Viljandimaa

Viljandimaa aasta tervisedendaja konkurss kestab 20. märtsini

Viljandimaa Tervisenõukogu tuletab meelde, et konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaatide osas saab ettepanekuid esitada kuni 20. märtsini.

„Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju tervise edendamise valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,“ selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap.

„Märgakem ja tunnustagem siis neid, kes on tervise edendamiseks maakonnas oma aega ja energiat pühendanud,“ kutsus Elo Paap kõiki üles 2013. aasta tervisedendaja kandidaate esitama. „Varasemad korrad on näidanud, et tervisedendust nähakse nii noorsoo- ja sporditöös, haridusvaldkonnas, nõuande- ja seltsitegevuses kui ka praktilises tegevuses inimeste esmaabioskuste tõhustamisel ja vigastuste ennetamisel,“ meenutas ta.

„Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaadi võib esitada iga maakonnas elav üksikisik ning iga maakonnas tegutsev asutus, ettevõte või mittetulundusühing. Auhinna statuut ja ettepaneku vorm on kättesaadav internetist Viljandimaa Tervisetoa koduleheküljelt siin. Aasta tervisedendajaks juba nimetatud isikule ei saa seda tiitlit uuesti omistada kolme aasta jooksul.

Vormikohane kirjalik ettepanek koos põhjendustega tuleb hiljemalt 20. märtsiks 2013 saata Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa nimele kinnises ümbrikus, millel on märgusõna „Edendaja“ (aadressil: Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) või e-postiaadressil: tervisetuba@viljandimaa.ee. Samuti on võimalik taotluse e-vormi täita otse Tervisetoa kodulehe kaudu. Viljandimaa Tervisenõukogu poolt välja antava auhinna suuruse kinnitab maavanema nõuandev tervisenõukogu igal aastal vastava aasta eelarve vastuvõtmisel. „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhind antakse üle 9. aprillil peetaval Viljandimaa tervisefoorumil, millega tähistatakse ühtlasi ülemaailmset tervisepäeva.

Viljandimaa Tervisenõukogu kuulutas konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinnale välja juba seitsmendat korda. Seni on aasta tervisedendaja tunnustuse pälvinud Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöö nõunik Mati Adamson; endine Viljandimaa Tervist Edendavate Koolide liikumise eestvedaja ja Tääksi põhikooli õpetaja, tänaseks Tartu linna õpetaja Silva Kolk; Punase Risti Viljandimaa Seltsi sekretär, vabatahtlike juht ja „Viljandimaa vigastuste ennetamise ühisleppe“ koostöögrupi liige Merit Laan; Viljandi Rattaklubi juhataja ja Viljandi järve uisuraja üks algatajatest Loit Kivistik; Maanteeameti Lääne regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Sirli Leier ning möödunud aastal Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda.

Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus. Foto: Viljandi maavalitsus

Pärnu maavalitsuses peetud töökoosolekul arutasid Pärnu ja Viljandi maavalitsuse planeeringuala spetsialistid ning Keskkonnaameti ja Soomaa Sõprade Seltsi esindajad Soomaa teemaplaneeringu koostamise kulgu ning asjakohaste materjalide koostamisega seotud küsimusi.

Möödunud nädalal aset leidnud kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et Soomaa rahvuspargis on loodushoiu ja keskkonna poole pealt hinnates asjad üldjoontes korras, sest kehtivad vastav kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, rääkis Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. “Koostatava Soomaa teemaplaneeringu peamist eesmärki võib seega vaadata kui soovi aidata inimeste olukord ja inimtegevuse võimalused loodusele järele,” lisas ta.

Töökoosoleku käigus arutati, millised on olulisemad tehnilise infrastruktuuri objektid, mida tuleks Soomaal korrastada või sinna juurde rajada.

Turismi ja puhkemajanduse poole pealt arutati põhjalikumalt, millised viitasid, stende, infotahvleid jms. tuleks Soomaale ja selle lähemasse ümbrusse paigutada, et aidata kaasa piirkonna avastamisele ning seal kulgemisele. Ühe teemana olid jutuks ka nn. Soomaa väravad ehk nende paikade tähistamine, mis on peamised kohad Soomaale sisenemiseks. Loe edasi: Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene

Viiratsi vallas müüakse nelja kinnistut

Viljandi maavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel neli Viiratsi vallas asuvat maaüksust, pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. märts.

Enampakkumisele on pandud Kessu kinnistu Kuudeküla külas, Kivipõllu kinnistu Tusti külas, Maasika kinnistu Rebaste külas ja Raabenurga kinnistu Uusna külas. Kinnistute pindala ulatub 1,06 hektarist 12,77 hektarini ning alghind 1170 eurost 16 900 euroni. Kõigi nelja enampakkumisele pandud maaüksuse otstarve on maatulundusmaa.

Lähemat teavet enampakkumise tingimuste kohta leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt: http://viljandi.maavalitsus.ee/et/riigivara-muuk-ja-rent

Lisainfo: Lembo Neerot, e-post: lembo.neerot@viljandimaa.ee

Viljandimaa noorsootöötajad peavad infopäeva Kõos

Teisipäeval, 5. märtsil kogunevad Viljandimaa noorsootöötajad Kõo vallas infopäevale.

Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et infopäev algab Kõo vallavalitsuses, kus valla noorsootöö hetkeseisu ja tegemisi tutvustavad vallavanem Tarmo Riisk ja kultuurijuht Katre Saar. Seejärel on kavas Kõo noortetoa külastamine.

Infopäev jätkub Pilistvere pastoraadis, kus kohaliku koguduse noortetööst räägib vaimulik Hermann Kalmus. Pärast lõunat esineb MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse Euroopa sotsiaalfondi (ESF) hanke- ja tegevjuht Heidi Paabort.

Ugala nime all püüab teatriauhinda kuus inimest

Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.

Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.

Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».

Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.

Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.

Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.

Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

7. märtsil on Viljandis kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev, kus programmi ja selle muudatusi tutvustab huvilistele SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esindaja Saima Mänd.

Tasuta infopäev on kavas neljapäeval, 7. märtsil kella 11-15 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korrus). Korraldajad paluvad huvilistel ennast infopäeval osalemiseks kirja panna hiljemalt 4. märtsiks e-postiaadressil: kristi@viljandimaa.ee.

“Kõigil kohaliku omaalgatuse programmist toetust taotleda soovijatel soovitan infopäeval kindlasti osaleda, sest programm on tänavu põhjalikult muutunud,” toonitas KOPi maakondliku komisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.

“Kui varem haldas regionaalministri haldusalasse kuuluvat kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, siis alates 2013. aastast haldab seda sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital,” selgitas ta.

Seetõttu on vahepeal täpsustatud programmi eesmärke ja rahastatavaid tegevusi ning taotlusvoorude tingimusi. Samuti on koostatud uued taotlusvormid. “Seekordne infopäev ongi mõeldud eeskätt KOPi uute tingimuste ja taotlusvormide tutvustamiseks taotlejatele,” sõnas Jane Lumiste.

KOPi taotluste esitamise tähtaegadeks jäävad ikka 1. aprill (kevadvoor) ja 1. oktoober (sügisvoor) ning taotlused tuleb ka edaspidi esitada maavalitsusse.

Lisaks saavad infopäeval osalejad veel ka ülevaate sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning lähemat teavet Euroopa Liidu programmi “Kodanike Euroopa” kohta.

Eelmisel, 2012. aastal esitati Viljandi maakonnas kohaliku omaalgatuse programmist toetuse saamiseks kokku 163 taotlust, millest rahuldati 102 taotlust kogusummas üle 75 000 euro. Teistest enam läks toetust Karksi valda, Viljandi linna ja Halliste valda.

Taotlejate juriidilise vormi järgi said eelmisel aastal Viljandimaal KOPist toetust 90 mittetulundusühingut, üheksa seltsingut ja kolm sihtasutust. Loe edasi: Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aastate sportlase aunimetusega talupidajat Jaan Reinerit, kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla aastate sportlaseks külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

“Sel sündmusel oleme varem välja kuulutanud Kuhjavere aasta tegija laureaate,” rääkis külavanem Romeo Mukk. “Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetuse aastate sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud. Kui ees on mõni spordisündmus, võib Jaanile alati loota.”

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt,” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi 10 aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele,” kommenteeris Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem korraldas vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõttu 13. korda.

Jaan Lukas

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Aastate sportlane Jaan Reiner — Külavanem Romeo Mukk Aastate sportlaseks kuulutatud Jaan Reinerit tunnustamas.

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aunimetusega Aastate Sportlane talupidajat Jaan Reineri , kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla Aastate sportlaseks külavanem Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95 aastapäevale pühendatud vastuvõtul. “Sel sündmusel oleme oleme varem välja kuulutanud tunnustuse Kuhjavere Aasta Tegija laureaate. Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetus Aastate Sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud . Kui ees mõni spordisündmus võib Jaanile alati loota, ” rääkis külavanem Romeo Mukk.

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt, ” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi kümme aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele, ” üles Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ja tema abikaasa proua Urve Mukk korraldasid Iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtu kolmeteiskümnendat korda

Jaan Lukas

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Kuhjavere külateatrite festival 2013

Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk

Tel 56208466

Viljandimaa noorsootöötajad harjutasid sotsiaalse tarkvara kasutamist

Eile, 6. veebruaril sai teoks koolitus „Sotsiaalne tarkvara igapäevaseks kasutamiseks“, mille eesmärk oli internetikeskkondade ja sotsiaalmeedia võimaluste tutvustamine noorsootöötajatele nende igapäevatöö lihtsustamiseks. Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituse viis läbi Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marili Lenk.

Viljandi maavalitsuse noorteinfo spetsialist Riine Ant ütles, et tänapäevane infotehnoloogia areng ja veebikeskkond annavad väga palju erinevaid võimalusi teabe levitamiseks. „Võib arvata, et selles osas on noored igal juhul eesminejaks, kuid meie soovime oma koolitusega tagada, et noorsootöötajad neist väga palju maha ei jääks. Samuti soovime tutvustada võimalusi, kuidas väga erineval kujul infot integreerida juba olemasolevate ja toimivate keskkondadega.“

Praktilise suunitlusega koolitusel olid käsitletavateks teemadeks sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalmeedia olemus; sotsiaalsed järjehoidjad; virtuaalsed mälupulgad; kiiresti avaldatavad blogid ja kodulehed jm. Tutvuti erinevate internetikeskkondade pakutavate võimalustega ning õpiti kasutama keskkondi, mis on mõeldud näiteks esitluse tegemiseks; koostöö edendamiseks või kutsete ja reklaamide kujundamiseks. Tähelepanu pöörati ka privaatsuse küsimustele ehk sellele, millist infot internetis jagada ja kuidas seda teha.

Üks põhjus koolituse korraldamiseks oli ka Viljandimaa noorte infoportaali uuendamine. Koolitusel sooviti saada teadmisi internetikeskkonnas pakutavatest võimalustest, mida uuendamisprotsessi juures kasutada või mis aitaksid seda portaali toetada. „Tahame liikuda selles suunas, et muuta maakondlik noorte infoportaal senisest efektiivsemaks ja nähtavamaks – kindlaks ja püsivaks kanaliks, kus Viljandimaa noorte elu ja noorsootööd puudutav info oleks ühest kohast kättesaadav,“ selgitas Riine Ant.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb Balttour 2013 messil

8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.

Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.

Messi ametlik koduleht: www.balttour.lv

Maavanem ootab Viljandimaa Vapimärgi kandidaate reedeni

Viljandi maavanem ootab kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 8. veebruar 2013.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule.

Vapimärgi asutas Viljandi maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud
kümmet inimest. Esimene Vapimärk omistati koduuurijale Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle arvukate õpikute, koguteoste ja
koduuurimuslike väljaannete autor, pikaaegne õpetaja ja ühiskonnategelane Heiki Raudla.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 8.
veebruariks 2013 või e-maili aadressil info@viljandimaa.ee

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva.

Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt:

http://www.viljandi.maavalitsus.ee/et/maavanema-poolt-antavad-autasud

Lisainfo:

Küllike Kütt
Viljandi maasekretär
tel. 433 0402
kyllike.kytt@viljandimaa.ee

Viljandimaa noorte osaluskogude esindajad pidasid maavalitsuses aru

Neljapäeval, 31. jaanuaril aset leidnud Viljandi maakonna noorte osaluskogude ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajate kokkusaamisel tutvuti üksteise tegemistega ning rõhutati eeskätt koostöö olulisust.

Viljandi Maavalitsuse väikses saalis peetud ümarlaua eestvedajaks oli Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindasid ümarlaual osaluskogude koordinaator Liina Rüütel ja raamatupidaja Mailika Suurpere. Kohtumine sai teoks koostöös maavalitsuse noorsootöö spetsialisti Riina Tootsiga.

ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ymarlaud_31-01-2013_PT 044v — ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus

Riina Toosi ütles kokkusaamist avades, et noorte osalus on ühiskonna jaoks oluline teema ning see ei puuduta ainult noorsoovaldkonda, vaid on toimimise aluspõhimõte kõikides teistes noortega kokku puutuvates poliitikates nagu haridus, sotsiaalvaldkond, tervis, keskkond jne.

“Riiklikul tasandil hakati seda valdkonda tähtsustama alates 2006. aastast, mil kõikide maavalitsuste juurde moodustati maakondlikud noortekogud,”, rääkis Riina Tootsi. “Suure panuse noorte osaluse arendamisse on andnud seegi, et haridus-ja teadusministeerium on pannud vastava valdkonna edendamise vastutava rolli Eesti Noorteühenduste Liidule, millest on noorte osaluskogudele tõhus abi olnud. ”

Viljandimaa noorte osaluskogudest osalesid ümarlaual Viljandi, Pärsti, Tarvastu ja Suure-Jaani Noorte volikogu ning kohalike osaluskogude katusorganisatsiooniks oleva Viljandimaa Noortekogu esindajad.

Paaritunnise arutelu käigus saadi vastastikku huvitavat teavet ENLi ning Viljandimaa noorte osaluskogude tegemiste, kordaminekute ja probleemide kohta. Kokkutulnud tutvustasid oma organisatsiooni, selle liikmeskonda, tegevust ja eesmärke. Pikemalt peatuti eelmise aasta tähtsamatel tegevustel ja saavutustel ning olulisematel eesootavatel ettevõtmistel.
Viljandi Noorte Volikogu liige Juhan-Mart Salumäe pidas märkimisväärseks, et Viljandi Linnavalitsus tuli vastu noorte välja pakutud ideele ning leidis võimaluse toetada 3500 euroga aastas Viljandi noorte omaalgatuslikke projekte. Samuti tõi ta välja, et ümberkorraldused Viljandi koolielus on kasvatanud põhikoolide huvi osaluskogu vastu. Noorte volikogu aitas ühtlasi kaasa Viljandi gümnaasiumi õpilaskogu moodustamisele, et see võimalikult tõhusalt tööle hakkaks.

ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ymarlaud_31-01-2013_PT 015v — ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus

Pärsti Noorte Volikogu esimees Lauri Alver nimetas suuremaks eesolevaks tööks noorte volikogu jätkamist ka pärast nelja Viljandit ümbritseva valla — Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi — ühinemist sügiseste kohalike valimiste järel. “Praegu on neist neljast noorte volikogu olemas vaid Pärsti vallas, aga see peaks kindlasti olema ka uues Viljandi vallas,” oli Lauri Alver veendunud. “Selline punkt on ka valdade ühinemislepingusse sisse kirjutatud.”

Enamiku sõnavõtjate jutust käis läbi vajadus ja soov teha tihedamat koostööd. Seda nii osaluskogudel omavahel kui noorteühenduste liiduga, aga ka kohalike noorte ja omavalitsusjuhtidega, et tugevamalt kaasa rääkida oma piirkonna ja kogukonna tegemistes. Rõhutati, et eesmärk on ju olla kohalike noorte esindusorgan ning et üksteiselt selles osas alati midagi kasulikku õppida.

Ühise murena nimetati eeskätt ajanappust, mis muudab tihtipeale keerukaks noortekogu liikmete kokkusaamise. Tõdeti, et koolides on suhtumine osaluskogudesse ja noorte osalemisse neis väga erinev. Osaluskogu tegevuse ja eesmärkide selgitamiseks noorte hulgas peeti oluliseks senisest sihipärasemat info levitamist.

Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad rääkisid kohtumisel lähemalt ka ENLi 2013. aasta plaanidest ning võimalustest osa saada erinevatest üritustest ja koolitustest. Samuti tutvustati põhjalikumalt ENLi projektifondi, kust noorte osaluskogudel on võimalik oma ettevõtmiste jaoks toetust taotleda.

Ümarlaua lõpul võeti plaani samalaadseid kokkusaamisi edaspidi regulaarselt jätkata.

“Osaluskogude mõte on selles, et noored saaksid aidata kaasa neid puudutavate küsimuste lahendamisel. See aitab noortes õpetada olulisi oskusi aktiivseks kodanikuks olemiseks; annab julguse, ettevõtlikkuse ja
valmiduse otsustada. Noored ongi igati hakkajad, aga on selge, et nad vajavad selle kõige juures siiski täiskasvanute abi,” selgitas Riina Tootsi.

Ta möönis, et hiljuti Viljandi Maavalitsuse eestvedamisel Viljandimaal ja Põhja-Lätis läbi viidud noorte osalusprojekt tõi välja, et noorte hääl jõuab kohalike otsustajateni siis, kui istutakse sama laua taga
võrdväärsetena. “Selleks tuleb aga noori juba varasest east peale erinevate otsuste tegemisse kaasata, seda protsessi õpetada ja selgitada,” rääkis Riina Tootsi.

“Kindlasti peaks noori senisest rohkem kaasama ka maakondlikul tasandil asjade arutamisse ja otsustamisse. See ei ole sugugi lihtne protsess ning nõuab suurt panustamist nii täiskasvanutelt kui noortelt. Oluline on aga mõista, et see ei ole mitte lisakohustus, vaid kaasava juhtimise põhimõte,” jätkas peaspetsialist. “Näiteks Viljandi maakonna uue arengustrateegia koostamise juures on lihtsam teha ehk noortega koostööd noorsootööd käsitlevates küsimustes. Kuid noori otseselt puudutavaid
valdkondi ju teisigi: haridus, ühistransport, kultuur ja sport jne.,” selgitas ta.

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komissjoni sekretär, tel 4330 430, e-post riina.tootsi@viljandimaa.ee

Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild ning Kaitseliidu Sakala Maleva noorkotkad.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Viljandist saab täna pärandilinn

Täna kell 13.00 toimub Viljandis, Kondase keskuses kultuuripärandi aasta eriprojektide pressikonverents, kus linnale antakse üle pärandlinna lipp.

Pressikonverentsil osaleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas, kes tutvustab muuseumi plaane käesoleval kultuurpärandi aastal. Samuti räägitakse ERMi ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse koostööprojektist ”Aja puudutus Raadil”, mis on 2014. aasta laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivjuhtide häälestuskohtumine ja mis tippneb XXVI laulu- ja XIX tantsupeo ”Aja puudutus. Puudutuse aeg.” esitluskontserdiga muuseumi õuel Raadil.

Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Elo Lutsepp, kes tutvustab 8. veebruaril algavat üle-eestilist pärandiralli projekti. Teiste seas on kohal ka pärandisaadikud ning pärandiaasta koordinaator Riin Alatalu.

Viljandit esindab pressikonverentsil linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, kes räägib linna sündmustest ning võtab Vabaduse väljakul vastu pärandilinna tiitli ja lipu.

Pärast pressikonverentsi on kõigil võimalus osaleda Viljandi XV talvise tantsupeo tulesüütamisel, pidulikul rongkäigul ja suurel ühistantsimisel. Loe edasi: Viljandist saab täna pärandilinn

Viljandimaa ühinevate valdade edulugu väärib tähelepanu

kohtumineKoseKõue31.01 — Vasakult: Viljandi maavanem Lembit Kruuse, maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase ning Kose ja Kõue valla juhid.

“Elada ei saa nii, et ootame pidevalt abi väljastpoolt ja jätame kasutamata oma sisemised võimalused arengut ise kujundada,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse eile Viljandis Kose ja Kõue valla juhtidele.

Lembit Kruuse ning loodava Viljandi (rõngas)valla ühinemiskomisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase jagasid paaritunnise arutelu käigus Kose ja Kõue valla liitujatele kogemusi ühinemise teemadel.

“Sain siit veel kord kinnitust, et Viljandimaa valitud suund ühinemisele on ainuõige. Probleemid, mis liitumise käigus tekivad, on igal pool sarnased ja puudutavad peamiselt inimeste hirme muutuste ees. Seega tuleb järjekindlalt rääkida ja selgitada seda, millised lisaväärtused liitumisega kaasnevad, ” selgitas Kruuse. “Ühinemisest võidab kogu maakond. Viljandi ümber moodustuv rõngasvald saab arenguhüpet kavandama hakata juba sellest sügisest. Kaotatud eluaastate tähtsus on meile kõigile selge, kuid ka iga arengus kaotatud aasta on kuritegu piirkonna inimestele,” rõhutas ta.

Kaupo Kase sõnul on ühinemise eelduseks kolm reeglit: “Esiteks tuleb olla aus, teiseks tuleb näha eesmärki ehk nn suuremat pilti ja sellele keskenduda ning kolmandaks austada neid, kellel on teistsugune arvamus.”

Kivilõppes avati tipptasemel varustusega kalakaitsekordon

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu — Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),
Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute
keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu

Täna, 30. jaanuaril avas keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Tarvastu vallas Kivilõppes tipptasemel varustusega kalakaitsekordoni.

“Võrtsjärve valdav osa jääb Viljandimaa piiridesse ning ka kalamajanduslik tähtsus on peamiselt meie suunal,” lausus
keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juht Naima Täär. “Seega on igati mõistetav, et juba ajalooliselt kujunes järelevalvetegevus Võrtsjärvel meie maakonna hooleks.”

Kalakaitsekordon oli viimase 10 aasta jooksul amortiseerunud. Tänu KIK-i rahastamisele alustati kapitaalse ümberehitusega
mullu kevadel ning praeguseks on peale kordoni peamajale valminud ka paadikuur. Kompleksis asuv vaatetorn on seni veel renoveerimata. Kordoni peamajas asuvad inspektorite töökohad, väike saal inspektsioonisiseste koolituste korraldamiseks ning vajalikud olmeruumid.

Viljandis toimub laupäeval Tartu rahulepingu 93. aastapäeva meenutamine

Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetke peetakse J. Laidoneri ratsamonumendi juures ning Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistul. Laupäeval, 2. veebruari hommikul kell 9 asetavad kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas, maavanem Lembit Kruuse, linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus küünlad Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile, sellele järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Ühendus Kodukant Viljandimaa tähistas aastapäeva

Halliste valla Kaarli rahvamajja kogunes 26.jaanuaril üle 60 aktiivse maakonna inimese, kes kõik ühel või teisel moel on seotud MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaaga. Tähistati tegevuse 18 aastapäeva ning seati tulevikuplaane. MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarve sõnul läheb Viljandimaa Kodukandil hästi seetõttu, et tegevuse sihid on paigas ja organisatsiooni liikmed aktiivsed. Tähtpäevalisi õnnitles Eesti külaliikumise Kodukant juht Kaie Toobal, Halliste vallavanem Andres Rõigas, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar, kes kinkis sümboolse rahamaja ja mitmed teised.

Ühendust tervitama tulnud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul oli eelmine, 2012 aasta eriliselt silmapaistev kodanikualgatuse aktiviseerumise aasta. “Aktiviseerumine toimus ühiskonnas tervikuna ja avaldus inimeste kaasamõtlemise huvis ning reageeringutes. Vahepeal pisut varjusurmas olnud kodanikuliikumine hoogustus. Sellest aktiivsusest oleneb aga üldine ühiskonna tasakaalustatus, ” selgitas Kruuse. Maavanem tunnustas kõiki, kes on avastanud, et enda kodupaiga jaoks on võimalik midagi ilusat ja vajalikku ära teha kodanikualgatuse korras ning projektide toel.

Viljandimaa Ühendusse Kodukant kuulub 13 juriidilist ja 54 füüsilist liiget.

Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Võhmas elava Elke Wüthrichi eestvõttel avatakse Võhmas ühiskodu, mis on mõeldud eakatele naistele. «Mulle on vanaemad alati väga meeldinud,» põhjendas ta oma algatust.

Elke Wüthrich renoveeris paneelmaja teisel korrusel neljatoalise korteri, kus kolm kõbusamat eakat naist saavad koduselt koos elada, pakkudes üksteisele tuge ja kindlustunnet.

Elke Wüthrichi sõnutsi on see korter omalaadne alternatiiv vanadekodule. Ta avaldas lootust, et tänu sellele jääb mõnel inimesel vanadekodusse minemata. «Hooldekodus pole enamasti privaatsust, sest sinna elama asudes kaovad paljud suhted ja ka asjad, mis on inimestele olulised. Meie ühiskodu neljatoalises korteris pole keegi üksi, aga igaühel on ka oma tuba,» rääkis ta. Loe edasi: Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Viljandis räägiti karjäärist

Kaupo Kase tund Viljandi Kesklinna kooli karj22rin2dalal_008 — Kaupo Kask tundi andmas

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase pidas Viljandi Kesklinna koolis käimas oleva karjäärinädala raames kolmapäeval, 23. jaanuaril ettekande, kus ta rääkis oma tööst ja karjäärikogemusest.

“Mul on selle klassiruumiga seotud päris palju mälestusi,” alustas Kaupo Kase keemiaklassi kogunenud 9B klassi noorte ette astudes meenutusega, et ta ise on lõpetanud 1993. aastal sama kooli, mis toona kandis Johann Köleri nimelise Viljandi IV keskkooli nime.

Edasi tutvustas Kaupo Kase põgusalt oma praegust ametit ning rääkis valdkondadest, millega maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond tegeleb.

Ettekannet jätkates osutas ta keelte õppimise olulisusele. “Esimene asi on keeleõpe. Keelt on vaja osata kõigil elualadel,” sõnas Kase, kelle hinnangul puudutab see nii emakeele korrektselt valdamist kui võõrkeelteoskust.

Seejärel tegi ta avameelselt juttu nii õigetest kui ka ekslikest valikutest oma haridusteel Tallinna Tehnikaülikoolis ning hiljem spetsialistina maavalituses erinevaid ameteid pidades. “Mina läksin maavalitsusse tööle juba enne ülikooli lõpetamist, neljandalt kursuselt,” meenutas Kase. Loe edasi: Viljandis räägiti karjäärist

Viljandimaa tervisetoetajate võrgustiku projekt sõlmib otsad kokku

Viljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.

Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.

Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.

Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.

48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.

Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.

“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.

“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”

Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo: Elo Paap, Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist, tel 4330 512, e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Professionaalne tõlgendamine avab statistika uued võimalused

Otsevaates Andres Oopkaup, küljega Lembit Kruuse

Kaks ja pool kuud ametis olnud Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup kohtus täna, 21.jaanuaril maakonnavisiidi käigus Viljandi maavanem Lembit Kruusega. Koos arutati rahvastikustatistika efektiivsemaid kasutusvõimalusi piirkonna arengu kavandamisel.

Kruuse sõnul on Viljandimaa õnnelikus olukorras selle poolest, et Statistikaametil on Viljandis esindus kohapeal. “Sellega koos on meil kõikidele kasutajatele niigi kättesaadavatele andmetele lisaks võimalus küsida, suhelda ja kiiremini saada professionaalseid selgitusi. Kasutame infot maakonna arengut kavandades sageli,” tõi Kruuse välja positiivset.

Oopkaup nimetas peamise väljakutsena usaldusväärne statistika liikumist kasutajatele lähemale. “Soovime olla kliendipõhisemad, ehk arvestada enam sellega, mida meilt oodatakse. Teisalt soovime andmete esitajale samuti süsteemi mugavamaks muuta,” rääkis Oopkaup plaanidest.

Muuhulgas oli kõne all piirkonnastatistika muutmise sagedus ja otstarbekus, sotsiaalvaldkonda puudutava info kogumise võimalused, statistiliste andmete töötlemise kiirus ning andmete tõlgendamine tavakasutajale arusaadavasse keelde.

Statistikaamet on avanud oma veebilehel piirkondliku statistika portaali www.stat.ee/pp, kuhu on koondatud kõik Statistikaameti piirkondliku statistikaga seotud tooted.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: riigiametite regioonidesse tagasitoomine on ainuõige samm

“Eestis on ametkondade jagunemises täna tasakaal paigast ära,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänasel maakonna arengustrateegia arutelul. “Riigiametite regioonidessetagasitoomineon ainuõige samm. Võib ka öelda, et nende loomulikku keskkonda tagasitoomine,” selgitas Lembit Kruuse.

“Vaatame näitena ühte põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettepanekut Rahvakultuuri keskuse toomisest Viljandisse. Rahvakultuuri keskus asub Tallinnas Lasnamäe servas ning selle praegust asukohta on raske põhjendada. Rahvakultuur ise elab aga seal, kus elab eestlus oma täies hiilguses – kindlasti Viljandimaal. Rahvakultuurikeskust on Viljandis toetamas ja juba ees ootamas Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, teater Ugala, Viljandi Muuseum, ERM-i Heimtali Muuseum, Mulgi Kultuuri Instituut jne. Viljandi on juba praegu rahvakultuuri pealinn,” selgitas Kruuse.

“Ametite väljaviimised maakondadest ei ole ju olnud loomuliku arengu tulemus, vaid sihilik tegevus. Sama meetodit kasutades saame ja peamegi nüüd ise regionaalset arengut vastupidiselt suunama. Tänaseks ei saa olla takistuseks inimeste liikumine, sest teekond Tallinnast Viljandisse on sama pikk kui Viljandist Tallinnasse”, sõnas Kruuse.