Viljandimaa

Ühendus Kodukant Viljandimaa tähistas aastapäeva

Halliste valla Kaarli rahvamajja kogunes 26.jaanuaril üle 60 aktiivse maakonna inimese, kes kõik ühel või teisel moel on seotud MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaaga. Tähistati tegevuse 18 aastapäeva ning seati tulevikuplaane. MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarve sõnul läheb Viljandimaa Kodukandil hästi seetõttu, et tegevuse sihid on paigas ja organisatsiooni liikmed aktiivsed. Tähtpäevalisi õnnitles Eesti külaliikumise Kodukant juht Kaie Toobal, Halliste vallavanem Andres Rõigas, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar, kes kinkis sümboolse rahamaja ja mitmed teised.

Ühendust tervitama tulnud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul oli eelmine, 2012 aasta eriliselt silmapaistev kodanikualgatuse aktiviseerumise aasta. “Aktiviseerumine toimus ühiskonnas tervikuna ja avaldus inimeste kaasamõtlemise huvis ning reageeringutes. Vahepeal pisut varjusurmas olnud kodanikuliikumine hoogustus. Sellest aktiivsusest oleneb aga üldine ühiskonna tasakaalustatus, ” selgitas Kruuse. Maavanem tunnustas kõiki, kes on avastanud, et enda kodupaiga jaoks on võimalik midagi ilusat ja vajalikku ära teha kodanikualgatuse korras ning projektide toel.

Viljandimaa Ühendusse Kodukant kuulub 13 juriidilist ja 54 füüsilist liiget.

Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Võhmas elava Elke Wüthrichi eestvõttel avatakse Võhmas ühiskodu, mis on mõeldud eakatele naistele. «Mulle on vanaemad alati väga meeldinud,» põhjendas ta oma algatust.

Elke Wüthrich renoveeris paneelmaja teisel korrusel neljatoalise korteri, kus kolm kõbusamat eakat naist saavad koduselt koos elada, pakkudes üksteisele tuge ja kindlustunnet.

Elke Wüthrichi sõnutsi on see korter omalaadne alternatiiv vanadekodule. Ta avaldas lootust, et tänu sellele jääb mõnel inimesel vanadekodusse minemata. «Hooldekodus pole enamasti privaatsust, sest sinna elama asudes kaovad paljud suhted ja ka asjad, mis on inimestele olulised. Meie ühiskodu neljatoalises korteris pole keegi üksi, aga igaühel on ka oma tuba,» rääkis ta. Loe edasi: Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Viljandis räägiti karjäärist

Kaupo Kase tund Viljandi Kesklinna kooli karj22rin2dalal_008 — Kaupo Kask tundi andmas

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase pidas Viljandi Kesklinna koolis käimas oleva karjäärinädala raames kolmapäeval, 23. jaanuaril ettekande, kus ta rääkis oma tööst ja karjäärikogemusest.

“Mul on selle klassiruumiga seotud päris palju mälestusi,” alustas Kaupo Kase keemiaklassi kogunenud 9B klassi noorte ette astudes meenutusega, et ta ise on lõpetanud 1993. aastal sama kooli, mis toona kandis Johann Köleri nimelise Viljandi IV keskkooli nime.

Edasi tutvustas Kaupo Kase põgusalt oma praegust ametit ning rääkis valdkondadest, millega maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond tegeleb.

Ettekannet jätkates osutas ta keelte õppimise olulisusele. “Esimene asi on keeleõpe. Keelt on vaja osata kõigil elualadel,” sõnas Kase, kelle hinnangul puudutab see nii emakeele korrektselt valdamist kui võõrkeelteoskust.

Seejärel tegi ta avameelselt juttu nii õigetest kui ka ekslikest valikutest oma haridusteel Tallinna Tehnikaülikoolis ning hiljem spetsialistina maavalituses erinevaid ameteid pidades. “Mina läksin maavalitsusse tööle juba enne ülikooli lõpetamist, neljandalt kursuselt,” meenutas Kase. Loe edasi: Viljandis räägiti karjäärist

Viljandimaa tervisetoetajate võrgustiku projekt sõlmib otsad kokku

Viljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.

Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.

Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.

Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.

48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.

Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.

“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.

“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”

Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo: Elo Paap, Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist, tel 4330 512, e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Professionaalne tõlgendamine avab statistika uued võimalused

Otsevaates Andres Oopkaup, küljega Lembit Kruuse

Kaks ja pool kuud ametis olnud Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup kohtus täna, 21.jaanuaril maakonnavisiidi käigus Viljandi maavanem Lembit Kruusega. Koos arutati rahvastikustatistika efektiivsemaid kasutusvõimalusi piirkonna arengu kavandamisel.

Kruuse sõnul on Viljandimaa õnnelikus olukorras selle poolest, et Statistikaametil on Viljandis esindus kohapeal. “Sellega koos on meil kõikidele kasutajatele niigi kättesaadavatele andmetele lisaks võimalus küsida, suhelda ja kiiremini saada professionaalseid selgitusi. Kasutame infot maakonna arengut kavandades sageli,” tõi Kruuse välja positiivset.

Oopkaup nimetas peamise väljakutsena usaldusväärne statistika liikumist kasutajatele lähemale. “Soovime olla kliendipõhisemad, ehk arvestada enam sellega, mida meilt oodatakse. Teisalt soovime andmete esitajale samuti süsteemi mugavamaks muuta,” rääkis Oopkaup plaanidest.

Muuhulgas oli kõne all piirkonnastatistika muutmise sagedus ja otstarbekus, sotsiaalvaldkonda puudutava info kogumise võimalused, statistiliste andmete töötlemise kiirus ning andmete tõlgendamine tavakasutajale arusaadavasse keelde.

Statistikaamet on avanud oma veebilehel piirkondliku statistika portaali www.stat.ee/pp, kuhu on koondatud kõik Statistikaameti piirkondliku statistikaga seotud tooted.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: riigiametite regioonidesse tagasitoomine on ainuõige samm

“Eestis on ametkondade jagunemises täna tasakaal paigast ära,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänasel maakonna arengustrateegia arutelul. “Riigiametite regioonidessetagasitoomineon ainuõige samm. Võib ka öelda, et nende loomulikku keskkonda tagasitoomine,” selgitas Lembit Kruuse.

“Vaatame näitena ühte põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettepanekut Rahvakultuuri keskuse toomisest Viljandisse. Rahvakultuuri keskus asub Tallinnas Lasnamäe servas ning selle praegust asukohta on raske põhjendada. Rahvakultuur ise elab aga seal, kus elab eestlus oma täies hiilguses – kindlasti Viljandimaal. Rahvakultuurikeskust on Viljandis toetamas ja juba ees ootamas Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, teater Ugala, Viljandi Muuseum, ERM-i Heimtali Muuseum, Mulgi Kultuuri Instituut jne. Viljandi on juba praegu rahvakultuuri pealinn,” selgitas Kruuse.

“Ametite väljaviimised maakondadest ei ole ju olnud loomuliku arengu tulemus, vaid sihilik tegevus. Sama meetodit kasutades saame ja peamegi nüüd ise regionaalset arengut vastupidiselt suunama. Tänaseks ei saa olla takistuseks inimeste liikumine, sest teekond Tallinnast Viljandisse on sama pikk kui Viljandist Tallinnasse”, sõnas Kruuse.

Viljandi 80+ klubi näitas maavanemale elurõõmu

Pildil: klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse. — Klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Viljandi eakate klubi kutsel kohtus täna, 9. jaanuaril maavanem Lembit Kruuse Inkeri majas 80+ klubi liikmetega ning rääkis kohtumise käigus sellel aastal maakonda ees ootavatest muudatustest. Kõne all oli uuele elektroonilisele bussisüsteemile üleminek, aasta teises pooles sündiv Viljandi (rõngas)vald , maakonna üldised arengusuunad ning eakate kaasamise võimalustest tulevikumuutuste elluviimisel. Tegusad eakad tundsid huvi, kuhu plaanitakse paigutada uus Viljandi vallamaja, kuidas edeneb Lauluväljaku rajamine, kas on võimalust luua
neile tasuta transpordilahendust jms. Vastuseks maavanema küsimusele, kas Viljandimaal on hea elada tuli üsna ühene vastus, et: on küll. Kiideti võimalust osaleda rohketel kultuurisündmustel ja neile suunatud klubilistes tegevustes.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul ei ole ta ammu ühes ruumis nii palju elurõõmu koos näinud, kui tänasel kohtumisel Viljandi eakate ees seistes ning kutsus klubi esindajaid kaasa lööma maakonna arengustrateegia kavandamise juurde. Klubi eestvedaja Leida Leiur võttis osalemiskutse entusiastlikult vastu. Votele Kuusik kinkis maavanemale enda kirjutatud raamatu “Nukkudele ulatatud käed”.
Viljandi 80+ klubi saab Inkeri majas kokku iga kuu teisel kolmapäeval kell 11.
Tiina Pihlak

Kuhjaveres räägiti jõulukuuski põletades külaliikumise juubeli tähistamisest

Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal

Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. Kohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.

Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.

Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.

Jaan Lukas

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tulekul on Viljandi talvine tantsupidu

Mullune Viljandi talvine tantsupidu. Foto: Rannar Raba

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Sedapuhku peetakse 2. veebruaril pidu juba 15. korda. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa tuhatkond tantsijat.

Vaata ka: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

AJAKAVA

Neljapäev, 31. jaanuar
* 19.00 – Sakala Keskus (suur saal) – AVAMINE

Reede, 1. veebruar
* Külaliskollektiivide kontserdid Viljandi linna koolides ja maakonna rahvamajades Loe edasi: Tulekul on Viljandi talvine tantsupidu

Viljandimaa tunnustab reedel kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa seitsmes „Pärlipidu“ ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 4. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 350 inimest.

Tänavuse „Pärlipeo“ projektijuht, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla ütles, et peo teema on seekord ajendatud Tammsaare Andresest ja Pearust ning pühendatud meie maakonnale oluliste inimeste, ehk pärlite märkamisele, nende üles leidmisele. „Selle otsimise käigus jõuame koos Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2012. aasta eriliste ning oluliste inimeste ja sündmusteni, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,“ selgitas Anneli Kundla.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Auhindamine algab UNICEF Eesti Sinilinnu preemia väljaandmisega Hurma Kinnas-Naaritsale. Sellele järgneb Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2012. aasta rahvakunstimeister Riina Salm. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 15.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 12. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2012. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

„Pärlipeo“ teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Anneli Kundla sõnul ootamas tore üllatus.

Seekordse „Pärlipeo“ korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitus ja Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud. Peo lavastuse on kokku pannud Kristjan Kaarjärv.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi tantsu- ja kultuurielu rikastaja Maie Tammemäe.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid - perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris.
Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Viljandimaa Arenduskeskus SA on taas Eesti kolme parima hulgas

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas välja selle aasta parimad maakondlikud arenduskeskused (MAK), parima keskusena tunnustati tänavu Tartu Ärinõuandlat.

Viljandimaa arenduskeskus oli jätkuvalt parima 2012 aasta ettevõtjate nõustaja tiitli nominent ehk siis kolme parima MAKi hulgas Eestis. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.*

Viljandimaa Arenduskeskuse juhi Kaarel Lehtsalu sõnul olid Viljandimaa Arenduskeskuse selle aasta edu peamiseks võtmesõnaks uuendusmeelsus teenuse pakkumisel, millest ta toob välja kaks olulist asja. “Esiteks edukas koostöö Töötukassaga ning teiseks regionaalsust ära kasutades koos Pärnu kolleegidega meie toel alustanud ettevõtjatele Mentorklubi
loomine ja selle tegevuse käivitamine. Mentorklubis kohtuvad alustanud ettevõtjad juba end praktikas tõestanud ettevõtjatega ning saavad klubilise tegevuse käigus sisulist järelnõustamist ja abi. ”

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saab Viljandimaa Arenduskeskus tunnustuse põhjusega, sest hea töö kiidabki tegijat. “Arenduskeskuse tegevus Mentorklubiga on taaskord hea näide sellest, kuhu võib jõuda hea koostööga. Iga tegevus nende inimeste suunas, kuhu on koondunud ettevõtlik vaim – on samm õiges suunas. Piirkonna edukuse määravad ära edulugudega inimesed,” põhjendas Kruuse.

„Tartu Ärinõuandla on aastaid olnud parimate kohalike ettevõtluse nõustajate seas, kuid nüüd on nad saavutanud häid tulemusi ka kodanikuühiskonna arendamisel ja kohaliku omavalitsuste toetamisel. Kolme sektori ühtlane ja kooskõlas arendamine ongi maakondlike arenduskeskuste peamiseks rolliks ja Tartu on selles osas olnud aktiivne ja tulemuslik,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.

Tartu Ärinõuandla tunnistati ühtlasi ka 2012. a parimaks kodanikeühenduste ning omavalitsuste nõustajaks. Võidu tõid klientide kõrge hinnang tehtu tulemuslikkusele ja nõustamiskvaliteedile, samuti edu koolituste korraldamisel ning aktiivsus maakondlikus arendustegevuses.

Parima ettevõtjate nõustaja tiitli saavutas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ambitsioonikate ja loovate arenduste väljatöötamise eest ning püsivalt kompetentsete ettevõtlusnõuannete eest.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, kes pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamisteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Möödunud aastal tunnistati parimaks MAKiks Saaremaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu,Viljandimaa Arenduskeskus, tel 53054165

Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Neljapäeval, 13. detsembril Tallinna Linnateatri Hobuveski saalis peetud vabariiklikul noorsootöötajate tunnustusüritusel tänas haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega neid, kes on aidanud kaasa noortevaldkonna arendamisele 2012. aastal. Noorsootöö riiklikul tunnustuskonkursil pälvis tänavu tunnustuse kaks Viljandimaalt esitatud kandidaati – Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimine ning Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamiseks tehtav koostöö.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kohtab maakonnas liiga sageli lihtsustatud mentaliteeti, et:” meist ei sõltu midagi.” Sageli
ütlevad nii ka otsustajad. “Suure-Jaani vald on teinud on teinud otsuse, et nende tegevusest sõltub paljugi. Seega otsitakse võimalusi ning otsides neid la leitakse. Nooretele antakse esmalt võimalus leida üles iseenda potentsiaalid ning seejärel püütakse need siduda kodupaigaga. See kõik ongi tunnustamist väärt, ” kinnitas Kruuse. Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti-alaealiste komisjoni sekretäri Riina Tootsi sõnul tunnustati kategoorias “Aasta tegu” riiklikult Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimist. Kategoorias “Aasta koostöö” pälvis aga riikliku tunnustuse Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamise eesmärgil tehtud koostöö Suure-Jaani vallavalitsuse; Suure-Jaani, Paala, Sürgavere ja Vastemõisa noortekeskuse; Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor; Eesti Ettevõtlike Noorte Koja (JCI Eesti); Viljandi maavalitsuse ja Euroopa Noored Eesti Büroo vahel.

“27. mail 2012 Suure-Jaani valla traditsioonilisel perepäeval avatud vabaajaväljak sündis küll pikema aja jooksul kui aasta, aga tänavuseks tähtsündmuseks on see kindlasti,” öeldakse “Aasta teo” tutvustuseks. Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimisse andsid oma panuse umbes 150 inimest, neist vähemalt 100 noort. Üheskoos tegutsedes on nüüdseks valminud tänavakorvpalli plats, skate-park, sportliku paintballi väljak, BMX-väljak, ronila, üheksa minigolfi rada, labürint ja liiklusväljak. “Ettevõtluse arendamise peale hakati Suure-Jaani vallas sügavamalt mõtlema pärast 2010.–2011. aastal Viljandi maavalitsuse poolt rahvusvahelise noorte osalusprojekti raames läbi viidud maakondlike noorte ja otsustajate ümarlaudu ja debatte, kus tuli välja selle teema olulisus ja vajalikkus,” seisab omakorda Suure-Jaani vallavalitsuse algatusel ja eestvedamisel teoks saanud ning “Aasta koostöö” tunnustuse pälvinud koostööprojekti tutvustuses.

Loe edasi: Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Üheksa paari on avaldanud soovi sõlmida oma abielu maagilisel kuupäeval, 12. detsembril 2012 Viljandi maavalitsuses; populaarseks abiellumise päevaks on ka 20. ja 21. detsember.

“Kolmapäev ei ole meil tavapäraselt abielude sõlmimise päev, aga oleme püüdnud abiellujatele vastu tulla ning oma töö vastavalt sellele ümber korraldanud,” sõnas Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamm. Tema sõnul algab esimene abielu registreerimine sel päeval kell 8.30 ning viimane kell 16.30.

Sirje Tamm lisas, et suuri pulmi nende hulgas ei ole ning mitme registreerimise puhul on abiellujad kahekesi. “Need on inimesed, kes on ilmselt kaua abiellumist planeerinud ning soovivad nüüd selleks kasutada maagilist kuupäeva,” selgitas ta.

Praeguse seisuga langevad täpselt pooled 18-st detsembrikuus maavalitsuses kirja pandud abielu sõlmimisest 12. detsembrile.

Sirje Tamme sõnul on üheks abielude suure arvu põhjuseks sel päeval kindlasti asjaolu, et tegemist on viimase sedalaadi võimalusega käesoleval sajandil. Ta meenutas, et palju oli Viljandimaal abiellujaid ka maagilisel kuupäeval 7.7.7., kui maavalitsuses ja vaimulike poolt sõlmiti maakonnas kokku 20 abielu. Loe edasi: Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast

Pildil: Sotsiaalkeskust õnnistab Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla, mulgi kuuega Paistu vallavanem Ene Saar, tema kõrval Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.

“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.

Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.

Viljandi maavanem pälvis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia sõbra tiitli

Sõbratiitli üleandmineAkad2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse (kingitusega) ning TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja

Eile õhtul tähistas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusülikooli 93 aastapäeva piduliku kontsertaktusega, mille käigus anti Viljandi maavanem Lembit Kruusele üle Akadeemia sõbra 2012 tiitel.

“Tänud selle eest, et olete häälestunud strateegilistele püüdlustele,” laususdirektor Anzori Barkalaja ning rõhutas tiitli üleandmisel, et Eestis on väga vaja inimesi, kes suudavad vaadata laiemalt kui vaid seda vagu, mida nad ise ajavad.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on Akadeemia-sugust sõpra väga hea omada. “Kool on Viljandimaale palju andnud, teinud sellest omakultuuri pealinna. Olen rõõmus, kui saan omalt poolt midagi lisada,” rääkis Kruuse. “Ainult selline lõke saab jõulise ning heleda leegiga põleda, kuhu vahepeal halge juurde pannakse — eks see lisamine on meie ühine rõõm ja hool,” lausus Kruuse.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia valis 2012 aastal kaks sõpra. Lisaks maavanem Lembit Kruusele sai teise sõbra tiitli TÜ jurist Tuuli Ilula, kelle hoolast tähelepanu ja abi halduskorralduse valdkonnas jagus tänavu heldelt.

Tulekul on Viljandi waldorfkooli heategevuslik jõululaat

Sel pühapäeval, 9 detsembril kella 11-15 toimub Viljandi pärimusmuusika aidas kohaliku waldorfkooli heategevuslik jõululaat

Laada programm:
* Töötubades saab meisterdada mesilasvahaküünlaid, villast asju, näärikroone, ka viltida, kaunistada küünlaid jm.
* Esinevad waldorfkooli lapsed ja sõbrad: Jalmar Vabarna, Justin Petrone, Viljandimaa Lõõtsaklubi, muusikakooli kollektiivid.
* Muinasjututoas räägivad lastele Kristiina Ehin, Epp Petrone, Piret Päär ja muusik Andre Maaker.
* Ühelt häält laadalt ei puudu ometi müügiletid! Seekord olemas ka kirjanduslik-kunstiline looming kooli lastevanematelt Kristiina Ehinilt, Hedvig Hansonilt, Kristi Jõestelt, Vilja Volmerilt, Andre Maakerilt, Epp ja Justin Petronelt, Ruslan Trochynskyilt jt. Kohal OTT (Otse Tootjalt Tarbijale ühendus). Osta saab veel ökokosmeetikat, mett, väärt käsitööd, raamatuid, nukke jpm.
* Kohvikus pakutakse head ja veel paremat.
* Loteriis võidab iga loos.

Osavõtt ühest töötoast maksab 1 euro. Kontserti kuulata saab tasuta.
Laada tulu läheb Viljandi waldorfkooli laste heaks. Eesmärk on osta väärt ksülofon, et muusikaelu veelgi edeneda võiks.

Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese

Kodanikupäeval, 26. novembril Karksi-Nuias Karksi valla kultuurikeskuse saalis peetud kodanikupäeva konverentsist võttis osa üle saja huvilise.

Esmaspäeva keskpäeval alanud konverentsi avas Karksi-Nuia lasteaia mudilaste meeleolukas esinemine, millele järgnesid avasõnad korraldajatelt ning tervitused. Seejärel rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu külaliikumise osast maapiirkonna arendamisel.

Pärast väikest kohvi- ja suupistepausi mõtiskles Karksi vallas Tuhalaane külas elav laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse ning inimesele oluliste asjade teemal.

Viimasena astus konverentsil üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm. Tema rääkis tänavusest Euroopa aastast, mis on kuulutatud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks, ning oma tegevusest kõnealuse teemaaasta hea tahte saadikuna. Samuti vastas ta huviliste arvukatele küsimustele.

Loe edasi: Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Karksi-Nuias tuleb kodanikupäeval konverents

Kodanikupäeval, 26. novembril kella 12—15 korraldavad Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus Karksi valla kultuurikeskuses kodanikupäeva konverentsi.

Esmaspäeva keskpäeval algava ürituse avab Karksi-Nuia lasteaia mudilaste esinemine, millele järgnevad tervitused ja sõnavõtud. Kell 12.40 peab Eesti külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu ettekande «Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel».

Pärast väikest kohvipausi mõtiskleb laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse teemal. Seejärel astub üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm, kes räägib tänavusest aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.

Ühtlasi saavad huvilised konverentsi eel ja ajal tutvuda kultuurikeskuse fuajees rändnäitusega maaelu arengukava 2007—2013 meetme 3.2. külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest. Üles on seatud ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse infolaud teemakohaste infomaterjalidega. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Maavanematöövarjud2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse näitab töövarjudele maakonna kergliiklusteede planeeringut. Paremal töövari Karl Kangur ja keskel Ergo Hanni.

Eile jälgisid Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Viljandimaa Suure-Jaani Gümnaasiumist Karl Kangur ja Tarvastu Gümnaasiumist Ergo Hanni.

“Kohtusin toredate noorte meestega, kes julgevad mõelda suuremalt ning teevad vastavalt ka plaane tulevikuks. Maavalitsusse tulemine oli suurema terviku vaatamiseks ja selle üle aru pidamiseks just õige koht,” rääkis maavanem

Kruuse hinnangul on eriti meeldiv töövarjuks tulnud noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuli noorte endi poolt. “Algatusvõimel on seos ettevõtlikkusega, mis näitab, et noori on ees ootamas tegus tulevik. Need, kes otsivad ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omavad initsiatiivi ning võtavad elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil Eestis väga vaja. Täna oli rõõm seda ka näha”, tõdes Kruuse.

“Loomulikult omandatakse koolis palju erinevaid teadmisi, kuid tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka nö päris elu”, on Kruuse kindel. Loe edasi: Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Viljandimaal jagatav toiduabi vajab kontrollimist

Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid. Sellega seoses peatas PRIA ELi toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIAsse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval. Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Eilseks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud (selle kohta on ka sertifikaadid). Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka Veterinaar- ja Toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa 2012 — Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Loe edasi: Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

MTÜ Partnerlus kutsub projekti “Maale elama” infoõhtutele

2013. aasta jaanuarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt “Maale elama”, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Huvilistele korraldatakse infoõhtud:
TARTUS – teisipäeval, 20. novembril kella 18-20 Domus Dorpatensise ruumides Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval, 21. novembril kella 18-20 Sebra Koolituse 2. korruse seminariruumis Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavast)
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval, 22. novembril kella 18-20 Pühajärve põhikoolis Sihva külas
VILJANDIS – esmaspäeval, 26. novembril kella 17.30-19.30 Vabaduse plats 6 II korruse saalis (turismiinfo majas)

Põlvas ja Võrus on infoõhtud juba toimunud.

Lisainfo: Ivika Nõgel, tel 5115 914, partnerlus@partnerlus.ee