Viljandi

Viljandi vanakraamiturg alustab hooaega

Laupäeval, 24. mail alustab Viljandi Lastepargis suvehooaega Viljandi Vanakraamiturg.

Täika saab alguse kell 10 hommikul ning kestab kuni kauplejaid ja ostjaid jagub. Vanakraamiturule on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada vana kraami.

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud juba viis aastat nii talvisel kui suvisel ajal. Alates 2014. aastast on Viljandi Vanakraamituru korraldajaks Sakala Keskus. Talvisel perioodil toimus kauplemine keskuse ruumides. Nüüd, kui ilmad on soojemad ja päikselisemad, kolib turg taas vabasse õhku.

„Soovime kauplemiseks katsetada erinevaid kenasid kohti Viljandi linnas. Lastepark on täika jaoks sobiv kuna pargis on müüjatele varju pakkuvaid puid ning lastelgi on tegevust, mis on oluline, sest täikale tullakse tihti just kogu perega,“ selgitab vanakraamituru korraldaja Helena Hiiesalu.

Möödunud suvedel kogunesid kauplejad Viljandi Raekoja prki. Uue asukoha valiku tingis peagi raekoja pargi kõrval algavad ning vanalinnas jätkuvad tänavate remonditööd.

Lastepargis on vanakraamiturgu varemgi korraldatud ning kauplejad on pargile omapoolse heakskiidu andnud.

Suvised kauplemispäevad toimuvad laupäeviti, kaks korda kuus. Erinevalt talvisele hooajale ei ole suvel kauplemiseks vajalik eelnev registreerimine ega kauplemistasu maksmine. Kauplemine on kõigile tasuta.

Turu toimumise ajad suvekuudel Lastepargis on: 7. juunil, 21. juunil, 5. juulil, 19. juulil, 2., 16 ja 30 . augustil. Vabas õhus planeeritakse kaubelda kuni oktoobri alguseni.

Viljandis tulevad taas hansapäevad

Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Viljandi linnagaleriis avati Gundlachi moefotokunsti näitus

Täna avati Viljandi linnagaleriis (raamatukogu 3. korrusel) näitus „F. C. Gundlach. Saksa moefotograafia 1950-1980“.

F. C. Gundlach (sünd 16. juulil 1926 Hesseni liidumaal Heinebachis) on üks endise Saksamaa Liitvabariigi tähtsamatest fotograafidest ja rahvusvahelise moefotograafia pioneeridest. Gundlachi loomingut iseloomustavad ametialane täiuslikkus, tehniline peensus ja lavastuskunstioskus. Moefotogaafia ikoone on ta loonud juba aastakümneid. Oma fotodega õnnestus tal käsitleda ühiskondlikke fenomene ning fotograafia ja kunsti arengut. Tänapäeval töötab F. C. Gundlach eelkõige kuraatori ja
galeristina ning omab üht Saksamaa olulisemat fotokogu.

Peaaegu neli aastakümmet on F. C. Gundlach juhtinud oma fotodega tähelepanu rahvusvahelisele moele ning kirjutanud nõnda ise peatüki moeajalukku nii rõivamoe kui ka pooside ja žestide, rekvisiitide ja võttepaikade ning muutuvate iluideaalidega. Tema tööd peegeldavad aja vaimu alates sõjajärgse perioodi optimismist kuni optilise kunsti esteetika ja postmodernismini. Oma loomingu kohta on ta ise öelnud: „Moefotograafia on alati nii tõlgendus kui ka lavastus. See peegeldab ja näitlikustab oleviku ajavaimu ning ruttab ette homsesse”.

Näitus jõudis Viljandi linnagaleriisse tänu Saksamaa liitvabariigi suursaatkonnale Tallinnas koostöös F. C. Gundlachi fondiga Hamburgis (www.fcgundlach.de) ning jääb avatuks kuni 6. juunini.

Maris Aarna

“Bussi Riot” väisab Põlva, Võru ja Valga maakonda

Euroopa Parlamendi kandidaadi Silver Meikari kampaaniatuur liigub täna Värska poole, teisipäeval jõutakse läbi Põlva- ja Võrumaa Valga maakonda Lüllemäele ning kolmapäeval osaletakse debatil Viljandis. Kõigil kohtumistel ja peatustel jagatakse värsket infot olukorrast Ukrainas, õpetatakse inimesi seisma praktiliste vahenditega jälgimisühiskonna vastu ning ehitatakse üles vabakondade võrgustikku.

Silver Meikari sõnul piisab inimestel vaid “Bussi Riot”’i ees käsi püsti ajada, et kandidaadi ja tema meeskonnaga kohtuda. “Tahame minna ka sinna, kuhu erakonnad oma massikampaaniaga ei jõua,” ütles Meikar. “Erakondade poliitpropaganda asemel arutame sisuliste teemadel ja korraldame praktilisi töötubasid.”

Sõltumatu kandidaat Meikar teeb kampaaniat koos Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põdra ja Tartu Vabakunna aktivisti Gea Kangilaskiga. “Valid Silver Meikari, saad Euroopa Parlamenti ka Märt Põdra ja Gea Kangilaski,” kinnitab Meikar. “Me oleme selgete eesmärkidega meeskond, mis suudab rohkem saavutada kui ükski teine kandidaat kasvõi seetõttu, et me pole kinni vanades stampides, vaid tegutseme 21. sajandi osalusdemokraatia põhimõtetest lähtuvalt.”

“Tavapärase valimisnänni asemel on meil kaasas Estobuntu DVD plaadid, seega kui keegi tuleb kohtumisele oma süle- või lauaarvutiga, saame vananenud ja ebaturvalise XP asemel paigaldada üheskoos arvutisse eestikeelse vabavara,” ütles Märt Põder. “Estobuntu vabatahtlike osalusel loodud kiire, turvaline ja just Eesti kasutajatele mõeldud opsüsteem.”

Värskas, Lüllemäel ja Viljandis toimuvad kohtumised kohalike kogukonnaaktivistidega. Gea Kangilaski sõnul kasutatakse kampaaniat ka selleks, et ehitada üles uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste võrgustik. “Inimesed soovivad muutust, isiklike kontaktide loomine ja kogemuse jagamine aitab seda ellu viia,” ütles Kangilaski. “Eestil on võimalik saada poliitiliselt kõige innovaatilisemaks Euroopa Liidu liikmesriigiks.”

Silver Meikar rahastab oma Euroopa Parlamendi kampaaniat annetuste teel ning kogus kautsjoni maksmiseks vajaliku summa vähem kui 24 tunniga. “Bussi Rioti” siltidega kaunistatud buss on saadud tasuta kasutamiseks kampaania toetajatelt. Meikar sõidab valimiskampaania raames koos oma tulevase Euroopa Parlamendi kontori ja kaasmõtlejatega läbi kõik Eesti maakonnad. Sõit algas 30. aprillil Tartust, kampaaniat on käidud tegemas juba Narvas, Tallinnas, Paides, Kuressaares, Tartus ja paljudes väiksemates kohtades.

Lisainfo “Bussi Riot”’i ringireisi ja #euromeikar kampaania kohta: https://www.facebook.com/euromeikar

12. mai kohtumine Värskas: https://www.facebook.com/events/647992698600684/?ref_dashboard_filter=upcoming

13. mai kohtumine Lüllemäel: https://www.facebook.com/events/252669508250754/?ref_dashboard_filter=upcoming

14. mai debatt Viljandis:

http://www.europarl.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2014/052014/pr-2014-mai-05.html

Viljandi spordihoones keskendutakse suurel reedel südamele

Täna, 14. aprillil algas järjekordne Südamenädal, mille raames korraldab Viljandimaa maavalitsuse tervisetuba koostöös JCI ehk Ettevõtlike Noorte Kojaga Viljandi Spordihoones suure korvpalliturniiri.

Sportlik reede kogu perele algab nii korvpalliturniiri pealtvaatajatele kui ka pealtvaatajatele hommikul kell 11.00, millal leiab aset korvpalliturniir. Korvpallureid tulevad ergutama Tanja tantsukooli tublid tantsijad.

Südamenädala raames toimub samas Spordihoone 2 korrusel kell 11.30 miniseminar, mis on pühendatud meie kõige tähtsamale organile – südamele.

Seminari viib läbi SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst doktor Mati Kallas, kes räägib loengul südame toimetulekust suurel koormusel, selle funktsioonist ning palju muud kasulikku ent põnevat, millest tasuks teadlik olla. Pärast tarvilikku seminari on samas kõigil huvilistel võimalik professionaalide poolt lasta mõõta oma tervisele ja südamele olulisi näitajaid: veresuhkrut, pulsisagedust, vererõhku, vööümbermõõtu, kehakaalu ning KMI ehk kehamassiindeksit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul on võimalik kõikidel huvilistel vaba päeva ära kasutada selleks, et iseenda kohta rohkem teada saada ning ühtlasi ka osaleda spordipeol. “See, kes endast rohkem teab, oskab ennast jälgida ja paremini hoida, õigemini toituda ja liikuda. Kõik, mis on õige südamele, on hea meie elukvaliteedile ja oleneb ainult meist endist. Kes hoolivad, on oodatud kogu pere ja sõpradega, et veeta üks tervislik ning sportlik päev,” rääkis Russak.

Päeva lõpus toimub Südamenädalale kohane rühmatreening, mille viib läbi Hope spordiklubi treener Kärt Russak. Südamenädala üritused on kõigile tasuta

Südamenädal leiab aset juba 22. aastat ja selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu oma südamele ning üldisele tervislikule heaolule. Ühtlasi on aasta 2014 Eestis nimetatud liikumisaastaks.

Päevakava:

11.00 – 17.00 JCI Korvpalliturniir (Spordihoone suur saal)
11.30 – 12.45 Südame tervise seminar (Spordihoone 2. korrus)
12.30 – 14.00 Tervisenäitajate mõõtmine (Spordihoone 2. korrus)
14.30 – 15.15 Rühmatreening (Spordihoone 2. korrus)

Viljandi Linnagaleriis avatakse kunstikooli näitus

Neljapäeval, 17. aprillil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Viljandi Kunstikooli õpilastööde näitus. Viljandi Kunstikool saab järgmisel aastal 10-aastaseks. Oodata on kooli kolimist algsest asukohast Männimäel Viljandi kesklinna. See tähendab muutust nii kooli sisus kui vormis. Enne neid sündmusi on aeg teha vahekokkuvõte ja vaadata üle õpilaste viimase aja looming. Näha saab nii alg- kui põhikooliealiste pilte, fotosid, keraamikat, maali, digikunsti jne. Lisaks astuvad üles ka Kunstikooli täiskasvanute vabaateljee liikmed.

Väljapanek jääb avatuks 10.maini. Viljandi Linnagalerii asub Viljandi linnaraamatukogu (Tallinna tn 11, Viljandi) kolmandal korrusel. Näitust saab külastada maja lahtioleku aegadel: E-R 10-20, L 10-16 .

Türi maaliringi näitus jagab loomisrõõmu

Teisipäeval, 15. aprillil kell 15.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Türi maaliringi näitus “Inspireeritud loodusest”. Loomisrõõmust pakatav maaliring toob viljandlastele vaatamiseks oma värske loomingu, mis on küpsenud erinevate joonistamis- ja maalitehnikate tundmaõppimise ning üksteiselt ja juhendajalt Malle Saarelaiult saadud nõuannete paistel. Näitust läbib punase niidina ammendamatu looduse teema. Türi Kultuurikeskuse maaliring alustas tegevust 2007. aastal. Ringis käib 13 inimest, nii tööealised kui ka pensionärid. Ringi kunstisõpru iseloomustab rõõmsameelsus, sõbralikkus ja teadmishimu. Koos on tehtud kolm suvist maalilaagrit ja arvukaid näituseid. Näitus jääb avatuks 3. maini.

Sakala Keskuse jalutussaalis saab näitust vaadata maja lahtioleku aegadel: E-L 10-19, Tallinna tn 5, Viljandi.

Muuseum kogub Viljandi tööstuse ajalugu

Nurmbergi trükikoja ladujad tööhoos. Foto: Viljandi muuseumi kogu

Viljandi muuseum kogub ajaloolist teavet Viljandi linnas tegutsenud töökodade ja tööstusettevõtete, nende toodangu ja sisseseade kohta. Väga oodatud on fotod töökodade sise- ja välisvaadetest ning toodangust. Lisaks kogume teemaga seonduvaid mälestusi.

Tuleval suvel avab muuseum näituse “Tehtud Viljandis”, millega seoses palutakse avalikkuse kaasabi, et täita mitmeid tööstusteemalisi lünki muuseumikogus.

Kunstirühmitus Kvint avab Sakala Keskuses maalinäituse

Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.

Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.

2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.

Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.

Viljandis avatakse Heldur Lassi joonistuste näitus

Esmaspäeval, 17. veebruaril avatakse Viljandi Linnagaleriis Heldur Lassi värviliste joonistuste näitus „Teetähised“. Näituse kuraator on Aate-Heli Õun.

60. juubelit tähistav kunstnik Heldur Lassi ütleb, et tema loomingu peamiseks liikumapanevaks jõuks on igapäevased tunded ja kogemused. Loomingust saab tema jaoks elu läbitunnetamise ja hingerahu leidmise vahend, omamoodi isikliku vabaduse akt. Kunstitöödest saavad teetähised endasse uskumise teel.

Näitusel eksponeeritavatel pliiatsijoontega tihedalt läbitöötatud piltidel on läbi põimunud abstraktne ja kujutav, suur ja väike, vorm ja värv. Peentest joontest moodustuvad üksteisest läbikumavad hõrgud maailmad.

Näitus jääb Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus) avatuks 8.märtsini.

Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma

Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.

Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.

Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.

Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes

Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.

“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”

“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”

Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Viljandi valmistub uisumaratoniks

Foto: VILJANDI RATTAKLUBI

Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.

Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.

Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.

26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.

Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.

Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.

Toimetas Sakala

Ugala teater tähistas 94. sünnipäeva

Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.

Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.

Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:

Parim lavastaja – Vallo Kirs
Parim kujundaja – Jaanus Laagriküll
Parim näitlejanna – Carita Vaikjärv
Parim näitleja – Tarvo Vridolin
Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja – inspitsent Aili Nohrin
Parim maja ja publikut teenindav töötaja – administraator Mare Miilmaa
Südamega tehtud töö – Oleg Titov

Palju õnne!

Maavanem ootab Viljandimaa Vapimärgi kandidaate

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.

Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.

Viljandimaa Vapimärgi statuut on leitav maavalitsuse veebilehelt!

Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 10 saab Sakala keskuses alguse uue aasta esimene Viljandi vanakraamiturg.

Juba pea viis aastat on viljandlased kogunenud kauplema aastaringselt toimuvale vanakraamiturule. Laadapäeval müüakse asju, mis endale kasutuks muutunud kuid siiski veel piisavalt korralikud, et endale uus omanik leida. Milleks siis vana kraami prügikasti visata, kui kusagil võib olla keegi, kellel just seda asja tarvis võiks minna?

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud nii talvisel kui suvisel ajal. Viljandlaste jaoks armsaks saanud täika jätkab ka uuel aastal, kuid uues kodus – Sakala keskuses. „Olles juhiks asutusele, mille üheks ülesandeks on aidata kaasa Viljandi kultuurielu korraldamisele ja olla avatud linnakodanike uutele ideedele, tundsin moraalset kohustust olla toeks viljandlastele olulise sündmuse jätkamisele. Kui vanakraamituru senised korraldajad tulid Sakala Keskusesse ettepanekuga täika korraldamine üle võtta, siis tundus see
igati asjakohane mõte,“ selgitab Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk. Loe edasi: Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Maanteemuuseum korraldab teedeajaloo päeva
tänavu Viljandis

Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.

Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.

Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.

Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teedeajaloo päeva programm.

Urve Sunny-Dzidzaria avab Viljandis portreenäituse

Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.

„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.

Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.

Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.

Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.

Uuest aastast saab Viljandis õppida Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist

polva — Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes.

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool korraldab 2014. aasta jaanuaris algava kursuse, kus pillimeister Heino Tartese käe all õpetatakse teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist. Kursuse avasündmus leiab aset 23. novembril algusega kell 11 Pärimusmuusika aidas Viljandis.

Avasündmusel, kuhu on oodatud kõik lõõtspillimänguhuvilised ja kursusest huvitatud üle Eesti, tutvustavad nii Heino Tartes kui Viljandi ühendatud kutsekeskkooli poolsed esindajad, projekti algataja Epp Välba kui ka puutööõpetaja Kalmer Lind lõõtspilli ajalugu ja ehitust, kursuse ülesehitust ning vastavad huviliste küsimustele.

Kursuse eesmärk on tuua pillivalmistamise kunst huvilistele lähemale, pooleteise aasta jooksul läbitakse meistri käe all kõik lõõtspilli valmistamise etapid, kursuse lõpus on läbinutel omavalmistatud lõõtspill ning teadmised, kuidas taolist pilli meisterdatakse. Kursus toimub koostöös Viljandi Pärimusmuusika Keskuses tegutseva August Pulsti Õpistu ja Viljandimaa lõõtsaklubiga, kelle abiga loodetakse leida kursusele tõsise pillimeisterdamise huviga inimesed.

Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandis õppida Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Viljandi muuseumis avatakse näitus kirikusümbolitest

10. oktoobril kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus kirikusümbolitest “Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus”.

Näituse idee autori, koostaja ja projektijuhi Hedi Vilumaa sõnul leiavad näitusel fotode ja eksponaatide abil kajastamist erinevad sümbolid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna paljudest kirikutest. Viljandimaa kirikutes leidub hulgaliselt vanemaid või uuemaid kiriklikke sümboleid – kukk või rist kirikutornis, kala ja silm, viinamarjad, lammas või härg.

Enamik kunstilise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, aga ka tänaseks juba muinsuskaitsealust vara, tekstiile ja muid kirikutes kasutatavaid esemeid on läbi aegade kaunistatud kindlate märkide ja sümbolitega. Miks nii ja mida need tähendavad?

Väljapanek on suunatud erinevatele vanuserühmadele asjaarmastajatest professionaalideni, samuti koolidele ajaloo-, kodu- ja kultuuriloo ning usundiõpetuse õppekäikudeks. Koolidel on kokkuleppel näituse koostajaga võimalik tellida vastavaid loenguid ja muuseumitunde.

Näitust saab külastada kuni 23. novembrini T-L kell 10-17.

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Viljandis Sakala keskuse hoovis toimub 5. oktoobril kella 11-14 leivapäev ja samal päeval kell 20 keskuses sees õllesõprade pidu “Oktooberfest”.

Leivapäev. Maitsev laupäev kogu perele

Laupäeva, 5. oktoobri hommikul Sakala keskuse hoovis alguse saav leivapäev juhib tähelepanu ja tuletab meelde leiva olulisust meie kultuuris ja igapäevaelus. Tegevust jagub leivapäeva programmis kogu perele.

Eesti põllumajandusmuuseum tutvustab külalistele tööriistu, mida on kasutatud leiva valmistamisel ning samuti on võimalik ise kohapeal leivategu proovida. Lisaks saab igaüks osaleda näituse “Viljandlaste lemmikleivad” koostamisel. Selleks on tarvis vaid kaasa võtta oma lemmikleiva pakend. Sakala keskuse hoovist leiab koha, kuhu panna oma lemmiku pakend ning peagi valmib kõigi silme all väljapanek viljandlaste lemmikleibadest.

Maitsvaid pagaritooteid pakuvad maitsmiseks ja müügiks Viljandi pagarid ning esindatud on ka tuntud Eesti leivavalmistaja Leibur. Hoovis ootab külalisi ka uhke traktor, mille roolis istumist saavad kõik soovijad proovida ning lapsi ootab suur põrandamäng “Kuidas valmib leib”.

Loe edasi: Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama