Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

Esimest korda tähistas Otepää talvepealinnaks olemist 1997. aastal. Sel ajal oli ainult Pärnul austav suvepealinna tiitel, kes sai selle Tallinna käest 1996. aastal.

jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal Foto Monika Otrokova
Jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal. Foto: Monika Otrokova

21. detsembril kell 12.44 saabub astronoomiline talv ja sellel hetkel saabki Otepää taas talvepealinnaks.

Talvepealinna avamispidustused algavad 18. detsembril, kell 11.00 traditsioonilise talveturu ja suure jõuluvanade kokkutulekuga. Turul pakutakse kaupa, mis on valminud tublide tegijate hoole ja armastusega. Esinevad Esteetika- ja tantsukooli Otepää lapsed, päeva jooksul toimub õnneloos. Talveturu külastajaid ootab Otepää Naisseltsi poolt valmistatud kuum supp. Otepää kuuse alla kogunevad 20 jõuluvana oma eriskummaliste sõiduvahenditega. Jõuluvanad plaanivad külastada ka Otepää Winterplaces asuvaid põhjapõtru ja krapsakamad taadid tahavad seal proovida kelkude väledust.

21.detsembril algab talve vastuvõtu tseremoonia kell 12.00. Esinevad ansamblid Lõõtsavägilased ja külalisena Pihkva folklooriansambel “Skaz”. Tartu Uisukooli uisutajad näitavad vingemaid uisuvõtteid ning platsi peal lustib Otepää karu. Kohal viibib tähetark Igor Mang, keda intervjueerib päevajuht Vaido Pannel.

Loe edasi: Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

Otepää vald tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

Otepääl tunnustatud politseiametnikud ja abipolitseinikud. Foto: Monika Otrokova
Otepääl tunnustatud politseiametnikud ja abipolitseinikud. Foto: Monika Otrokova

18. novembril toimus Otepääl Karupesa hotellis traditsiooniline Eesti politsei 98. aastapäeva puhul valla politseitöötajate ja abipolitseinike tunnustamine.

Otepää valla tänukirja pälvisid politseiametnikud Gaido Jäär, Anu Nigol, Marika Veske, Aarne Vihm. Abipolitseinikest said tänukirja Urmas Kuldmaa, Leonid Liivamägi ja Madis Mõistus.

“Tegemist on Otepää vallas pikka aega toimunud tunnustamisega, millega tahame tänada ühiskondlikel alustel töötavaid abipolitseinikke ja politseinikke,” sõnas Otepää valla õiguskomisjon esimees Rein Vikard.

Tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu õiguskomisjon, varasem korrakaitsekomisjon. Õiguskomisjonil on edaspidi koostöös jõustruktuuridega välja töötada valla kriisikomisjoni töökord, et kindlustada vallaelanike turvalisus ja anda soovitusi elanikele igasugustes kriisiolukordades.

Pidulikul koosviibimisel tunnustasid ja tänasid abipolitseinikke Otepää õiguskomisjoni esimees Rein Vikard, vallavolikogu aseesimees Jaanus Raidal ja vallavanem Kalev Laul.

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard
Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS
Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Arula külast pärit filmimehe töö sai
Veneetsia filmifestivalil tunnustuse

image001(6)Otepää valla Arula külavanema Voldemar Tasa andmeil osales Arula külast pärit režissööri Roland Seeri animafilm “Amalibo” mainekal Veneetsia filmifestivalil. 10. septembril nimetati animafilm Euroopa filmiakadeemia aasta parima lühifilmi auhinna kandidaadiks.

Tegemist on ühega kahest preemiast, millega maailma kõige nimekamate sekka kuuluv filmifestival tunnustab kõrvalvõistlusprogrammi Horisondid valitud lühifilme. Kokku võistles Veneetsias 16 lühikest linateost kõigist kolmest filmiliigist.

“Amalibo” on valminud koostöös Rootsiga, 15-minutilise animafilmi stsenarist ja režissöör on Rootsis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator Roland Seer. Mängufilmielementidega joonisanimatsioon räägib viieaastasest Tipuanast, kes ei suuda leppida isa ootamatu surmaga.

Voldemar Tasa sõnul on Roland Seer õppinud Pühajärve põhikoolis, tema vanemad elavad Arula külas.

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

22. juunil toimub Otepääl, Tehvandil, juba traditsiooniks saanud suvine suusahüppevõistlus “Jaani hüppevõistlus”, kus omavahel võtavad mõõtu ka pealtvaatajad.

Jaan Jüris Foto Suusaliit
Jaan Jüris. Foto: Suusaliit

Suusahüppevõistlus toimub kahe hüppevooruga, lisaks on pikima hüppe võistlus, mille võidab see, kes hüppab kõige kaugemale ja jääb püsti. Pealtvaatajate vahel selgitatakse välja Hüppe Jaan ja Jaanika. Selle tarvis paigaldatakse hüppemäe jalamile MaruMägi, kus kõikidel huvilistel on võimalik hüppeid proovida ja hiljem omavahel mõõtu võtta. Parimatele on auhinnad.

“Tegemist on ühe põnevaima suusahüppevõistlusega, mis Eestis on peetud,” sõnas võistluse üks korraldajatest, Heiko Heitur. “Võistlusele võib tulla terve perega, tegevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele. Kohal on Eesti paremik, näeme kindlasti ilusaid õhulende ja eriti põnev saab olema pikima hüppe võistlus. Loodetavasti tulevad ka üllatusvõistlejad kohale, seega hea emotsioon on garanteeritud.”

Loe edasi: Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard
Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Võidutule teekond Valga maakonnas

Käesoleval aastal tähistatakse 23. juunil traditsioonilist maakaitsepäeva Otepääl ja võidutuli alustab teekonda samuti Otepäält. Maakaitsepäeva perepäeva külastavad USA liitlasväed.

Kaitseliidu perepäev Otepääl Foto Monika Otrokova
Kaitseliidu perepäev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org sõnas, et maakaitsepäeva puhul toimub Otepää Keskväljakul perepäev, kus oma tegevust ja tehnikat tutvustavad politsei, päästeamet, kaitseliit, naiskodukaitse, Kaitseresursside Amet ja Punane rist. “Kavas on ka võidupüha paraadil Võrus osalenud kaitseliidu üksuste paraad. Külla tuleb Eesti kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi suurtükipataljon ning külalistel on au näha USA liitlasi lahingusoomukitel koos kaasaskantavate tankitõrjeraketiheitjatega,” selgitas major Tõnis Org.

Valga militaarteemapark korraldab relvanäituse ja laserlahinguid, proovida saab laskesimulaatorit, avatud on militaarkauplus “Välk ja pauk”. Meeleolu loob Pühajärve puhkpilliorkester, sõdurisuppi pakub naiskodukaitse. Presidendi läkitatud võidutule toovad Otepääle noorkotkas Paul Poderat ja kodutütar Marge Tamm. Edasi viivad Valgamaa omavalitsusjuhid tule oma valdadesse ja linnadesse.

Loe edasi: Võidutule teekond Valga maakonnas

Pühajärve rannahooaeg avatud

Otepääl, Pühajärve rannas algab 1. juunil rannahooaeg. Randa valvava G4S rannavalve kestab kuni 31.augustini.

Rannahoone 2016 aastal, enne hooaega Foto Monika Otrokova
Rannahoone 2016. aastal, enne hooaega. Foto: Monika Otrokova

Rannavalve valvab seitse päeva nädalas. Korraga on tööl kaks vetelpäästjat. Rannavalve ülesanneteks on Pühajärve ääres vetelpääste ja meditsiinilise esmaabi osutamine ja muude vajalike tegevuste (suplusakvatooriumi puhastamine, hooldus, tähistamine) teostamine.

Rannavalve töögraafik

1.juuni – 30. juuni: kell 10.00 kuni 20.00
1.juuli – 31. juuli: kell 10.00 kuni 20.30
1.august – 17. august: kell 10.00 kuni 20.00
18. august – 31. august: kell 10.00 kuni 19.00

Pühajärve rand Otepääl on läbi aegade olnud üks armastatuim vaba aja veetmise koht. Külastajaid ootab rannahoone, lastele on ehitatud mänguväljak ja pallimängijatele kaks võrkpalliplatsi. Pühajärve rannas tegutsevad kaks toitlustusettevõtet ja paadilaenutus. Olemas on dušši kasutamise võimalus ja WC-d. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild. Rannavalve teenuse osutaja leiti riigihanke teel. Pühajärve rannailma saab vaadata www.ilm.ee

Loe edasi: Pühajärve rannahooaeg avatud

Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Rahvuslipu häll Otepää tähistab 4. juunil sinimustvalge rahvuslipu õnnistamise 132. aastapäeva piduliku rongkäigu ja kontsert-jumalateenistusega.

Meenutades Eesti lipu 125 aastapäeva tähistamist Otepääl Foto Urmas Saard
Meenutades Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamist Otepääl. Foto: Urmas Saard

Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, esineb Narva linna sümfooniaorkester.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel saigi riigilipuks Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa kinnitusel on Eesti lipu sünnipaigas tekkimas uus traditsioon. Otepää kirikus õnnistatakse oma perekonna, ühenduste ja ettevõtete lippe. “Viimasel ajal on meie kirikus lisaks tavapärastele kirikutalitustele nagu ristimine-leeritamine-laulatamine tõesti sagenenud inimeste soov ka oma sinimustvalge lipu õnnistamine. Need on peaasjalikult perekonnalipud, aga ka ettevõtted ja ühendused soovivad järjest enam oma lippe õnnistada,” märkis Marko Tiirmaa. “See on väga ilus ja pidulik sündmus, julgustan kõiki seda tegema. Ja mis saaks sümboolsem olla kui teha seda juba nüüd, 4.juunil, Eesti lipu päeval!”

Loe edasi: Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel.  Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.

Foto veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas
Foto: veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul tuuakse igal aastal talgute fookusse üks kaitset vajav liik, kelle heaks vabatahtlikud panustada saavad. ”Tänavu on eriline võimalus läbi talguhooaja teema-aasta peategelastele vahetult kaasa elada. Pesakaamera toob haruldase ja inimpelgliku must-toonekure kõigile huvilistele koju kätte ja innustab kindlasti veelgi enam oma panust andma,” kirjeldab Libek.

ELFi suvine talgukalender on tavapäraselt mitmekesine. “Juuni esimese poole oleme pühendanud metsisele, kelle heaks sünnib ELFi talgute ajaloo üks suurimaid ettevõtmisi, mille käigus otsivad vabatahtlikud tuhandetelt hektaritelt metsiseid ja nende tegevusjälgi. Juulis ja augustis ootavad talgulisi paljud väikesaared, samuti mitu uut sihtkohta. Esimest korda minnakse appi näiteks Võilaiule ja Viru rappa. Tänavune kõige eksootilisem talgureis viib aga lausa Valgevenesse,” tutvustas Libek.

Loe edasi: Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Otepääl toimub 30. aprillil traditsiooniline
volbriöö teatejooks

image001(6)Traditsiooniline Otepää valla volbriöö teatejooks toimub 30. aprillil stardiga kell 17 Tehvandi staadionilt.

Kogunemine on stardipaigas 30.aprillil kell 16.30. Otepää valla spordiürituste korraldaja Harald Laidre sõnul on võistlema oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, koolide võistkonnad, töökollektiivid, sõpruskonnad, Otepää külade võistkonnad jt.

Teatevõistkonda kuulub seitse liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoost. Igal jooksjal tuleb läbida 300-400m. Jooksurada kulgeb järgmiselt: 1. vahetus – start Tehvandi staadion; 2. vahetus – lasketiiru parkla sissesõidutee; 3. vahetus – Mäe tn. energiasammas; 4. vahetus – Mäe tn. ja Pühajärve tee rist; 5. vahetus – kultuurimaja ees; 6. vahetus – bussijaamas külastuskeskuse ees; 7. vahetus – Valga mnt Konsumi taga kuni finišini Tehvandi staadionile.

Loe edasi: Otepääl toimub 30. aprillil traditsiooniline
volbriöö teatejooks

Laevamudelistid kogunevad Pilkuse järvele

laevamudelid2015 (1)7.-8. mail 2016 toimuvad Otepää vallas Pilkuse järvel raadio teel juhitavate kestvussõidu paatide rahvusvahelised võistlused “Tamme karikas”.

See oli täpselt 10 aastat tagasi, kui laevamudelistide aktivistid Eesti tehnikaspordi liidu toel rajasid Pilkuse järve äärde, järve kohale kõrguva tamme alla (sellest ka võistluste nimi) võistlussilla. Ehitusel olid abiks ka sõbrad Lätist – selle ala harrastajad. Sellest ajast alates on aastas kord või kaks seal raadio teel juhitavate paatide võistlusi korraldatud. Traditsiooniliselt on olnud see hooaja avavõistlus Baltikumis, nii ka seekord.

Tänu looduskaunile kohale ja heale organiseerimisele on “Tamme karikas” võistlus, laevamudelid2015 (2)kuhu tulevad kohale nii naaberriikide selle ala parimad kui ka kaugemate riikide esindajad. Alati on külalisteks olnud lätlased, viimastel aastatel leedukad ja valgevenelased, käinud on ka soomlased. Seekord oodatakse külalisi ka Venemaalt ja Norrast. Tase on kõrge: osalevad piloodid, kes on maailma meistrivõistlustel saanud medaleid ja pääsenud finaalidesse.

Kestvussõidu mudelid võistlevad ristkülikukujulisel võistlusrajal mõõtudega 100 x 50 meetrit, mille tagasirgel on lisaks sirge, keskel 10 meetrit raja sissepoole nihutatud poi, nii et tekib M-tähele sarnane võistlustrass.

Pärast mootorite soojendamist tuleb mootorid seisata, et need stardisignaali kõlades taas käivitada ja asuda võistlusringe läbima. Sõiduaega on 20 minutit. Tehakse kaks sõitu, millest parim läheb arvesse. Kui paadiklassis on võistlejaid rohkem kui 13, sõidetakse kahes grupis ning võitja selgitatakse finaalsõidus kuhu pääseb 12 parimat.

Juhtub sõidu ajal paat seisma jääma või ümber minema, toob päästemeeskond paadi sillale ning võistleja võib selle taas sõidukorda seada ja sõitu jätkata.

Loe edasi: Laevamudelistid kogunevad Pilkuse järvele

Otepää muusikakool ja kultuurikeskus ootavad vanavanemaid musitseerima

Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova
Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova

11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Seoses selle tähtpäevaga kutsuvad Otepää muusikakool ja Otepää kultuurikeskus vanavanemaid nendele pühendatud üritust osaliselt ise sisustama.

Otepää muusikakooli direktor Tuuli Vaher sõnas, et kõik vanavanemad on oodatud selle õppeaasta viimasel veerandil pillitundidesse koos lastelastega, kes muusikakoolis juba õpivad.

“Saate näha ja kuulda, kuidas tundides pillimänguga tegeletakse ehk saate mõnel lihtsamal instrumendil lapselapsega koos musitseerida või tuletate meelde ammuse pillimänguoskuse ning moodustate ühiselt toreda ansambli,” rääkis Tuuli Vaher. “Või oletegi juba väga heal tasemel muusik ning jääb üle ainult kokku leppida, mida valida vanavanemate päeva kontserdi repertuaari.”

Vanavanemad on väga oodatud koos nooremate põlvkondadega musitseerima.

Huvi korral on laste pillitundide uksed vanavanematele avatud. Täpsemat infot saab muusikakooli telefonidelt 765 5109 või 5303 3037.

Otepää avatud noortekeskuses saab
piljardit mängima õppida

noortekeskuse noored piljardit mängimas, foto: Kätlin Meema
Otepää noortekeskuse noored piljardit mängimas. Foto: Kätlin Meema

Otepää avatud noortkeskuses on alates aprillist võimalus noortel mängida piljardit.

Otepää avatud noortekeskuse juhataja Kätlin Meema ütles, et piljardilaua saamiseks kirjutati projekt Eesti noorsootöö keskuse poolt korraldatavale avatud noortekeskuste projektikonkursile. Projekt oli edukas, sellest saadi 1575 eurot piljardilaua soetamiseks, 275 eurot oli omaosalus.

Esimene piljardikoolitus toimub 22. aprillil kell 16.30. Mängureegleid ning õpetussõnu tuleb jagama Martin Raid, kes on piljardit harrastanud juba mitmeid aastaid ning seda väga heal tasemel.

“Noorte suur soov kandis vilja ning uus vaba aja veetmise võimalus on nüüd olemas,” ütles Kätlin Meema. “Projekti raames toimub viis koolitust ning seejärel on plaanitud korraldada mitmeid turniire.”

Turniirid toimuvad Otepää kohalike noorte vahel ning oktoobris on planeeritud pidada turniir Valga noortega. Kõik huvilised on oodatud piljardit mängima.

Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu (EVPISL) meeskond osales 28.02 kuni 06.03. Rahvusvahelise Intellektipuudega Sportlaste Organisatsiooni (INAS) Maailmameistrivõistlustel murdmaasuusatamises Zakopanes, Poolas. Otepää parasportlane Hans Teearu sai nii maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitli ning saavutas hõbemedali.

Maailmameister Hans Teearu Foto Mallika Koel
Maailmameister Hans Teearu. Foto: Mallika Koel

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu juhatuse liige Mallika Koeli andmeil võttis võistlustest osa 9 maad 99 osavõtjaga. Eestit esindas otepäälane Hans Teearu, kes on tegelenud suusatamisega juba 17 aastat Otepää Karupesa Team koosseisus.

Tema treeneriks on äärmiselt pühendunud ja professionaalne Eesti juuniorite ja järelkasvu peatreener Kalju Ojaste. Meeskonda kuulusid veel sportlase saatja Karl Teearu ja meeskonna juht Mallika Koel.

“Eesmärgiks oli tuua vähemalt medal, see eesmärk täideti kuhjaga – võistluste raames selgitati välja nii maailma kui ka euroopa meistrid. Hans Teearu tuli raskes konkurentsis võitjaks ning talle omistati Maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitel 1,2 km sprindis klassikastiilis ja 9.6 km distantsil vabastiilis,” rääkis Mallika Koel. “Lisaks saavutas Hans Teearu hõbemedali 7,2 km distantsil vabastiilis.”

Kokku toodi Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu teatel Eestile 4 kulda ja 2 hõbemedalit. Hans Teearu tehnikat ja tulemusi kiitis IPC vaatleja Itaaliast ja INAS murdmaasuusatamise juht Jaapanist.

Loe edasi: Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova
Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

5. märtsil viidi talvepealinnas Otepääl läbi I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis tõi kaasa palju positiivseid elamusi ja läks kõigiti korda.

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Foto Timo Arbeieter
Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel. Foto: Timo Arbeieter

Start ja finiš oli Pühajärve mõisapargis, sõideti Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel 5 km pikkusel kinnisõidetud lumerajal. Distantsid olid 5 ja 10 km, võisteldi kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16 aastat. Tagasiside osalejate poolt on olnud positiivne – kiideti korraldust ning meeldis ka tõukekelgusõit.

Matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism jäi võistlusega samuti rahule. Ta sõnas, et järgmisel aastal, kui ilmataat lubab häid jääolusid, siis toimub võistlus järvejääl kui lumeeit lund puistab, siis taas lumerajal. Korraldajad loodavad, et see ei jää lihtsalt ühepoolseks ootuseks ning me saadakse jätkata juba traditsiooniks kujuneva tõukekelgumaratoniga. “Kes aga talvisel ajal võistlusele ei jõudnud ja soovib tõukespordis osaleda, siis nende jaoks on meil hea uudis – suvehooajal on plaanis ümber Pühajärve kulgevatel liikumisradadel korraldada matkamaraton tõukeratastel, jälgige infot,” teatas Imre Arro.

Loe edasi: Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.

Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil
Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil

Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Loe edasi: 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Dokumentaalfilm pani koolinoored mõtlema

29.veebruaril sai Otepää gümnaasiumis vaadata American Showcase programmi raames dokumentaalfilmi “Kaugel kodust” ja kohtuda filmi autoriga. Samal päeval avati kohvik-restoranis l.u.m.i koostöös USA saatkonnaga fotonäitus Ameerika rahvusparkidest.

Galen Knowles  Foto Monika Otrokova
Galen Knowles. Foto: Monika Otrokova

Otepää gümnaasiumisse olid külla tulnud USA saatkonna meediaspetsialist Mairis Tuisk ja filmi autor Galen Knowles. Otepää valla koolinoored võtsid filmi hästi vastu – gümnaasiumi aulasse oli kogunenud saalitäis noori, kes jälgisid dokumentaalfilmi Ameerikasse emigreerunud Ugandast pärit noormehe Brolini püüdlustest esindada 2018. aasta talimängudel Ugandat lumelauasõidus. Pärast filmi vaatamist said koolinoored esitada küsimusi filmi autorile Galen Knowlesile, kes rääkis nii endast kui ka filmi saamisloost. Dokumentaalfilm äratas koolinoortes huvi ning pani kaasa mõtlema kodu, perekonna ja isikliku identiteedi rolli üle elus.

Filmi “Kaugel kodust” näidati American Film Showcase programm raames, mis on koostööprojekt Lõuna California Ülikooli filmikooli ja USA välisministeeriumi vahel. Filmitegijad ja filmi eksperdid reisivad 40 erinevasse riiki, et näidata erinevaid filme. Projekt toimub aasta vältel alates 2015. aasta augustist kuni 2016. a. augustini, ning Valgamaal näidatakse selle raames filmi lisaks Otepääle ka Valgas ja Tõrvas. Samal päeval avati kohvik-restoranis l.u.m.i USA saatkonna kaasabil fotonäitus Ameerika rahvusparkidest “National Parks“.

Loe edasi: Dokumentaalfilm pani koolinoored mõtlema

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

Juba sellel laupäeval, 5.märtsil 2016 toimub talvepealinnas Otepääl I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel.

Tõukekelgud Fotod Monika Otrokova
Tõukekelgud. Foto: Monika Otrokova

Start ja finiš on Pühajärve mõisapargis. Võisteldakse 5 km pikkusel lumerajal – distantsid on 5 ja 10 km, võisteldakse kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16. aastat. Arvestust peetakse mõlemal distantsil meeste ja naiste ning 5km distantsil lisaks koolinoorte 10-16. aastaste osas eraldi. Võistlust peetakse kinnisõidetud lumel. Selleks puhuks paigaldatakse kelkude raudjalastele alla plastikust lumejalased.

Kell 11.00 on Pühajärve 5km tõukekelguraja ühisstart täiskasvanutele ja koolinoortele vanuses 10-16.a , kell 13.00 Pühajärve 10km tõukekelguraja ühisstart täiskasvanutele ja alates 17. a. “Starti võib tulla oma soome või tõukekelguga, kellel isiklik kelk puudub, saab selle kohapealt laenutada Loodusturism.ee matkakorralduselt,” ütles matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism. “Pühajärve matkarajad sobivad suurepäraselt tõukekelgutamiseks, rajad ja võistluskeskus on värskelt hooldatud, olete oodatud osalema!”

Loe edasi: Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

Otepääl talv täies hoos

Veebruarikuu viimased päevad tõid Otepääle miinuskraadid ja tõelise talveilma. Talvepealinnas on palju lund, palju tegevusi ja üritusi, kuhu oodatakse kõiki külalisi.

Winterplace Otepääl
Winterplace Otepääl

Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova ütleb, et valla turismiinfokeskuse poolt koostatud lumeinfo näitab Otepää valmidust võõrustada kõiki talispordiarmastajaid ja talviste atraktsioonide nautijaid.

Eesti suurimas talvepargis – Otepää Winterplace’s – leiavad huvitavaid talviseid tegevusi erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Lustijaid ootavad snowtubingurajad, kelgumägi, iglukino, väikelaste tuubikarusell ja jätkuvalt palju lund. “Talvehooaeg läheb täie hooga edasi, lumeolud on väga head ja praegu lõppu veel ei paista,” kinnitas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda.

Loe edasi: Otepääl talv täies hoos

Otepää võõrustab Eesti linnade talimänge

27.-28. veebruaril toimuvad Otepää vallas traditsioonilised 32. Eesti linnade talimängud, kus võistleb ligi 400 sportlast 14-st linnast. Osaleda võivad ka vallasisesed linnad.

Valgamaa talimängud 2014 Otepääl Foto Harald Laidre
Valgamaa talimängud 2014 Otepääl. Foto: Harald Laidre

Spordialadest on kavas murdmaasuusatamine (individuaal ja teade), mäesuusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe ja juhtide võistlus.

“Otepääl on aktiivne liikumine ja sport igati au sees ning talispordivõimalused Eesti parimad,” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Võõrustame parimal moel 32. Eestimaa linnade talimängudest osavõtjaid, soovime häid sportlikke saavutusi ning ootame kõiki Otepääle puhkama ja vaba aega veetma!”

3.-5. märtsil 2017.a toimuvad Valgas, Otepääl ja erinevates Valgamaa spordibaasides 13. Eestimaa talimängud, kuhu oodatakse maakondadest, valdadest ja linnadest osalema üle 3000 sportlase.

“Käesoleva aasta linnade talimängud on heaks peaprooviks Eestimaa talimängude korraldamisel. Eestimaa Spordiliit Jõud tänab Otepää valda ja spordirahvast meeldiva koostöö ja talimängude hea läbiviimise eest,” lausus spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt.

Loe edasi: Otepää võõrustab Eesti linnade talimänge

USA filmitegija Galen Knowles külastab Otepää Gümnaasiumi

29.veebruaril kell 13.00 saab Otepää Gümnaasiumis vaadata dokumentaalfilmi “Kaugel kodust”. Külas on filmi autor – Ameerika filmitegija Galen Knowles, kes kohtub õpilastega ning selgitab filmi tegemise tagamaid. Lisaks sellele avatakse kohvik-restoranis l.u.m.i koostöös USA saatkonnaga fotonäitus Ameerika rahvusparkidest.

Ameerika Ühendriikide lipp Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

USA saatkonna meediaspetsialisti Mairis Tuisu sõnul näidatakse Eestis filmi “Kaugel kodust” American Showcase programmi raames. American Film Showcase program on koostööprojekt Lõuna California Ülikooli filmikooli ja USA välisministeeriumi vahel, mille raames filmitegijad ja filmi eksperdid reisivad neljakümnesse riiki, et näidata erinevaid filme. Projekt kestab mullu augustist kuni käesoleva aasta augustini, ning Valgamaal näidatakse selle raames filmi Lisaks Otepääle näidatakse Valgamaal filmi ka Tõrvas ja Valgas.

Otepää vallavanem Kalev Laul rääkis, et koostöös USA saatkonnaga Tallinnas on kavas avada samal päeval kohvik-restoranis l.u.m.i näitus Ameerika rahvusparkidest. “USA saatkonna toel valminud näitus “National Parks” kajastab Ameerika looduse mitmekesisust Ameerika rahvusparkide poolt säilitatuna alates aastast 1872. Näituse temaatika sobitub Otepääle ideaalselt, kuna toimumas on Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamine, mis peab tagama meie kauni looduse säilimise,” selgitas Laul.

Galen Knowles kasvas üles väikeses Uus-Inglismaa linnas. Oma esimesel kolledžiaastal Westminsteri kolledžis Salt Lake City’s tutvus ta Phili ja Broliniga ja nii saigi alguse dokumentaalfilmi projekt “Kaugel kodust”.

Pagedes vägivaldsest perekonnast Ugandas ning olles vastakuti üksinduse ja meeleheitega peale emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse, leidis Brolin oma koha üsna ebatavalisel moel lumelauasõidus. Koos kirgliku huviga hariduse vastu leidis Brolin eklektilise kogukonna, mis toetas tema arengut hetkedel, mil ta seda kõige enam vajas. Brolin püüdleb praegu esimeseks lumelauduriks, esindades Aafrika riiki olümpiamängudel, samal ajal meditsiinikarjääri suunas töötades. Karakterlugu “Kaugel kodust” räägib kogukonnatoetuse olulisusest. Film on võitnud auhindu Cold Smoke’i ja Jackson Hole Planet filmifestivalidel ja mitmetel teistel festivalidel, sealhulgas Santa Barbara Rahvusvaheline filmifestival. Stockholm Junior ja Sun Valley filmifestival valis filmi oma ametlikku esitlusloendisse.

Vaata treilerit