debatil Viljandis. Kõigil kohtumistel ja peatustel jagatakse värsket infot olukorrast Ukrainas, õpetatakse inimesi seisma praktiliste vahenditega jälgimisühiskonna vastu ning ehitatakse üles vabakondade võrgustikku.

Silver Meikari sõnul piisab inimestel vaid “Bussi Riot”’i ees käsi püsti ajada, et kandidaadi ja tema meeskonnaga kohtuda. “Tahame minna ka sinna, kuhu erakonnad oma massikampaaniaga ei jõua,” ütles Meikar. “Erakondade poliitpropaganda asemel arutame sisuliste teemadel ja korraldame praktilisi töötubasid.”

Sõltumatu kandidaat Meikar teeb kampaaniat koos Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põdra ja Tartu Vabakunna aktivisti Gea Kangilaskiga. “Valid Silver Meikari, saad Euroopa Parlamenti ka Märt Põdra ja Gea Kangilaski,” kinnitab Meikar. “Me oleme selgete eesmärkidega meeskond, mis suudab rohkem saavutada kui ükski teine kandidaat kasvõi seetõttu, et me pole kinni vanades stampides, vaid tegutseme 21. sajandi osalusdemokraatia põhimõtetest lähtuvalt.”

“Tavapärase valimisnänni asemel on meil kaasas Estobuntu DVD plaadid, seega kui keegi tuleb kohtumisele oma süle- või lauaarvutiga, saame vananenud ja ebaturvalise XP asemel paigaldada üheskoos arvutisse eestikeelse vabavara,” ütles Märt Põder. “Estobuntu vabatahtlike osalusel loodud kiire, turvaline ja just Eesti kasutajatele mõeldud opsüsteem.”

Värskas, Lüllemäel ja Viljandis toimuvad kohtumised kohalike kogukonnaaktivistidega. Gea Kangilaski sõnul kasutatakse kampaaniat ka selleks, et ehitada üles uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste võrgustik. “Inimesed soovivad muutust, isiklike kontaktide loomine ja kogemuse jagamine aitab seda ellu viia,” ütles Kangilaski. “Eestil on võimalik saada poliitiliselt kõige innovaatilisemaks Euroopa Liidu liikmesriigiks.”

Silver Meikar rahastab oma Euroopa Parlamendi kampaaniat annetuste teel ning kogus kautsjoni maksmiseks vajaliku summa vähem kui 24 tunniga. “Bussi Rioti” siltidega kaunistatud buss on saadud tasuta kasutamiseks kampaania toetajatelt. Meikar sõidab valimiskampaania raames koos oma tulevase Euroopa Parlamendi kontori ja kaasmõtlejatega läbi kõik Eesti maakonnad. Sõit algas 30. aprillil Tartust, kampaaniat on käidud tegemas juba Narvas, Tallinnas, Paides, Kuressaares, Tartus ja paljudes väiksemates kohtades.

Lisainfo “Bussi Riot”’i ringireisi ja #euromeikar kampaania kohta: https://www.facebook.com/euromeikar

12. mai kohtumine Värskas: https://www.facebook.com/events/647992698600684/?ref_dashboard_filter=upcoming

13. mai kohtumine Lüllemäel: https://www.facebook.com/events/252669508250754/?ref_dashboard_filter=upcoming

14. mai debatt Viljandis:

http://www.europarl.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2014/052014/pr-2014-mai-05.html

Viljandi spordihoones keskendutakse suurel reedel südamele

Täna, 14. aprillil algas järjekordne Südamenädal, mille raames korraldab Viljandimaa maavalitsuse tervisetuba koostöös JCI ehk Ettevõtlike Noorte Kojaga Viljandi Spordihoones suure korvpalliturniiri.

Sportlik reede kogu perele algab nii korvpalliturniiri pealtvaatajatele kui ka pealtvaatajatele hommikul kell 11.00, millal leiab aset korvpalliturniir. Korvpallureid tulevad ergutama Tanja tantsukooli tublid tantsijad.

Südamenädala raames toimub samas Spordihoone 2 korrusel kell 11.30 miniseminar, mis on pühendatud meie kõige tähtsamale organile – südamele.

Seminari viib läbi SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst doktor Mati Kallas, kes räägib loengul südame toimetulekust suurel koormusel, selle funktsioonist ning palju muud kasulikku ent põnevat, millest tasuks teadlik olla. Pärast tarvilikku seminari on samas kõigil huvilistel võimalik professionaalide poolt lasta mõõta oma tervisele ja südamele olulisi näitajaid: veresuhkrut, pulsisagedust, vererõhku, vööümbermõõtu, kehakaalu ning KMI ehk kehamassiindeksit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul on võimalik kõikidel huvilistel vaba päeva ära kasutada selleks, et iseenda kohta rohkem teada saada ning ühtlasi ka osaleda spordipeol. “See, kes endast rohkem teab, oskab ennast jälgida ja paremini hoida, õigemini toituda ja liikuda. Kõik, mis on õige südamele, on hea meie elukvaliteedile ja oleneb ainult meist endist. Kes hoolivad, on oodatud kogu pere ja sõpradega, et veeta üks tervislik ning sportlik päev,” rääkis Russak.

Päeva lõpus toimub Südamenädalale kohane rühmatreening, mille viib läbi Hope spordiklubi treener Kärt Russak. Südamenädala üritused on kõigile tasuta

Südamenädal leiab aset juba 22. aastat ja selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu oma südamele ning üldisele tervislikule heaolule. Ühtlasi on aasta 2014 Eestis nimetatud liikumisaastaks.

Päevakava:

11.00 – 17.00 JCI Korvpalliturniir (Spordihoone suur saal)
11.30 – 12.45 Südame tervise seminar (Spordihoone 2. korrus)
12.30 – 14.00 Tervisenäitajate mõõtmine (Spordihoone 2. korrus)
14.30 – 15.15 Rühmatreening (Spordihoone 2. korrus)

Viljandi Linnagaleriis avatakse kunstikooli näitus

Neljapäeval, 17. aprillil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Viljandi Kunstikooli õpilastööde näitus. Viljandi Kunstikool saab järgmisel aastal 10-aastaseks. Oodata on kooli kolimist algsest asukohast Männimäel Viljandi kesklinna. See tähendab muutust nii kooli sisus kui vormis. Enne neid sündmusi on aeg teha vahekokkuvõte ja vaadata üle õpilaste viimase aja looming. Näha saab nii alg- kui põhikooliealiste pilte, fotosid, keraamikat, maali, digikunsti jne. Lisaks astuvad üles ka Kunstikooli täiskasvanute vabaateljee liikmed.

Väljapanek jääb avatuks 10.maini. Viljandi Linnagalerii asub Viljandi linnaraamatukogu (Tallinna tn 11, Viljandi) kolmandal korrusel. Näitust saab külastada maja lahtioleku aegadel: E-R 10-20, L 10-16 .

Türi maaliringi näitus jagab loomisrõõmu

Teisipäeval, 15. aprillil kell 15.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Türi maaliringi näitus “Inspireeritud loodusest”. Loomisrõõmust pakatav maaliring toob viljandlastele vaatamiseks oma värske loomingu, mis on küpsenud erinevate joonistamis- ja maalitehnikate tundmaõppimise ning üksteiselt ja juhendajalt Malle Saarelaiult saadud nõuannete paistel. Näitust läbib punase niidina ammendamatu looduse teema. Türi Kultuurikeskuse maaliring alustas tegevust 2007. aastal. Ringis käib 13 inimest, nii tööealised kui ka pensionärid. Ringi kunstisõpru iseloomustab rõõmsameelsus, sõbralikkus ja teadmishimu. Koos on tehtud kolm suvist maalilaagrit ja arvukaid näituseid. Näitus jääb avatuks 3. maini.

Sakala Keskuse jalutussaalis saab näitust vaadata maja lahtioleku aegadel: E-L 10-19, Tallinna tn 5, Viljandi.

Muuseum kogub Viljandi tööstuse ajalugu

Nurmbergi trükikoja ladujad tööhoos. Foto: Viljandi muuseumi kogu

Viljandi muuseum kogub ajaloolist teavet Viljandi linnas tegutsenud töökodade ja tööstusettevõtete, nende toodangu ja sisseseade kohta. Väga oodatud on fotod töökodade sise- ja välisvaadetest ning toodangust. Lisaks kogume teemaga seonduvaid mälestusi.

Tuleval suvel avab muuseum näituse “Tehtud Viljandis”, millega seoses palutakse avalikkuse kaasabi, et täita mitmeid tööstusteemalisi lünki muuseumikogus.

Kunstirühmitus Kvint avab Sakala Keskuses maalinäituse

Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.

Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.

2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.

Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.

Viljandis avatakse Heldur Lassi joonistuste näitus

Esmaspäeval, 17. veebruaril avatakse Viljandi Linnagaleriis Heldur Lassi värviliste joonistuste näitus „Teetähised“. Näituse kuraator on Aate-Heli Õun.

60. juubelit tähistav kunstnik Heldur Lassi ütleb, et tema loomingu peamiseks liikumapanevaks jõuks on igapäevased tunded ja kogemused. Loomingust saab tema jaoks elu läbitunnetamise ja hingerahu leidmise vahend, omamoodi isikliku vabaduse akt. Kunstitöödest saavad teetähised endasse uskumise teel.

Näitusel eksponeeritavatel pliiatsijoontega tihedalt läbitöötatud piltidel on läbi põimunud abstraktne ja kujutav, suur ja väike, vorm ja värv. Peentest joontest moodustuvad üksteisest läbikumavad hõrgud maailmad.

Näitus jääb Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus) avatuks 8.märtsini.

Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma

Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.

Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.

Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.

Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes

Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.

“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”

“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”

Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Viljandi valmistub uisumaratoniks

Foto: VILJANDI RATTAKLUBI

Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.

Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.

Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.

26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.

Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.

Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.

Toimetas Sakala

Ugala teater tähistas 94. sünnipäeva

Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.

Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.

Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:

Parim lavastaja – Vallo Kirs
Parim kujundaja – Jaanus Laagriküll
Parim näitlejanna – Carita Vaikjärv
Parim näitleja – Tarvo Vridolin
Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja – inspitsent Aili Nohrin
Parim maja ja publikut teenindav töötaja – administraator Mare Miilmaa
Südamega tehtud töö – Oleg Titov

Palju õnne!

Maavanem ootab Viljandimaa Vapimärgi kandidaate

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.

Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.

Viljandimaa Vapimärgi statuut on leitav maavalitsuse veebilehelt!