Rubriik: Valgamaa

Valgalaseks registreeruja võib pääseda reisile

Valga linnavalitsus loosib kõikide ajavahemikus 15. novembrist kuni 20. detsembrini 2010 Valga linna sisseregistreerinute vahel välja A. Karuse reisibüroo 5000kroonise kinkekaardi.

„Olles valgalane, jääb sinu palgast 11,4% Valga linna eelarvesse linnaelu edendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks, sellega teed heateo oma perele ja lähedastele ning näitad hoolivust ka oma kodulinna tuleviku vastu,” veenab linnavalitsus kodanikke valgalaseks registreeruma.

Suurenenud eelarve võimaldab hoida linna teed korras, pimedal ajal linnatänavad valged, pakkuda sotsiaalseid garantiisid, paremaid teenuseid lasteaedades ja koolides ning arstiabi.

Elukoha registreerimiseks või registriandmete kontrollimiseks palutakse pöörduda Valga linnavalitsuse linnavara- ja registriteametisse Puiestee 8. Info telefonil 766 9938 või 529 4130; 5348 9118.
 
 

Otepää looduskeskuses piilutakse Päiksesüsteemi hämaratesse nurkadesse

Neljapäeval,18. novembril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu teemal “Päiksesüsteemi hämarates tagatubades”. Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik tutvustab Päikesesüsteemi ja selle kõige kaugemaid objekte.
Osalejad saavad vastuse  küsimustele: millised need kauged objektid välja näevad, kui suured nad on, kui kaugel ja millest koosnevad, miks Pluto enam planeet pole, kust tulevad komeedid ja mis on nende avastamisest kasu?

Loodusõhtul osalemine on tasuta.
Osalemiseks palutakse registreeruda margit.turb@keskkonnaamet.ee või tel 766 9290.

Korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisainfo margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 518 6747.

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Tõrvas luuakse piparkoogifantaasiaid

Tõrva kultuurimaja on kuulutanud välja piparkoogifantaasia meisterdamise konkursi.

Võistlusel võivad osaleda kõik, kellel on soov oma loomisoskustega teistele jõulurõõmu valmistada. Konkursil ei või osaleda autor või kollektiiv, kes töötab kondiitri-pagarina.

Konkursil osalemiseks tuleb võistlustöö registreerida hiljemalt 25. novembriks telefonil 766 5332 või 553 8491 või e-posti aadressil pille@torva.ee; kylli.alumae@torva.ee.

Meistriteosed tuleb viia 28. novembril ajavahemikus kella 9-10 Tõrva Kevade keskusesse, kus neid samal päeval ka eksponeeritakse.

Võistlustöid hindab kolmeliikmeline žürii, arvestades tööde väljanägemist, originaalsust ja tehnilist teostust. Antakse välja peapreemia, publiku- ja eripreemiad.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad jagatakse kätte 28. novembril Tõrva jõulukuuse küünalde süütamise üritusel, mis algab kell 17.

Rohkem infot: www.torva.ee

Riidaja kultuurimaja kutsub diskoõhtule

6. novembril toimub Valgamaal Riidaja kultuurimajas retrodisko, kus mängitakse muusikat Riidaja disko algusaegadest kuni 1999. aastani, mil kultuurimaja remonti läks ja seal diskotamine lõpetati.

Kodupaigast kaugemal on Riidajale kuulsust toonud torupillimehed, kuid lähemas piirkonnas tunti Riidajat mitme aastakümne vältel hoopis diskotamispaigana.

Diskole oodatakse ümberkaudset rahvast, aga klassikalisest küladiskost võivad osa saada ka heade kavatsustega kaugemalt külalised.

Plaate keerutavad ja linte sahistavad eri põlvkondade diskorid.

Anne Pai, endine diskoline

Sangaste kirikus avatakse mälestustahvel

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.
 
Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.

Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.  

Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.

Valgas on november kunstikuu

Tänavu on november Valgas 20. aastat järjest kunstikuu. Valga linnavalitsuse poolt ellu kutsutud traditsioon on tänaseks haaranud ka Eesti teisi piirkondi. Novembrikuu jooksul eksponeeritakse ja tehakse kunsti ning toimuvad põnevad meelelahutusüritused kultuuri- ja huvialakeskuses, muuseumis, raamatukogus ja noortekeskuses.

Kahekümnenda kunstikuu üheks liiniks on kahe linna vahelise kunstitegevuse jätkamine. Selleks on Valga ja Valka linnavalitsused algatanud ja korraldamas projekti „Valka ja Valga ühise kunstikeskkonna arendamine“, mille raames korraldatakse lastele ja noortele erinevaid kunstialaseid ühisüritusi ning Valka on valmimas uus kunstikool. Projekti teostamiseks taotleti 570 600 eurot Norra Finantsmehhanismide programmist.

Kunstiharidust on Valkas antud juba palju aastaid. Et Valgas kunstikooli ei ole, käivad Valga linna lapsed Valka kunstikoolis. Õppekeeltena kasutatakse läti, vene, eesti, inglise ja kehakeelt. Parimaid valminud töid saab näha kunstikuu jooksul kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis.

Kunstikuu avamisel on traditsiooni kohaselt kõik Valgamaa kunstnikud esinemas oma uuemate töödega kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaali fuajees.
Hele Heletäht, Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Mida saab koolivaheajal Valgamaal teha

Kooliõpilaste sügisene vaheaeg on poole peal. Valgamaal on mõeldud selle peale, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid koolivaheaja sisukalt veeta.

Valga noortekeskus avatakse koolivaheajal kaks tundi varem – teisipäevast reedeni kell 12-20, laupäeval kell 12-18, pühapäeval on noortekeskus suletud.

Valga Põhikooli tegevused koolivaheajal:
28. oktoobril kell 10 toimub kooli töötajatele mõeldud koolisisene koolituspäev „Mis on õnne valem”;
29. oktoobril kell 9 toimub kõigile töötajatele Merleconsi koolitus.

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.

Foto: Urve Loit

Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.

„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.

Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.

Baltikumis läheb projektidel hästi

Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.

Loe edasi: Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Lendavate taldrikute karikavõistlused Õrus

Laupäeval, 30. oktoobril kell 10 avatakse disc-golfi rada Õru puhkealal Õru alevikus ja pärast avatseremooniat toimub esimene Õru karikavõistlus disc-golfis.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne. Loe edasi valgamaa.ee-st

Hellenurme lasteaed tähistas 15. sünnipäeva

Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.

Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.

Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.

Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.

Õru vallas avatakse Disc-golfi rada

Selline peaks väljanägema disck-golfi mäng Allikas: Internet

Õru alevikus Õru puhkealal avatakse 30. oktoobril kell 10 Disc-golfi rada.

Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne.

Visata võib ükskõik kuidas mängijale meeldib, peaasi et see liigub korvi suunas. Ka ketta veeretamine on lubatud. Mängijad peavad jälgima, et viske sooritamine ei tekitaks kellelegi vigastusi. Mängijad peavad vastastikku jälgima viskeid, et vajadusel tuvastada lend-taldriku asukohta.

Õru puhkealast loe: http://www.oeruvv.ee/index.php/component/content/article/36-vald/95-oru-puhkeala

Allikas: Õru vald

Valgamaal liiguvad hundid aktiivselt

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt

Ajaleht “Valgamaalane” toimeuse poole pöördus lastearst Aasa Põder murega, et töömees, kes Tagulas naise kodu juures asuvale põllule kündma läks, märkas sealsamas julget hundiperet. Naine rääkis, et on küll näinud maja läheduses metskitsi ja põtru, aga kiskjaid mitte kordagi.

Põder arvab hundipere kodu juures olemise võimalikuks põhjuseks 1. oktoobril alanud ajujahi, mis loomad tavapärasest keskkonnast välja hirmutas.

Allikas: Marge Väikenurm Valgamaalane.ee

Loe edasi: Valgamaal liiguvad hundid aktiivselt

Tsirguliina rahvamajas lustisid laulukoorid

 Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.

Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.

Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor,  keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk.  Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus.  Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.

Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”.  Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.

Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik  ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid  ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.

Kogu peorahvast tuli tervitama  Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber  ja tantsupõrandal  jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt  ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid  Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril  2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.

Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.

Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja

Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt

Läänevirulased külastavad kagueestlasi

Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.

“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.

Foto: liikluslinn.ee

Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.

Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.

Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.

Mari-Anne Leht

Kodutütred seiklevad Valgamaal

Laupäeva, 9. oktoobri varahommikul antakse Hargla põhikooli juurest start üle-eestilisele kodutütarde matkamängule.

Oktoobrikuine kirju Valgamaa ootab nooremaid kodutütreid seiklema. Võistlema tulevad igast ringkonnast neljaliikmelised meeskonnad (8-13aastased kodutütred). Liigutakse kaardi järgi mööda kaunist sügisest metsa ning kontrollpunktides pannakse proovile oma oskused ja teadmised. Matk on pikkuselt umbes kümnekilomeetrine.

Matkamängul on hea võimalus näidata seda, mida koondustel järgukavasid õppides selgeks on saadud. Kasuks tuleb hea meeskonnavaim.

Uued loodusõppeprogrammid õpetajatele

Põlva, Valga ja Võru maakonna algklasside ja loodusainete õpetajad on oodatud 14. oktoobril Võrumaal Verijärve ja Piusa jõe ürgoru MKA-l toimuvale loodusõppeprogramme tutvustavale koolitusele.

Koolituse raames tutvustatakse uusi üldhariduskoolidele suunatud õppeprogramme Piusa jõe ürgoru MKA, Verijärve MKA ja Koiva-Mustjõe MKA matkaradadel kasutamiseks.

Koolitusel tutvutakse Verijärve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadega, lahendatakse õppeprogrammide ülesandeid ning hinnatakse õppeprogrammide sisukust. Koolitusjärgselt suudavad osalejad iseseisvalt õppeprogramme läbi viia.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747

Allikas: www.polvamaa.ee

Valga ja Valka maakondi
ühendab 80 kilomeetrit matkaradu

Eesti ja Läti avasid ühiselt Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab 80 kilomeetrit matkaradasid. Ala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada.

Neist pikim on 60 kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga, mis ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid. Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on ühisala  eesmärk tutvustada piirkonna eripalgelisi pärandkultuuri objekte. “Näiteks vanad talu- ja mõisahooned, veskid, piirimärgid, tähelepanuväärsed puisniidud, ohvrikivid ning –männid. Rajad ühendavad juba olemasoleva RMK vaatetorni ning looduskeskuse,” lisas Timberg.

Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala valmis projekti juhtpartner Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Läti riigimetsa haldaja State Forest Service ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooni koostööna.

Talvepealinnas avati uuenenud spordikompleks

Reedel, 1. oktoobril avati põhjalikult uuenenud Tehvandi spordikeskuse staadionikompleks.

SA Tehvandi Spordikeskus juhataja Alar Arukuuse sõnul toimib see talvel suusastaadioni ning suvel kergejõustiku üksikalade ja jalgpallistaadionina nii treeninguteks kui võistlusteks. Objekt vastab ka eri alade rahvusvahelistele nõuetele.

„Tehvandi staadioni ja hoone valmimine loob parimad tingimused talialade suurvõistluste korraldamiseks Eestis – maailma karikavõistluste tasemeni välja. Lisaks saaks staadionil korraldada nüüd ka näiteks mootorkelgukrossi rahvusvahelisi tiitlivõistlusi analoogselt Lahti staadioniga,” ütles Arukuusk. Paranenud on ka võimalused teleülekannete teostamiseks.

Arukuuse sõnul avanevad uued võimalused jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlustee korraldamises. Täiendavalt soovitakse olla ka teiste erinevate spordisündmuste võistluskeskus nagu näiteks jalgrattasõit, autoralli, triatlon, orienteerumine.

Uue kompleksi riietusruume ja saunasid saavad kasutada kõik ümbruskonda sportima tulijad. Staadionihoones avatakse ka kohvik ning tuleval aastal Otepää talispordimuuseum.

Legendaarne Pühajärve restoran Otepääl jätkab kvaliteetürituste sarjaga

Pühajärve restorani menukad suvekontserdid saavad sügisel jätku. Kui päikseliste ilmadega oli võimalus kontserte kuulata imelise vaatega väliterrassil, siis nüüdseks saab üritusi nautida hubastes Pühajärve restorani siseruumides.

Esinemas võib kuulda nii kuulsaid kui ka alles tõusvaid tähti. Oktoobrikuu vaieldamatu pärl on Lauri Saatpalu, kes oma sõnade rittaseadmisega on lummanud kuulajaid juba aastaid. Pühajärve restorani külastanud Lauri on öelnud: “Ahjaa… kaotasin restosse kuhugi oma südame, see kukkus vist suppi süües põrandale. Kui leiate, toksake jalaga kuhugi kõrvale. Muidu mõni tuleb, astub peale, kukub, lööb laua nurka pea lõhki ja rikub nii oma lögaga disaineri must-valge joonlaua kontseptsiooni! Võib ka pista nööpnõelaga teiste kõrvale oma tagaruumis asuvasse organi kogusse”.

Lisaks saab veel hea toidu kõrvale nautima tulla karismaatilist ja omanäolist Taavi Petersoni, lummava häälega Andre Heina ja Margo Peetsalut ja teisi. Ürituste algus kell 19.

L 2. oktoober – DJ Hillar Kalde (80. jazz vinüülidel)
L 9. oktoober – Taavi Peterson (vokaal + kitarr)
L 16. oktoober – Lauri Saatpalu (pääsmega)
L 23. oktoober – Andre Hein ja Margo Peetsalu
L 30. oktoober – Rein Bleive (klaver)

Allikas: GMP Clubhotel & Pühajärve Restoran

Valga mihkliturg ja pidu eeloleval laupäeval

Valga Linnavalitsus, Valga Muuseum, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, MTÜd segakoor Rõõm ja Valga Käsitöökelder kutsuvad kõiki huvilisi, kauplejaid, aiasaaduste ja loomade kasvatajaid, leivaküpsetajaid, hoidiste, koduveinide valmistajaid 2. oktoobril kell 9.00-15.00 MIHKLITURULE JA PEOLE Valga kesklinna.

02. oktoobril 2010 Valga kesklinnas toimuva MIHKLITURU JA PEO AJAKAVA
Registreerimine kauplemiseks MIHKLITURUL (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e-post: mainorman@hot.ee.
Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 564 679 46.

Homme avatakse Koiva pärandkultuuriala

Valgamaal avatakse homme, 1. oktoobril kell 12.00 Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab kokku 80 km vastvalminud matkaradasid.

Koiva pärandkultuurirada
Valminud Eesti-Läti ühine pärandkultuuri hooldus- ja hoiuaala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada. Pikim, 60-kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid.

Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada. Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Valminud hooldus- ja hoiuala rahastas poole miljoni krooniga Euroopa Liit. Kokku on piirkonna pärandkultuuri kaardistamiseks ja eksponeerimiseks 2009.-2010. aastal planeeritud ligi üks miljon eurot, millest 85% katavad Euroopa Liidu vahendid.

Allikas: RMK