Rubriik: Tarvastu vald

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard
Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Loe edasi: Praga Cantat järelkajastuses

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat
Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga –  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi laulukoor, Tarvastu Üits viis, Kolga-Jaani Jaaniko ja Paikuse Šal-lal-laa osalevad oktoobri lõpus Tšehhis toimuval mainekal rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat.

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard
Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Festivali peetakse 27st kuni 30nda oktoobrini 30. korda. Selle algataja ja president on Miroslav Kesler. Võistulaulmist korraldatakse kahel järjestikusel päeval. Esindatud on tosin riiki, neist kaugemad Indoneesia ja Malaisia. Kokku osaleb 23 koori. Üle mitme aasta sõidavad taas sellele konkursile ka Eesti koorid. Eelseisvast reisist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Prahasse räägivad lähemalt Sindi laulukoori koorivanem Aino Edo, nii Sindi laulukoori kui Šal-lal-laa liige ja reisi korraldaja Deivi Kõiv ning Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, kes on ühtlasi ka Šal-lal-laa juhendaja.

Laulunaised räägivad, et esimese sarnase kogemusega puutusid nad kokku 2012. a sügisel. Siis osaleti Hispaanias Barcelona rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud”, mida korraldab Roomas asuv rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra. Kuigi varem toimusid festivalid konkursina, kus Eesti lauljad saavutasid väga häid tulemusi, jäeti tookord viimase hetke teatamisega võistulaulmine ära. Muidugi oli lauljatel kahju.

Loe edasi: Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Tarvastu vallavalitsus kuulutas välja Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse

Tarvastu vallavalitsus kuulutab alanuks järjekordse, kaheteistkümnenda murdeluulevõistluse.

Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori oma lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses.

Tähtaeg on 1. september 2016.

Võistlustöid oodatakse Tarvastu vallavalitsusse kas ümbrikus (sel juhul kuues eksemplaris) või meilimanuses. Mõlemal juhul peavad võistlustööd olema varustatud märgusõnaga, et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata. Märgusõnale tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. Õpilasautorid märkigu ka oma vanus.

Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse kätte Hendrik Adamsoni 125. sünniaastapäeval 6. oktoobril 2016.

Tööd läkitage kas e-aadressil: maive.feldmann@tarvastu.ee

või postiaadressil:

Murdeluulevõistlus
Tarvastu vallavalitsus
Posti 52e
Mustla 69701, Viljandimaa

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Loe edasi: Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Laupäeval toimub mahetoidu päev ja laat Palu mahetalus Viljandimaal

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

“Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,” ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. “Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.”

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Laupäeval toimub Viljandimaal mahetoidu päev ja laat

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

„Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,“ ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. „Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.“

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00.

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Täiendav info ja päeva ajakava on Facebookis – otsi sõnaga Tammevald.

Allikas: Maheklubi.ee

Kivilõppes avati tipptasemel varustusega kalakaitsekordon

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),
Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute
keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu

Täna, 30. jaanuaril avas keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Tarvastu vallas Kivilõppes tipptasemel varustusega kalakaitsekordoni.

“Võrtsjärve valdav osa jääb Viljandimaa piiridesse ning ka kalamajanduslik tähtsus on peamiselt meie suunal,” lausus
keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juht Naima Täär. “Seega on igati mõistetav, et juba ajalooliselt kujunes järelevalvetegevus Võrtsjärvel meie maakonna hooleks.”

Kalakaitsekordon oli viimase 10 aasta jooksul amortiseerunud. Tänu KIK-i rahastamisele alustati kapitaalse ümberehitusega
mullu kevadel ning praeguseks on peale kordoni peamajale valminud ka paadikuur. Kompleksis asuv vaatetorn on seni veel renoveerimata. Kordoni peamajas asuvad inspektorite töökohad, väike saal inspektsioonisiseste koolituste korraldamiseks ning vajalikud olmeruumid.

Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi

Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.

«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Loe edasi: Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Kolm teenekat Viljandimaa inimest pälvisid Kodanikupäeva aumärgi

Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)

“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.

Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.

Tarvastus tähistatakse Hendrik Adamsoni sünnipäeva

Tarvastu vallavalitsus, kirjastus Ilmamaa ja Kärstna kool kutsuvad kõiki kirjandussõpru täna, 6. oktoobril kell 14 Kärstna mõisasse tähistama Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva. Ümmarguse tähtpäeva puhul esitletakse kirjaniku proosakogumikku „Kuldsel elukoidikul”.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga „Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – „Om maid maailman tuhandit”.

Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osalt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud. „Kuldses elukoidikus” on üheksa juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930.

Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni

23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.

Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.

Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.

Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste

Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.

Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.

Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud

Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu.

2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:

  • Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
  • Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
  • Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
  • Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
  • Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu

Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.

Tarvastu käsitöökoda.

„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.

Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.

Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.

Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.

Peep Talimaa

Võrtsjärve-äärsed vallad hakkavad omavahel mõõtu võtma

3.  ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.

Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks  suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.

Allikas: Viiratsi vald

Selgunud on 2010. aasta keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Tarvastus avati taastatud metsavennapunker

Laupäeval avati Viljandimaal Tarvastu vallas taastatud metsavennapunker, mis on mitmes mõttes omapärane, edastas reporter.ee.

Avo Aedma ja tema poeg Toomas tegid 1945. aastal osaliselt hävitatud punkrist taas põneva koha, kus saab soovi korral isegi ööbida.

Punkri külastajal tuleb ette võtta ligi pooletunnine jalutuskäik läbi metsa. Selle teekonna läbis laupäeval ka Senta Matsi, kelle isa elas ja hukkus neljakümnendatel aastatel just selles punkris.

Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Murdeluulepreemia said tänavu võrokesed

Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia vääriliseks tunnistati sel aastal Leila Smithson (Holts) luuletsükli „Miq ao inemiisil” eest, tunnustuspreemia sai Jan Rahman luuletsükli „Mõts” eest ja noore luuletaja preemia Anna-Liisa Vaher luuletsükli „Tsirk mu süämen” eest.

Kõigi kolme autori juured ulatuvad vanale Võrumaale. Praegu elab neist Võrumaal küll vaid Jan Rahman. Leila Smithson tegutseb Inglismaal ja Anna-Liisa Vaher on kanda kinnitanud Tarvastus.

Seekordsel luulevõistlusel oli 13 osavõtjat, enamik neist oli kirjutanud võru või mulgi keeles, üks autor oli ka saarelt ja üks Kesk-Eestist.

Tarvastu vald annab Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaid välja alates 1994. aastast. Traditsiooniliselt anti need tänavugi kätte luuletaja sünniaastapäeval, 6. oktoobril Tarvastus Kärstna koolimajas.

Järgmine murdeluulevõistlus tuleb 2012. aastal.

Tänavused Adamsoni-preemia laureaadid (vasakult) Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher. foto: Tarvastu vald

Võrtsjärvest püüti rekordangerjas

Reede hommikul leidis Tarvastu kalamees Aivar Kärp Võrtsjärve pandud mõrrast 2,7 kg kaaluva angerja, kirjutas ajaleht Sakala. Registreeritud Võrtsust püütud angerjaist on see seni raskeim ja vanim.

Üllatus rekordangerja üle oli seda suurem, et tänavu on Võrtsjärvest püütud väga vähe angerjaid, väidetavalt on nende arvukus üle kümne korra langenud. Kärbi rekordangerja pikkuseks mõõdeti 101 cm ja kaaluks saadi 2730 grammi.

Senine Võrtsjärve angerjarekord pärineb mõne aasta tagant, toona kaalus kala 2,3 kg.

Vastse rekordangerja ostis Kärbilt ära Võrtsjärve limnoloogiakeskus, kus seda eksponeeritakse elusana Võrtsjärve muuseumi akvaariumis. Sealne laborant Meelis Kask sõitis kohale ja veendus, et püütud kala on tõepoolest rekordiline.